Tööstussektoril tuleb edasi rühkida vastutuules

Tööstussektoril

tuleb edasi rühkida vastutuules

Maailma tööstus ja tootmine on omavahel seotud lugematute niitide ja pikkade tarneahelatega, väga erinevalt ja ootamatult mõjuvate teguritega, nii et ükski inimene ei suuda selle keerukust täielikult ette kujutada.

„V astutuul maailmamajanduse kasvule on suurenenud. Alates selle aasta keskpaigast on kiire inflatsioon, rahapoliitika karmistamine ja Vene-Ukraina sõja mõju üleilmset majandust järjest en Tõnu am kahjustanud. Maailmamajanduse väljavaade on varasemate prognoosidega võrreldes nõrgem ja ka määramatus lähituleviku osas endiselt tavapärasest suurem. Suur heitlikkus nii finants- kui ka toormeturgudel on vähendanud kindlust tuleviku suhtes, mis samuti kahandab majandusaktiivsust.“

Nii iseloomustavad Eesti Panga analüütikud majanduse olukorda septembri lõpus ilmunud publikatsioonis „Rahapoliitika ja majandus“.

Sealt saame teada, et tegevusalasid vaadates jätkus teises kvartalis juba pikemat aega valitsenud suundumus, et majanduskasvu panustavad rohkem IT-sektor ja äriteenused. Samuti kasvas kiiresti hotellide ja restoranide tegevusala, mis taastus koroonast. Ootamatult negatiivse panuse majanduskasvu andsid aga energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus.

Eesti Pangas nähakse, et majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Peale eksporditurgude nõrgema seisu suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele ning see pärsib majandusaktiivsust. Eksporditellimused on juba vähenenud ja oluline on, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võrreldes kehvemasse konkurentsipositsiooni.

Tõnu Mertsina

Foto: Sven Arbet

Kulude lõpptarbijale suunamine muutub keerulisemaks

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina võrdleb kaht viimast majanduskriisi praeguse olukorraga ja tõdeb, et nende põhjused on väga erinevad. „13–14 aasta taguse ülemaailmse majanduslanguse kutsus esile USA kinnisvaraturult ja selle finantssektorist alguse saanud finantskriis. Kahe aasta taguse majanduslanguse tõi kaasa pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangud. Praegu on aga põhimureks kõrge inflatsioon, mille taga on paljuski Venemaa esile kutsutud energiakriis ning laialdased häired tootmises ja tarnetes. Näiteks on Eesti ja keskmiselt kogu Euroopa Liidu selle aasta tarbijahindade kiires inflatsioonis olnud energia osakaal ligi 40%. Kõrged energiahinnad suurendavad aga ettevõtete tootmiskulusid ja muudavad hinnatõusu veelgi laiemaks. Kui siiani on saanud ettevõtted oma kõrged tootmiskulud suunata edasi teistele ettevõtetele või lõpptarbijatele, siis kaua see võimalik ei ole, sest inimeste ostujõu vähenemine paneb sellele piiri,“ selgitab Mertsina.

Tööstussektorit iseloomustades toob ta esile, et suurima mõjuga töötleva

tööstuse tootmismaht vähenes augustis ligi 4%. „Töötleva tööstuse tootmismaht väheneb juba juunist alates. Kõige tugevama negatiivse mõjuga sellele majandusharule oli augustis puidutööstuse ja metallitoodete tootmismahu langus. Kui aga jätta alles kalendripäevade erinevused sel ja eelmisel aastal, siis pöördus töötleva tööstuse tootmismaht pärast kahte kuud langust augustis ligi 2% kasvule. Samas on töötleva tööstuse kasvuväljavaade ikkagi halvenemas,“ arutleb ta.

Mitmes tööstusharus on tootmismaht kukkunud

Samal arvamusel on ka SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes märgib, et pärast pikale veninud pidu on tööstuse tootmismahud kahanema hakanud. Euroala majanduse järsk aeglustumine ja oodatav majanduslangus ei ennusta kiiret pööret paremuse poole. „Eesti töötleva tööstuse tootmismaht on juba kolmandat kuud languses. Arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandussektoriga, mis veel mullu andis 15% kogu majanduses loodud lisandväärtusest, on see probleem meie kõigi jaoks. Tööpäevade arvuga korrigeeritud

Mihkel Nestor

Foto: Kiur Kaasik

andmete põhjal kahanes töötleva tööstuse tootmismaht augustis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%. Sama suur on tööstustoodangu langus ka viimase kolme kuu peale kokku. Seejuures on tootmise kokkutõmbumisse panustanud enim Eesti kõige suuremad tööstusharud: puidutööstus ja metallitööstus. Mõlema tegevusala tootmismahud on mullusest umbes 10% väiksemad, mida ei saa pidada marginaalseks languseks. Tootmismahu märkimisväärne kukkumine on aset leidnud veel mitmes keskmise suurusega tööstussektoris, nagu näiteks mööblitootmine, kummi- ja plastitööstus, keemiatööstus ja ehitusmaterjalide tootmine.

Häid uudiseid ehk sektoreid, kus tootmismaht on viimase kolme kuu vältel kasvanud, leidub suhteliselt vähe ja pigem on tegemist väiksemate tegevusaladega. Erandiks on siin elektroonikatööstus, kus tootmismahud on viimastel kuudel aastatagusest u 10% suuremad olnud. Keskmise suurusega tootmisharudest on üllatavalt häid tulemusi näidanud ka masinate ja seadmete tootmine, mis on kasvanud pea viiendiku võrra. Väga magus on majanduskonjunktuur põlevkivitööstuse jaoks, kus augusti tootmismaht oli aastatagusest viiendiku võrra suurem. Lisaks suuremale tootmisele nauditakse energiakriisi tuules ka väga head hinda enda toodangule,“ arutleb Mihkel Nestor. Ta tõdeb ühtlasi, et praegust olukorda ei tasu veel ülemäära dramaatilistesse toonidesse värvida. „Tööstusettevõtete kindlustundeindeks on viimase paari kuuga teinud läbi järsu languse, ent on veel kaugel põhjadest, kuhu kukkus näiteks 2008.–2009.

aasta majanduskriisi või koroonaviiruse ajal. Muuseas, tööstusettevõtete kindlustunne ületab praegu isegi 2019. aasta lõpu taset, kus väga tõsiseid murepilvi majanduse kohal veel ju polnud.

Üldpildis võibki öelda, et otseselt veel ükski tööstus jõude ei seisa. Koroonale järgnenud nõudlusbuumist on paljudel ettevõtetel taagana kaasas veel paras tellimuste hulk. Küll on järsult kahanenud uute tellimuste arv, mis tähendab, et algaval talvel võib olukord liigagi rahulikuks kujuneda. Säärast ootust kinnitavad ettevõtjate poolt konjunktuuriuuringute käigus antud hinnangud tööjõuvajadusele. Kui veel hiljuti oli tööjõupuudus tööstusettevõtete jaoks suurim äri kasvu takistav tegur, siis nüüd on pilt muutunud. Paludes hinnata lähema kolme kuu tööjõuvajadust, ületab nende ettevõtete arv, kes soovivad töötajaskonda kärpida, nende arvu, kes sooviksid inimesi juurde värvata,“ kinnitab Nestor.

Hinnatase muutub stabiilsemaks

Kuigi kvartalivõrdluses on majandus juba kevadest saadik languses olnud, jääb Luminori septembrikuise majandusprognoosi järgi majanduskasv aastases võrdluses nulli. Majanduskasvu taastumist on oodata järgmise aasta kevadsuvel, kuid tööpuudus jätkab veel kasvutrendil.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on majanduskasvu taastumine võimalik järgmise aasta kevadsuvel,

Lenno Uusküla

Foto: Priit Simson

mil on selgunud, kui keeruliseks osutusid talvel energiaga seotud kulutused ja kuidas Euroopa suutis lahendada limiteeritud maagaasi kättesaadavusega seotud probleemid nii tööstuses, elektritootmises kui ka kodutarbimises. „Positiivsed arengud Euroopas võivad seda optimismi tuua ka varasemasse aega, kuid praegu on see pigem ebatõenäoline,“ ütleb Uusküla.

Aastane majanduskasv jääb Luminori prognoosi järgi nii tänavu kui ka järgmisel aastal nulli ning kasvab 2024. aastal 4%. Samal ajal jõuab tööpuudus järgmisel aastal 7%-ni ja ülejärgmisel aastal 8%-ni. Palgad kasvavad tänavu 10% ja järgmisel aastal 12%.

Järgmise aasta teises pooles kogub maailmamajandus taas kasvujõudu, arvestades oodatavat hinnatõusu raugemist ja uue olukorraga kohanemist. Tuleva aasta kevadel hinnad tõusevad, kuid suvel ja sügisel näeme hindade väikest langust, mis tähendab hinnataseme stabiliseerumist. „Kuna tänavuse aasta lõpus on oodata märksa kõrgemaid hindu kui aasta jooksul keskmiselt ja need jäävad püsima ka uuel aastal, siis ületab järgmise aasta hinnatase tänavust 13% võrra. Juba 2023. aastal rahunev inflatsioon toob 2024. aastal hinnatõusuks prognoosi järgi 3%,“ hindab Lenno Uusküla. Tema sõnul on kevadel kardetud lühikesest ja järsust majanduslangusest saanud praeguseks pikem ja laugem langus. Erinevalt eelmisest majanduslangusest on kulu jaotatud aga üle perekondade ühtlasemalt, sest tööpuuduse märkimisväärse kasvu asemel on esialgu tegemist olnud reaalpalga langusega.

Uusküla sõnul tuleb lühiaegseid energiateemasid aktiivsemalt lahendada. „Vaja on juhitavaid ja planeeritava hinnaga elektritootmise võimsusi, mis omakorda aitavad luua ka uusi tootmisvõimsusi,“ ütleb ta. Uusküla lisab, et nii hüplikul turul on oluline ka hinnakontroll ja seda eriti Eesti jaoks, mis sõltub energiahindadest väga palju. Tema sõnul lihtsustab see nii majapidamiste kui ka ettevõtete plaanide tegemist.

Foto: Shutterstock

Veebipõhine ehitusseadmete

rendiportaal kogub populaarsust Eestis ja teistes Balti riikides

PreferRent sai alguse 2021. aasta juunis ja pakub Balti riikides ainsana ehitustehnika rendi veebiplatvormi, mis toob ühte kohta kokku renditehnika pakkujad ja ettevõtted, kes soovivad rentida ehitustehnikat.

Platvormi eesmärk on pakkuda kasutajale kiiret ja mugavat võimalust valida erinevat tehnikat ühe rakenduse kaudu, küsida hinnapakkumisi tulevaste objektide tarbeks mitmetelt rendifirmadelt korraga ja tellida tehnikat paari klikiga oma ehitusplatsile, nii säästab ehitusobjekti juht aega ja raha. Reeglina vastatakse päringutele 5–60 minuti jooksul. Lisaks pakub platvorm täielikku ülevaadet (nn ettevõttekonto) ehitusfirma juhtidele renditud tehnikast: nad leiavad kiirelt, kes midagi ja kui palju on rentinud, mis perioodidest ja mis summadest. Rendiplatvormile registreerumine on lihtne ja tellimusi saab teha nii mobiilirakendusest kui ka arvutist.

Renditeenust vajav ettevõte saab hankida tehnikat vastavalt oma eelarvele, ta saab küsida pakkumist enda soovitud hinnaga, on võimalik tellida täisteenuslahenduse tehnikat koos kütuse, juhi ja transpordiga oma objektile. PreferRent platvormil pakuvad rendiettevõtted omal valikul klientidele raha tagasi (nn cashback) võimalust, mis tähendab, et seadmete rentimise eest on võimalik saada boonust. Boonus koguneb platvormi kasutaja kontole, mida siis hiljem saab rahas välja võtta. Rendiettevõtete jaoks on see hea ja soodne müügikanal, kus nad saavad paari klikiga pakkuda oma seadmeid nii oma lepingulistele kui ka uutele klientidele. Kasutades PreferRent platvormi, ei pea ettevõtted kulutama aega ja raha, et luua oma personaalset mobiilirakendust, kuna tehnika koos vajalike lisaseadmetega on kuvatud ühes platvormis. Lisaks pakub platvorm ka võimalust jagada seadmeid teistele rendiettevõtetele, kellel puudub vajalik seade või on see antud hetkel välja renditud. See annab rendiettevõtetele võimaluse pakkuda kliendile täisteenust ka siis, kui vajalikku seadet pole.

PreferRent platvorm on laienenud üle kogu Baltikumi ning alustas tegevust lisaks Rootsis ja Poolas. Platvormi arendamises saavad kaasa rääkida rendiettevõtted ja renditeenust vajavad ettevõtted – nii saab pakkuda võimalikult personaalset lahendust PreferRent platvormi kasutajatele.

PreferRent platvormiga on liitunud rohkem kui 300 rendiettevõtet üle Baltikumi ja kasutajaid on üle 8000, see number täieneb iga nädal. Kasutajatele on platvormi teenus tasuta ja rendiettevõtted tasuvad 5% vahendustasu kõikidele tellimustele, mis on tehtud ning kinnitatud platvormi kaudu.

PreferRendi eesmärk on saada Euroopa juhtivaks rendiplatvormiks, kus tänapäevases ruttavas maailmas muuta tehnika leidmine ja rentimine kiireks, mugavaks ja läbipaistvaks.

www.preferrent.com +372 5194 442

30 SISUTURUNDUS

SISUTURUNDUS TÖÖSTUSETTEVÕTETELE:

kuidas Liistuvabrik OÜ hoidis kokku ca 81 000 € aastas?

Liistuvabrik OÜ on Kambjas asuv ettevõte, mille põhitegevusala on profi illiistude tootmine ning eesmärk pakkuda klientidele laia sortimenti, parimat kvaliteeti ja teenindust.

Begini kasutamisega tegi ettevõte algust juba 2014. aastal. Oma kogemust jagas meiega Liistuvabrik OÜ personalijuht Aia Sinilaht.

Milline oli olukord enne Begini tarkvara kasutuselevõttu?

Enne Begini tarkvara kasutas Liistuvabrik OÜ tööaja arvestamiseks kuulehte, mis paigutati iga kuu alguses seinale ja mida täideti töötajate poolt igapäevaselt. Liistuvabrik OÜ personalijuhi Aia Sinilahe sõnul oli see meetod väga ajakulukas ja neil puudus igasugune kontroll tööaegade üle.

Liistuvabriku põhiline probleem oli see, et töötajad ümardasid alatihti töötunde enda kasuks – isegi siis, kui seda ei tehtud pahatahtlikult.

Kuulehele kirjutatud tundidest aga ei saadud vahepeal hästi aru ning siis tuli vastava inimesega kontakteeruda ja uurida, mida täpsemalt paberile kirjutati. Seejärel oli vaja kogu paberil olev info edasi sisestada Exceli tabelisse ning kuna Excel kõike kokku arvutada ei suutnud, tuli ka kalkulaatoriga manuaalselt mingi osa andmetest üle käia.

Viimaseks oli vaja kalkuleeritud töötunnid edastada raamatupidajale, kes sisestas kõik numbrid palgaarvestuse tarkvarasse käsitsi.

Milline on olukord pärast Begini tarkvara kasutuselevõttu?

Selleks, et aru saada, kui palju on Begini tarkvara Liistuvabrik OÜd aidanud, palusime Aial meiega jagada mõningaid numbreid. Saime teada, et ettevõttes töötab kokku 130 inimest ja tööandja kulu töötaja kohta on 9.40 €/h. Uurisime ka, kui palju võisid töötajad varasemalt tunde enda kasuks ümardada (tundide ümardamine ei olnud alati pahatahtlik), mis Aia arvates võis olla umbes 15 minutit.

Nende numbrite põhjal saamegi teha esimese arvutuse:

(Töötajate arv × tundide ümardamine) /60 (tunnid teisaldame minutiteks) × tööpäevade arv × töötaja palk × 12 (kuude arv) ehk: (130 × 15) /60 ×

21 × 9.40 × 12 = 76 986 €/aasta

Teise arvutuse saamiseks uurisime, kui kaua hoiab Begin kokku administraatorite tööaega tööaja arvestuse haldamisel. • Manuaalne töötundide arvestamine

Exceli tabelites = 3 h/kuu. • Kuulehe digitaliseerimine = 12 h/kuu • Andmete importimine palgaarvestus tarkvarasse = 6 h/kuu

Sellest tulenevalt näeb arvutus välja selline: (3+12+6) × 16,2 × 12 = 4082 €/ aasta. Nagu numbrid näitavad, siis aastas hoiab Liistuvabrik OÜ kokku 81 068 €.

“Begin on parandanud kogu kontrollsüsteemi töötaja üle ning muutnud protsessid tööajaarvestusest palgaarvestuseni imelihtsaks. Ma näen, millal töötaja tuleb tööle ja millal ära läheb ning kuna meil on üsna ranged reeglid, siis enam naljalt oma vahetusse ei hilineta,” võttis Liistuvabrik OÜ personalijuht Aia Sinilaht nende positiivse kogemuse kokku.

Kuidas Begin töötab?

Tunnilehed

Juhid ja tippjuhid kulutavad igapäevaselt palju aega ja energiat erinevate probleemide lahendamise peale. Kuid kindlasti ei pea nende probleemide hulka kuuluma paberkandjal tööajatabelitega tegelemine.

Kindlasti on paljud ettevõtted kokku puutunud järgnevate puudustega, mis esinevad paberkandjal tunnilehtedega töötamisel :

• andmete käsitsi ümber trükkimine ja arvutamine • loetamatu käekiri • rikutud või kadunud tunnilehed • keeruline töötundide arvestamine

Begini digitaalse tööajaarvestuse tarkvaraga jäävad aga need probleemid minevikku. Töögraafi kud

Begin on tööaja arvestuseks ning töögraafiku koostamiseks loodud tarkvara. Kasutades vanakooli paberi ja Exceli meetodit, võib graafikute planeerimine võtta tunde ning mitmekordselt parandatud lehtedel võivad kergelt tekkida vead. Begini tarkvara ei lase vigadel tekkida ning lisaks sellele arvutab see automaatselt nii üle-, ala-, norm- kui ka riigipühatunnid.

Raportid

Lisaks täpselt arvestatud töötundidele muudab tarkvara töötajate igakuise tööaruande esitamise kiireks ja läbipaistvaks. See on ka peamisi põhjuseid, miks töötajad raporteid kiiresti usaldama hakkavad. Raportisse jõuavad täpsed andmed nii tööaegadest, ületundidest kui ka kulukohtadest.

Integratsioonid palgaarvestusetarkvaradega

Begin OÜ on välja arendanud integratsioonid erinevate palgaarvestusetarkvaradega, mille eesmärk on Begini kogutavad andmed edasi eksportida kolmandasse tarkvarasse. See tähendab, et oluliselt väheneb nii ümbertrükkimisele kuluv aeg kui ka inimlikke vigade teke andmete sisestamisel.

Roland Prii Tarkvaraspetsialist +372 5660 0257 www.begin.ee roland@begin.ee