Mida peaks teadma enne ehitusloa taotlemist?

Foto: Shutterstock

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi korrastati ehitisregistri andmed käesoleva aasta 1. jaanuariks, mille käigus kanti ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Nüüd peaksid registris olema kõik üle 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned. Mida siis ikkagi täpsemalt on vaja registrisse kanda ja kuidas?

TOIMETAS: TAAVET KASE

Hooned saab registrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega. Samas on soovitatav hoonete puhul kohe registrisse kanda kõik olulised andmed: ehitise pindala, tehnosüsteemid, materjalid, millest hoone on ehitatud jne. See vähendab tulevikus võimalikku lisainfo esitamise vajadust. Samas, ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, kohalik omavalitsus saab ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega.

Igat kuuri ja näiteks auto varikatust, mis jääb kehtestatud piiridesse, pole seega vaja registrisse kanda.

Kõik eeltoodud määratluse alla käivad hooned, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit, vajavad rajamisel nii projekti kui ka KOV-ile esitatavat ehitusteatist.

Muidugi elamu ja selle teenindamiseks vajalikud abihooned ehitisealuse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit ja kõrgemad kui 5 meetrit vajavad lisaks projektile ka juba ehitusluba.

Kõik hooned, mille ehitisealune pind ületab 60 ruutmeetrit, vajavad seaduse järgi täiskomplekti dokumentide esitamist. Nõuded vanematele hoonetele pole tagantjärele kohustuslikud

Kinnisvaraomanikud, kes ei plaani oma töökorras suvila või eramuga midagi ette võtta ega seda muuta, ei peaks väga muretsema. Ülejäänutele on nõuanne lihtne: ükskõik millist (uuemat või vanemat) kinnisvara ostes või näiteks olemasoleva elamu korrashoidu plaanides tasuks esmalt põhjalikult kaardistada ja dokumenteerida selle ehitustehniline seisukord ning tänapäevastele nõuetele vastavus.

Oluline on teada, et tänapäevased nõuded vanematele hoonetele ei ole tagantjärele kuidagi kohustusli-

Foto: Shutterstock

kud juhul, kui on tagatud seal elavate inimeste ohutus.

Võimalikud ohud inimeste tervisele tulenevad eelkõige kinnisvara ebapiisavast või asjatundmatust korrashoiust. Rahaliste vahendite kokkuhoiu soovist ajendatud kontrollimatu isetegevus või asjatundliku projektita ja inseneride järelevalveta ehitamine levib paraku siiani. Mida tuleb enne ehitusloa taotlemist teha?

1. Tuleks valida krunt, kus on juba olemas vajalikud liitumispunktid vee- ja kanalisatsioonitrassiga, elektri- ning gaasivarustusega jm. Kui need puuduvad, siis tuleks enne krundi ostmist tutvuda põhjalikult detailplaneeringu ja omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega. 2. Taotleda tehnovõrkudega liitumiseks tehnilised tingimused liitumisprojektide koostamiseks ja vajadusel sõlmida ka liitumislepingud. 3. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et kinnistul oleks õige sihtotstarve. Kui tegemist on sotsiaalmaaga, siis sinna ei saa endale elumaja ehitada. Väga sageli jääb ehitusluba saamata just põhjusel, et ei ole piisavalt uuritud, kas väljavalitud krundile võib üldse ehitada või mitte. 4. Enne projekti koostamist tuleb kinnistule teha geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mille peale on kantud kõik kommunikatsioonid, mis krundil olla võivad. Tuleb jälgida, et nende asukohad oleksid kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajatega. See on vajalik projekteerijale/arhitektile, et ta oskaks ehitise projekteerimisel nendega arvestada. 5. Arhitekt, kes koostab maja projekti, peab olema pädev ja kogemustega, tundma standardeid ning projekteerimistingimusi. Asjatundmatu arhitekt võib olla suureks takistuseks ehitusloa saamisel, sest tema käe alt tulev projekt ei vasta enamasti nõuetele, ka ei ole ta abiks ehitusloa taotlusprotsessis. 6. Kui projekt on valmis, tuleb see kooskõlastada päästeameti (selle kooskõlastuse võtab kohalik omavalitsus) ning teiste asjasse puutuvate ametkondade ja asutustega (nt tehnovõrkude omanikega). 7. Kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tuleb need esitada elektrooniliselt läbi ehitisregistri koos ehitusloa avaldusega. Samuti tuleb maksta riigilõiv. Ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlemine pole just kergete killast ja hea oleks appi võtta mõni pädev isik, kes seda teha oskab, näiteks projekti koostanud arhitekt.

Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek:

püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

Ehitusloa kehtivus

Ehitusluba on tähtajatu, samas kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

Kohalik omavalitsus võib ehitusloa väljastamisest ka keelduda, seda enamasti juhul, kui taotluses on puudused või kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Puuduste kõrvaldamisel saab ehitusluba uuesti taotleda.

Mitu paari JALGU

sul on?

Kui sul on palav või külm, võtad tööriietel kihte vähemaks või paned juurde. Sa tahad, et tööriided ei hõõruks, pigistaks ja oleks turvalised. Kuid kas sul on kõrged nõudmised ka tööjalanõudele? Pöördumatu kahju, mida ebasobivad jalanõud su jalgadele teevad, võib avalduda alles aastate pärast. 25% sinu kehas olevatest luudest on jalalabades – kokku 2 x 26 luud (ühes jalas siis 26 luud). Lisaks on su labajalas 107 kõõlust, 27 lihast ja 16 liigest. Kõik see kokku peab kandma su keharaskust. Ning arvestades, et maaga puutub kokku vaid väike osa labajalast ning toetuspinda on vaid loetud ruutsentimeetrid, on su jalg kogu keha alustugi. Tuues paralleeli auto amortisaatoritega, siis sinu labajalgadel on mõnevõrra sarnane roll.

Inimeste jalalabad on erinevad – pikkuselt, laiuselt, kujult, kõrguselt, jõult. Jalanõu, mis sobib ühele, võib teisele põhjustada palju probleeme. Kui veedad standardsetes tööjalanõudes iga päev 8–9 tundi, siis millise

SieviScanner on aparaat, mis analüüsib sinu jalgade anatoomiat. Seade skannib sinu jalgade pikkuse, laiuse ja jalavõlvi kõrguse ning soovitab õige Sievi jalanõu suuruse, liistu laiuse ja sobiliku sisetalla tüübi. Õigete jalanõude ja anatoomiliselt sobivate sisetaldade valik pole kunagi olnud nii lihtne! Aparaadi kasutamine on kiire ja kerge – astud kasvõi sokkide väel seadmele (nagu vannitoakaalule) ja aparaat teeb kõik vajaliku. Mõõtetulemused saadab aparaat soovi korral ka meili peale. Õige sobivusega Sievi turvajalatsid koos mugava Comfort+ sisetallaga teeb jalgadel toimetamise efektiivsemaks. Tüütu jala- ning seljavalu ei vaeva sind tööpäeva lõpuks ning sul on piisavalt energiat, et teha üks meeldiv jalutuskäik ka pärast tööd.

koormuse su jalad saavad? Päev-kaks ei tee jalgadele suuremat kahju ja mõned rakud kannatad ju ära, kuid aastatepikkune ebasobivate jalanõude kandmine kulutab su „looduslikke amortisaatoreid“ juba üsna märgatavalt.

ON TURVAJALATSID. JA SIIS ON KÕRGEM LIIGA –SIEVI TURVAJALATSID!

Kui sul tõepoolest on vaid üks paar jalgu, siis pead kaitsma neid ka tööõnnetuste eest. Selleks peadki kandma spetsiaalseid turvajalatseid. Sievi turvajalatsites kasutatakse varbakaitseid kolmest eri materjalist: teras, alumiinium ja komposiit. Sinu jalataldu kaitseb veelgi paremini naelaleastumiskaitse, mis võib olla kas komposiittekstiilist või terasest. Näiteks on üldehitustel ja rasketööstuses ohud, mille eest kaitsevad kõige efektiivsemalt tugevast terasest kaitseelemendid. Kergemate ohtudega töökeskkonnas võib kasutada kergemaid ja pehmemaid sertifitseeritud turvaelemente. Turva- ja tööjalatseid kantakse pikalt, seetõttu peavad need olema ka väga mugavad – selle tagab eriline FlexEnergy tallaelement, hüppeliigest kaitsev viskoelastne voodrimaterjal (Memory Foam) ja erinevad sisetallad enamikule jalatüüpidele. Kõik Sievi jalatsid vastavad ESD nõuetele, mis aitab ära hoida ebameeldivad staatilise elektri löögid tundlikele seadmetele. Sievi jalatsite tallad kannatavad paljusid kemikaale.

Järve Keskuse Tööriistamarketi kaupluses on olemas laseri abil töötav ja masinnägemis-tehnoloogiat kasutav SieviScanner.

Tule astu Tööriistamarketist läbi ja tee vaid paariminutiline protseduur läbi. Kui sul tagavarajalgu ei ole, siis korralikud tööjalanõud on asi, millelt sa ei tohi tingida.

Sievi on Põhja-Euroopa suurim töö- ja turvajalatsite tootja, kes on tuntud uusima tehnoloogia kasutamise ja kõrgete kvaliteedinõuete poolest. Sievil on oma testimislaboratoorium ja testijate võrgustik, et oleks võimalik analüüsida jalatsite omadusi võimalikult ehtsates töötingimustes. Sievi toodete hulgast leiad sobiva jalanõu igasse töölõiku, kus on vaja vastupidavat, turvalist ja mugavat jalanõud – alates saekaitsesaabastest kuni teenindusalal vajaminevate stiilsete ja mugavate jalatsiteni. Sievi tooteid küsi professionaalsete isikukaitsevahendite müüjate käest üle Eesti:

Soojuspump aitab küttekuludelt kokku hoida

Kuigi soojuspumba paigaldamine võib esialgu tunduda kulukas, aitab see pikemas perspektiivis küttearveid märgatavalt vähendada. Võrreldes teiste küttelahendustega ei saa mainimata jätta ka turvalisust ja mugavust – ühtne sisekliimalahendus on ohutu ning täisautomaatne. EnergiaStuudio juht Raido Rondo annab nõu, kuidas soojuspumpa valida ja mida peaks enne ostu kindlasti teadma.

Millal on kõige õigem aeg sisekliimalahenduste peale mõtlema hakata?

Mõelda võib sellele kogu aeg, kuid enne tegutsema hakkamist tuleks kindlasti spetsialistidega nõu pidada, kuna erinevaid sisekliimalahendusi on palju ja nende vahel valida on keeruline, kui erialaseid teadmisi napib.

Miks võiks üldse kaaluda mõnd sisekliimalahendust, kui näiteks vana radiaator veel toimib ja tuba on soe? Tehnika areneb äärmiselt kiires tempos, mistõttu efektiivsuse näitajad

Fotod: Shutterstock on oluliselt muutunud, kui võrrelda neid nende näitajatega, mis olid kümme aastat tagasi. Jah, vana radiaator hoiab maja endiselt soojana, kuid kas ka efektiivselt? Tänapäevased seadmed kulutavad küttele palju vähem energiat, mis väljendub otse igakuistes püsikuludes.

Milliseid võimalusi tänapäeval selles valdkonnas siis pakutakse?

Järjest rohkem ja rohkem eelistavad inimesed sisekliima täislahendusi, kus ühte süsteemi on koos töötama pandud nii ventilatsioon, küte, jahutus kui ka päikesepaneelid. Sellised lahendused tagavad minimaalsed püsikulud maksimaalse mugavuse juures.

Kui soojuspumpadest lähemalt rääkida, siis mis nende eelis teiste kütteliikide ees on?

Soojuspumbad on teadupärast kõige efektiivsemad ja säästlikumad küttelahendused. Kindlasti ei saa siinkohal märkimata jätta, et nende lahenduste juures mängib suurt rolli mugavus. Soojuspump on täisautomaatne ega vaja sekkumist muul moel, kui et kord aastas tuleb lasta spetsialistil süsteem ära hooldada.

Kui palju aitab soojuspump säästa? Sõltub, millega võrrelda. Kui võrrelda näiteks elektriküttega, siis on sääst mõnel juhul isegi 80 protsenti ja rohkemgi. Muude liikidega on raske otsest säästu arvutada, sest inim-

lik faktor (puudega kütmine) on erineva hinnaga. Kuna soojuspump on täisautomaatne, siis muidu kütmisele kuluva aja saate nüüd kasulikumalt ära kasutada – aeg on meil kõigil väga kallis ja seda tagasi ei saa.

Milliseid soojuspumpasid tänapäeval siis pakutakse?

Levinumad on maasoojuspump , õhk-vesisoojuspump ja õhk-õhksoojuspump.

Mis nende vahe on peale selle, et näiteks maasoojuspump on rahvakeeli teada kui maaküte, mis paigaldatakse maa alla, teised aga läbi seina?

Maasoojus- ja õhk-vesisoojuspump on sarnase tööpõhimõttega. Energia saadakse maa seest või õhust ning läbi soojuspumba antakse see edasi veele, mis omakorda soojendab kas põrandakütet või radiaatoreid. Õhk-õhksoojuspump saab samuti oma energia õhust, kuid puhub selle läbi soojuspumba ruumi. Selle lahendusega ei ole võimalik põrandaid ega radiaatoreid soojendada.

Millele tasuks kindlasti mõelda, kui soojuspumpa valima hakatakse?

Tasuks endale selgeks teha, et investeering tehakse pikaks ajaks (u 20 aastat) ja ei ole mõtet kohe kiiresti otsust langetada. Mõistlik on ennast kurssi viia, mida soojuspumpade puhul võrrelda, ja loomulikult kaasata spetsialist, kellel on selles valdkonnas pikem kogemus ning lai silmaring.

Maasoojuspumpa ilmselt inimene, kes seda kunagi varem teinud ei ole, päris ise paigaldama hakata ei saaks, aga kas õhksoojuspumba paigaldamisega saaks inimene ka ise hakkama?

Me ei oska kõigi eest rääkida, kuid kindlasti on seda mõistlik tellida ettevõttest, kellel on selles vallas igapäevane kogemus olemas. Aastate jooksul oleme näinud igasuguseid „huvitavaid” paigaldusi, mis on olnud tarvis ümber teha, et soojuspump töötaks nii, nagu tehase poolt ette antud on. Algne sääst odavama paigaldusega ei pruugi ennast ära tasuda, kui see hiljem ümber tuleb teha.

Kui soojuspump on nüüd paigas, siis kuidas edaspidi selle eest hoolt kanda tuleks?

Meie soovitus on koduseid sisekliimaseadmeid ikkagi kord aastas hooldada lasta. Kõik, mis liigub, see kulub, ja regulaarselt hooldatud seadmed teenivad teid kindlasti kauem kui hooldamata seadmed. Jällegi on praktikast näiteid, kus hooldamata süsteemil on palju kõrgemad püsikulud kui hooldatud süsteemil. Piisab, kui nii lihtsad asjad nagu filtrid on mustad ja kohe peabki seade palju rohkem energiat kasutama.

Lühidalt – soojuspumba plussid

1. Madalaimad ülalpidamiskulud

Soojuspumpasid on oluliselt soodsam pidada kui põlemise põhimõttel ülesehitatud süsteeme. Lisaks, mida efektiivsemalt on süsteem üles ehitatud, seda suurem on ka pikaajaline kokkuhoid. Hoolimata sellest, et paigaldamiskulud võivad võrreldes muude kütteliikidega tunduda suuremad, võib selline investeering aastas palju kokku hoida.

2. Lihtne hooldada

Soojuspumbad ei vaja regulaarset tähelepanu, kuid aastas korra oleks mõistlik kutsuda spetsialist, kes süsteemi üle vaatab ja vajalikud hooldustööd teeb. Selliselt tagab süsteem pikkadeks aastateks muretu, mugava ja säästliku sisekliima.

3. Turvaline

Soojuspumbad on turvalisemad kui teised küttesüsteemid, milles kasutatakse näiteks õli või elavat tuld. 4. Väiksem süsinikureostus Soojuspumbad vähendavad sinu ja sinu elamise süsinikujälge, lisaks on nad tõhusad energia soojuseks muundajad.

5. Võimaldab jahutust

Palavatel perioodidel on võimalik soojuspumpade tööpõhimõtet teistpidiseks keerata ehk kasutada neid ka jahutamisel.

6. Pikk kasutusiga

Soojuspumba eluiga võib olla kuni 50 aastat, keskmiselt jääb see siiski 15–20 aasta kanti, sest teatavate probleemide esinemisel on pumba väljavahetamine kiirem ja lihtsam viis kui selle parandamine. Soojuspumbad on sellest hoolimata väga stabiilsed ja kindlad soojusallikad.

7. Riiklikud toetused

On olemas toetusmeetmeid aitamaks omanikel nende elamuid rekonstrueerida. Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, energiakulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine.

Meie põhjamaises kliimas on hea küttelahendus väga oluline. Pidevalt kallinev elekter ja küttematerjal ning kiire elutempo innustavad leidma optimaalset küttelahendust. Redwell Manufaktur GmbH on Austria ettevõte, mis on spetsialiseerunud infrapuna küttepaneelide arendamisele ja toot- misele juba aastast 1998. Redwell paneb rõhku keskkonnasäästlikkusele nii tooraine valikul kui tootmisprotsessis, kasutades tootmisel ainult rohelist energiat ja kvaliteetseid materjale. Rangelt kontrollitud tootmisprotsess ja käsitööna kokkupandud küttepaneelid tagavad töökindla tulemuse — toodetel on garantii 10 aastat. Infrapuna kütte- paneelid on laiemalt koduses kasutuses alates 2002. aastast. Tooted vasta- vad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad energiamõjuga ökodisaini tooteid (Euroopa Liidu Teataja, 2009). Redwelli infrapuna kütteseadmed on saanud kvaliteedimärgise TÜV Nord ja CE-ohutusmärgise 2003. aastal, lisaks teisi rahvusvahelisi auhindu nii disaini kui efektiivsuse eest.

Redwelli infrapunaküte on inimesele, kes hindab oma aega, tervislikku õhku enda ümber ja keskkonnasõbralikku lahendust. Infrapunaküttel on palju eeliseid teiste küttelahenduste ees. Olulisemad on energia kokkuhoid, lihtne paigaldus ja hooldusvaba kasutamine, samuti suur toodete valik. Energia kokkuhoid (uuringute järgi vähemalt 30%) saavutatakse tänu sellele, et infrapunasoojus salvestub ruumi seintes, laes, põrandas, ka mööblis ja sisustu- ses. Salvestunud soojus püsib kauem ja tagab stabiilse temperatuuri.

Tavapärase kütte puhul kondenseerub soe õhk külmadele välisseintele ja võib põhjustada hallituse arengut. Infrapunaküte hoiab seinad ja põrandad soojad, ennetades hallituse tekkimist. Igat infrapuna küttepaneeli juhitakse individuaalselt termostaadiga, see tagab optimaalse energiakasutuse ja soovitud temperatuuri. Suureks eeliseks on infrapuna küttepaneelide lihtne paigaldus nii seinale kui lakke. Infrapunaküte on hääletu, tervislik ja hooldusvaba ning sobib nii põhi- kui lisakütteks.

Erinevalt UV- ja röntgenkiirgusest, on infrapunakiirgusel soodne mõju inimese tervisele. Infrapunakiirgus soojendab keha ja vereringe kannab soojuse kehas laiali. Infrapunasoojus tugevdab inimese immuunsussüsteemi ruumi õhuniiskust muutmata, ei kuivata inimese nahka ega limaskestasid. Liigesehaigusi põdevatele inimestele, allergikutele ja astmaatikutele mõjub õhu tsirkulatsiooni puudumine ja püsiv õhuniiskus väga positiivselt. Kinnituseks toodete kvaliteedi ja ökonoomsuse kohta on aastate jooksul Redwell Manufaktur GmbH toodetele omistatud erinevaid väga nimekaid autasusid ja sertifikaate.

10 põhjust, miks valida Redwelli infrapunaküte

Põrandast Laeni OÜ on Redwell Manufaktur GmbH ametlik esindaja Eestis ja • Optimaalne energiakasutus Soomes. Aitame leida • Sobib nii põhi- kui lisakütteks parima lahenduse just teie • Lihtne paigaldus kodu ja kontori jaoks. • Hooldusvaba • Mitmekülgne valik, kaunis disain • Individuaalselt kohandatav ja juhitav • Kasutatav koos „Targa kodu süsteemiga“ • Sobilik allergikutele • Austria kvaliteet • Garantii 10 aastat