Tee rõdust mõnus aastaringne õuetuba

Esimeste külmakraadide saabudes tiritakse käbekähku õuemööbel tuppa peitu ja visatakse ära selleaastased suvikud. Soojade ilmade ja suvikutega hüvasti jättes ei peaks aga rõdu või terrass muutuma otsekui viljatuks tühermaaks, kuhu ülejäänud ajal aastast jalga ei tõsta. Kuidas luua oma rõdust hubane talveaed, mis leiaks kasutust aasta ringi?

TOIMETAS: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Põrand korda Kui su rõdul ei ole veel korralikku põrandat või põrandakatet, siis alusta kindlasti sellest. Paljas betoon ei ole teadupärast jala all just kõige mõnusam – peale selle, et suvisel ajal tahaks ju ikkagi ka palja jalaga rõdule astuda, oleks ka külmemal ajal parem, kui niigi karget õhustikku ei toetaks omakorda külm ja kõle visuaal. Õdus ja soe lahendus on näiteks terrassilaudadest põrand. Ka terrassiplaadid – nii puidust kui ka kunstmaterjalist – annavad väga ilusa tulemuse. Mõtle mööbli valik läbi Õuemööbli ostmine on paras raketiteadus. Ühelt poolt tahaks, et valitud mööbel näeks esinduslik välja. Samal ajal pole sugugi vähem oluline vastupidavus – keegi meist ei tahaks iga natukese aja tagant mööblit uue vastu välja vahetada. Kui rõdu on lahtine, tasub talviseks hooajaks valida näiteks pigem plastpunutisest välimööbel, mis kannatab nii vihma kui ka tuult. Väga hinnas on seal ka taaskasutus – miks mitte teha istumisnurk hoopis euroalustest ja kulunud õunakastidest. Nii ei ole ülemäära kahju, kui ilmataadi kuri käsi endast jälgi maha jätab. Kinnisele rõdule on valik märksa laiem – olgu puit, rotang, metall või plast. Omale kohale võivad jääda isegi diivanid ja diivanipadjad. Ära unusta rohelust

On selge, et parema meelega ei tahaks kogu silmailu ja rohelust külmaks ajaks tuppa kolida. Siiski on külma suhtes kapriissed mitte ainult suurem osa püsikuid, vaid ka lillepotid ise. Aastaringse õuesolekuga saavad hakkama plastist lillepotid ja punutud korvikesed. Savi- ja terrakotapotid tasub aga külma käest tuppa ära tuua, kuna need imavad mullast niiskust. Seega, kui temperatuur langeb alla nulli, paisub vesi jääks ja lõhub potid. Selleks et ei peaks end sügistalvel rõdul istudes siiski kui tühermaal tundma, tasub rõdule sättida need taimemaailma esindajad, kes peavad vastu ka käredamatele temperatuuridele. Vas-

tu talve võiks rõdukasti istutada näiteks kanarbikud, eerikad või padipõõsad. Tuulisele rõdule sobivad hästi ka igihaljad okaspuud – need aitavad nii tuuletakistuse loomisel kui ka naabrite pilgu eest varjamisel. Hoopis teine lugu on kinnise rõduga. Talveaeda sobivate taimede valik on täiesti seinast seina: orhideedest ja kannatuslilledest kuni sulgvõhikute ja sukulentideni. Miks mitte klaasida?

Nii mõnigi loobub rõdu aastaringsest kasutamisest lihtsalt seetõttu, et ei jaksa vihma, lume, tuule ja tolmuga rinda pista. Sellisel juhul võikski mõelda rõdu klaasimisele, sest suletud rõdudele koguneb vähem tolmu ja mõistagi püsib sellises õuetoas ka temperatuur soojem. Siinkohal ei peaks silme ette tulema paneelmajade plast- või puitraamidega rõduaknad. Kõige parem oleks paigaldada klaasist lükanduksed või -aknad, et oleks võimalik neid vastavalt ilmale kas avada või sulgeda.

Rõduklaaside süsteem on iseenesest lihtne – see koosneb ülemisest ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soolaks. Kindlasti ei saa kasutada tavalist aknaklaasi.

Põhimõtteliselt saab klaasida iga rõdu – olgu see siis lodža ehk taandrõdu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimisel lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks klaasid kinnitada. Näiteks rippuva klaasisüsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval. Kõige keerulisemas olukorras on ülemiste korruste elanikud, kel on väljaulatuvate rõdudega korterid. Sellisel juhul on rõdud sademetele täiesti avatud ja enne klaasimist tuleb paigaldada varikatus.

Suletud rõdu annab tänu ilmastikukindlusele palju rohkem võimalusi selle kaunistamiseks, aga suurendab ka turvalisust ja vähendab mürataset. Samuti paraneb oluliselt soojapidavus. Mitmed mõõtmised on näidanud, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustele 1,5 °C võrra. Kuigi esmapilgul tundub nimetatud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid u 7,5%. Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vähendab siseseinal kondensatsioonivee ja hallituse teket.

Allikad: moodnekodu.ee, homify.ca

ELEKTER Kutsu kindlasti elektrik, kui on plaanis:

w elektriseadme remontimine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine; w elektrisüsteemide projekteerimine ja hooldamine; w kodumasinate, näiteks ahju või pliidi ühendamine elektrivõrguga; w juhtmestiku paigaldamine; w avariide kõrvaldamine.

Elektriohud, mille korral peaks kindlasti elektriku kutsuma

Elektrisüsteemide ehitamine ja remont tasuks teadmiste puudumisel kindlasti professionaalidele usaldada. Kui pilt kehvasti seina riputada, kukub see maha ja läheb katki; valesti tehtud elektritööde puhul võivad tagajärjed aga hoopis tõsisemad olla.

TOIMETAS: TAAVET KASE

Korgid löövad välja, pistikud sulavad Kui kaitseseade end automaatselt välja lülitab ja maja pimedaks lööb (eriti kui seda juhtub ebanormaalselt tihti), pole probleem üldjuhul kaitsmes, vaid liiga väikses juhtmestikus. Naabrimees võib küll 10-amprise kaitsekorgi 16-amprise vastu vahetada, kuid tihtipeale pole sellest kasu. Vanemad elektrijuhtmestikud pole lihtsalt mõeldud modernsete seadmete elektrimahu läbilaskmiseks. Sellisel juhul võib juhe hakata kuumenema – mida suurem koormus, seda kuumemaks see läheb – ja halvemal juhul saab sellest olukorrast alguse tulekahju.

NB! Normaalselt toimiv elektrisüsteem (juhtmed, pistikupesad, lülitid jms) ei tee häält, ei erita suitsu ega ebameeldivat haisu. Pliit, vann, külmkapp, kraanikauss vms annab elektrilöögi

tatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ja levinud kombe kohaselt ühendati seadmete (nt elektripliitide, pesumasinate jm) korpused hoonete veetorustiku külge. Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati kas osaliselt või täielikult välja plasttorude vastu ja vana maanduslahendus katkes.

Maandussüsteemide ülevaatus ja ehitus tuleb kindlasti jätta asjatundjate hooleks. Valgustus vilgub, elektriseadmed lähevad läbi

Tõenäoliselt pinge kõigub. Elektroonikaseadmed vajavad töötamiseks kvaliteetset toitepinget vahemikus 220–230 volti. Kui elektrisüsteemis on olnud rike, võib juhtmestikus hakata pinge kõikuma ja selle tulemusel rikki minna suur hulk elektroonikaseadmeid. Igal juhul tuleks edasiste kahjustuste vältimiseks vool välja lülitada ja kutsuda appi pädev elektrik, kes teeb pinge kvaliteedi analüüsi ning suudab leida probleemidele lahenduse. Logisevad pistikupesad, lahtised juhtmed

Katmata seinakontaktid kujutavad ohtu eelkõige lastele, ent pimedas ruumis võib lülitit otsides sealt tugeva elektrilöögi saada ka täiskasvanu. Veel halvem on olukord, kui lahtised juhtmed seinakontaktist välja ulatuvad – need tuleks kindlasti isoleerida ja katta.

Ohtlikud on veel logisevad pesad ja lülitid, mis ei ole seina küljes korralikult kinni. Kui pesa või lülitit kasutatakse, liigub ka elektrijuhe ning võib saada viga või tulla ühendusest lahti. Lüliteid ja pesi tuleb regulaarselt kontrollida ja need vajaduse korral uute vastu välja vahetada.

Allikas: energia.ee

Pea meeles!

1. Elektritöid võivad teha vastava pädevusega ettevõtted ja isikud, kes on registreeritud majandustegevuse registris. 2. Kui teed ise lihtsamaid elektritöid, lülita alati enne elekter välja.