Tark kodu säästab aega ja pakub mugavust

Foto: Shutterstock

Targa kodu tarkus tuleb paljuski sellest, et peaaegu kõik tänapäevases majas on saanud külge nutikust ja internetiühenduse. Küttesüsteemist kuni akendeni, ventilatsioonist ukselukkude ja keriseni, valgustitest kõlarite ja külmikuteni... Kõik need targad internetiga seadmed saab panna toimima ühtse “ajuna”, et vähendada meie vaeva.

TEKST: MARTIN HANSON

Hoonete automaatikalahenduste pakkuja Tasatek projektijuht Tarvi Kristman ütleb, et nüüd ongi vaja kõik see tarkus punuda ühtseks võrguks, mida siis inimene saaks telefoni või arvuti kaudu juhtida või juhiks süsteem ennast ette antud tingimuste järgi ise. Märksõna kogu nutimaja idee puhul on mugavus, kuid ka raha- ja ajasääst.

Jung Estonia esindaja Mark Melts ütleb, et nutikodu loomisel on õige alustada sellest, kust king kõige enam pigistab. “Eesti inimesi huvitab kõige rohkem see, kuidas saaks ruumide kütmist ja ruumitemperatuuri reguleerimist automatiseerida ning küttekulusid kokku hoida. Tark kodu suudab siin palju pakkuda,” mainib Melts. Ukselukk palub kõlaril raadiot mängida Kõige arusaadavam nutikus majas on seotud sellega, kuidas kütte- ja ventilatsioonisüsteem tajub seda, mis kliima peaks hoones olema. Kuidas inimese abita lülitatakse soojus välja, kui elanikud on tööl, ja jälle sisse, kui neil on aeg hakata koju naasma. Või kuidas aknad ventileerivad ööseks toad värskeks või vannitoas avatuks, kui keegi on just duši all käinud. Samamoodi saab vastavalt inimese liikumisele panna sisse ja välja lülituma nii maja sise- kui ka välisvalgustid, nii et nad valgustavad vaid seda kohta, kus on inimene.

Kui mainitud mõtted on need, mis muudavad elamise mugavaks, kuid säästavad ka raha, siis teine pool nutimajast on seotud turvalisuse ja aja veetmisega. Targad ukselukud saab panna automaatselt sulguma, kui kindel mobiiltelefon on majast lahkunud, samuti liigub heli kõlarites mööda maja ringi sinna, kus inimene parasjagu paikneb. Samal ajal annab külmik teada, et piim on otsas, ja laste kojusaabumisel saab ahi signaali, et aeg on hakata ahju pandud praadi valmistama.

Nutikas seade ei tee kodu targaks

Tihti on kodus nutikaid seadmeid, mida on võimalik telefonist sisse-välja lülitada ja mille töötamist saab erinevate rakenduste abil juhtida. Senikaua, kuni need ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi, on tegemist eraldiseisvate nutikate lahendustega asjade interneti maailmas. Targast kodust saame rääkida siis, kui erinevate nutikate lahenduste juhtimine ühendatakse ühtsesse targa kodu süsteemi.

Milliseid seadmeid targa kodu süsteemi liita, on mõistlik jätta omaniku enda otsustada. Inimeste elustiilid ja vajadused on erinevad, seetõttu ei ole mõistlik pakkuda välja standardset lahendust, mis sobib kõigile. Küll aga on Eestis trendiks, et esmalt huvituvad inimesed targa kodu süsteemidest seoses kütte- ja turvalahenduste kasutuselevõtuga. Inimesed tunnevad huvi ka valgustite juhtimise ja kardinate liigutamise automatiseerimise vastu, mis lisab koju mugavust. Iga uus seade targa kodu süsteemis loob kasutaja jaoks juurde mugavust ja ka kulude kokkuhoidu. Millised seadmed lõpuks targa kodu süsteemi jõuavad – see sõltub kasutaja elustiilist ja harjumustest.

Mark Melts, Jung

Indome OÜ esindaja Lauri Lotamõis lisab, et nutikas kodu peaks olema koht, kus inimene saab lõõgastuda ja end kiirest argielust välja lülitada. “Praegu on meil rohkem kui kunagi varem puudust ajast. Just siin tulebki n-ö tark või nutikas kodu meile appi. Võib ju arvata, et mis see äpist juhitav lambipirn nii äge on, aga kui panna kõik väikesed tükid kokku üheks tervikuks, on päeva, nädala ja kuu lõikes vahe meeletu,” mainib Lotamõis.

Mees toob ka lihtsa näite: tuled õhtul koju, värav avaneb ja saad auto ära parkida (värav sulgub ise), võtad autost vajalikud asjad, kõnnid ukse juurde, ukse lukk avaneb ise – ei ole vaja taskust võtmeid otsida. Astudes pimedasse esikusse, süttib valgusti ja kustub vähese aja pärast, kui esikus enam kedagi ei viibi. Valvesüsteemi maha võttes käivitub ventilatsiooniseade automaatselt ja toob tuppa mõnusa värske õhu.

“Need asjad ei ole ammu enam ulme, vaid keskmise kodu suurim probleem on see, et kõik kodused seadmed on ise natuke targad, kuid nende potentsiaali ei kasutata ära seni, kuni puudub üks platvorm või keskkond, mis seadmed ühtseks ökosüsteemiks seob,” lisab Lotamõis. GPS ja internet

Veel on võimalik ühendada ühtsesse nutimajasüsteemi inimese mobiiltelefon, millega teda vastavalt vajadusele positsioneerida – teha nii-öelda geofencing’ut. Kasutegur tuleb sisse sellest, et inimese koju või maamajja sõitmisel lülitatakse vastavalt inimese kaugusele sisse näiteks küttesüsteem, valgustid või saunakeris.

“Üldiselt öeldakse, et kui uus küttesüsteem teenib ennast tasa 5–15 aastaga, siis nutimajasüsteem 3–5 aastaga. Seda siis otseselt elektri- ja küttekulu vähendamisest ülejäävate eurode kujul,” mainib Kristman.