5 minute read

VITAMIINIGIID: kuidas pärast pakast oma tervist turgutada?

TEKST: Sigrid Aunap

Advertisement

FOTOD: Unsplash, Pexels

Külmal ajal on mõneti keerulisem saada loomulikul teel kõiki organismile vajalikke aineid. Sööme ju vähem värskeid köögi- ja puuvilju ning marju, ei näe peaaegu üldse päikest, liigume vähem ja lisaks varitsevad meid viirushaigused.

Niisiis on kevad ideaalne aeg, et mõelda, kas ja milliseid vitamiine või toidulisandeid võtta, et särava ja energilisena suvele vastu minna.

Vitamiine on vaja küll väikeses koguses, mikrogrammidest milligrammideni, kuid seeeest pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Meeles tasub pidada, et inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine, kuid neidki ainult sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul.

Et organism toimiks täistuuridel

Vitamiine on vaja selleks, et organism saaks täistuuridel toimida, kuid kuna igal ajal me kõike vajalikku toidust siiski piisavalt kätte ei saa, oleks hea organismi turgutada toidulisanditega. Kuidas teada saada, mida on kehal parimaks toimimiseks parasjagu vaja? Kindlasti tasub mõelda sellele, et profülaktika mõttes toidulisandeid võtta ei ole kuigi mõistlik – niisamuti ei peaks endale ise diagnoose panema. Meditsiiniasutused võimaldavad vitamiinide taset hindavaid analüüse, mida tasuks kaaluda, et olla kindel, kas organismis on midagi puudu. Eesmärk võiks alati olla oma keha maksimaalne toetamine ja selleks tasub tarvitada õiges koguses õigeid asju.

Millest vitamiinipuudus üldse tekkida võib? Nagu mainitud, on ühed peamised mõjutajad toitumise ja olmega seotud põhjused, näiteks tasakaalustamata ühekülgne toit ja toiduainete vale töötlemine. Ent vitamiinide ja mineraalide omastamist ja vajamist võib mõjutada ka hulk füsioloogilisi põhjuseid – näiteks vajavad väikelapsed, rasedad, imetavad naised ja eakad mõningaid vitamiine rohkem. Samuti on suur mõju organismi haiguslikel seisunditel ja mõnedel ravimitel. Vitamiinide omastamist takistavad liigne kohvijoomine, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine. Seega tervist tuleb toetada vastavalt vajadusele ja abiks on ka oma igapäevaste harjumuste ülevaatamine.

Imelise ilu heaks

Külmast talvest räsitud nahk, kahvatu jume ja üldine väsimus väärivad tähelepanu ja võivad viidata vitamiinipuudusele. Ja olgem ausad – isegi kui tegelikult midagi puudu pole ja kahvatu jume taga on kõigest see, et pole ammu päikest näinud, ei jookse nn iluvitamiinid ka mööda külge maha.

Naha nooruslikkust toetab näiteks

A-vitamiin, mida on vaja limaskestade normaalseks arenguks, rakkude arens a dede m d stamise s. a roteen ehk A-vitamiin parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. Niisamuti aitab keha nooruslikuna hoida ja kortsukesi vähendada E-vitamiin, millest võib abi olla ka püsiva akneprobleemi korral. Samuti kaitseb E-vitamiin nahka UV-kiirguse eest ning seda on nimetatud energia- ja vastupidavuse vitamiiniks.

C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb kogu organismi pidevas uuendamises: parandamisprotsessides, naha, sidekoe, luude, kapillaaride, igemete ja hammaste tervise tagamises, vere puna- ja valgeliblede uuenemises, vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamises, ensüümide aktiveerimises, raua imendumises jpm.

Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega koensüüm Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning tugevdab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemist. Viimati mainitud omaduse tõttu leiab Q10 koensüümi ka kosmeetikast, eriti kreemidest.

Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvhappest ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu on kasulik seda juurde manustada. Oomega-3- ja oomega-6-rasvhape peavad tasakaalus olema, ning kuna igapäevane toit sisaldab märksa rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kala ja meresaadused), tuleks suurendada just viimati mainitu tarvitamist.

Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja REKLAAM

Kräuterhof silmakreem on kerge tekstuuriga, sisaldab hüaluroonhapet ja fütokompleksi seitsmest looduslikust ekstraktist (magnoolia, kummel, pajukoor, roheline tee, elupuu, greip ja taruvaik). Kreemis olev skvalaan hooldab nahka õrnalt ja aitab säilitada loomulikku niiskustasakaalu, samas kui hüaluroonhape aitab vähendada kortsukesi. See lõhnavaba silmakreem sobib suurepäraselt ka tundlikule nahale. Sel aastal on Kräuterhofi silmakreem saanud Anne&Stiili ilulemmiku tiitli, mis tõestab selle tõhusust ja populaarsust ilumaailmas.

Proovi seda silmakreemi ja naudi värskemat ning meeldivamat vaadet läbi hoolitsetud silmade.

Toode on saadaval Startlani e-poes: www.startlan.ee

Jahutus Leevendab Valu

Hartmann DermaPlast ACTIVE külmaplaaster pakub mõnusat jahutust ja leevendab valu, kui on põrutus, lihaserebend, nihestus, verevalum, paistetus või põletik jäsemel, kaelal või õlapiirkonnas. Plaastri kasutamine on lihtne ja mugav. Tänu mentooli ja hüdrogeeli sisaldavale jahutavale toimele on jahutav mõju tunda kohe pärast plaastri peale asetamist ja see püsib kuni kuus tundi. Pakendis on viis 10 × 14 cm suurust plaastrit. Müügil Apotheka ja Südameapteekides.

verevarustust. Kindlasti peaks vältima ka liigset suhkrutarvitamist, sest suhkur a afinee it d süsi esi d ah sta ad kollageeni struktuuri.

Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.

B-grupi vitamiinide võlu

B-grupi vitamiinid on olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. Samuti on need asendamat d n isüsteemi n maal seks funktsioneerimiseks ja vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamiseks.

B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos, kuid t hele tas anna et ühe itamiini liigtarvitamine võib põhjustada teiste imendumise häireid. Üks B-grupi vitamiinide puudujäägi põhjuseid on töödeldud toitude söömine, sest säärastest toitudest on suurem osa B-grupi vitamiine eemaldatud. Teine põhjus on suurenenud suhkrutarvitamine, mille tagajärjel tekib soolestikus B-grupi vitamiinidele sobimatu mikrokliima.

Kui näiteks B3-vitamiini on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu a süsi esi id nin n l line naha taastumiseks ja elastsuseks ning juuste ja üünte t e damise s.

Tavateadmine seostab biotiinipuudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ja juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad süm t mid üünte ha s a ste l jalangemine. Väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmae as süsi esi te la ndamise s et varustada aju energiaga.

Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjali ehk aminohappeid, mis t eta sid el liste üünte a ste kasvamist. Sel põhjusel nimetavad sakslased biotiini H-vitamiiniks (Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes tähendab juuste ja naha vitamiini.

Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides mis

Tasub Teada

Vitamiinid jaotatakse kaheks:

• RASVLAHUSTUVAD

(A-, D-, E-, K-vitamiin)

• VESILAHUSTUVAD

(B-grupi vitamiinid, C-vitamiin, niatsiin, folaadid) aitavad nahapoorides olevaid rasvu rasvhapeteks lagundada. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarvitamine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sü ele nah .

Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarvitamise oht võib tekkida rikastatud toitu ja toidulisandeid süües ning on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvaid vitamiine pole võimalik üledoseerida, sest üleliigne transporditakse loomulikul teel (uriiniga) organismist välja.

Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida sed a üüned te ena tas üle vaadata igapäevased puhkamisharjumused ning vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt nahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ja imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine ste üünte a naha te isli välimuse.

Miks vajab inimese organism magneesiumi?

Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna Magnesia järgi ja n ü s le in maid maakoores leiduvaid mineraaliühendeid.

Magneesiumi peetakse inimese eha ühe s olulisemaks mineraaliks ja selle puudus võib põhjustada paljusid terviseprobleeme.

Magneesium vastutab inimese anismis al de ü sioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest. Normaalse toitumise korral on magneesiumipuudus aga harv. Tavaliselt võib see kaasneda mõne haiguse või ravimi kasutamisega või siis, kui tarvitada liiga palju töödeldud toiduaineid.

Millised toiduained sisaldavad magneesiumi? Magneesium on levinud nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Parimad magneesiumiallikad on pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan ning brokoli. n

Allikad: Tervise Arengu Instituut, Tervis Pluss

Toidulisand ei asenda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitumist ega tervislikke eluviise.

This article is from: