Millega tuba soojaks kütta?

Kui kunagi tähendas toa soojaks kütmine ahju alla tule tegemist, siis nüüdseks on valikuid rohkem. Asi algab loomulikult maja soojustamisest – alles seejärel saab enda vajadustele sobiva kütteliigi valida. Milline on aga parim, millised on erinevate lahenduste plussid-miinused?

TOIMETAS: SVEN SULA

Vead seisnevad selles, et põrandaküte köetakse liiga kuumaks, mille tagajärjel betoon praguneb ja tekivad sooja-külmatsoonid. Elektrikilbi peakaitse võib olla kütmise kõrgperioodide jaoks liiga väike või juhtmestik arvestatud väiksemale koormusele. Keskküte

Milline lahendus valida, seda saab otsustada nii mugavuse kui ka hinna järgi. Energeetik Kalvi Tedre ütleb solness.ee vahendusel, et kui on vaja valida kütteliik, aga eriti kindel selles ei olda, siis tasub eelistada oma katlaga lokaalset keskkütet, mille võib hiljem asendada ükskõik millise teise küttega (elekter, soojuspump, õlikatel).

Küttesüsteem on oluline valida juba maja projekteerides, sest projektis tuleb arvesse võtta korstna ehitamist, tahkekütuste puhul hoidla asukohta ja suurust, vedelkütuste puhul keskkonna- ja ohutusnõudeid, gaasikütte puhul selle võimalikkust. Arvestada tuleb sundventilatsiooniga ja sellega, et küttesüsteemiga on otseselt seotud tarbevee tootmine.

Küttesüsteemi valides ei tasu lähtuda ehitusmaksumusest, sest paari aastaga võivad suuremad küttearved odava ehitamisega säästetud raha nullida. Elekterküte

Lihtne ja odav paigaldada, mugav kasutada, automaatne. Öist elektrit salvestades tekib ebamugavusi: öösel köetakse toad palavaks, õhtul koju saabudes on need külmad. Kui siis köetakse tuba ruttu soojaks, kaob öise odavama elektri eelis.

Paigaldamine annab nii palju rahalist võitu, et see kaalub üles kaotused elektriarves. Keskmised ehituskulud, automatiseeritav. Kui panna vesipõrandaküte, siis saab vabaneda torudest ja radiaatoritest. Kütte saab teha salvestatavaks, lisades keskküttevõrku akumulatsioonipaake. Keskküttega saab toota tarbevett, mille kulu üldises soojusenergias võib olla 30

Küttesüsteemi valides ei tasu lähtuda ehitusmaksumusest, sest paari aastaga võivad suuremad küttearved odava ehitamisega säästetud raha nullida.

protsenti. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikumaks muuta. Gaasküte

Odav rajada, väikesed küttekulud, täisautomaatne. See kõik kehtib siiski üksnes siis, kui gaasitoru kulgeb maja lähedalt. Sellisel juhul tasub tõsiselt kaaluda just seda kütteliiki. Õliküte

Odav rajada, automatiseeritav. Kerge kütteõli pideva kallinemise tõttu on küttekulud üle keskmise, kuid peaksid jääma siiski elekterküttest odavamaks. Hoidlat ehitades tuleb arvestada erinõudeid. Peamiselt eksitaksegi keskkonna- ja ohutusnõuete vastu. Tahkekütus

Süsteemi on odav ehitada, küttekulud väiksed. Vähemalt osaliselt automatiseeritav (pelletid, hakkpuit), saab kütta nii, et tubade temperatuur ei kõigu. Vaja on küttehoidlat ja kord päevas tuleb mugavus ohverdada, sest kütust on tarvis regulaarselt peale anda. Tahkekütuse jaoks on vaja eraldi hoidlat.

Sobib säästlikule inimesele. Kui kütmise ebamugavusest villand saab, võib lisada kütteõlikatla.

Peab jälgima, et vee kogus küttesüsteemis oleks paras, muidu võib vesi keema minna. Ventilatsiooniga soojuspump

Keskmised küttekulud, automaatne. Eelis on see, et pole vaja rajada juurde sundventilatsiooni. Suvel sobib ka ruume jahutama. Ventilatsiooni soojuskadu on 20–30 protsenti küttest, kuid see suunatakse enamjaolt tuppa tagasi.

Kui valitakse liiga väikese võimsusega kütteallikas, siis jäävad toad käreda pakasega külmaks.

Sobib mugavust hindavale, kuid säästlikule inimesele, ent eeldab suurt alginvesteeringut.

Kes tahab ventilatsiooni arvelt raha kokku hoida, võib valida lihtsa soojusvahetiga agregaadi. Sel juhul õnnestub kätte saada umbes 60 protsenti ventilatsiooni kaudu põgenevast soojusest.

Kui valitakse liiga väikese võimsusega kütteallikas, siis jäävad toad käreda pakasega külmaks. Maasoojuspump

Kallis ehitada, küttekulud on keskmised, töö automaatne. Erineb soojuspumbast selle poolest, et lisasoojust ei võeta välisõhust, vaid maapinnast, ja see tähendab talvel rohkem soojust. Kalliks teeb asja just maapinda soojuskontuuri ehitamine. Kasutegur on suurem kui õhksoojuspumbal.

Valesti paigaldatud maapinna-küttekontuur põhjustab igikeltsa teket ja vähendab kasutegurit. Kamin + elekter

Elekterküte timmitakse ruumis miinimumtemperatuuri hoidma ja kui vaja, köetakse kaminat, ahju või pliiti. Elekter kütab ainult siis, kui ollakse pikemat aega ära, et vältida torustiku külmumist või kui tahetakse, et koju jõudes ootaks ees soe tuba. Elekter annab ahiküttele mugava alternatiivi. Tahkekütus + õli

Eelmisega sama eesmärk, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojendab suvel tarbevett ja hoiab talvel ruumi temperatuuri miinimumtasemel, aga tahkekütuse katla kanda on põhiküte.

Kombineeritud kütte puhul saab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega ja võit küttekuludes on märgatav.