Tööstus (märts 2021)

Page 1

Märts 2021

TÖÖSTUS Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Uus päev. Uued lahendused. Väärindame toormaterjali vastavalt uuenduslike turgude vajadustele. Plasma- ja gaasilõikus kuni 12000 x 2500 x 200 mm Laserlõikus kuni 6000 x 2000 x 30 mm Lehepainutus kuni 6m teraga, 500t Terasprofiilide CNC töötlemine kuni 16m

Exmet Services OÜ Koorma 5, Muuga, Harjumaa

services.exmet.ee +372 660 6888


APE

RAHVUSVAHELINE TRANSPORT

KÜSI PAKKUMIST: www.apexlogistic.ee apex@apexlogistic.ee TEL 635 3500

APEX LOGISTIC Radisti tee 1, 75322 Soodevahe, Harjumaa


TÖÖSTUS

SISUKORD 4-8

Ettevõte, mille haare ulatub väljapoole Eestit

10

Tööstussektor on viirusest kosumas

Foto: Shutterstock

12-14 Unikaalse platvormi loojad näevad probleemides võimalust 16-17 ÜKS KÜSIMUS. Kui palju on ülemaailmne konteinerikriis mõjutanud tootmisettevõtteid Jaapanis? 20-22 Inimeste kaasamine tasub ennast kordades ära 26

VÄLISUUDISED. Paindlik logistika

28-29 EESTI UUDISED. Tööstussektori alaliidud: esti vajab tööstusministrit 24-25 IDEE. Tondiloss, mis ootas oma võimalust

TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall


TÖÖSTUS

Kaks ja pool miljonit eurot maksev täisautomaatne tootmisliin on Harju Elektris ennast igati õigustanud.

Foto: Hendrik Osula

Ettevõte, mille haare ulatub väljapoole Eestit Börsiettevõte Harju Elekter on üle viiekümne aasta vana ja tegutseb neljas riigis, arendades klientidele sobilikke elektrija automaatikalahendusi. Edu on tulnud järjepideva töö tulemusena, kus aasta-aastalt on sihikindlalt rühitud püstitatud eesmärkide poole. Juuli Nemvalts Foto: Liis Treimann

Tiit Atso on ettevõtte juhina töötanud alles 10 kuud, kuid seotud on Harju Elektriga pikkalt. Talle, kui endisele finantsjuhile on iga nüanss teada. 4 Märts 2021

Ettevõtte juhi Tiit Atso sõnul on nende edu üheks aluseks on olnud see, et rohkem kui 30 aastat tagasi alustati Soome ettevõtetega koostööd. “Nii mõnegi neist aitasime tuua Eestisse ja paljudes ettevõtetes osalesime ka investorina ja hiljem oleme kõigist neist edukalt väljunud,” lisas Atso. Enamik Harju Elektri klientidest on energia-, tööstus- ja merendussektorist. Et merenduse sektoris tegutseda tuli Atso sõnul tublisti eeltööd teha ja pingutada. “Merendusvaldkond läbib praegu suurt muudatust, restarti, laevadel ei või enam kasutada nii väävlirikkaid kütuseid, mis tähendab, et tuleb üle minna kas gaasi või elektrilaevadele, see eeldab vanade laevade muutmist, uute laevade moderniseerimist või sadamate ümberehitamist, et uut tüüpi laevad saaksid sinna sõita. Meie Leedu ettevõte tegutseb selles sektoris, nende kogu tegevus ongi suunatud sinna. Teadlikult hakkas Leedu tehas tegelema selle valdkonnaga 5-6 aasta tagasi ja võttis mitu aastat aega, et merenduses jalg ukse vahele saada.”



TÖÖSTUS

Kriis mobiliseeris

“Meie tööd on väga pikaaegsed, tihti on raamlepingud, mis kestavad 5-8 aastat. Kui nüüd küsida, et kui palju on meie tegevust mõjutanud maailmas leviv koroonakriis, siis kuna meie projektid on pikalt ette teada, siis mingit väikest mõju me nägime aga võime öelda, et töö meil tehastes otsa ei saanud ja meil oli pidevalt tööd,” rääkis Atso eelmise aasta mõjudest. Harju Elektri tütarettevõtte Teletehnika juht Alvar Sass ütles, et kuna nad teenindasid hankeid, siis tellimuste pagas otseselt ei langenud ja töödes ei olnud otseseid edasilükkamisi. “Meie jaoks oli koroonakriisi aeg hea seadmete ja tarkvara investeeringute ellu viimiseks. Kollektiivi vaadates võib öelda, et kevadise ja sügisese Covidi ajal olid meil töötajad terved, kõik inimesed oli tööl ja kaadrivoolavus, mis meil on niisama ka väike, oli veelgi madalam,” selgitas Sass. “Me ei ole võtnud hoogu maha vaid pannud isegi juurde.” Atso lisas, et kontserni tasandil viidi 2020. aastal ellu need investeeringuplaanid, mis varasemalt olid kinnitatud. “Näiteks tööstuskinnisvara siin samas Allika

tööstuspargis, kus meil sai just valmis lao-hotelli tüüpi uus ehitis. Ja Leedus olime 2020 aasta alguses otsustanud, et suurendame tehast pea kahekordselt ja tervisekriisi ilmnemisel me ei pööranud tagasi vaid meil isegi õnnestus see pöörata enda kasuks ja saada turult paremad pakkumised ehituseks,” avas Atso tagamaid. Suurimat heameelt tunnebki Atso omaaegse otsuse üle, mis puudutas Leedu tehase laiendamist. “Meie esimene tehas sai valmis 2019 ja selle käivitamine sujus väga jooksvalt. Leedus töötabki praegu 200 inimest. Teine väga õige samm oli lehtmetalli poolelt, kui otsustasime neli aastat tagasi tugevalt investeerida suurde tootmisliini, mille maksumus oli 2,5 miljonit eurot. See oli väga otsustav samm meie tööstuse moderniseerimise suunas. Mitmed ettevõtted olid varasemalt näinud vaeva, et liin tööle saada, aga meil see õnnestus väga kiiresti.”

Kõrged ootused

“Meie eelmise aasta tulemused on avalikud, tegime müügis sama tulemuse, mis eelmisel aastal, kuid kahekordistasime kasumit. Kasumi kasvatamisel oli kõige suurem osa valdavalt inimeste töökus

ja protsesside efektiivsemaks muutmine. Kui eelnevatel aastatel on meie tütarettevõtetes olnud tähelepanu kasvul, siis eelmisel aastal panime rõhu efektiivsusele ja kasumi teenimisele. Tootmises on kõige keerulisem kasumit teenida, kõige kasumlikum on ärikinnisvara, seda näeme meiegi. Eriti lihtne on kasumit teenida finantsinvesteeringutelt, kui need õnnestuvad,” muigas Atso. “Võib öelda, et meie aktsionärid on hakanud meid hindama, nende arv on hakanud kasvama nagu ka teistel börsil olevatel ettevõtetel. Turule on tulnud väga palju väikeaktsionäre. Balti börsile aitas kaasa sama Covidi-kriis, kus märtsist saadik oli üks suur müügilaine ja aktsionäride poolelt ostulaine.” Ettevõtte põhilised tootmiskohad ongi Leedus asuv tehas ja Harju Elektriga samas hoovis tegutsev Harju Elektrotehnika, kes toodabki tööstuse- ja automaatikaseadmeid ja ka elektrituru tarbeks seadmeid. Väiksemad tehased on Soomes ja Rootsis. “Me müüme Eesti turule 15%, Leedu turule me ei müü üldse. Me keskendume ikkagi Põhjamaade ja Lääne-turule.” Atso sõnul on ettevõttel ambitsioonikas eesmärk – olla üks tuntumaid ja suuremaid elektri- ja auto-

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee

www.lindimees.ee


Kevadiste dadega! soodushin

Harju Elektri tütarettevõtte Teletehnika juht Alvar Sass soovib tulevikus veelgi enam automatiseerida tootmist, siselogistika ootab paremaid lahendusi. Foto: Hendrik Osula

maatikaseadmete arendajaid ja tootjaid Põhjamaades. Kui müüginumbreid vaadata, siis ainuüksi Harju Elektri müügitulemustest 45% tuleb Soomest. Atso ütleb muiates, et see polegi nii suur number nagu kõrvaltseisjale võib tunduda, kuna neli-viis aastat tagasi oli Soome osakaal isegi 80%. “Oleme suutnud Soome suurt osakaalu vähendada, õnneks mitte müügitulemuste vähenemise, vaid Rootsi, Norra ja Eesti osakaalu suurendamise läbi. Kui nüüd rääkida müügipersonali suurusest, siis olen seda meelt, et kõik meie 800 töötajat, igaüks neist peab olema samal ajal ka müügimees ja müüma Harju Elektrit, kui brändi. Tegema oma tööd nii kvaliteetselt, et toimuks müük läbi selle teadmise, et meil on kvaliteetsed tooted. Puhtalt müügi peal on ehk kümme % kogu personalist, osad neist on ka müügiinsenerid,” lausus Atso Kõrgetele ootustele vastavat tootekvaliteeti aitab saavutada tehastes kasutatav juhtimistarkvarasüsteem ERP. Tiit Atso sõnul saavad kõik neil toodetud alajaamad tüübikinnituse ettevõtte kolmanda partneri poolt. “Osad tooted, mida oskame ise testida, me sertifitseerime ise ära. Täna sellist olukorda, et meilt läheksid tootmisest välja alajaamad, mida pole testitud, ei juhtu.”

Läbimõeldud otsused

Teletehnika juht sõnas, et teadaolevalt jätab investeerimine oma jälje kasumlikkusele. “Kui müüginumbreid vaadata, siis lehtmetallitehases on viimased aastad olnud väga edukad, anname kogu grupi tasandil käibest kümnendiku. Ühelt poolt hoidsime kokku aga tegime ka targemaid otsuseid,” analüüsis Sass eelmist perioodi. “Teletehnika tehas on grupi ettevõtetele lehtmetallist detailide tootja, sest valdav osa meie komplekteeritud toodetest on metallist,” selgitas Atso. “See on meie strateegiline valik, et teeme vajaminevad lehtmetallist detailid valdavalt ise – see annab meile võimaluse olla efektiivne, kvaliteetne, ökonoomne ja kiire.” Harju Elektri tehastes on päris käsitsi töö tegemist vä-

Jälgi meid ka Facebookis ja Instagramis


TÖÖSTUS

Roboti eelis on see, et ta suudab töötada 24/7.

hemaks jäänud ja valdav enamus on seadmetepõhine. Atso sõnul on nende eesmärgiks veelgi enam tehaste automatiseeritust tõsta, et sõltuvus tööjõust oleks väiksem. “Täna võiks siselogistika lahendused olla meil paremini välja töötatud. Eelmisel suvel küll katsetasime erinevates lõikudes detailide ühest kohast teise liigutamist, kuid me veel ei kasuta seda süsteemi täismahus. Leht-

Hea teada: Harju Elekter on üks kõige pikema katkematu dividendimaksete ajalooga Tallinna börsi firma. Esimest korda maksis ettevõte dividende 1998. aasta aprillis ehk pool aastat pärast börsidebüüti. Tänaseks on Harju Elekter maksnud oma investoritele dividende 23 aastat järjest. Harju Elekter kontsern on Tehnikaülikooli inseneri erialade tudengitele andnud stipendiume alates aastast 2001. Aastate jooksul on stipendiumiprogrammis osalenud üle 69 bakalaureuse- ja magistriõppe tudengi, kellest 14 on pärast õpinguid asunud ka Kontserni tööle. 8 Märts 2021

metallist toodete valmistamise pool on meil kõrgel tasemel, kuid teiste töölõikude moderniseerimisega veel tegeleme,” arutles Atso. “Teistpidi me näeme vaeva, et meie inimesed oskaksid anda suuremat lisandväärtust, pigem seadmete käsitsemisega kui käsitööga. Seadmete eeliseks on see, et need ei maga ja me saame neid töös hoida 24/7. Enamik tööjõud on meil endal kohapeal välja koolitatud. Kõrgharidusega spetsialiste on tulnud nii tehnikumist kui TalTechi lõpetajate hulgast.” Lisaks annab Harju Elekter välja stipendiume kõrgkoolis õppijatele. “Kohalike õpilaste osakaal, kes tulevad meile praktikat tegema, on suviti üsna suur. See on hea, et noored näevad, mismoodi töö tootmises toimub, et ei ole vatijopes vanamees kolme sõrmega vaid täna on tehased puhtad ja seadmeid juhitakse arvutiga,” arutles Atso.

Laiem haare

Harju Elektris töötab kõigi tehaste ja ärisuundade peal kokku 800 inimest. Tööstuse pool hõlmab nii toodete arendust, tootmist kui eksporti. “Tootmistegevuse kõrval on meil teinegi suund - tööstuskinnisvara arendamine, nii iseendale, tütarettevõtetele kui välistele koostööpartneritele. See suund on olnud meil al-

Foto: Hendrik Osula

gusaastatest peale, kui oli kolhoosiaeg. Me teeme seda kuna tunneme ise tööstust ja teame mida tööstusklient vajab. Üürimegi välja pindasid teadlikule tööstusettevõttele. Tööstuskinnisvara haldame üle-Põhjamaade, millest enamik on küll Eestis ja ka Leedus,” rääkis Atso. “Veel on meil finantsinvesteeringute suund, mis ei ole küll meie igapäevategevus, kuid mille algus jääb Eesti iseseisvusaega. Panime toona õla alla nii mitmelegi Soome ettevõttele, millest oleme tänaseks väljunud. Tänaseks on jäänud üsnagi oluline osalus Skeletoni superkondensaatoritesse, kuskil 7-8 protsenti.” Tulevikueesmärkidest rääkides ütles Teletehnika juht, et ka sel aastal jätkatakse investeeringuid automatiseerimisse, et tõsta kogu grupis tehaste võimekust. “Soovime kasvada igas asukohariigis. Plaanid on olemas, konkreetsed sammud on veel tegemata.” Atso lisas tulevikuplaane kommenteerides, et igati mõistlik oleks suurendada oma kohalolekut Norras. “Oleme väga tugevalt esindatud Soomes ja oleme tugevalt kanda kinnitanud Rootsis. Üle kümne aasta oleme proovinud jalgu alla saada Rootsis ja nüüd tunneme seal ennast juba kindlalt. Igati loogiline samm olekski nüüd Norra, mis on palju suurem ja jõukam riik.”



TÖÖSTUS Foto: Juuli Nemvalts

Tööstussektor

on viirusest kosumas Olukord tervishoiurindel on muutunud kogu koroonakriisi aja kõige hullemaks. See on sundinud valitsuse tegudele ja kehtestatud piirangud on mõnes ettevõtlusvaldkonnas töö sootuks seisanud. Õnneks on Eesti kõige suuremas majandussektoris, töötlevas tööstuses, olukord parem. Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Põhjust paremast olevikust ja tulevikust rääkida annab juba ainuüksi nigel minevik. Kuigi koroonakriis piiras ennekõike inimeste võimalusi tarbida teenuseid, siis oli just töötlev tööstus see majandussektor, kes 2020. aastal Eesti majanduslangusele enim hoogu andis. Kui kokku kahanes Eesti sisemajanduse kogutoodang aastaga 2,9%, siis töötlevas tööstuses vähenes loodud lisandväärtus 7%. Suhtelisel skaalal polnud tööstus muidugi kõige hullemini pihta saanud sektor. Näiteks majutuses ja toitlustuses langes lisandväärtus mullu lausa 35%. Ent kui majutuse ja toitlustuse osatähtsus kogu majanduses loodud lisandväärtusest oli enne 10 Märts 2021

kriisi alla 2%, siis töötleva tööstuse osakaal küündis 15% lähedale. Kui vaadata tööstuse käekäiku konkreetsete tegevusalade lõikes, siis oli majandusele kõige suurem mõju lisandväärtuse kukkumisel suurtel puidutööstuse ja metallitööstuse tegevusaladel. Mõlemad sektorid on tihedalt seotud inimeste ja ettevõtete valmidusega võtta ette suuremaid investeeringuid ning mullune ebakindel majanduskliima seda kahtlemata ei soosinud. Viimased kuud on tööstuse jaoks kulgenud optimistlikumates toonides. Eelmise aasta viimases kvartalis suutsid ettevõtted juba tootmismahtu kasvatada ja kuigi jaanuaris jäi töötleva

tööstuse toodang aastatagusele grammike alla, siis viitab uute tellimuste kasv viimastel kuudel, et edaspidi on mahud pigem suurenemas. Tugevnenud on ka tööstusettevõtete kindlustunne – viimati oli see nii suur 2019. aasta alguses. Ühelt poolt toidab optimismi elanikkonna vaktsineerimine ja oodatav piirangute lõpp nii meil kui ka eksportturgudel. Teisalt on keskpankade ja valitsuste erakordne heldus rahaga jõudnud vähemalt osaliselt ka reaalmajandusse, mis hakkab nõudlust tööstusettevõtete toodangu järele kasvatama. Loodetavasti suudavad tööstusettevõtted majandusolukorra normaliseerudes olla julged ka investeeringute tegemisel. Vähemalt rahastusallika leidmine uuele investeeringule ei tohiks praeguses keskkonnas liialt keeruliseks osutuda. Majandusse “pumbatud” raha otsib meeleheitlikult vähegi tootlikke investeerimisvõimalusi, mis muudab nii oma- kui ka laenukapitali kaasamise aegade kõige soodsamaks. Eriti hästi “müüb” koroonajärgsel ajastul kõik, mida saab pidada roheliseks ja keskkonnasäästlikuks. Oleks suurepärane, kui Eesti tööstusettevõtted suudaksid selles näha võimalust ja nii ehk ka kroonilist madala tootlikkuse probleemi parandada.


Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid SieviAir R4 Roller • FLEX ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu • AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest välja • BOA rullik – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi • DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi R4S1P Roller SieviAir R4 • SieviAir EN ISORoller 20345; SRC; ESD • FLEX ENERGY – kannapehmendus 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu • Suurused 35 – 48 FLEX ENERGY – kannapehmendus suunabsuunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu

Töötervishoiu hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid • • • • • •

SieviAir R4 Roller

• –AIR taldniiskus – liigne juhitakse niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest AIR tald liigne tallas olevatest õhuavadest väljavälja FLEX rullik ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu •• BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi BOA rullik – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas põrutusi olevatest õhuavadest välja •• DUAL COMFORT sisetald – vähendab DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi BOA rullik – fikseerib jalatsi •• EN ISO 20345; S1P SRC; ESDkiirelt ja mugavalt jala järgi EN ISO• 20345; S1P SRC; ESD DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi • Suurused 35 – 48 • EN Suurused 35 ISO – 4820345; S1P SRC; ESD

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest •

Suurused 35 – 48

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

Küsi Sievi meie meie professionaalse edasimüüja Küsitooteid Sievi tooteid professionaalse edasimüüjakäest käest


TÖÖSTUS

Unikaalse platvormi loojad näevad probleemides võimalusi Fractory Solutions OÜ tegevjuht Martin Vares, on üks kolmest ettevõtte asutajaliikmest. Ta nimetati 2020. aastal Forbesi 30 Under 30 nimistusse tänu edusammudele pilvetööstuse valdkonnas. Martin Vares vastas Tööstuse erilehe küsimustele. Juuli Nemvalts Fractory ettevõte asutati neli aastat tagasi, kui kolm andekat noort meest lõid ainulaadse veebipõhise platvormi, mis toob kokku insenerid ja tootmisvõimekuse. Süsteem hõlmab tegevusi alates CAD-failide lugemisest ja hinnastamisest kuni tootmistöö partnerite vahel

TOOLEXPERT OÜ Kukermiidi 10, 11216, Tallinn Estonia Tel. +372 651 6054 info@toolexpert.ee | www.toolexpert.ee

Foto: Karolin Stimmer

Martin Varese sõnul oli inseneeria vahepeal teenimatult põlu all, õnneks on olukord vaikselt muutumas.


TÖÖSTUS jagamise, agregeerimise, ning arveldamiseni.

transpordi

Mis on olnud Fractory platvormi eduteguriks? Fractory platvormi edukus seisneb unikaalses tehnoloogias ja inimestes. Kuigi sarnaseid platvorme tehakse maailmas veel ja me nendega konkureerime, siis tihti on lähenemised erinevad. Me oleme väga eestlaslikult võtnud eesmärgiks kõike kõige paremini teha. Oleme ehitanud tehnoloogiaid, mis võimaldavad väga täpselt teha hinnaarvutusi, agregeerida tellimusi, hinnata tootmisvõimekusi, korraldada logistikat. Tänu sellele automaatsusele on meie teenusel väga konkurentsivõimeline hind ka traditsioonilise tootjaga võrreldes. Meie võtmeks on läbi efektiivsuse ja erinevate mahtude tekitada iga tellimuse lõikes olukord, kus kõik võidavad. Fractory säästab ka tohutult aega nii disainis kui ka tellimise protsessis. Ma olen mehaanikainsener, olen tellinud ja müünud allhanget ning ma ei saa aru, miks juba kõik ettevõtted sarnaseid platvorme ei kasuta. Kui teised platvormid oleksid juba varem probleemi niiviisi lahendanud, siis poleks ma Fractoryga alustanudki.

Samas ilma Fractory tiimita ei toimiks see platvorm nii hästi. Meil on kõik oma ala profid, kes aitavad klienti keerukate tööde puhul, mis veel ei ole automatiseeritud. See kehtib ka teiste osakondade kohta: turundustiim üllatab pidevalt tipptegijaid, arendustiimis on mehed, kes on saatnud satelliite kosmosesse, kellel on tuumafüüsika doktorikraad või kes juba põhikoolis tuvastasid süsteemide turvariske. Me üritame täie hingega tööstust edendada. Kas võib öelda, et keskkond on nüüd valmis? Ei ole kindlasti valmis. Tegemist on ääretult keeruka tehnoloogiaga ja paljusid asju peame täiesti ise leiutama. See platvorm sisuliselt seob kõik senised tööstustehnoloogiad kokku. Mis tähendab, et meil on veel palju tööd ees. Tuleviku tööstus on praegusest väga erinev, sest raiskamist on vähem. Hetkel on meil hästi lahendatud juba lehtmetalli ja torulõikuse osa. Töötame masintöötluse kallal. Oleme loonud logistikalahendused, pakkestandardid, kvaliteediprotsessid, kogume ja kasutame statistikat, mida kellelgi teisel ei ole. See kõik vähendab juba praegu raiskamist ja tulevikus veelgi enam,

Suurim kaablite valik Baltikumis: prysmiangroup.ee Maa- ja veealused kaablid ning süsteemid elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti kesk- ja madalpingekaablid ehitus- ja taristusektorile, mitmekülgne optiliste kiudude, vaskkaablite ja ühendussüsteemide valik – Keila tehasest pakume tuge elektri- ja telekommunikatsioonikaablite ning asjakohaste tarvikute osas nii kohalikele kui ka välismaistele klientidele.

nii inimressursside kui ka muudes valdkondades. Kuhu on platvormil veel areneda? Tööpõld on suur ja lai. Arendame juurde tootmisprotsesse, et kõik, mida saab toota, oleks meil esindatud. Samuti kavatseme geograafiliselt haaret laiendada. Viie kuni kümne aasta perspektiivis on Fractory üks juhtivaid tootmiplatvorme ja tootmisettevõtete igapäevane abimees. Milliste kriteeriumite järgi võtate platvormi andmebaasi töö tegijaid? Oleme ajas välja töötanud oma kuueastmelise protsessi, millega iga uue tootja võimekust ja oskusi testida. See hõlmab sertifikaatide olemasolu kontrollimist, testtellimusi, külastust ja sobivuse korral järk-järgult mahtude suurendamist. Samal ajal hoiame pidevalt silma peal kvaliteedil. Nüüd leitakse meid juba ise üles sooviga saada juurde tööd ilma seda turult otsimata. See on üks viis, kuidas meiega ühinetakse. Teisalt jälgime pidevalt ka kliendisoovide trende ja laiendame võrgustikku ka ette, kuna mahud pidevalt kasvavad ning pikad ooteajad on suuresti see, mille tõttu me platvormi üldse lõime.


TÖÖSTUS Foto: Karolin Stimmer

Fractory tegevjuhi kinnitusel on kõik töötajad oma ala profid ja see on ka üks eduteguritest, miks suudetakse mõelda raamist välja.

Kuidas tagate toodete kvaliteedi? Me ehitame oma tootjatega üles tiheda koostöö, mis on mõlemale kasulik ja paneb pingutama. Oleme pannud kokku hulga materjali, mis seab kvaliteedinõuded nii tootele kui ka tarnele. Meie partnerid toodavad meiega igapäevaselt, seega on meil ka tihe tagasiside. Üleüldiselt võib klient olla täitsa rahulik – kui mõne tootmisüksusega on probleem, siis see lahendatakse enne, kui uuesti tootma hakatakse. Vastutate kvaliteedi osas tellija ees ja tarnite valmis kauba ka tellijale. Mis on keerukam osa kogu tsüklist? Kvaliteedi tagamine on meie mudeli puhul omaette kunst, aga statistika näitab, et saame sellega kenasti hakkama. Logistika korraldamine automaatselt on aga olnud väljakutse ja on seda ka edaspidi. Logistika on tõeliselt killustunud valdkond. Seepärast oleme pidanud arendama logistikatehnoloogiaid, millest võiks veel eraldi ettevõtte teha. Kas seoses ülemaailmse konteinerite kriisiga on tarneaegades toimunud muutusi? Jah, mõju on igasugust. See on sundinud paljud ettevõtted oma tarneahelad üle vaatama. Samas on see järjekordne tõuge juba toimuvale trendile. Tootmine liigub kliendile lähemale, kuna klient tahab suuremat toodete valikut. Hiinas massi tootmine ei ole peagi enam tee14 Märts 2021

ma. Usume, et meie lahendus toetab seda vajadust. Kuidas lahendate koroonakriisist tulenevalt tarneahela väljakutseid? Tänu meie laiale võrgustikule ja pidevalt kaasajastatud andmetega süsteemile oleme igal ajahetkel kursis turul toimuvaga. See tähendab, et kui klient paneb meie juures tellimuse teele, siis meil on selle lahendamiseks mitu erinevat kombinatsiooni. Kliendil üksi seda hallata on võrdlemisi keeruline. Me tagame oma klientidele stabiilsuse ja meelerahu ka siis, kui ülejäänud turg ahastuses on. Kuidas kliendid teid üles leiavad ja mitmes riigis olete juba esindatud? Meil on hetkel kontorid Eestis ja Suurbritannias. Partnervõrgustik on aga oluliselt laiem ja ka kliendid on meid leidnud üleilmselt. Me teeme väga vähe otsemüüki. Küll aga oleme teinud kõvasti tööd, et pakkuda kasulikku õppematerjali – kliendid hindavad seda. Loomulikult proovime digitaalses keskkonnas võimalikult palju pildil püsida. On suur tõenäosus, et kui oled tootmissektoris, siis oled meie reklaami näinud. Kust hangite endale personali ja kas pädevaid masinaehituse insenere leidub tööturul piisavalt? Üldiselt piisab meil sotsiaalmeediakuulutustest. Inimesed tahavad meie juurde tööle tulla, kuna teeme midagi uut ja

põnevat. Meil on missioon traditsioonilist tööstust aidata, uuendada – see kõnetab inimesi. Aga seda pean tõdema, et insenere on selgelt vähe. Olen seda korduvalt öelnud, et inseneeria on vahepeal kaotanud oma põnevuse. Teised valdkonnad on noortele huvitavamad tundunud. Samas näen, et see on jälle vaikselt muutumas. Loodan, et aitame selle populariseerimisele kaasa. Samal ajal aga tegelikult lahendame ju ise inseneride puudust. Mõtlen, kas kõrgelt haritud insener peab ikka tegelema allhankega, kui seda suudab teha arvuti. Milliseid väljakutseid esitab see ettevõtte meeskonnale, et töötatakse rahvusvahelistel turgudel? Väljakutsed on meie igapäev. Meie meeskond on suurepäraselt osav saamaks hakkama ükskõik mis olukorras. Oleme üheskoos ehitanud avatud ja koostööl baseeruva kultuuri. Me oleme hea näide sellest, kus üks pluss üks on kolm. Samuti olen kindel, et kõik meie meeskonnas saavad väga suure kogemuse, mida paljud ettevõtted ei suuda pakkuda. Minu arvates on oluline, et iga inimene ettevõttes teab ettevõtte käekäigust kõike. Seepärast arutame avalikult finantstulemuste, prognooside, tootearendusplaanide ja kõige muu üle ühiselt. Ma usun, et räägin kogu meeskonna eest, kui ütlen, et me ei näe väljakutseid, vaid võimalusi.



TÖÖSTUS ÜKS KÜSIMUS

Kui palju on ülemaailmne konteinerikriis mõjutanud tootmisettevõtteid Jaapanis? Indrek Laanemäe vastutab Euroopa turgude eest ettevõttes TOA Co Ltd, mis on üks Jaapani suurimaid tööstusjärgse plastjäägi kokkuostu, regranuleerimise ja ekspordiga tegelevaid firmasid. Foto: erakogu

Juuli Nemvalts

Kuna varustame regulaarselt klientide tehaseid materjaliga nii Aasias, Euroopas, Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas, siis praegune konteinerite puudus on meie äritegevust kindlasti mõjutanud. Eeldasime varakult, et COVID-19 piirangud

ja tootmisettevõtete ajutine sulgemine üle maailma saavad olema negatiivsed faktorid üleüldisele tootmismaterjalide müügitegevusele, ja nii see ka läks. Viimase poole aasta logistilisi probleeme oli aga siiski märksa raskem ette ennustada.

Eelmise aasta kolm esimest kvartalit möödusid meil suhteliselt rahulikult, kuid oktoobrist alates täheldasime transporditeenuste järsu hinnatõusu algust. Meie logistikafirmadest partnerid avaldasid sel ajal lootust, et 2021. aasta alguseks või hiljemalt Hiina uueks aastaks veebruari esimeses pooles situatsioon normaliseerub. Kahjuks olid need positiivsed prognoosid ennatlikud ja logistilised ebamugavused jätkuvad jõudsalt siiani. Alustuseks, kui võrrelda ühe konteineri praegust saatmiskulu 2020. aasta septembri kuludega, siis võib üldistada, et marsruudil Jaapanist Põhja-Ameerikasse


TÖÖSTUS Foto: ettevõtte arhiiv

või Euroopasse on maksumus tõusnud keskeltläbi vähemalt kaks ja pool korda. Ka Aafrika ja Aasia sihtkohtade puhul on transporditeenuste hinnad tõusnud keskmiselt kaks korda. Suuremates logistilistes sõlmpunktides on tihtipeale nädalatepikkused laevade järjekorrad ja seega on ka meie tarneajad sellevõrra pikenenud. Viimase aja kogemus on näidanud, et Põhja-Ameerika mitmetesse suurematesse sadamatesse (nagu Los Angeles) konteineri saatmise puhul tuleb need vabade kohtade puudumisel üle kuu ette broneerida. Kui sellele lisada laeva sadamasse sisenemise või mahalaadimise mitmenädalane ooteaeg, siis tehingu tegemiseks kuluv aeg tellimuse vormistamisest materjali saabumiseni on enneolematult pikk. Lisaks eelmainitule on meretranspordi teenuse pakkujad karmistanud viimasel ajal oma lepinguid, suurendanud broneeringu katkestamise tasusid ja vähendanud ajalimiiti, mille jooksul saadetise saajal on õigus lisatasu maksmata konteinerit kasutada. Koroonakriisist tingitud logistikaprobleemid on seadnud tootmisettevõtted keerulisse olukorda.

CableApp – vali parim kaabel lähtudes ehitise tüübist ja paigaldusviisist! Prysmian Groupi, maailma juhtiva kaablitootja, väljatöötatud CableApp võtab arvesse mitmeid erinevaid tegureid ning lisaks minimaalsele tehnilisele lahendusele näitab mugavalt ära, kui palju raha ja CO2 emissioone on võimalik kokku hoida kasutades suuremat kaabli ristlõiget. Piltide ja tehnilise dokumentatsiooniga täiendatud rakendus sisaldab lisavõimalusi, nagu otselingid tootekataloogidele, võimalus tulemusi hõlpsalt printida või teistega jagada. Rakendusest leiab ka Prysmiani ja Draka kaablite suuremad edasimüüjad.

Vaata lisa: CableApp.ee! Kasuta arvutis: www.cableapp.com! Lae rakendus alla platvormilt Google Play või App Store.


TÖÖSTUS

CASTROL LOOB PARIMAD TINGIMUSED TUULEENERGEETIKAS ESMATÄITEMÄÄRDEAINED PALJUDES TUULETURBIINIDES

Tänapäeval annab tuuleenergia 5 protsenti kogu maailmas kasutatavast energiast. Tuuleenergiat toodavad kogu maailmas 400 000 tuuleturbiini. Aastaks 2050 on tuulikutest saadava energia eeldatav nõudlus 600 protsenti ja miljonid uued turbiinid nii maal kui ka avamerel toodavad hinnanguliselt kokku 30 protsenti kogu energiast. Castroli tooted on juba aastakümneid olnud esmatäiteõlideks ja -määreteks paljudes juhtivate tuuleturbiinide tootjate tehastes. Castrol on usaldusväärne tarnija tuhandetele tuuleparkidele mitte ainult garantiiajal, vaid kogu nende käitusperidoodi jooksul. Tänu põhjalikele teadmistele tuuleenergeetika tööstusharust on Castrol identifitseerinud kolm omavahel seotud võtmeküsimust, mille lahendamine on kriitilise tähtsusega: 18 Märts 2021

kogukulude tasandamine energiatootmises, et jätkata kasumlikel suundadel; seisakute vähendamine efektiivsuse suurendamiseks; professionaalse hooldusmeeskonna loomine uue põlvkonna ekspertide koolitamise kaudu.

AINULAADNE TEHNOLOOGIA, TUGEV PINNAKAITSE Castrol Optigeari määrdeõlidel on täiustatud „tuhavaba“ tehnoloogia, mis võimaldab kuni 8 kraadi madalamat töötemperatuuri, tagades pideva kulumiskaitse paljudeks aastateks.

Katsed on samuti näidanud, et Castrol Optigeari määrdeõlid tekitavad kuni 28 protsenti vähem vahustumist võrreldes konkureerivate toodetega, olles käigukasti töövõimelisuse kaitsel kriitilise tähtsusega optimaalseks tehnoloogiliseks kombinatsiooniks. On tõestatud, et Castrol Optigear võimaldab oluliselt madalamat töötemperatuuri, vähendab drastiliselt kulumist, plaanivälist hooldust ja pikendab käigukasti kasutusiga tõhusamalt kui ükski teine turul olev konkureeriv määrdeõli. Tuuleturbiinid ja nende komponendid on hinnalt väga kallid. Investeeringute kaitsmiseks on oluline kasutada õigeid määrdeaineid ja õigeid hooldustehnikaid. Castrol Optigear on mitmekülgne ja laialt kasutatav määrdeõlide rühm, mille valivad sageli segatuuleparkide omanikud või keerukate hooldusmeetoditega hooldusmeeskonnad. Cast-


TÖÖSTUS

rol Optigeari kõrgjõudlusega määrdeõlid on mõeldud tuulikutele, mis töötavad laias temperatuurivahemikus ja suurel koormusel, vähendades hõõrdumist hõõrdesõlmedes ja pakkudes tugevat pinnakaitset väga pika aja jooksul.

CASTROL OPTIGEAR VÕIMALDAB:

suuremat pinnakaitset – sööbimise ja pitingu minimeerimine; transmissiooni pikemat kasutusiga – aitab kaitsta kulumise ja pindväsimuse eest; energiakulu vähenemist – tasandab tekkinud pinnakahjustusi; rohkem energiat vähemast tuulest – vähendab hõõrdumist, suurendab efektiivsust. Castrol Optigeari määrdeõlid põhinevad sünteesbaasõlidel ja Castroli patenditud plastse deformatsiooni manuste tehnoloogial Microflux Trans (MFT PD), mis tõestatult võimaldab 30 protsenti väiksemat hõõrdumist ja tagab suurema pinnakaitse võrreldes konkureerivate tuuleturbiiniõlidega. MFT PD tehnoloogia rakendub teatud aktiveerimisenergial vastavalt töötemperatuurile ja koormusele, suurendades sellega transmissiooni jõudlust ja võimaldades pinnakonarate mikrotasandamist ilma kulumist suurendamata. See tehnoloogia tagab optimaalse kulumiskaitse ja äärmiselt madala hõõrdeteguri, eriti neis transmissioonides, mis töötavad löökkoormusel, vibratsioonil või aeglastel kiirustel. MFT PD tehnoloogia aitab kaitsta sööbekulumise ja löökkoormuse eest, säilitades samal ajal suure kandevõime, ja takistab pitingu progresseerumist juba kahjustunud pinnaprofiiliga ülekannetel.

CASTROL OPTIGEARI PEAMISED JÕUDLUSKARAKTERISTIKUD:

kuni 8 kraadi madalam töötemperatuur võrreldes konkureerivate määrdeõlidega, tagades sellega väiksema kulumise ja suurema efektiivsuse; kuni 28 protsenti vähem vahustumist võrreldes konkureerivate toodetega; 30 protsenti väiksem hõõrdumine ja suurem pinnakaitse võrreldes konkureerivate tuuleturbiiniõlidega; aitab pikendada õlivahetusvälpasid; väiksem vahustumine ja madalam töötemperatuur võimaldab säästlikumat energiatootmist; äärmiselt lai töötemperatuurivahemik; vähem seisakuid suurema kulumiskindluse tõttu; segatuuleparkide lihtsam hooldus väiksemate tehniliste väljakutsete tõttu; laagrite väiksem kulumine suurema veekindluse tõttu; aitab tasandada energiatootmise kogukulusid.

CASTROL OPTIGEAR – MAAILMA ESIMESED SÜSINIKUNEUTRAALSED TRANSMISSIOONIÕLID

Castrol on pühendunud parema elukvaliteedi tagamisele ja jätkusuutlikkuse edendamisele kõigis sektorites. Seetõttu arendab Castrol pidevalt uusi tehnoloogiaid puhta energia veelgi puhtamaks muutmiseks. Castrol Optigeari määrdeõlid on maailma esimesed süsinikuneutraalsed määrdeõlid tuuleturbiinidele, mis on loodud selleks, et aidata tuuleparkide operaatoritel vähendada kasvuhoonegaasidega seotud jalajälge ja muuta maailma jätkusuutlikumaks.

CASTROLI AINUS SAATKOND BALTIMAADES

Castroli väärtusi ja tooteid Baltimaades esindav Mentum AS kannab alates 2014. aastast uhkusega märki Castrol Ambassador Club. Enam kui tuhande edasimüüja hulgas on tootja selle kõrgeima tunnustuse omistanud vähem kui 80 Castroli esindajale. Mentumi peakontor ja ladu asuvad Tallinnas, filiaalid aga Lätis ja Leedus. „Me ei paku vaid tavapärast toodete müüki, vaid partnerlust – lahendusi, mis toimivad. Sellega saame abiks olla kogu Castroli aastakümnetepikkuse kogemusega erinevatest tööstussektoritest,” räägib turundusjuht Silver Lang. Mentum AS esindab Castroli tootevaldkondadest autondust, merendust ja tööstust. Esindatavate kaubamärkide hulka kuuluvad veel Castrol Classic, Polar, 3nine ja Muc-Off. www.mentum.eu

Märts 2021 19


TÖÖSTUS

LAOVARUSTUS

Kasutatud terasriiulid valivad need, kes ei vaja ladu lihtsalt ilu pärast Koju keldrisse moosiriiuli ostmisel ehk ei mõtlegi niivõrd hinnast, kuivõrd kvaliteedist. Kui aga vaja sisustada sadu ruutmeetreid laopinda, saab määravaks just hind. Kasutatud riiulisüsteemid on sama head kui uued, ent maksavad märgatavalt vähem. Kasutatud riiulid on nutikas valik – kvaliteetsed terasriiulid on oma koormustaluvuse poolest ka aastate pärast sama võimekad nagu uued ja sageli ei erine need palju ka väljanägemise poolest. Niisiis on teise ringi riiulid õige paigalduse korral sama tugevad, stabiilsed ja ohutud. Kuna ettevõtted on olemuselt dünaamilised organismid, tuleb ette, et ümber tegemisele läheb neis vastavalt kaubavoogudele ka laomajanduse pool. Ladude töö reorganiseerimise käigus jääb tihti üle väärtuslikku laosisustust, mille utiliseerimise aeg on alles mägede taga ja seetõttu saab seda ka edukalt taaskasutada. Laovarustuse osaühing on viimase kaheksa aasta jooksul aidanud säästa paljude klientide raha, sisustades ladusid osaliselt või kogu ulatuses teise ringi riiulitega, mida ettevõte

ostab ise kokku enamjaolt siitsamast Eestist, aga ka Lätist-Leedust. Seega on taaskasutamine kasulik ka selle poolest, et raha ei rända riigist välja, vaid jääb meie majandusse. Ettevõtte klientide hulgas on logistikateenuste raskekaallased Logistika Pluss, Baltic Logistic Solutions, Via 3L, Eugesta, aga ka mitmed lõpptarbijale tuttavamad firmad, nagu ilukaubamaja Tradehouse või Kaupmehe hulgiladu. Seega sobivad uuele elule aidatud riiulilahendused nii väga suurt mahvi saavatesse ladudesse kui ka neile, kes vajavad kergkaubariiuleid. Peale kasutatud riiulite tegeleb ettevõte riiulisüsteemide montaaži ja remondiga ning pakub uut laovarustust alates riiuliplaadist kuni kaubaliftideni välja. Väljatöötatud lahendusi pakutakse koos montaažiga ja soovi korral ostetakse hiljem kogu süsteem tagasi.

Kuidas tellida riiuleid? Pärast ühenduse võtmist telefonil 5627 6558 või kirjutamist aadressil laovarustus@gmail.com lepitakse kokku laopinna mõõtmise aeg kliendi juures. Projektijuht külastab seejärel klienti, et arutada läbi üksikasjad, mis võimaldavad pakkuda välja kõige efektiivsema ja soodsama lahenduse. Seejärel valmib riiulisüsteemi joonis ja valitakse välja konstruktsiooni osad – uued või kasutatud – ning sobitatakse juurde vajalik tehnika. Pärast pakkumise kinnitamist riiulisüsteem komplekteeritakse, vajadusel toodetakse ja monteeritakse paika. 20 Märts 2021

Kasutatud riiulid on hea lahendus 25% uutest soodsamad funktsionaalselt sama head kui uued võimaldavad lasta materjali ringlusse, mitte utiliseerida raha jääb Eestisse Samuti tegeletakse kahe etapi vahele jääva hoolduse, tehnilise toe ja remondiga.

Eeliseks suur laovaru

Kuna ettevõte ostab kokku ja demonteerib ise riiuleid, on nende laos alati aukartust äratav hulk materjali, millega täita uusi tellimusi. Kuigi Laovarustus suudab ellu viia väga suurte mahtudega keerukaid projekte, pole unustatud ka väikeettevõtteid. Mõisteid nagu „liiga väike klient“ või „liiga väike tellimus“ seal ei tunta. Pigem orienteerutakse kestvale kliendisuhtele ja läbimõeldud lahenduste pakkumisele soodsama hinnaga. Eritellimuste puhul, kui standardsüsteemid ei sobi, valmib riiulilahendus Laovarustuse töökojas.. www.laovarustus.ee


TÖÖSTUS

Inimeste kaasamine

tasub ennast kordades ära Eelmisel aastal valmis TalTechi majandusteaduskonnas Jaanika Vahi magistritöö “Muudatuste juhtimise tõhusust takistavate tegurite kaardistamine tootmisettevõtte näitel”. Kuna ettevõte tegutseb Eesti turul ja osa teavet on ettevõtte ärisaladus, anname anonüümse ülevaate probleemidest, millega tõenäoliselt puutub kokku pea iga suurem tootmisettevõte. Juuli Nemvalts Magistritöö uurimisprobleemiks oli Eestis asuva tootmisettevõtte kolme üksuse — tootmise, tehnoloogia ja IT madalam muudatuste juhtimise tulemuslikkus võrreldes teiste üksustega. Vahi eesmärgiks oligi leida muudatuste juhtimist takistavad tegurid ja välja töötada parandusmeetmed nende vähendamiseks. Magistritöös toodi välja, et juhid on teadlikud, kuidas muudatusi juhtida, neil on olemas baasteadmised ja oskused protsessi- ning projektijuhtimisest, kuid nad ei kombineeri neid inimeste juhtimist puudutavate teadmiste ja oskustega. Samasugune eripära tuli välja uuritava ettevõtte mõnede juhtide puhul.

Inimesekeskne juhtimine

Vahi sõnul selgus, et kõik põhilised kompetentsid muudatuste juhtimise tõhustamiseks on ettevõttes tegelikult olemas, kuid neid ei kasutata teadmatusest ja organisatsioonikultuurist tulenevatel põhjustel. Seetõttu jäi ettevõttes osaliselt kasutamata ressursse, nagu inimeste teadmised, oskused ja aeg, mida saanuks võita töö optimeerimisest. Magistritöös selgus, et parimad muudatuste juhtimise tulemused saavutati mõnes osakonnas sellega, kui kombineeriti protsessijuhtimist inimesekeskse juhtimisega ega eelistatud ühte juhtimismu-

delit teisele. “Juhtimismudelite edukaks kombineerimiseks olid eeldusteks selge kommunikatsioon, kiire kohanemisvõime ja avatus muutuste osas, isegi kui juhtide personaalsed juhtimisstiilid osutusid erinevateks või kui muudatus oli keeruline. Edu saavutati ainult siis, kui kriitiline ühisosa ehk väärtused, visioon, ootused olid üheselt mõistetud ja muudatuse eesmärgid omavahel varem kokku lepitud,” toodi lõppsõnas välja. Vahi sõnul määrab just ettevõtteülene valmisolek ja tahe selle, kui edukas ollakse muudatuste juhtimisel. Nende kahe komponendi puudumine varem mainitud üksustes oligi kaasa toonud mõnede juhtide muudatuste juhtimise madala tõhususe.

Usaldus ja kaasamine

Vahile seostub vastuseis kaasamisega, sest just need inimesed, kellel esines vastuseisu, jäid algetappides kaasamata või said kaasatud osaliselt. Nende inimeste juhtidel oli puudulik nii muudatuste kui ka juhtimisalane teadmiste baas, mis aitaks oma töötajate vastuseisule eelnevat teadmatust ja hirmu vähendada. Samuti Märts 2021 21


TÖÖSTUS

Foto: Shutterstock

jäid nad kõrvale infovoost, mis oleks neid valgustanud muudatuste üksikasjadest, aidanud tööd planeerida, teha läbimõeldud otsuseid. Vahi sõnul takistab usalduse puudumine oma juhi suhtes töötajat temalt üle küsida, kui millestki ei ole aru saadud või vajatakse kinnitust tekkinud teadmistele. “Töötaja sel juhul ei usaldada seda infot, mida talle antakse, ei usalda juhti kui suhtluspartnerit. Seega tekivad infolüngad ehk teadmatus uue info osas. Teadmatus tekitab inimeses omakorda hirmu, kuna tuntakse, et ei suudeta olukorda kontrollida, kardetakse ebaõnnestuda ja tuntakse hirmu tundmatu tuleviku ees. Hirm omakorda tekitab vastuseisu, sest mugavam on kaitsta ennast sellega, et jäädakse vana, kindla, teada oleva tegevuse juurde. Vana on ju tuttav olukord ja ei ole hirmutav. Siinkohal on väga oluline juhipoolne algatus usaldusliku õhkkonna loomiseks töötajatega. Avatud ja siirad suhted juhi ja töötaja vahel loovad aluse muudatuste edule,” rõhutatakse uurimistöös. Vahi tõi välja, et teadlikkus psühholoogilistest mõjuteguritest ja nende tegurite kasutamine aitas inimeste vastuseisu vähendada ja suurendas kaasatust. Kui muudatuste juhtimise ajal suudeti võita kriitilist gruppi positiivsete tunne22 Märts 2021

te poole, saavutati muudatuste eesmärgid kiiremini. Uurimise käigus selgus veel, et lisaks sellele, et juhid ei kasutanud inimesekeskset juhtimismudelit, ei suutnud nad mõista eelmainitud juhtimismudeli kasutegurit pikemas perspektiivis. “Juhid ei teadvustanud endale, et inimesekeskse juhtimisstiiliga on võimalik muudatuste juhtimist tõhustada ja saavutada muudatuste läbiviimisel edu ning seda mitte ainult protsessikeskselt juhtides. Kuna ettevõttes puudub süsteemne juhtide arengumudel, siis on tekkinud olukord, kus keskastme juhid ise on saanud otsustada juhtimisstrateegia ja stiili üle, mida ja kuidas rakendada. Seoses juhtide väga erineva juhtimistasemega on juhtimiskultuur kujunenud väga erinevaks, mille tõttu erinevad üksuste tööpanus, motivatsioon ja tööõhkkond,” oli kirjas magistritöös.

Üheselt mõistetav keskkond

Ka tõstatus, et tippjuhi visioon, ootused, väärtused ja eesmärgid peavad olema üheselt mõistetud ning selged kõikidele juhtidele ja töötajatele, mida uuritavas ettevõttes ei esinenud. “Strateegia üheselt mõistmine aitab kergemini mõistetavaks teha ühist visiooni, ootusi, eesmärke teistele, kes ettevõttest väljaspool. Suutlikkus värvata,

kaasata õigeid inimesi oma ettevõttesse oli osa ametite puhul kriitilise piirini jõudnud,” mainiti lõputöös. Ettevõtte juhid ja spetsialistid tõid muudatuste juhtimisel põhiliste takistustena välja lünklikku kommunikatsiooni, liiga erinevat juhtimisstiili, juhtide liiga protsessikeskset juhtimist, juhtide vähest inimesekeskse juhtimise oskust. Osutati, et takistavateks teguriteks on erinevatest juhtimiskultuuridest tulenevad vastuolud, juhtimisvigadest ja vastuseisust tulenevad tagajärjed. Lisaks selgus ettevõttepoolne teadmatus inimressursi rolli olulisusest muudatuste juhtimise tõhustamisel. Juhi toetus, usaldus ja teadlik inimesekeskne hoiak juhtide ning töötajate suhtes määrab lõpuks muudatuste juhtimise tõhususe ja dünaamika, sest osakondades, kus tippjuhi side oma juhiga või juhil oma meeskonnaga oli kehvem, osutus ka muudatuste juhtimise tõhusus madalamaks, selgus tööst. Vahi lisas kokkuvõttes, et ettepanekud, kuidas olukorda parandada, olid nii juhtidel kui ka spetsialistidel samad: kaasamine, muudatuste eesmärkide püstitamise vajalikkus ja vajalike selgituste andmine nii, et inimesed mõistaksid seatud eesmärke. Samuti on oluline usaldusliku, avatud ja koostööd soodustava õhkkonna loomine.



TÖÖSTUS Elina Simonen pildistas üles varem vabrikus töötanud kümne inimese lood ja sellest sai pannoo vabrikuseinale. Foto: Elina Simonen

IDEE

Tondiloss, mis ootas

oma võimalust

Suur osa Kohila ajaloolisest paberivabrikust seisab tühjana juba aastast 1996. Kuigi vabrikuruumide ühes osas toimub tootmine ka praegu, ei ole rakendust leitud seismajäänud osale. Eelmisel suvel toimus paberivabriku ruumides pilootprojektina keskkonnakunsti sümpoosion, mis oli üks Raplamaa 2020. aasta märgilistest tegudest. Juuli Nemvalts Marika Jahilo, üks sümpoosioni korraldajatest ütles, et nende sooviks oli anda uus hingamine paberivabriku hoonele. Suurimaks väljakutseks oligi saada kohalik kogukond kaasa mõtlema ja tegutsema. Enne sümpoosioni korraldamist tuli teha mitmeid eeltöid, milleks kaasati vabatahtlikena appi kohalikud elanikud, korrastati sissesõidutee, soetati uued võtmed, lisaks puhastati pesumaja hoone. “Võin öelda, et missioonitunne käivitab sünergia. Õnneks on meil palju inimesi, kellele läheb korda, et alevi südames laguneva vabrikuhoone saaks uuel moel ellu äratatud. Kõik, keda kutsusime, tulid kaasa meie ajaloolist pärandit mäletama ja mõtestama,” kiitis Jahilo. “Avamisele kogunenud suur rahvahulk näitas, et ka järgmistel kordadel saame loota kohaliku 24 Märts 2021

piirkonna inimeste toele mistahes korraldustöödes.” Ülemaailmselt äratas Kohila tööstuspärand suurt huvi ja sinna pakuti mitmeid teoseid, mis selle hoone tähelepanu keskmesse tõstavad. Kuna keskkonnakunsti sümpoosioni üheks põhimõtteks on kogukonna kaasamine ja tähelepanu juhtimine miljööväärtuslikele objektidele, kutsuti kogukonna projekti ellu viima Kohila vallas suvitav Soome fotokunstnik Elina Simonen. “Fotograaf lõi pannoo kümnest vabrikuga oma elu jaganud inimesest. See fotopannoo on läbi talve valgustatuna hoonele tähelepanu tõmmanud,” rääkis Jahilo. Teise kunstnikuna astus üles Kohilast pärit Lilli Jahilo, kes esitles algupärases vabriku pesuköögis interaktiivselt vabrikutöölise rõivaste interpretatsioo-

ne. Näitus taaselustas mälestusi ja avas uusi perspektiive rõivaste kaudu. Sümpoosion oli nii edukas, et üritus jätkub sel suvel, kui realiseeruvad Itaalia, Austria, Türgi ja Šveitsi tööd. “Seekord kasutatakse vanu, vabrikus säilinud paberitooteid, metalli, suuri paberimassi jahvatavaid kive, raudteesillale tuleb heliinstallatsioon,” avas Jahilo kaarte. Lisaks toimub juulis ka keraamikasümpoosion. Keraamikud saavad kasutada ruumi sümpoosionil valminud teoste eksponeerimiseks. Paberivabriku suveplaanide hulka kuulub Tallinna Linnateatri suvelavastuse “Emigrandid” Mikk Jürjensi lavastuses. Jahilo sõnul pani keskkonnakunsti sümpoosion kohalikke inimesi asju uutmoodi nägema ja mõtted hakkasid veerema loomekeskuse ellukutsumise suunas. Lähiajal on plaanis korrastada esimene ruum avalikeks üritusteks. Selleks on vaja vahetada välja aknad ja uks, luua elektriühendus ning valada betoonpõrand. “Teeme seda talgute vormis, vallavalitsuse, erinevate fondide ja eraisikute toel,” sõnas ta. “Ruum mahutab umbes 100 inimest, see on klassikaline black box ja selles saame korraldada näitusi, kontserte, koolitusi, esitlusi, oksjoneid, toidufestivale. Kui COVID-19 olukord leeveneb ja inimestel lubatakse taas kokku tulla, teeme seal kodukohvikute päeval hüpikresto ning hiljem jõululaada, kontsertidest ja näitustest rääkimata.”



TÖÖSTUS VÄLISUUDISED

Paindlik logistika Rakendada elastset logistikat ilma hajutatud logistikale üleminekuta on pea võimatu, kirjutas Industry Today. Pandeemiaaegne tööstus tõi halastamatult välja logistika ja tootmise kitsaskohad. Ilmnesid tootmise võimalikud varjuküljed, eriti siis, kui oma tegevuses tuginetakse ühele riigile, kes on maailma tootmis- ja jaotuskeskus. Uudistekanali sõnul jääb Hiina lähitulevikus kindlasti üheks tootmis- ja turustusvõimaluseks, kuid tõenäoliselt seisab osal ettevõtetel ees oma praeguse tegevuse mujale kolimine. Tõenäoliselt jõuavad nad palju lähemale kohtadele, kus nende toodangut ostetakse. See mitte ainult ei vähenda tootja kokkupuudet musta luige mõjudega,

vaid parandab ka jätkusuutlikkust. Tundub, et liikumine hajutatud logistika poole kulgeb paralleelselt just-in-time-mudelist eemaldumisega. See lähenemine võib tehniliselt olla kõige tõhusam ja tasuvam viis äritegevuseks. Selle tõhusus on aga ka nõrkus – ootamatuse või eksimise korral pole manööverdamisruumi.

Foto: Shutterstock

Kui digitaalne on Saksamaa majandus? Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja uuring “Digitaliseerimise väljakutsed” selgitas, millisel määral on juba ettevõtetesse jõudnud pilverakendused, robootika ja sensortehnoloogia, tehisintellekt ning plokiahel. 2020. aasta lõpus osales uuringus ligi 3500 ettevõtet kogu Saksamaalt. Nende vastused näitasid selgelt, et ettevõtete digitaliseerimispotentsiaal on veidi paranenud, kuid endiselt on probleeme, eriti seoses digitaalse taristuga. Kuuepallisüsteemis, skaalal 1 (täielikult arenenud) kuni 6 (vähearenenud) hindasid ettevõtted oma digitaliseerimise astet rahuldavaks (keskmine hinnang 2,9). Eelmises uuringus 2017. aastal oli keskmine hinnang 3,1. Uuringu kohaselt on digitaaliseerimise liider info- ja kommunikatsioonisektor, mille keskmine skoor on 2,1. Enesehinnangu järgi on reitinguskaala alumises otsas majutussektor (3,4), kaubandus (3,2) ja ehitus (3,2), kus kõik protsessid ei ole täielikult digitaliseeritavad. 26 Märts 2021

Foto: Shutterstock

Digitaliseerituse madala hinde põhjuseks on sageli interneti puudumine, mille üle kurdab lausa 35% ettevõtetest. Samal ajal raskendavad ettevõtete digitaliseerimist veel olemasolevate süsteemide ja protsesside ümberkorraldamise keerukus (45%), suured kulud (40%) ja ajaressursside puudumine (38%). Veel toodi välja töötajate ja juhtide koolitamine (32%) ning turvariskid (30%) Paljud ettevõtted näevad oma äriprotsesside digitaliseerimise eeliseid – näiteks ettevõtte strateegilise arengu kiirendamiseks (57%), kulude vähendamiseks (57%) ja klientide säilitamiseks

(53%). 44% küsitletutest ütles, et koroonaviiruse pandeemia asjaolud on viinud tootmisprotsesside, menetluste või teenuste digitaliseerimiseni. Lisaks näitas uuring, et ettevõtted on väga huvitatud tulevikutehnoloogiatest. Võtmevaldkondadeks on saamas eelkõige tehisintellekt ja plokiahela tehnoloogia: 27% ettevõtetest plaanib kasutada tehisintellekti ja 26% plaanib kasutada plokiahela tehnoloogiat. Praegu on enim kasutatavad tehnoloogiad pilvandmetöötlus (64%), robootika ja sensortehnoloogiad (16%) ning asjade internet (18%).



TÖÖSTUS EESTI UUDISED

Tööstussektori alaliidud: Eesti vajab tööstusministrit Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti Masinatööstuse Liit saatsid jaanuari lõpus Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele ja Keskerakonna aseesimehele Mailis Repsile avaliku pöördumise, kus juhiti tähelepanu asjaolule, et kuigi tööstus on Eesti suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja, puudub siiani Eestil minister, kelle haldusala fookuses oleks Eesti tööstuse edendamine. “Eesti tööstuse juhtimine riiklikul tasandil on jäänud vaeslapse rolli. Eesti tööstuspoliitika on nõrk ja lapsekingades ning vajab järeleaitamist kõigis olulistes valdkondades, olgu selleks siis finantsinstrumendid, tööjõuküsimus, maksupoliitika, investeeringud teadus-arendustegevusse või koostöö teadusasutustega. Nii juhtub, kui iga riigiasutus tegeleb vaid oma arengukavaga ja selle kooskõlastamisega ning puudub see, kes näeks laiemat pilti – poliitilist visiooni Eestist kui nutikast ja kõrgtehnoloogilisest tööstusriigist,” tõi välja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk. “Koroonapandeemia näitas selgelt, et tööstus on Eesti majanduse selgroog, mille najal püsib püsti kogu Eesti majandus. Tööstus moodustab kolmveerandi Eesti ekspordist ja on suurim tööandja Eestis. On viimane aeg hakata meid tõsiselt võtma.” Alllikas: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid. Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee

Masinate rent ja hooldus | Kulumaterjalid ja varuosad Lumeranta OÜ | Aadress: Vinkli 4, C-korpus, 12618 Tallinn | Telefon: (+372) 5667 4345 | info@puhastusmasinad.ee | www.puhastusmasinad.ee


TÖÖSTUS Foto: Juuli Nemvalts

Tunnusta ettevõtluse edendajaid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) käivitas konkursi “Tunnusta ettevõtluse edendajat 2021”, mis on ühtlasi Eesti eelvooruks Euroopa ettevõtlusauhinna konkursile. Projektide esitamise tähtaeg on 16. aprill 2021. MKM kutsub ettevõtlust edendanud organisatsioone aktiivselt konkursil osalema ja oma ellu viidud või vähemalt 15 kuud kestnud algatusi laiemalt tutvustama. Välja selgitatakse kuni kaks võitjat, kes esitatakse üleeuroopalisele konkursile “Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad” (European Enterprise Promotion Awards). Osalema on oodatud ettevõtted, kes on viimase kahe aasta jooksul oma tegevusega parandanud tingimusi ettevõtluse arenguks mõnes Eesti piirkonnas või kogu riigis. Projektid võistlevad kuues eri kategoorias: ettevõtliku vaimu edendamine, oskustesse investeerimine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja digisiirde toetamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamine, jätkusuutliku ülemineku toetamine ning vastutustundliku ja kaasava ettevõtluse arendamine.

Kaablit aitab valida CableAppi rakendus Uuenduslik rakendus CableApp aitab valida parima kaabli tüübi, lähtudes projekti ja paigaldise tüübist. Eri maade kaablivaliku loogika on veidi erinev, mistõttu on rakendus kohandatud iga riigi standarditele vastavaks. Rakendust pakutakse kasutajatele tasuta, samas annab see kaablitootjale olulist tagasisidet kaablite valijate töömeetoditest ja eelistustest. Prysmian Groupi väljatöötatud rakendus võtab arvesse mitmeid erinevaid tegureid ning lisaks minimaalsele tehnilisele lahendusele näitab mugavalt ära, kui palju raha on võimalik säästa ja CO2 heidet vähendada, kasutades suuremat kaabli ristlõiget. Enam kui 15 riigis kasutusel olev äpp on nüüd saadaval ka Eestis, Lätis ja Leedus ning aitab projekteerijatel, paigaldajatel ja kõigil teistel teadlikumalt kaablilahendusi valida.

Allikas: MKM

TRABIFLEX SEE ON HÜDRAULIKA

PVC PVC KATETE KATETE

VALMISTAMINE JA REMONT REMONT VALMISTAMINE JA

ENNE

ENNE

PÄRAST

PÄRAST

Varasema etteteatamisega remont Teile sobivas kohas! (Harjumaa piires)

(Harjumaa piires)

ilas tellijatele OÜ valmistab Ke TRABI FLEX ti valmistame mu Sa . ootetööna hüdrovoolikuid ka ne tehnikale. hüdrovoolikuid Ve D HINNAD! SA OD VÄGA SO ja hindadega valikus maaletoo PAKUME laias iinikindlaid ns be asid, jagajaid, hüdraulika pump tsereid, klappe, stu d, rei mb kla d, e, voolikuid, niplei , silindrite mansett e, manomeetreid hüdraulikakraan tihendeid jne. RNEAJAD! LÜHIKESED TA peal olemas. drosilindreid koha LAI VALIK hü isel. lim tel lt tja otse too Teleskoopsilindrid . ine rim mplektee Hüdrojaamade ko LISA! SI KÜ TULE JA ELE LE KLIENTID TE IS UL LEPING D! SE SOODUSTU ka kulleriga. Saadame kaupa aja kõrval Rõõmu Kaubam AS IL ASUME KE d. 57 t mn lu aadressil Haapsa 51 0930 tel 659 1110; 55

LE EDASI! K A SÕBR A O F IN A N NB! AN

www.trabiflex.ee

Katted24 OÜ • Liivalao 14, Tallinn • info@katted24.ee Märts 2021 29


TÖÖSTUS

IGUS Kaablitrummel e-spool flex tagab paneelikaablite ohutu peale- ja mahakerimise, nagu seda kasutatakse ettevõttes ARAGON Industrieelektronik GmbH. Foto: Igus GmbH

totööstuse lõpptootjad. Ettevõte otsis praktilist kaablilahendust, mida saaks kasutada koos juhtpaneelidega.

Kaablid põrandalt trumlisse

Kaablitrummel e-spool flex

turvaliseks ühenduseks juhtpaneeliga Juhtpaneel on roboti juhtimiskeskus. Et seda saaks paindlikult kasutada, peab kaabel olema piisavalt pikk, liikuv ja ohutult paigutatud. Selle jaoks on igus välja töötanud kaablitrumli e-spool flex. Iguse uus kaablitrummel on ilma kontaktrõngata ja nii saab selle kaudu isegi BUS-signaale ilma katkestuseta edastada. Samuti saab kaablitrumli lihtsasti juba olemasoleva süsteemiga integreerida. Just need eelised võitsid näiteks robootikateenuste osutaja ARAGON Industrieelektronik GmbH poolehoiu. Ettevõte pakub tööstusrobotite jaoks täiskomplekti, mis sisaldab kaablitrumlit e-spool flex koos standardse kaabli ja eelmonteeritud paneelikinnitusega. ARAGON Industrieelektronik GmbH eesmärk on anda vanadele robotitele 30 Märts 2021

uus hingamine. Juhtiv tööstusrobotite tarnija pakub kõikjal maailmas lahendusi tööstusrobotite remondiks, hoolduseks, uuendamiseks ja häälestamiseks. Mõned kliendid on võrdlemisi väikesed ettevõtted, kes kasutavad kuni kümmet robotisüsteemi. ARAGONi asjatundlikkusele toetuvad ka suuremad ettevõtted ja näiteks au-

„Püüame oma klientide ohutust tagada uuenduslike lahendustega. Siiani oli kaabel alati põrandal, mis tähendas, et see võis kergesti kahjustuda ja sellele võis komistada. Nii otsisimegi kaablipooli tüüpi lahendust, mis toimiks sujuvalt ja mida saab kiiresti ning lihtsasti paigaldada juba olemasolevasse süsteemi. Leidsime otsitava toote iguselt. Kui uut kaablitrumlit e-spool flex meile tutvustati, võitis see kohe meie poolehoiu,” räägib ARAGONi ülemaailmne piirkonnajuht Iryna Geike. E-spool flexi süsteemi peamine eelis teiste ees on kontaktrõngata kaablitrummel. Õhu, vedelike, andmete, elektritoite ja avariiseiskamisnupu jaoks signaalide edastamise saab samuti süsteemi integreerida. Olemasoleva paneelikaabli saab lihtsalt panna spiraaljuhikusse ja automaatselt trumlile kerida. „Meie kliendid saavad nüüd eelmonteeritud komplekti, kus on e-spool flex, ARAGONi paneelikinnitus, kaabel ja roboti juhtkilbi paigaldusklamber nende juhtpaneelide jaoks. Kaablitrummel e-spool flex pikendab oluliselt kaabli tööiga ning tagab suurema ohutuse ja korrastatuse juhtpaneelis,” selgitab Geike.

Kaablite peale- ja mahakerimine: käsitsi või automaatselt

Igus pakub kaablitrumlit e-spool flex mitmes variandis. Üks võimalus on soodne mudel, kus kerimine toimub käsitsi või akutrelliga. Teine võimalus on automaatne lahendus vedrujõul tagasitõmbemehhanismi ja lukustusega ning lisavarustusse kuuluva tagasitõmbepiduriga. Kaablitrumleid on saadaval kolmes suuruses kaablite jaoks, läbimõõduga 5–15 mm ja kaablite väljatõmbamiseks pikkustes 5–15 m. Kaablid saab igal ajal kiiresti välja vahetada. Rohkem infot: www.igus.ee/e-spool-flex


Veebis võidad

-20%

Vaata lähemalt www.profiriided.ee



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.