Kuidas võtta JALUTAMISEST maksimum?

Kuna jalutamise mõju kehale väljendub pikema aja möödudes, vajab see rohkem järjepidevust kui jooksmine. Täiskasvanud inimesel on soovitatav kõndida iga päev vähemalt 30 minutit, et täita keha umbkaudne liikumisvajadus.

Jooksmise puhul saab selle normi täidetud umbes 20 minutiga, kui treenida kolm korda nädalas. Ent jooksmisega kaasneb suurem vigastuste ja ületreeningu oht ning soojendusele, venitamisele ja riiete vahetamisele kuluv aeg muudab jooksmise umbes sama aeganõudvaks. Ühtlasi ei ole kõik inimesed valmis paugupealt jooksutreeninguid alustama, sest varasem ettevalmistus ja füüsiline baas on nõrk. Sellisel juhul tuleks alustada kergemalt, milleks sobib hästi jalutamine või kepikõnd.

Kõndimise mõju kehale

• Veresoonkonnahaiguste väiksem tõenäosus. Veresoonkonnahaigused on üks levinumaid terviseprobleeme. Paljud uuringud on jõudnud järelduseni, et juba neli tundi jalutamist nädalas aitab vähendada veresoonkonnahaiguste riski pea kolmandiku võrra. Kuidas on kõndimine nii efektiivne just veresoonkonnahaiguste vastu?

Kõndimine vähendab kolesterooli ja vererõhku ning parandab vereringlust ja südametööd, mis on kõik olulised faktorid organite korrapäraseks toimimiseks.

• Alandab kaalu. Jalutamine on hea kaloripõletaja – põletatud kalorite hulk oleneb sinu praegusest kehakaalust ja jalutamise intensiivsusest. Kui oled teinud esimesed sammud, on kalorite kaotamine juba alanud. Öeldakse, et üks tund kerget jalutamist võrdub keskmiselt vähemalt 100 kalori põletamisega. Võimatu ei ole kulutada tunnis ka kuni 400 kalorit, kõndides intensiivselt ja keerulisemal maastikul.

• Tugevdab lihaseid ja liigeseid. Jalutamine on universaalne treening, sest rakendab tööle pea kõik keha lihased. Suurima koormuse saavad jalalihased ja seejärel kerelihased, mis peavad eha fi see it na h idma. am ti n võimalik kõndimisega treenida käe- ja õlalihaseid, kuid selleks pead sa neid oma kehaga samas rütmis hoogsalt kaasa liigutama. Lihtsam võimalus oma ülakeha treenida on haarata jalutuskäigule kaasa käimiskepid või kergemad raskused.

• Parandab une kvaliteeti. Kuigi öeldakse, et hiline treening pärsib head und, siis tegelikult aitab õhtune jalutuskäik maandada pingeid, ärevust ja stressi, nii et hiljem on kergem uinuda. Päeval tehtud jalutuskäik aitab keha rahustada ja heas mõttes kurnata, et õhtul oleks kergem uinuda. Ent kõndimine pole imerohi, suur osa unest oleneb siiski inimese elurütmist ja rutiinidest.

• Hoiab vaimset tervist. Nagu öeldakse, liigub mõte värskes õhus paremini. Stanfordi ülikooli 2014. aasta uuring näitas, et õues liikudes tugevnes inimeste loov mõtteviis kuni 60%, mis tähendas uute ideede teket ja probleemidele lahenduste leidmist. Ühtlasi võib 10-minutiline jalutuskäik olla sama hea ärevuse, stressi ja pingete leevendaja kui 45-minutiline treening.

Allikas: TerviseGeenius