Ettevõtjad pole rahul valitsuse tegevusetusega

Kui koroonapandeemia mõjutas eelkõige teenindussfääri, siis praegused kriisid avaldavad kõige rohkem mõju tööstussektorile.

Selle loo kirjutamise ajaks on Standard teatanud 163 inimese koondamisest ning Keila Uksetehas koondas oktoobri lõpus kõik oma töötajad ja kuulutas välja pankroti. Karta on, et tegu on pikema protsessi alguse, mitte ühekordsete kurioosumitega. Standardi nõukogu liige Enn Veskimägi tunnistaski koondamiste ajal avameelselt, et Mustamäe tehas sulgub ja omanikud koos juhatusega töötavad selle nimel, et säilitada tootmine Kose tehases.

Enn Veskimäe hinnangul ei jää nemad kahjuks kaugeltki viimaseks ettevõtteks, kes on oma tegevuse sunnitud lähiajal kokku tõmbama.

Riik on liiga kaua vaikinud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid nördimusega valitsuse poole, sest ettevõtjate usaldus valitsuse vastu väheneb. Riigi antud lubadused jäävad sageli täitmata või osutuvad näilikeks.

Ettevõtjatele valmistab muret, et hiljuti on esinenud juhtumeid, kus valitsus ja avaliku sektori organisatsioonid ei ole ettevõtjatega käitunud hea usu põhimõtte järgi. Sellised juhtumid on näiteks riigipoolsetes hangetes erakordse inflatsiooni tingimustes hinnamuudatuste tegemata jätmine ja LNG-kai rajamine. Kai lõpplahendusega on kahanenud eraettevõtete usaldus riigi vastu, kuid on ohus ka Eesti energiajulgeolek laiemalt.

Sellise käitumise tõttu levib ettevõtjaskonnas arusaam, et riigi lubadused jäävad täitmata, ja see vähendab ettevõtjate usaldust riigi vastu.

Küsimus on ellujäämises

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et ettenägematult suure hinnatõusu olukorras on riik justkui võtnud seisukoha, et kõik erakorralised kulud peab katma ettevõtja. Seda hoolimata sellest, et seadus võimaldab ettevõtjatele vastu tulla ja kõik justkui mõistavad ka selle vajadust, kuid reaalsete tegudeni ei jõuta. „Selle peale tekib küsimus, miks peaks ettevõtja võtma omale riski teha koostööd partneriga, kes pikaajalisi ja suuremahulisi töid või teenuseid tellides keeldub riske erakorralises olukorras jagamast.“ Palts lisab, et küsimus ei ole ettevõtjate kasumis, vaid selles, et tööd saaksid tehtud ja ettevõtetel oleks võimalik ellu jääda.

Paradoksaalsel kombel on olukorra mõistmist praegu erasektoris märksa rohkem, sest nad mõistavad olukorra tõsidust ja soovivad lahenduseni jõuda. Avaliku sektori kohta seda enamasti kahjuks öelda ei saa.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas juhib tähelepanu, et ettevõtjate energia kulub praegu mitmele kriisile korraga. „Sügise-talve osas valitseb ebakindlus, valmistutakse majanduse jahtumiseks ja osas sektorites ka kriisiks,“ selgitab Aas. „Sellistes tingimustes on eriti oluline stabiilsus, sõlmitud kokkulepete pidamine ja ise uusi kriise mitte juurde tekitada.“ Kiire hinnatõus on valus ka näiteks ühistransporti korraldavatele ettevõtetele, kes riigilt kui partnerilt samuti usaldusväärset ja mõistlikku käitumist ootavad.

Riigi käitumist nimetatakse pahauskseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed ei näe märkimisväärseid probleeme mitte ainult praegu, vaid ka pikemas perspektiivis. Nad toovad valitsusele saadetud pöördumises esile, et kuna riik on hangetes käitunud pahauskselt, võib tekkida olukord, kus ettevõtjate hinnatõusuettepanekuga mittenõustumise korral öeldakse sõlmitud hankelepingud üles ja uued lepingud on märksa kallimad kui näiteks vanu lepinguid muuta. Samuti kaasneb oht, et osa ettevõtjaid läheb pankrotti ja mingites sektorites väheneb konkurents, mis omakorda avaldab riigi jaoks negatiivset mõju seoses tulevaste hankelepingute hindadega.

Selget tööstuse päästmise kava ei tundu olevat

Valitsuse tasandilt pole tööstuse teemal selgeid vastuseid saada õnnestunud ei tippettevõtjatel ega ka siinkirjutajal. On võimalik, et kindlat tegevuskava veel pole või on see alles väljatöötamisel.

Esile võib tuua meetmeid, millest mõned ettevõtjad saavad kindlasti abi ja kasu, kuid mastaapset tööplaani enne ajakirja trükkiminekut veel polnud.

Väiksemaid ettevõtjaid, kelle hulka kuuluvad ka mõned tootjad, võib toetada universaalelektri võimalus. Mikro- ja väikeettevõtetele pakutakse seda 1. novembrist 2023. aasta lõpuni. „Eesti ettevõtted on kasvanud elektrihindade tõttu pidanud tegema lisapingutusi, et püsida konkurentsivõimelised ja keerulistes oludes hakkama saada. Hea meel on, et elektrimüüjad saavad juba novembri algusest hakata pakkuma universaalteenust ka mikro- ja väikeettevõtetele. Lisaks viin lähiajal valitsusse ettepaneku laiendada sihtrühma kohalikele omavalitsustele,“ toob esile ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Universaalteenust saavad hakata kasutama mikroettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab alla 10 inimese ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot. Samuti väikeettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab alla 50 inimese ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Universaalteenus laieneb aastas kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses universaalteenuse hinnaga elektrit ostvatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele.

Elamumajanduse meede võib käivet elavdada

Puidu- ja ehitusmaterjali tööstuse ettevõtted võivad saada täiendavaid tellimusi tänu sellele, et riik näeb tuleval aastal elamumajanduse toetusteks ette 84 miljonit eurot, millega parandada Eesti inimeste elamistingimusi ja suurendada hoonete energiatõhusust. „Elamumajanduse investeeringute toetamine on jätkuvalt üks prioriteete ja selle vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad, sest küttekulud nõuavad inimeste sissetulekutest aina suurema osa. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoone energiatarbimist umbes poole võrra, ning seeläbi vähenevad ka küttearved, mistõttu aitab riik omalt poolt ka hoonete omanikel need investeeringud ette võtta,“ põhjendab majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Järgmisel aastal makstakse välja 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi, mis tuleb peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest. Korterela-

muid riigi toetusega renoveerides saavutatakse üldjuhul vähemalt C-energiatõhususklass ja paraneb märgatavalt hoone sisekliima.

Maapiirkondades kvaliteetsete elukohtade kättesaadavuse parandamiseks toetab riik elukondliku kinnisvara investeeringuid 2023. aastal 5 miljoni euroga. „Üle Eesti leidub erinevaid piirkondi, kus nõudlus elamispindade järele on suur, kuid neid lihtsalt pole üüriturult saada. Selle probleemi lahendamiseks tuleme välja toetusega, mille abil on võimalik luua ka suurematest linnadest väljaspool lisaks umbes sada üürikorterit.“

Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on riigi fookuses uute lahenduste turuletoomine. Selle aasta alguses käivitati MKMi eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEst, mille eesmärk on tugevdada ehitusvaldkonna eri osaliste võimet olla järgmistel aastakümnetel suuremahulise rekonstrueerimistegevuse eestvedaja.

Riik toetab sõjapõgenike töölesaamist

Sotsiaalminister Signe Riisalo valitsemisalast saab tööandjate toetamisena esile tuua abi sõjapõgenike kiiremaks töölesaamiseks. „Eesti on loonud soodsad tingimused põgenike kiireks tööleasumiseks ja integratsiooniks. Ajutise kaitse saanutel on töötamiseks samad tingimused nagu kõigil Eesti elanikel – toeks on tööturuteenused ja kohalikega ühtsed sotsiaalsed garantiid. Tööandjail on võimalik sõjapõgenikke värvates saada ühekordset mentoritasu ning tuge tööalase koolituse, tõlketeenuse ja kvalifikatsiooniga seotud kulude katmiseks. Ajutise kaitse saajail tuleb läbida ka ühepäevane kohanemisprogramm ja riigi pakutav A1-taseme eesti keele kursus. „Teiste Euroopa Liidu ministritega suheldes on tulnud esile, et Eesti on Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel tehtud valikutega teistele liikmesriikidele eeskujuks. Eesti on praeguseks saanud veidi üle 37 000 ajutise kaitse taotluse, millega sõjapõgenikud on loonud endale eeldused sisenemiseks meie tööturule ja sotsiaalsüsteemi. Ka sotsiaalsüsteemis kehtivad põgenikele täpselt samad reeglid kui teistele kohalikele elanikele. Riigi ajutistes majutuskohtades peatus nädala alguses umbes 3600 inimest, mis tähendab, et üle 33 400 ajutise kaitse saaja on endale leidnud püsivama elukoha.

Ajutise kaitse saanud põgenikest on tööle saanud 7700, neist enamik naised. Peamiseks takistuseks tööle liikumisel on keeleoskus ning lapsevanematel tuleb sarnaselt kohalikega seista silmitsi töö ja pereelu ühitamise väljakutsetega,“ räägib Riisalo.

Kui arvudest täpsemalt rääkida, siis tööandjal on võimalik taotleda ühekordset mentoritasu, mille suurus on 75% alampalgast ehk sel aastal 490 eurot. Mentoritasu saab taotleda töötaja tööle võtmisest nelja kuu jooksul.

Ühtlasi on töötaja tööle võtmisest aasta jooksul võimalik taotleda tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta. Samuti saab taotleda tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta.

Hanketingimuste täitmine maksis ettevõttele miljoneid eurosid

Eesti suuremad teed ja taristud ehitanud GRK Eestiga on seotud üks drastilisemaid näiteid, kuidas ettevõte peab riigihanke täitmise nimel panustama ka olukorras, kus riik on keeldunud seda tegemast.

Ukraina sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid on tinginud muu hulgas ehitustööde olulise kallinemise ning viivitused osa materjalide ja toodete tarnetes. Euroopas täiemahulise sõja puhkemist ei osatud ette näha veel tänavu veebruariski enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, rääkimata aastatest 2020 ja 2021, kui GRK sõlmis Transpordiametiga lepingud Eesti suuremate taristuprojektide väljaehitamiseks.

Ettevõtte tegevjuht Priit Paabo selgitab, et Transpordiameti praegu pakutav kompensatsioon ehitustööde kallinemise katmiseks moodustab kõigest väikese osa kogu kulude kasvust, mistõttu GRK on panustanud Eesti teedevõrgu uuele tasemele viimiseks vähemalt paar miljonit eurot. „Selline lahendus ei saa olla jätkusuutlik ei ettevõtete ega ka riigi toimimise seisukohast, aga GRK on vastutustundlik ettevõte. Vastutame oma tellijate, koostööpartnerite, töötajate ja keskkonna ees. Vaatamata hüppeliselt suurenenud kulutustele, mida ei kompenseerita, ning erinevate materjalide ja toodete tarneraskustele viime oma töö alati lõpuni ja täidame lepingutega võetud kohustused. Oleme kindlad, et meie oskused ja kogemused on Eesti taristu arendamisel oodatud ja vajalikud,“ lausub Priit Paabo.

Ülo Virma:

pneumaatika osatähtsus tööstuses suureneb

Ettevõttel Hydroscand on aastatepikkune kogemus pneumaatikas kui tunnustatud tarnija, oma turuosa hindavad nad 10–15% kanti. Ettevõtte kogenud müügijuht Ülo Virma selgitab laiemalt, miks pneumaatika on oluline ja selle osakaal üha suureneb.

Pneumaatika eelised ja areng

„Tulevik on kindlasti veel rohkem automatiseeritud, sest füüsilist tegevust nõudvad toimingud liiguvad järjest kindlamalt seadmete töökohustuste hulka,” tutvustab Ülo Virma. „Lõpuks on palju kuluefektiivsem panna lihtsat ja füüsilist tööd tegema robot.” Tööstusseadmetes kasutatakse üldiselt elektrilist, hüdraulilist või pneumaatilist ajamit. Pneumaatika eelis on tema võrdlemisi odav kulu ja suur töökindlus. Lisaks võimaldavad pneumaatilised süsteemid suurt täpsust ja lahendused on oma massilt üsna kerged. Tööstuses rakendatav pneumaatiline tehnoloogia võimaldab teha suurel kiirusel ja täpselt mitmesuguseid pöörlevaid, löök- või suunda muutvaid liigutusi. Ka peetakse eelisteks puhtust, mis on tööstuses väga oluline, ja elektrikompressori abil otse keskkonnast suruõhu hankimise lihtsust. Just nende põhjuste pärast kasutatakse pneumaatikat tööstuses väga laialt.

Ülo hinnangul toimub suurim areng ennekõike seadmete juhtelektroonikas. Järjest rohkem kasutatakse automatiseeritud liine ja roboteid. Suur osa neist on pneumaatiliste sõlmedega või opereerib täielikult pneumaatiliste täiturite abil. See on ka põhjus, miks Ülo sõnul näiteks robotid muutuvad tänu massilisele tootmisele hinna poolest jõukohaseks üha väiksematele ettevõtetele, mis tähendab laiemas kontekstis üldiselt suuremat pneumaatika rakendamist.

Tasub teada

Hydroscand pakub kvaliteetseid pneumaatikatooteid, mis on valmistatud UNI EN ISO 9001 ja 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõtetes.  Hydroscand pakub laias valikus tooteid, mis jagunevad viide kategooriasse:  Liitmikud  Õhuliinidele (messing, plast ja roostevaba)  Pidurisüsteemidele (messing ja plast)  Kiirliited (erinevatele rakendustele)  Voolikud ja torud (kumm,

PVC, PA, PU, PE, PTFE)  Ventiilid  Suruõhu hooldusseadmed (FRL)  Silindrid ja tarvikud

Tootearendusprojekt, kus lipumastide tootmiseks arendati Eestis spetsiaalne seade (Autor: Hydroscand)

Klientide teadlikkus

Hydroscandi peamised kliendid on erinevad töötleva tööstusega seotud ettevõtted. Eraldi toob Ülo esile transpordisektori kliendid, sest teadupärast on ju ka tänapäeva veoautode pidurid ja vedrustus õhuga opereeritavad sõlmed. Klientide teadlikkus pneumaatikast on tema sõnul eri tasemel. „Suuremate ettevõtete puhul on see meeskond üldiselt üsna teadlik sellest, mis laadi tooteid neil vaja on,” märgib ta. Väiksemate ettevõtete ja eraisikute puhul tuleb kasuks kindlasti Hydroscandi oskusteave. „Tunneme oma tooteid hästi ja aeg-ajalt suudame klientidele pakkuda ka selliseid lahendusi, mille peale nad ise ei tule või mida nad ei pea võimalikuks.”

Ülo sõnul nähaksegi, et pneumaatika omandab nende tootevalikus ja tööstuses üha suuremat tähtsust. „Oleme loonud üle-eestilise 16 müügipunktist koosneva võrgustiku, kus on laialdane pneumaatika komponentide valik kohapeal olemas,” märgib müügijuht. Lisaks on Hydroscandil eraldi ka edasimüüjad, kellel on üle Eesti lausa kümme müügipunkti, kellega koostöös on ühine soov tootevalik klientidele veelgi kättesaadavamaks teha.

Hydroscandi õpihimu ja areng

„Meie ise omandame oma tarkust otse tootjatelt ja nende materjalidele tuginedes,” selgitab Ülo, kuidas nad ise õpivad. „Teadmised antakse edasi inimeselt inimesele ja üritame võimalikult palju nendest teadmistest ka oma kataloogidesse talletada.” Samuti korraldatakse oma töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust toodetest ja võimalustest. Tasub teada

Pneumaatikat kasutatakse üha enam automatiseeritavate tööstussüsteemide rakendamisel, näiteks:  uste automaatsetes avamissüsteemides,  liftides,  tõstukites,  laia valikut pneumaatilisi tööriistu koosteliinidel,  tootmisahela masinajaamades põllumajandus-toiduainetööstuses,  keemia- ja farmaatsiatööstuses,  hambaravis,  ehituses,  elektroonikatööstuses.

Allikas: Hydroscand

Kui on tarvis uut laadi tooteid konkreetse probleemi lahendamiseks, siis on selge, et sellesse suunda liigub ka tootearendus.

Meeskonda aitavad arendada väljakutset pakkuvad projektid. „Näiteks eelmine aasta ehitas üks tootmisettevõte lipumastide tootmiseks spetsiaalse seadme, kus kasutati meie pneumosilindreid, -ventiile, -liitmikke ning -torusid,” toob Ülo masinatööstusest näite. Ka pakutakse õhutrasside paigaldust tööstusettevõtetele ja töökodadele, ka neid peab ta äärmiselt huvitavateks ja arendavateks projektideks. Suuremad väljakutsed

„Meie suurim soov on nii pneumaatikas kui ka igas teises oma tegevusvaldkonnas ületada kliendi ootusi,” lausub Ülo. Hydroscandi suurimaks väljakutseks peab ta klientide vajadustele vastava laia tootevaliku loomist. „Usun, et oleme üsna hästi hakkama saanud ja pingutame selle nimel ka tulevikus,” selgitab ta, „on selge, et vajadused ajas muutuvad ja me peame jälgima trende turgudel.” Lisaks toob Ülo esile selle, kui oluline on töötajaid pidevalt koolitada, et nad suudaksid võimalikult hästi kliendi vajadusi kindlaks teha ja parimaid lahendusi pakkuda.

Ta peab suureks väljakutseks ka inseneeria järelkasvu tagamist tehnoloogiavaldkonnas. Hydroscand on toetanud näiteks Tudengi Vormel MTÜ tegevust. Neid on sponsorluse korras varustatud toodetega, millest suur osa neile vajaminevaid tuleb just pneumaatika tootegrupist. „Võin päris kindlalt öelda, et see projekt tõesti toodab Eesti tööstuse tuleviku seisukohalt olulise tähtsusega liidreid ja insenere,” kiidab Ülo tudengite initsiatiivi just järelkasvu tagamise seisukohalt.

Kuna Hydroscandi eesmärk on ületada klientide ootusi, kutsubki Ülo üles kõiki, kes pneumaatikaga pidevalt kokku puutuvad, esitama nende meeskonnale väljakutseid kaasa mõelda, et leida ühiselt parimaid lahendusi.

www.hydroscand.ee/ee_ee/pneumaatika www.facebook.com/Hydroscand.Eesti www.instagram.com/hydroscand_eesti Lühinumber 16969 Kauplustest on võimalik osta 24/7