Energia säästmine kujuneb üheks tööstuse põhiküsimuseks

Energia säästmine

kujuneb üheks tööstuse põhiküsimuseks

ABB komplektalajaamade Euroopa müügijuht Enn Karin arvab, et ilmselt kõige suurem väljakutse, mis inimkonnal tuleb 21. sajandi jooksul lahendada, on keskkonnajalajälje vähendamine. „Üha kasvav rahvastik ja tarbimine hävitab meie elukeskkonda – kliima soojenemine, ülerahvastatus, „metsiku“ looduse väljasuremine jätkuvad aina kiirenevas tempos. Keskkonna ja ökosüsteemide toimimisest on ülioluline aru saada, et leida lahendusi, kuidas inimkond saab loodusega koos eksisteerida, sest ilma looduseta ei ole ka inimesi. Loodusteadusi õpetada on ülioluline, et meil oleks insenere ja teadlasi, kes neid probleeme lahendaksid – insenerid ja teadlased on need, kes meie ees seisvaid väljakutseid tegelikult lahendavad!“ põhjendab Karin loodusteaduste olulisust tehnika- ja tootmismaailmas otsuste langetamisel. „Mina õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis elektriinseneriks ja töötan ABBs komplektalajaamade Euroopa müügijuhina. Ülikooli minnes ei tajunud ma enda eriala olulisust, energeetika tundus lihtsalt huvitav. Nüüd, kümme aastat hiljem, kui energeetikateemad on ühiskonnas teravalt esile kerkinud, tunnen, et minu teadmisi on vaja rohkem kui kunagi varem.

Kogu energiamajandus liigub üha rohkem elektrifitseerimise suunas – tuulepargid, päikeseelektrijaamad, elektriautod ja -rongid, energiasalvestus, tarkvõrgud ja palju muud. Kogu selle infrastruktuuri ülesehitamine vajab tohutult investeeringuid, aga ka insenere, kes need süsteemid välja mõtlevad ja teostavad. Ka minu igapäevane töö on paljuski seotud rohepöörde elluviimisega. Just tootja suu läbi võin öelda, et rohepöörde loetud aastate jooksul teostamiseks on meil juba praegu töökätest puudus ja see tendents ainult süveneb,“ põhjendab Enn Karin. Ta on veendunud, et loodusteaduste roll majanduses on läbiv. „Kui soovime ühiskonnana jõuda kõrgema lisandväärtuse loomiseni, tuleb meil rohkem rõhku seada haridusele, et uute majandusharude ja ettevõtete

tekkimiseks tööjõuturule vajalikke töökäsi tuua. Loodusteaduste populariseerimine aitab kaasa nii majanduse kasvule läbi uute ettevõtete ja võimalike suurenenud välisinvesteeringute kui ka kõrgemale lisandväärtusele, mida loovad haritud spetsialistid ja tehnoloogiafirmad,“ räägib ta.

Rahvusvaheline konkurents tõi rohepöörde varakult

Haavapuitmassi tehase Estonian Cell AS juhatuse liige Siiri Lahe meenutab, et tihedas rahvusvahelises konkurentsis tegutsev tööstus on otsinud ja rakendanud erinevaid energiaefektiivsuse meetmeid juba üle kümne aasta.

Estonian Cellis oli esimene suurem samm 2011. aastal 17 MW nominaalvõimsusega veski kõrvale 3 MW nominaalvõimsusega veski paigaldamine. „See võimaldas enamiku meie klientide jaoks tagada piisava kvaliteedi pea kaks korda väiksema elektrienergiakuluga. Meie seni märkimisväärseim roheenergia investeering on olnud 2014. aastal käivitatud biogaasi tootmise kompleks, mille rajasime ilma ühegi abirahata ja mille tulemusel saime Eesti suurimaks biogaasi tootjaks. Viimaste aastate keskmine biogaasi toodang maagaasi ekvivalendina on olnud pisut üle viie miljoni m3 aastas. Hiljutiste investeeringute tulemusena vähenes Estonian Celli aastane energiatarbimine täiendavalt nii 2020. kui ka 2021. aastal üle 10 GWh võrra. See on suurem sääst kui enamiku Eesti ettevõtete aastane elektritarbimine,“ selgitab Siiri Lahe ettevõtte suurt roheinvesteeringut. Energiaefektiivsusega tegelemine on Estonian Cellis igapäevatöö, kuhu näidetena käesolevast aastast mahuvad nii täiendavate sagedusmuundurite paigaldused kui ka uuenduslike energiasäästlike veskiterade väljatöötamine koostöös tehnoloogiapartneritega. „Lisaks muidugi energiasäästu mõtteviisi kultiveerimine sellistes lihtsamates asjades nagu ruumist lahkudes lampide ja ekraanide kustutamine jms tegevused, millest iga üksiku mõju on väike, aga koosmõju juba märgatav,“ lisab ta.

Ettevõtjad ootavad abi ka riigilt

Keskmisi ja väikesi ettevõtteid ühendava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa ütleb, et energiapoliitika on praegu ettevõtjate jaoks kõige olulisem teema – paljudele lausa elu ja surma küsimus, mistõttu on tõhus dialoog riigi ja ettevõtjate vahel hädavajalik. Ta kinnitab, et ettevõtjatele on hinnakujundusse sekkumine ajutine kriisimeede, mis ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis. „Riigi energiapoliitika on liiga kontsentreerunud energia tootmisele ja toetustele. Piisava tähelepanuta on jäänud ettevõtete energiasäästumeetmed. On oluline hoida fookuses, et kõige odavam energia on säästetud energia. Valdav osa hooneid – nii elamufond kui ka tööstushooned – on soojustamata. Kõrgete energiahindade kompenseerimise asemel tasub riigil kaaluda pikaajalise laenu abil olulisel määral toetada hoonete soojustamist ja soojustagastuse/jääksoojuse kasutamise lahenduste väljaehitamist. Pole mõtet toota järjest rohkem energiat, et seda õhku paisata ja soojustamata hoonete kaudu ilma kütta. Siin on peidetud reserv säästa u 40% või enamgi praegu vajaminevast soojusenergiast,“ selgitab Nakurt-Murumaa. Ta lisab, et ettevõtjad vajavad uut energiatootmismudelit, mis põhineb hajutatud energiatootmisel. „Igal inimesel ja ettevõttel peab olema tagatud praktiliselt võimalus toota, salvestada ja müüa võrku elektrienergiat. Selle võimaldamiseks peab riik kohustama monopoolses seisus olevaid riigiettevõtteid elektrivõrke moderniseerima. Tuleb suunata võrguinvesteeringud eelkõige ülekandevõimsuse suurendamiseks „perifeersetes“ regioonides.

Võrguarenduskulusid liitujate õlgadele veeretada pole õiglane ja on absoluutselt ebamõistlik – see takistab otseselt täiendava energia turuletoomist olukorras, kus meil tegelikult on vältimatult vaja just kiireid lahendusi,“ selgitab Nakurt-Murumaa väikeste ja keskmiste ettevõtete ootusi.