Tööstusharidusega peaks kokku puutuma juba maast madalast

Tööstusharidusega

peaks kokku puutuma juba maast madalast

Eesti Masinaehituse Liidu juht Raul Kütt on mures, kas tänapäeva noored oskavad tööstusalad üles leida. Lahendus peaks alguse saama juba põhikoolis, pakub ta.

Eesti Masinaehituse Liit ühendab suurema osa Eesti metalli- ja masinatööstusest ning selle tegevjuhina on Raul Kütt ettevõtjate rõõmude ja muredega hästi kursis. Üks muresid on töötajate puudus – nii tootmispinkide operaatorite kui ka inseneride vallas. See on küllalt keeruline probleem, mille lahendamisega kipub meie haridussüsteem jänni jääma. „Eesti vajab tarka tootmist ja sellest, et meil on vaja haritud insenere, on palju juttu olnud. Inseneriharidus, mida Eesti kõrgkoolides pakutakse, on ka igati korralik. Probleem algab sealt, et kõrgkooli minnakse enamasti pigem gümnaasiumist kui kutsekoolist, ent gümnaasiumilõpetajal pole enamasti tööstusaladega mingit kokkupuudet olnud.“

Raul Kütt on koolide õppekavadega hästi kursis – tehnoloogiaõpetust õpitakse põhikoolis ja sagedamini keskenduvad õpetajad puu- kui metallitööle. Selle oskajaid on õpetajate hulgas rohkem ning see tundub kergem, ohutum ja koolidele ka odavam. Aga kokkuvõttes ei tea paljud õpilased üldse, mida metallitööd tähendavad, ega ole proovinud keevitada. „Nii sünnivad anekdoodid sellest, kuidas uuele töökohale tulnud spetsialist saadetakse alustuseks ämbriga kompressiooni tooma,“ ütleb Raul Kütt. Ja lisab, et nagu muudest probleemidest vähe oleks, lõpetas Tallinna Ülikool tehnoloogiaõpetajate koolitamise. Kust peaks tulema uute õpetajate põlvkond, kes süstiks noortele huvi tootmise vastu, ei tea praegu veel keegi.

Head ametioskused, napp keskharidus

„Kutsekoolide õppe- ja praktikabaas on väga korralik,“ teab Kütt. Kuid ta on sama teadlik ka sellest probleemist, et kutsekool on väheste noorte esimene valik. Sagedamini tulevad sinna õppima need, kes gümnaasiumisse ei saanud. Kui siis vanemad panevad lapse fakti ette, et õpid edasi või lähed tööle, valitaksegi kutsekool, sest põhiharidusega noorel pole ka heade töökohtade vahel valida. Ala, mida õppima minnakse, ei pruugi aga üldse kõnetada ning nii jäävad kutsekoolide kvaliteetsed CNC-pingid – või ka näiteks profiköögid – õppuritele kaugeks.

Peale ametioskuste tuleb samal ajal veidi enam kui kolme aastaga omandada ka keskharidus. Selline kombinatsioon on jõukohane peamiselt väga motiveeritud ja iseseisva töö tegemise oskusega noortele. Aga selliseid väga palju ei ole.

Küti sõnul on seetõttu igati loogiline, et võetakse kergemalt kas kutseõpet või keskhariduse õppekava läbimist – või hoopis mõlemat. Ollakse ju noored ja tõenäoliselt esimest korda pikemalt kodust eemal.

Kuna kolme aasta sisse on vaja pigistada keskhariduse omandamine ja ameti õppimine, ei saa kutsekoolide keskharidusprogrammile pühendada sama palju aega kui gümnaasiumis. Võtkem või valik kitsa ja laia matemaatika vahel, mida kutsekoolis valikuna ei pakutagi – kõik saavad kitsa matemaatika!

Gümnaasiumis võib ehk kitsa matemaatika võtta see, kes kindlalt tahab humanitaaralale õppima minna ja selleks valmistumisele keskendub. Aga kutsekoolis tööstusala õppivale noorele on lai matemaatika väga oluline, kui ta soovib ülikooli inseneeriat edasi õppima minna.

Edasiõppimise dilemma

Raul Kütt selgitab, et nii jõuamegi olukorda, kus kõrgkooli on keskkooli baasilt märksa lihtsam astuda, ainult et värskelt abituuriumi läbinu ei pruugi teadagi, et näiteks masinaehituse ja metallitööde vallas on palju põnevaid suundi, mida õppida ja kus end hiljem teostada. Kutsekooli lõpetanud noor teab valdkonnast märksa rohkem, ent tema üldhariduslikud teadmised ei pruugi olla kõrgkooli astumiseks piisavad. Riigieksamid pole kutseõppes nõutavad

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp selgitab, et kutsehariduses õpetatava matemaatika kohta polegi õige öelda kitsas ega lai – tegu on kutseõppekavaga, millest ühe osa moodustab matemaatika. „Riigieksamite tegemine pole meil kohustuslik ja paljud ka ei tee neid. Kutsekooli tullakse eelkõige kutset omandama,“ sõnab Müürsepp. Ta lisab, et õpilastele, kes plaanivad riigieksameid teha, soovitatakse kindlasti võtta ka lisatunde. „Protsentuaalselt omandatakse kutseõppe käigus siiski keskhariduse programmist küllalt väike osa, sest tunde on õppekavas oluliselt vähem kui gümnaasiumis,“ selgitab Riina Müürsepp.

Ent dilemmade kõrval näeb Kütt ka hulka häid lahendusi. Näiteks see, et õpilastele hakataks tööstusalasid tutvustama juba põhikoolis – see on nimelt viimane aeg, kus tehnoloogiaõpetusega kokku puututakse. „Kui piirkonnas tegutseb mõni kutsekool, kus on metallialad, võiks osa tehnoloogiatunde seal toimuda. Siis pole vaja koolidel kalleid tööpinke osta ja tehnoloogiaõpetaja ei pea ilmtingimata ise kõike oskama,“ arutleb ta.

Lisaks on Kütt mõelnud, et samamoodi, nagu õpilased käivad õpperetkedel näiteks RMK aladel loodushariduskeskustes, võiks nende avastamistee mõnikord viia ka mõnda tehasesse, eriti kui selline juhtub olema kodukandis. „Vahel on ka nii, et piirkonnas on olemas nii arvestatav tootmine kui ka tugev kutsehariduskeskus, aga viimases ei õpetata neid erialasid, mis aitaksid oma piirkonnas tööd leida. Kui sellistes asjades tehtaks rohkem koostööd, valiks ehk nii mõnigi noor kaugemale minemise asemel oma kodukanti jäämise,“ lisab ta. Tema sõnul saaks sellise süsteemse plaanimisega ehk vähendada sedagi muret, et maakohad kipuvad noortest tühjaks jääma.

Tööstusliku tootmise kohta liigub ikka veel eelarvamusi, mis kaoksid kiiresti, kui noored saaksid mõnd tehast oma silmaga näha. Kütt toob näiteks, et tootmisest on suur osa tänapäeval kõrgtehnoloogiline ja tööga saavad väga hästi hakkama mõlemast soost inimesed.

Lab4STEM annab õpetajatele võimaluse tuua tundidesse tööstusteadmisi

Eesti Masinaehituse Liidus on Erasmus+ programmi raames valminud põhikoolide tehnoloogiaõpetajatele STEM-ainete (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) õpet toetavad tänapäevased metallivaldkonnaga seotud õppematerjalid, mida kõik koolid võivad vabalt kasutada.

Projekti esimeses faasis tehti uuring valitud Eesti koolide 7.–9. klassi õpilaste ja õpetajate seas. Uuringu eesmärk oli saada teada, milline on praegu koolides STEM-ainete õppimise seis ning milliseid õppematerjale õpetajad ja õpilased vajaksid.

Koolid tundsid praktilise õppe vastu suurt huvi

Uuringust selgus, et valdav osa koole tunneb puudust ajakohastest ja huvitavatest STEM-ainete õppevahenditest. Palju koole kasutab veel traditsioonilisi õpikuid ja töövihikuid, mis ei ole enam õpilastele niivõrd huvipakkuvad. Üle poolte õpilaste märkis, et praktilist õppimist STEM-ainete raames tuleks suurendada. 81,7% Eestis vastanud õpilasi ütles, et nad oleksid huvitatud STEM-ainetes mobiilse töökoja külastamisest. Leedus oli jaatavalt vastanuid 66% ja Lätis 57,1%. Õpetajate seas leidus samasugust üksmeelt: Eesti õpetajatest oli 87,1% huvitatud mobiilse töökoja külastamisest, Lätis 78,6% ja Leedus lausa 96%. 93,5% Eesti õpetajaid oli üksmeelel, et STEM-ainete õppimisele aitaks suuresti kaasa see, kui neil oleks võimalik kasutada tundides tänapäevast tehnoloogiat. Samamoodi arvasid õpetajad, et õppimisele aitaks kaasa see, kui ettevõtete esindajad ja töötajad käiksid rohkem koolides õpilastele oma ametist rääkimas.

Kõigile kättesaadav

Praeguseks on Lab4STEM-i õppematerjalid valmis ja Eesti Masinaehituse Liidust kõigile kättesaadavad. Tehnoloogiaõpetajad saavad nendest abi tundide läbiviimiseks keevitamise, mehhatroonika, mehaanika ja simulatsiooni, CNC-töötlemise, 3D-modelleerimise ning 3D-printimise tutvustamiseks.

Projekt toimus Baltimaades ja kõik õppematerjalid on nii eesti, läti, leedu kui ka inglise keeles.

Hea töötaja on hoitud töötaja

„Meie vahendatud renditööjõud on põhjalike teadmiste ja oskustega, kelle hea taseme tagab muu hulgas ettevõtte hooliv suhtumine ja töötajate vaimse tervise toetamine,“ ütleb ettevõtte Hansavest juhatuse liige Janek Sirg.

Hansavest tegeleb enamjaolt välistööjõu vahendamisega Eesti, Läti ja Soome ettevõtetele ning see eeldab mitte üksnes mujalt tulevatele töötajatele sobivaima ametikoha leidmist, vaid ka nende kohalike oludega kurssiviimist. „Loomulikult on saabuvate inimeste tööoskused esmatähtsad, aga selleks et nad saaksid end siinsetes ettevõtetes hästi tunda ja efektiivselt tööd teha, tuleb meie inimestel neid kohanemisel ja sisseelamisel igati toetada,” selgitab Janek Sirg.

Töövõime tagab sujuv kohanemine

Kuna Sirg on psühholoogiataustaga, pole sugugi üllatav, et ta töötajate head vaimset toimetulekut nii oluliseks peab. „Kui soovime, et inimene võõrasse keskkonda saabudes endast töötajana maksimumi annaks, tuleb meil tagada, et ta uues kultuuriruumis igapäevamurede lahendamisel üksi ei jääks, kasvõi keeleprobleemi tõttu. Mõned on ju lausa päris esimest korda välisriigis ja vajavad abi nii asjaajamistel kui ka kodunemisel. On tavad. „Näiteks on meil töötajatele olemas korterid, et neid elukoha leidmise stressist säästa, tõlgime neile vajadusel dokumente, organiseerime pileteid ja internetti, loomulikult viime läbi erinevaid koolitusi ja tutvustame uue töökoha eripärasid,“ selgitab Sirg.

Mitmekülgne onboarding’u rakendamine pole üksnes inimlik ja hooliv, vaid ka kasulik ja vajalik kõikidele osalistele: töötaja tunneb ennast informeeritu ja hoituna, renditööjõudu palkav ettevõte saab inimese, kes on juba kõigega kursis ja võib kohe tööülesandeid täitma hakata, Hansavest on loonud usaldusliku sideme nii töötaja kui ka tööjõudu palkava ettevõttega. „Me ei jäta inimest ühelgi hetkel päris omapead ja soovi korral aitame leida ka uue töö, kui eelmine läbi saab. See lahendus on hea ka nendele ettevõtjatele, kelle töömaht on varieeruv ja kel on eri ajal vaja erinevat arvu inimesi. Ettevõtjad ongi juba harjunud meie poole pöörduma, kui lisainimesi vaja, sest vahendatud renditööjõu koolitus ja psühholoogiline ettevalmistus on igati põhjalikud,“ on Sirg tulemustega rahul.

Tasub teada

Hansavestil on pikaajaline kogemus metallitööjõu ning liini- ja oskustööjõu turul. Juba 17 aastat on ettevõte teenindanud Eestis keskmisi ja suuremaid rahvusvahelise taustaga ettevõtteid, aidates neil leida spetsialiste, oskus- ja lihttöölisi nii metallitöö-, puidu-, elektroonika- kui ka logistikavaldkonnas. Hansavesti rahvusvahelises andmebaasis on alaliselt erineva kvalifikatsiooni ja kogemusega töökaid inimesi, kes on kohe valmis püsivalt või ajutiselt tööle asuma.

oluline, et meil on aega saabujaga kõige asjaliku kõrval ka lihtsalt rääkida. Iga inimene tahab tähelepanu, eriti võõras keskkonnas olles.“

Mugav lahendus nii töötajatele kui ka klientidele

Muidugi võib renditööjõuga tekkida igasuguseid lahendamist vajavaid olukordi, lihtsamad neist on alati ennetaKõik on hoitud

Tegevjuht rõhutab, et hoolimist vajavad ka need, kelle töö on teisi aidata. „Meil on väga toetav kollektiiv – Hansavesti inimeste rahulolu on esmatähtis, ega me muidu enda tööd nii hästi teha saakski.“

Vaata lähemalt: www.hansavest.ee Küsi pakkumist +372 5399 7944 info@hansavest.com