Väikesed targad sammud maailma päästmise teekonnal

Väikesed targad sammud

maailma päästmise teekonnal

Keskkonnasäästlikud tooted pakuvad alternatiivi seni tuntud lahendustele, kaitstes keskkonda ja olles moekad.

Statistika järgi eksportis Eesti suurim majandussektor, töötlev tööstus 2021. aastal kaupu 18,2 miljardi euro eest. 25% Eesti töötleva tööstuse müügimahust moodustavad puidu- ja mööbli-, kummi- ja plasti- ning tekstiili- ja rõivatööstuse allharud.

Rõiva- ja tekstiilitööstus koos jalanõude sektoriga on märkimisväärne majanduslik jõud kogu maailmas. See on suuruselt viies tööstusvaldkond, kus üle maailma töötab kuni 40 miljonit inimest: neist 19 miljonit töötavad Hiinas, 2,7 miljonit Euroopa Liidus ja 400 000 Suurbritannias (v.a jaemüük). Seda on umbes sama palju kui lennundus- ja autotööstuse sektorites kokku.

Keskkonnaspetsialistid on aga ühel nõul, et riiete valmistamine on energiamahukas ning kogu protsessi läbinud rõivas reostab maad ja õhku palju. Näiteks kulub ühe paari teksapükste valmistamiseks 8000 liitrit vett. Sinna alla kuulub ka materjali värvimiseks kuluv vee hulk – pärast protsessi läbimist on see vesi äärmiselt mürgine ja keskkonnale kahjulik. Õnneks on sellele leitud lahendus ja välja töötatud tehnoloogia Dry-Dye, mis ei kuluta riide värvimiseks tilkagi vett.

Vanadest rehvidest saavad moekad jalanõud

Kaubamärgi KIRA kaasasutaja ja disainer Sirli Ratasepp loob lahedaid jalanõusid, tehes koostööd Tartu saapavabrikuga Samelin. Disain on loodud mõttega, et tooted oleksid ajatud, kantavad eri hooaegadel ja puhkudel, sobiksid juba kapis leiduvaga ega tüütaks paari aasta või isegi paari nädala pärast ära.

Materjalikasutus teeb disainerile au. Saabaste välismaterjal on tehtud jalatsitööstuse jääkidest, tallad vanadest autorehvidest, siseosa aga mereplastist. Kõigi nende kasutamine hoiab maailma puhtamana.

Väärtustavalt taaskasutatud materjalidest dressid valmivad samuti Tartus. Kohalik tootmine aitab tagada, et töötajad tegutsevad korralikes tingimustes ja saavad õiglast palka. KIRA tegevusprintsiibid mahuvadki kolme põhimõtte alla: nende jalatsites saab kõndida (keskkonna)jälgi jätmata, jalatsimeistrid tahavad vähendada moe keskkonnamõju planeedile ning tagada oma töötajatele õiglase ja eetilise töökeskkonna.

Foto: Delfi Meedia

Vanast villast valmib mullikile asendus

Ligikaudu 90% Eestis toodetavat lambavilla jääb kasutamata. Seega lõpetab aastas umbes 153 tonni villa kas prügimäel või maa all. Vill, mis on looduslik ja taastuv, läheb lihtsalt raisku.

Väikeses Setumaa ettevõttes Woola otsustati see kurb tõsiasi hoopis uueks võimaluseks pöörata ja anda hüljatud villale uus elu. Vill asendab ideaalselt naftakeemial põhinevat mullikilet, mida parema alternatiivi puudumise tõttu e-kaubanduses siiani meeletutes kogustes kasutatakse.

Vill on loodud lammast eri keskkonnaoludes kaitsma. Villakiu äärmiselt keerukas ehitus ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annavad põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks: vill on elastne, niiskust imav ja samal ajal ka vett hülgav, temperatuuri isoleeriv, tulekindel ning komposteeruv.

Kõik Woola tooted valmivad Eestis, täpsemalt Paldiskis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis, mis ühendab endas laiemat sünergiat läbi rohetehnoloogia teaduspargi, PAKRI Tark-Linna, PAKRI TarkEnergiavõrgu, tehnoloogia testimise ala ja rohelise töökeskkonna.

Väikeste esemete looduslik pakend

Kõige enam tellib Eesti tarbija riideid ja kosmeetikat. Parfüümid, dekoratiivkosmeetika ja aksessuaarid on haprad esemed, mis vajavad saatmiseks tingimata pehmendatud pakendit. Praegu kasutavad e-poed selleks plastil põhinevat mullikilet ja mullikileümbrikke, kus mullikile on tehtud madala tihedusega polüetüleenist. See on maailmas enim kasutatud plast. Kuigi polüetüleen põhineb naftal, on selle tootmine väga optimaalne. Seda plasti toodetakse nii suurtes kogustes, et protsess on pisiasjadeni säästlikuks lihvitud.

Lihtne utiliseerida

Foto: Shutterstock

nemiseks kulub 500–1000 aastat. Kuna mullikilet toota on väga odav ja lihtne, ei jõua suurem osa sellest kunagi taaskasutusse. Mullikile jõuab prügimäele ja jääb sinna sajanditeks. Ladestunud prügist võib tekkida väga mürgine nõrgvesi, millel on põhjavette jõudes katastroofilised tagajärjed.

Prügimägi ei ole aga mullikile ainus võimalik lõpp-punkt. Ligikaudu kümnendik igal aastal toodetud plasti jõuab lõpuks merre. Loodusesse jõudnud polüetüleen on elusorganismidele väga ohtlik – üle miljoni merelinnu sureb igal aastal merre jõudnud plasti allaneelamise tagajärjel.

Woola pakendid on valmistatud lambavilla jääkidest, väikeses koguses biopõhisest sideainest ja ümbertöödeldud paberist, mis on kõik biolagunevad materjalid. See tähendab, et isegi kui pakend satub loodusesse või prügimäele, siis laguneb see seal aja jooksul veeks, CO2-ks ja biomassiks, tekitamata mikroplasti – erinevalt polüetüleenist, millest on valmistatud harilik mullikile ja mis on üks globaalse mikroplastiprobleemi põhiallikaid.

Woola Villaümbriku kaks kihti, vill ja paper, on teineteisest lihtsasti eraldatavad, et mõlemad materjalid saaks uuesti kasutusse suunata. Plastist mulliümbriku üks suuremaid miinuseid on see, et ümbriku eri materjale on üksteisest raske eraldada. Seetõttu ei jõua enamik mulliümbrike materjale mitte tagasi ringlusse, vaid prügilasse. Villane ümbrik on funktsionaalne ja jätkusuutlik

Tanel Veenre on värvikas ja eksperimenteeriv bränd, mille juured on ehtekunstis, kuid mis laieneb üha enam elustiili ja moe poole.

Asutajakunstnik Tanel Veenre tegi oma esimese disainehteseeria 12 aastat tagasi. Veenre sõnul on see 12 aastat olnud kui hullumeelne lõbus sõit.

Kuna Tanel Veenre tooteid on eri suurustes – pisikestest ripatsidest kleitideni, siidsallidest mütsideni –, on vaja kasutada seitsmes kuni kaheksas eri suuruses postipakendeid. „Sobivate pakendite leidmine on keeruline, lausa piinav. Oleme palju katsetanud, kasutades pakenditootjaid Eestist, Taanist ja Hiinast,“ räägib Tanel Veenre.

Kui Tanel aga Woola avastas, mõistis ta, et erinevalt plastipõhistest mullümbristest on villaseid ümbrikke lihtne kasutada, need on funktsionaalsed ja jätkusuutlikud.

Pealegi eelistab ta kasutada võimalikult palju kohalikke ressursse – seega otsustas ta üle minna Euroopas valmistatud pakenditele, mitte kasutada Hiinast kohale saadetud ümbrikuid. „Villased ümbrikud näitavad meie klientidele, et tunneme armastust looduse ja disaini vastu,“ lisab ta.