Kodu soojustamine õhutiheda PUR-vahuga

Polüuretaanvahtu ehk PUR-vahtu peetakse tänapäeval üheks parimaks võimaluseks, kuidas erinevate hoonete soojustamine efektiivselt ja potentsiaalseid probleeme ennetavalt lahendada. Kuigi kahekomponendiline isolatsioonivahend on pidevas täiendamises, on tegu siiski maailmas juba aastakümneid kasutusel olnud materjaliga.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES

Teadaolevalt on PUR-vahtu Eestis kasutatud umbes 15 aastat, kuid laiemas maailmas juba aastakümneid varem. Tänapäevane polüuretaanvaht arenes välja 1980ndate alguses, kuid selle juured ulatuvad kaugemasse minevikku, 1930ndate lõppu. Spetsialistid tõdevad, et teadlikkus pole Eestis selles osas veel kindlasti oma tippu saavutanud ja harvad ei ole ka sellised reaktsioonid nagu “teeme ikka villaga, nagu vanasti tehti”. Mis see PUR-vaht siis täpsemalt on?

Polüuretaanvahtu võib tegelikult leida ka mööblist, jalatsitaldadest, autoistmetest ja tehnikast. Seda peetakse tõhusaimaks hoonete soojustamise vahendiks vundamendist katuseni, mis nakkub sisuliselt kõikide pindadega ning suudab täita ehitise konstruktsioonis kõik praod ja tühimikud, tungides ka kõige pisematesse kohtadesse. Hoonete soojustamisel PUR-vahuga ei jää külmasilda ja edasised kulutused küttele ning jahutamisele jäävad minimaalseteks. Ka ei vaju vaht ära ega kaota ajas oma soojapidavust. Vaht pihustatakse pindadele kõrgtehnoloogiliselt keerukate ja hinnaliste seadmetega. Kokkupuutel pinnaga reageerib vaht sisuliselt kohe ja paisub kümnetes kordades.

PUR-vaht jaguneb avatud ja suletud pooridega vahuks ning mõlemal on oma kindel otstarve. Eesti Varaehituse tegevjuht Raul Õuemets toob näiteks, et suletud poorid sobi-

vad reeglina väliskonstruktsioonidele ja avatud poorid pigem sisekonstruktsioonidele, näiteks vaheseintele. “Millegi sulgemiseks selliselt, et külm ja niiskus konstruktsiooni tungida ei saaks, sobib suletud pooridega vaht. Kui see ei ole oluline, näiteks kahe toa vahelise vaheseina või vahelae puhul, kasutatakse aga pigem avatud pooridega vahtu.”

Vello Purre ettevõttest Therm toob näite: “Olen vahel kontrollinud ja lõiganud vahust jupikese ning pannud selle kodus veeämbrisse. Suletud pooridega vaht jääb alati pinnale nagu õngekork ja kunagi ei tõmba vett täis. Avatud pooridega vaht on aga nagu käsn ja tõmbab vee sisse.” PUR-vaht võrreldes teiste soojustusmaterjalidega

Puresti asutaja Koit Helmrosin rõhutab, et PUR-vahu kõige olulisem eelis ja näitaja traditsiooniliste plaatmaterjalide ees on õhutihedus. Erinevate plaatide paigaldamisel osutubki tihti probleemiks just korrekt-

Foto: Shutterstock

ne paigaldus, mitte aga lahendus kui niisugune.

Vahu tihedus on suletud pooril keskmiselt umbes 33–43 kg/m3 ja avatud pooril 8–12 kg/m3. Soojusjuhtivus on suletud pooril reeglina vahemikus 0,020–0,022 W/mK ja avatud pooril 0,037–0,039 W/mK. Väiksem number tähendab paremat tulemust, kuid ajaga see paratamatult veidi suureneb.

Õuemetsa sõnul on näiteks vill iseenesest hea soojustusmaterjal, kuid seda vaid korrektsel paigaldamisel. “Kui seespool on väga hästi teibitud aurutõke ja väljaspool korralikult, tihedalt ja õigete teipidega teibitud tuuletõke ning kuskilt mitte midagi läbi ei lähe, kõik praod on akende, uste, katuse, tuuletõkke ja vundamendi vahel täidetud, siis see ka töötab. Soojustusmaterjalil peab oma

funktsiooni täitmiseks olema seespool aurutõke ja väljaspool tuuletõke ning see toobki meid suletud pooridega vahu juurde. Milles tema tohutu eelis seisneb? See täidab korraga kolme funktsiooni: toimib aurutõkkena, tuuletõkkena ja peab omakorda looduses järele proovitud tingimustes kuni 2,7 korda paremini sooja kui vill. Ja seda just sellepärast, et villa paigaldamisel on vead väga kerged tulema just paigaldajate lohakuse või siis oskamatuse tõttu.”

Ka Vello Purre rõhutab, et suletud pooridega polüuretaanvaht annab kaks korda õhema kihiga vähemalt sama tulemuse kui ükskõik milline muu materjal, olgu see siis penoplast, vill, termovaht või avatud pooridega PUR-vaht, ehk maja konstruktsioon tuleb “saledam” kui teiste lahendustega. Peaaegu kõik konstruktsioonid

PUR-vahuga on soojustatavad sisuliselt igasugused ruumid ja konstruktsioonid, nii puit- kui ka kivimajad, mahutid, angaarid, vundamendid ning katuselaed.

“Olen kuulnud, et USA-s on suletud pooridega PUR-vaht tormipiirkondades tungivalt soovituslik soojustusmaterjal. Usun tõesti, et see pole linnalegend,” ütleb Õuemets ja lisab, et siiski on üks koht, kuhu see ei sobi – värskelt uus ehk vajumata palkmaja. Vaht on tugev ega lase majal vajuda. “Maja vajumine on loomulik protsess, mida ei tohi takistada.

Foto: Shutterstock

Aga üle kümne aasta vanuste palkmajade puhul on see jällegi ideaalne. Eks majaomanik tunneb täpselt, millal tema maja on ära vajunud. Samuti ei sobi palkmaja soojustamiseks avatud pooridega vaht, kuna niiskus liigub talvel vahu sisse ja selle soojapidavus väheneb iga päevaga. Palkmajadele on võimatu korralikku aurutõket paigaldada.” Kallim või siiski mitte?

Hinna kalliduse osas tuleb arvestada mitmeid detaile ja teisalt ei tohiks spetsialistide sõnul ka ainult hinnast lähtuda. “Traditsiooniline vill on materjalina üldiselt ikkagi odavam, kuid siin on ka see nüanss, et oma aega ei arvestata sisse. PUR-vahu puhul lisanduvad paigaldajad, kahe mehe töötunnid ja nii edasi,” ütleb Helmrosin. “Kui võtta arvesse villa paigaldamisel ka töömeeste aeg ja tasu, on PUR-vaht võrdlemisi samas hinnaklassis. Teostus on lihtsalt nii palju kiirem.”

“Ei ole kallim,” ütleb Õuemets kokkuvõtvalt. “Kui võrrelda erinevate lahenduste soojapidavust ja arvestada kõiki vajaminevaid tegureid, siis sama soojapidavuse saavutamiseks tuleb suletud pooridega PUR-vahuga soojustamine odavam kui villaga.” Tee paigaldaja osas eeltööd

Kas paigaldaja jagab kodulehel põhjalikku infot, suudab vastata sinu küsimustele ja pakkuda välja õigemaid lahendusi, ning milline varustus ja sertifikaadid tal on? Need on olulised küsimused, mida tuleb Helmrosina sõnul paigaldajat valides arvestada. Erinevaid pakkujaid on tema sõnul Eestis umbes 30. “Tuleb ennast lihtsalt ise natukene rohkem kurssi viia, mitte ainult hinna järgi otsustada. Loomulikult on ka pakkujaid, kes oma tööd nii hästi veel ei tunne. Tegelikult ongi 99,99% vastutus sellel inimesel, kes püstolit käes hoiab ja sulle selle vahu seina laseb. Puresti meeste õppeperiood kestab näiteks minimaalselt ühe aasta, alles siis läheb mees ilma kogenuma juhendajata ise objektile.” Veel kasutegureid

Polüuretaanvaht Helmrosina sõnul inimese tervisele ohtlik ei ole ja ruumi kahjulikke heitmeid ei tekita, korrektselt paigaldatuna jääb see kogu kasutusperioodi jooksul inertseks. Boonusena parandab see kodude sisekliimat, kuna see ei hallita ega mädane.

Lisaks juba varem mainitud minimaalselt kaks korda paremale soojapidavusele ning tuule- ja aurutõkkele suletud pooridega vahu puhul toob Purre välja teisigi kasutegureid, miks võiks suletud pooridega PUR-vahtu maja soojustamisel eelistada. Üks oluline näitaja on tugevus, mis tugevdab konstruktsioone, samuti vastupidavus. Tema sõnul pole võimalik PUR-vahtu paigaldada ebakvaliteetselt, nii et materjal kuidagi nihkuks, vajuks või “kogemata” mõnda pragu ei täida. Samuti tähendab tugevus tugevust temperatuuri kontekstis. “Sertifikaadijärgne temperatuuritaluvus on 110 kraadi ehk õhutemperatuurid ei tee talle vähimatki kahju. Ka viiekümnene miinuskraad ei tee talle kindlasti midagi. Ei olegi kuulnud, et ükski looduslik temperatuur talle kahju võiks teha,” ütleb Purre, lisades, et vaid otsene päikesevalgus ja sihipärane füüsiline kahjustamine mõjutavad PUR-vahu kestvust. “UV-kiirguse tõttu see küll ära ei lagune ja kasutuks ei muutu, aga tema soojusomadused selle tulemusel siiski ajapikku alanevad. Seega on mõistlik PUR-vaht katta pärast paigaldust paari nädala jooksul.”

ROOFIT.SOLAR

Katus, mis toodab elektrit

Poleks ju paha, kui keegi aitaks maksta kinni poole või parimal juhul isegi terve koduse elektriarve. Unustage ära rikas Ameerika onu või lotomiljonid, elektriarved aitab kinni plekkida kodumaja vihma ja tormi eest juba niigi kaitsev teraskatus. Eesti firma Roofit.solar toodetud katusematerjal toodab päikesest elektrit.

Kõik on iseenesest väga lihtne: katusepaneelide sisse on paigaldatud elektrit tootvad õhukesed päikeseelemendid – täpsemalt monokristalsed ränielemendid. Katuselt saadud elekter paneb seejärel kodus põlema tuled, tööle ventilatsiooni, laeb täis koolitöid tegevate laste rüperaalid ja mobiiltelefonid, laseb küpsetada ahjus saia või vaadata telekast jalgpalli. Ning elekter, mis jääb majapidamisest üle, müüakse automaatselt kõrgemat hinda pakkuvale ostjale. Katus vähendab elektriarveid

Tabasalus lasi kodu renoveerinud Kari Maripuu päikese poole vaatava katusepoole ehitada Roofit.solar paneelidest. Innovatiivne päikesekatus näeb välja nagu traditsiooniline teraskatus ja on elektriliselt sama võimas nagu tavalised päikesepaneelid. Maripuu investeeris päikesekatuse 60 ruutmeetri ehitamisse 12 000 eurot, summa, mis järgmise tosinkonna aasta jooksul teenib end tagasi ja hakkab siis omaniku rahakotti täitma.

“Minu maja tarbib aastas ligikaudu 18 000 kWh. Katus sai selle aasta märtsis majale peale ja elektrit tootma, hetkeseisuga on see kolmetoalise korteri suurune katus tootnud päikesest 7800 kWh. Ning seda ju suhteliselt kesise suvega aastal. Hindan, et tulevikus võiks ligi poole meie kodu

KredEx ja Elering tulevad appi!

Miks aga hakata just nüüd oma majale uut katust planeerima ja panema? Esiteks KredExi toetusmeede enne 2000. aastat ehitatud väikeelamute rekonstrueerimiseks, samuti saab neilt taotleda hoone energiaklassi tõstmist.

Olulisem on aga Eleringi taastuvenergia toetus, mida makstakse kõigile alla 50 kW suurustele süsteemidele, mis ühendatakse võrku selle aasta jooksul. Toetust maksab Elering järgmised 12 aastat iga võrku müüdud kWh kohta 5,37 senti. aastas tarbitavast elektrist katta ära katus,” leiab Maripuu. Lihtne ja kiire paigaldada, aastatepikkune kasu

Roofit.solar katus pannakse kokku teraspaneelidest, need ühendatakse omavahel jadasse, mis omakorda läbi inverteri maja elektrivõrguga seotakse. Esimene Roofit.solar elektrit tootev katus paigaldati 2017. aastal ja nüüdseks saab selliseid kokku lugeda juba sadakond, seda kaheksas erinevas riigis - Rootsis, Saksamaal, Norras, Taanis ja nii edasi.

Kui hetkel on võimalik panna elektrit tootma klassikaline plekk-katus, siis järgmistel aastatel on plaanis hakata klientidele pakkuma ka näiteks nii elektrit tootvat kivikatuse sarnast modulaarset teraskatust kui ka moodsaid click-kinnitusega katusepaneele.

Kui jätta kõrvale kasu teenitud eurodest, siis mis eelised sellisel katusel veel on? „Muidugi keskkonnahoid ja CO2 tootmise vähendamine. Hinnanguliselt jääb 10 kW võimsusega katuse puhul 25 aasta jooksul põletamata 298 tonni põlevkivi ja hoitakse ära 9,9 tonni CO2 tekitamist. Sama kogus CO2 tekib, kui sõita 78 tiiru autoga ümber maakera,” räägib ettevõtte asutaja ja tegevjuht Andri Jagomägi.

Roofit.solar +372 529 2521 info@roofit.solar www.roofit.solar

Pellet – kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult.

Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi: hagu, poomkanti, kõverat ja kõike muud sarnast.

Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ja kõik muu – see, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid – jahvatatakse ning pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu tänapäevane versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas. Valik on laialdane

Eestis toodetakse pelleteid kordades rohkem, kui me siin ära tarvitada suudame, seepärast ei ole muret, et kütus otsa lõpeb. Pigem on valik nii avar, et tekivad hoopis teistsugused küsimused: kas 6 või 8 millimeetrit, heledad või natuke tõmmumad, pikad või lühikesed, väikeses kotis või hoopis puhurautoga?

Proovime nendele küsimustele vastata. Kui teil on tavaline pelletipõleti, siis ei ole vahet, kas kütta 6 või 8 mm pelletiga. Mida väiksema võimsusega on teie kütteseade, seda suurema tõenäosusega eelistab see 6 mm pelletit. Näiteks pelletikaminad töötavad 6-millimeetrise pelletiga stabiilsemalt kui 8-millimeetrisega. Heledad või tumedad – see oleneb väga palju maitsest.

Reegel on selline, et kui olete leidnud pelletitootja, kelle pelletitega rahul olete, ärge minge 10-eurose säästu liimile, vaid kütke terviseks. Kas eelistada väikeses kotis pelleteid või puhurauto transporti? See sõltub sellest, milliseid otsuseid olete teinud maja ehitades – kui on võimalik puhutav punker kuhugi mahutada, siis on see väga mugav viis pelletite hoidmiseks.

Eestis on igal suuremal pelletitootjal ja -müüjal olemas puhurauto, mis kaalub teile toodava pelleti 10 kilo täpsusega ja maksate ainult selle koguse eest, mis teile punkrisse mahtus. Puhastamise olulisus

Suurem osa pelletiga kütjaid kasutab siiski väikepakki ja nädalast mahutit. Kord nädalas tuleb pelleteid juurde valada ja kord nädalas oleks mõistlik ka põletit ja katelt puhastada.

Nüüd jõudsimegi järgmise suure küsimuseni: kui tihti pean oma pelletikatelt puhastama? Reeglina ühe korra nädalas. Kui puhastate katelt korra nädalas, teenib teie katel teid kaua ja õnnelikult. Ilus, tark ja kvaliteetne

Juhul, kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale sellise pelletikatla, mis ise enesega hakkama saab, tuleb teil umbes korra kahe kuu jooksul tuhk katlast välja viia ja see ongi kõik, sest nii katla kui ka põleti puhtana hoidmisega saab masin ise hakkama. Heal juhul saab masin hakkama veel palju enamaga: kontrollib tõmmet, võimsust, põlemise kvaliteeti, kütuse kogust, toatemperatuuri, pumpade tööd, sooja vee tegemist ning soovi korral lülitab sisse ka sauna ja tellib pelleteid juurdegi.

Just selline on ka Pelletikeskuse uus valge kodumasin – PK15. Ilus ja tark, nagu üks koduabiline peabki olema. Katel läbis eelmisel suvel katsetused Saksamaal DBI instituudis ja vastab oma põlemise kvaliteedilt kõige rangematele pelletikateldele esitatavatele nõuetele.

Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi – lihtsalt kliima on selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad.

Küttemured, ütlesin? Mis mured need ka on? Tulge meile külla ja leiame parima võimaliku lahenduse!

Pelletikeskus, Sära tee 3, Peetri, Harjumaa.