Miks sõita JALGRATTAGA?

FOTOD: Shutterstock

Jalgratas on korraga nii liiklusvahend, sporditarvik kui ka lustimiseks mõeldud masinavärk. Ühte jalgrattaga sõitu on võimalik kokku panna lõbu, kindlaks ajaks kindlasse kohta jõudmine ja sport. Samal ajal kui sõidad poodi leiva järele, spordid ja lõbus on ka. Tahad närvi puhata ja pisut lõbutseda, teed samal ajal ka sporti.

Teed sporti ja saad sama soojaga korra maal vanaema juures käia.

Portaal Bicycling.com kogus teadusuuringutest kokku rattasõidu kasuks rääkivad argumendid. Jalgrattaga tuleb sõita ja nüüd on selleks teada 15 väga olulist põhjust.

Rattasõit vähendab 2. tüüpi diabeedi väljakujunemise ohtu. Soomes tehtud uuringust selgus, et igapäevane 30-minutiline rattasõit kahandab haiguse riski 40% võrra. Isegi neil, kellel juba on diabeet, on pedaalide väntamisest kasu. Regulaarne rattasõit stabiliseerib vere glükoosisisaldust.

Südame vorm paraneb (nädalas 30 kilomeetri läbimine vähendab südameataki riski poole võrra), lihaste sooritusvõime suureneb ja enesetunne muutub mõnusamaks. Ka kopsud muutuvad tugevamaks.

Nagu kõik kehalised tegevused vähendab ka rattasõit liigesepõletiku ehk artriidi ohtu.

Rattasõit hoiab noorena! Londonis identsete kaksikutega tehtud uuringud näitasid, et kolm korda nädalas sadulasse istuv inimene võib paista märksa noorem kui tema füüsiliselt passiivne kaksikvend või -õde.

Kalorid põlevad. Rattaga on võimalik sõita väga mitut moodi – võib rahulikult ja mõnusalt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab 700 kilokalorit tunnis. Ainevahetus kiireneb sõidu ajal ja jääb tavapärasest kiiremaks mitmeks tunniks pärast sõitugi. Muide, ka WC-s saab rattur oma asjad aetud kiiremini ja kergemalt kui laiskvorst.

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu. Rattasõit paneb organismi tootma ka hormooni kortisool, mis mõjub stressi vähendavalt.

Võib tunduda uskumatu, aga rattaga tööle sõitjad hingavad kopsudesse vähem heitgaase kui autos istujad.

Rattasõit muudab organismi tugevamaks, nii et see ei jää enam nii lihtsasti nakkus- ja külmetushaigustesse. Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu järgi avaldab positiivset mõju juba see, kui sõidad viiel päeval nädalas 30 minutit.

Kuna rattasõit tugevdab südant ja veresoonkonda, paraneb ka seksuaalne võimekus. Michigani ülikooli teadlased leidsid, et raseduse ajal rattaga sõitmine kergendab lapse ilmaletulekut ja kiiren- dab sünnitusjärgset taastumist. Positiivne mõju kandub isegi lapsele: neil, kelle emad raseduse ajal rattaga sõprust pidasid, on poole väiksem oht ülekaaluliseks muutuda.

Rattasõit parandab ajutööd, mõtted muutuvad selgemaks ja terasemaks. Mõnedki on rattasõidul kogetavaid vaimseid elamusi võrrelnud mediteerimisega. Kokkuvõttes suureneb inimese produktiivsus ja loomingulisus. Seega pole rattasõidule kulunud aeg sugugi maha visatud, vaid tasub end peagi ära. Kui tunned keset päeva väsimust ja roidumust, võib mõneminutiline sutsakas rattaga su taas erksaks muuta.

Rattasõit vähendab rinna- ja soolestikuvähki haigestumise ohtu. Soomlased tegid kindlaks, et regulaarselt rattaga sõitvate meeste vähioht väheneb lausa poole võrra.

Kui oled päeval teinud korraliku rattaringi, magad öösel õiglase und. Kehaline aktiivsus kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti. n

Allikas: Forte.ee

Jalgrattaliidu president Raivo Rand:

ENNE MA JÄRELE EI JÄTA, KUI TULEB UUS VELOTREKK

Pirital asub Eesti ainus velotrekk, mis toimis kiiduväärt treeningu- ja võistluspaigana üle 40 aasta, ent lõpuks väsis. Kas samale kohale kerkib kunagi mitmeotstarbeline sisetrekk, millest on räägitud juba kümmekond aastat? Jalgrattaliidu president Raivo Rand on teotahet podcast’is „Jalgrattapalavik“ välja lubaduse, et tema enne ei jäta, kui trekk tuleb.

täis ja käib ja Rand. ja eelarve ulatuses.

„Velotreki ideega on tegutsetud viimased paar-kolmkümmend aastat. Praegune trekk on aastaid suletud ja seal oleks ohtlik sõita. Minu silmis annaks samasse kohta sisetreki ehitamine Piritale palju juurde, sest sinna ei tuleks ainult sisetrekk, vaid suurem ja multifunktsionaalsem spordikompleks, kus saaks eri alasid harrastada. Rattaspordile annaks see ka palju juurde, sest näiteks olümpial antakse trekisõidus välja 22 medalikomplekti. Ka meil on kindlasti palju noori, kes maantee- või mägirattasõidus ei oleks nii tugevad, kuid kelle ala oleks just trekisõit,“ arvab Rand.

Tallinna linn on võtnud velotreki oma arendusprojektide nimekirja ja nõus panustama uue kompleksi ehitusse poole eelarve ulatuses. „Teine pool peaks tulema siis riigilt, kuid praegu ei ole minu töö valitsuste kulutamisel veel vilja kandnud. Aga mina enne järele ei jäta, kui uus velotrekk olema saab,“ kinnitab jalgrattaliidu president. Tema arvates võiks uus trekk kanda Erika Salumäe nime.