Metsaomaniku maksustamine. Erinevad valikud metsa majandamisel. by SA Erametsakeskus

Metsaomaniku maksustamine ERINEVAD VALIKUD METSA MAJANDAMISEL

ISBN 978-9949-7250-0-7 ISBN 978-9949-7250-1-4 (pdf) Koostas: Martin Huberg Nõu andis: Olavi Udam Toimetas: Regina Hansen Fotod: Rivo Tarum, Viio Aitsam, Kertu Kekk Kujundas: Ivi Lipp

SA Erametsakeskus väljaanne 2018

Sissejuhatus Eestis on üle saja tuhande erametsaomaniku, kellest 95% on füüsilised ja 5% juriidilised isikud. Juriidilisest isikutest erametsaomanike metsaomand on enamasti tunduvalt suurem kui füüsilistel isikutel (Eesti keskmine 6,42 ha). Samas on erametsaomanike koguarvust valdav enamus füüsilised isikud – ligemale kaks kolmandikku erametsamaast on füüsiliste isikute omandis. Metsaomaniku jaoks on muu hulgas oluline leida metsa majandamiseks tulusaim ja mugavaim õiguslik viis. Metsaomandi haldamiseks on mitmeid õiguslikke vorme – füüsilise isikuna (FI), füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), osaühinguna (OÜ), aktsiaseltsina (AS), ka tulundusühistuna jne. Tegutsemisvormi valik sõltub metsaomandi suurusest, omanike arvust ja ka valmisolekust tegeleda õiguslikult keerukama vormi kasutamisega. Käesolev teatmik on valminud SA Erametsakeskus tellimusel, et metsaomanikul oleks informatsiooni endale sobivaima otsuse tegemiseks. Teatmikus on kirjeldatud erinevaid metsa majandamise õiguslikke vorme ning analüüsitud nende sobivust maksustamise aspektidest lähtuvalt. Teatmiku koostas Eesti Maksumaksjate Liidu vanemjurist Martin Huberg. Metsamajandamise praktiku seisukohast aitas hea nõuga pikaaegsete kogemustega metsakasvataja Olavi Udam.

TEGUTSEMISVORMI VALIK Metsa majandamise vormi valik on tihti spontaanne. Vahel sõltub see sellest, kuidas metsamaa on omandatud (nt pärimise, kinkimise või ostmise teel), vahel on valik pealesunnitud (nt päritakse FIE ettevõte). Vahel tehakse teadlik valik lähtuvalt sellest, mis on majanduslikult tulusam või asjaajamise poolest lihtsam. Vahel aga kardetakse perekonna valdustest ilmajäämist ning emotsionaalne side ise dikteerib valiku majandada metsa lihtsalt füüsilise isikuna.

 Mis tingib erineva tegutsemisvormi valiku? Ükski valik ei ole tingimata õige või vale, kuid igal valikul on omi häid ja halbu külgi, millega oleks mõistlik arvestada. Seejuures võivad head ja vead seostuda näiteks kõrgema või madalama maksukoormuse ja asjaajamise raskuse või lihtsusega. Kindlasti on valiku langetamisel veel mitmeid olulisi mõjutegureid, näiteks metsamaa suurus, seisund, samuti see, kas metsa majandamine on hobi või elatusallikas, kas majandamine on oma mastaabilt ettevõtlus Tegutsemisvormi valides ja loomulikult seegi, kas metsavõiks silmas pidada omanik orienteerub mingil võimalikku vastutust määral juriidilistes ja raamatupidamise küsimustes või mitte. ning maksukoormust. Üldistatult võiks valiku tegemisel silmas pidada võimalikku vastutust (nt kui tegevus toob kaasa majanduslikke kulusid, võimaliku pankroti) ning maksukoormust.

 Füüsiline isik majandab metsa Kõige lihtsam ja ka levinum majandamise juriidiline vorm on füüsiline isik, mille puhul tegutseb mõistagi inimene ise. Sageli on metsamaad päritud ning moodustavad ühe osa kunagise talu maadest. Omandireformi käigus maade tagastamisel registreerisid paljud end erinevatel põhjustel füüsilisest isikust ettevõtjateks. Tihti arvatakse, et FIE on lausa võrreldav juriidilise isikuga, kuid tegelikult tähendab see lihtsalt riigile (äriregistrile) teada andmist, et inimene kavatseb hakata püsivalt kaupu müüma või teenuseid osutama. Inimene jääb ikka inimeseks, juurde tuleb lihtsalt registrikood ning avalikkust teavitatakse oma plaanidest. Samas loob see kohe ka võimaluse mingit osa oma tegevuse tulemist maksustada teiste reeglite alusel. Kui füüsilise isikuna näiteks metsa müüa, siis rakendub üksnes tulumaks ning sellega maksustatakse kasu 6

(ostu- ja müügihinna vahe miinus müügiga seotud kulud), aga üldisemaid kulusid kasust maha arvata ei saa (v.a tulumaksuseaduses lubatud metsa majandamise jm kulud).

 Füüsilisest isikust ettevõtja majandab metsa FIE puhul maksustatakse ettevõtluse käigus müügist saadav tulu nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga ning kui mastaabid on juba suuremad, siis tuleb end ka käibemaksukohustuslasena registreerida ning hinnalipikul ka käibemaks otsa liita ja riigile ära maksta. Käibemaksukohustuslasena registreerimisel kehtib siiski piirmäär, mis tuleks esmalt ületada (kui just vabatahtlikult ei soovita registreerida) – kui 2017. a lõpuni kehtis veel 16 000-eurone piirmäär, siis 2018. a algusest tõusis see 40 000 euroni. Väiksemate ettevõtjate puhul jääb piirmäär ilmselt saavutamata ning käibemaksuga kokkupuutepunkti ei teki. Sotsiaalmaks ei ole aga pelgalt maks, vaid olemuslikult kindlustus. Selle tasumine tagab ravikindlustuskaitse saamise ning selle kaudu panustatakse ka pensionikindlustusse.

 Juriidiline isik majandab metsa Juriidiline isik ise on abstraktsioon, see eksisteerib vaid registris ja paberil – metsas peab tööd tegema endiselt inimene. Samas on suhetes kolmandate isikutega lepingu pooleks seesama abstraktsioon ning kui midagi läheb halvasti ja äri ei edene, siis varaline vastutus on võrreldes füüsilise isikuga kardinaalselt erinev. Kui füüsilisel isikul tuleks ärilise ebaedu korral oma vara kohustuste täitmiseks loovutada, siis juriidilise isiku kaudu tegutsemisel on varaline vastutus piiratud juriidilise isiku varaga ning osaluse omanik võib enamikul juhtudel ilma jääda vaid oma sissemaksest, mitte rohkem. Mõistagi on ka juriidilise isiku erinevatel vormidel erisusi (nt täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik vastutab kogu oma varaga), kuid see on üks olulisemaid erinevusi. 7

 Erinev maksukäsitlus Ka tulumaksusüsteem on mõnevõrra erinev. Kui füüsiline isik maksab tulumaksu tulu saamisel, teenimisel (tulust saab sõltuvalt tegutsemise vormist teha erinevaid mahaarvamisi), siis juriidiline isik maksab tulumaksu alles kasumi jaotamisel või muude maksustatavate väljamaksete ja kulutuste tegemisel. FIE-del on loomulikult olemas ka erikonto kasutamise võimalus, mis loob sellele kantud tulule võrreldava kohtlemise.

Füüsiline isik maksab tulumaksu tulu teenimisel, füüsiline isik kasumi jaotamisel.

Samuti on juriidilise isiku kaudu ettevõtlusega tegelemisel maksukoormus erinev. Kui FIE puhul on sisuliselt kogu ettevõtlustulu nii tulu- kui sotsiaalmaksuga maksustatud (tõsi, sotsiaalmaksul on ka nn lagi olemas), siis juriidilise isiku kaudu tegutsemisel määratakse töötajale/ juhatuse liikmele õiglane tasu, millele sotsiaalkindlustusmaksed rakenduvad ning ülejäänu makstakse välja dividendina, viimane on aga vaid tulumaksuga maksustatav.

 Asutamis- ja registreerimisformaalsused Juriidilisi isikuid on erinevaid, meid huvitavad eeskätt äriühingud: täis-, usaldus- ning osaühingud, aktsiaseltsid ja tulundusühistud. Kui füüsilise isiku elutsükkel algab inimese sünniga ja lõpeb surmaga, siis juriidiline isik tuleb esmalt asutada. Selleks sõlmivad asutajad asutamislepingu, kus lepitakse kokku kõige olulisemad tingimused: äriühingu vorm, nimi, asukoht, sissemaksete või kapitali suurus ning osade või aktsiate nimiväärtus, arv ja jagunemine osaluse omanike vahel jm olulised küsimused. Samuti määratakse kindlaks tegutsemisreeglid ja vormistatakse põhikirjana.

Enamasti siiski mingeid suuri asutamiskoosolekuid ei peeta ja valitakse asutamiseks osaühing, mida saab kiirmenetluses ilma kapitali sissemakset tegemata luua kümnekonna minutiga, sest kasutama peab tüüpdokumente ja kokku jääb leppida üksnes mõnedes tingimustes.

 Osaühingust ja aktsiaseltsist Enamlevinud äriühingu vormiks ongi osaühing. Kui üldjuhul tuleb asutamisel ka kapital sisse maksta (OÜ puhul on minimaalne kapital 2500 eurot), siis kiirmenetluses saab osaühingut asutada ka sissemakset tegemata. Tuleb lihtsalt arvestada, et kasumit ei tohi enne sissemakse tegemist jaotada ning osaühingu ees vastutatakse ka sisse maksmata kapitali osa ulatuses. Aktsiaseltsi puhul on kapitali minimaalseks suuruseks juba 25 000 eurot, see tingib niisuguse ühinguvormi kasutamise pigem suuremate ettevõtmiste puhul.

 Täis- ja usaldusühingust Kapital on sisuliselt summa, mis tagab vastavas ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamise. Sissemaksete suurusel piirmäärasid ei ole, kuid täisja usaldusühingu osanike puhul on vastutus on erinevalt lahendatud. Täisühingu puhul vastutavad osanikud solidaarselt kogu oma Kapital on sisuliselt sumisikliku varaga ühingu kohustuste eest, usaldusühingus on aga ma, mis tagab vastavas usaldusosanikul ja täisosanikul ulatuses võlausaldajate erinev vastutus. Kui täisosanik nõuete rahuldamise. vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, siis usaldusosanik vastutab nende eest üksnes oma sissemakse ulatuses. Viimane ei ole seaduses piiritletud, vaid tuleb asutamisel sõlmitavas ühingulepingus kokku leppida. 9

 Tulundusühistust Äriühingu vormidest kasutatakse ka tulundusühistut. Tulundusühistu on mingis mõttes täis- ja usaldusühingu ning osaühingu vahepealne vorm. See asutatakse oma liikmete majanduslike huvide toetamiseks ja soodustamiseks. Eesmärgi saavutamine käib ühise majandustegevuse kaudu, kusjuures ühistu liikmed osalevad selles kas tarbijatena, hankijatena, tööpanuse või teenuste kasutamise kaudu või muul viisil. Enam tuntud ongi tarbijaühistud ja põllumajandusühistud, kuid ka metsanduses on ühistu vorm üha levinum. Ühistu liikmete vastutus sõltub sellest, kuidas see on põhikirjas kokku lepitud. Kui osakapital on vähemalt 2500 eurot, siis isiklikku vastutust ei sätestata, väiksema kapitali puhul sellest ei pääse. Põhikirjaga võib kindlaks määrata, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus).

 Erinevad valikud Kui füüsilise isiku ja FIE-na tegutsemine on lihtne, siis äriühingu kaudu tegutsemine on formaalsem. Juba ainuüksi tekkepõhisel printsiibil raamatupidamise korraldamine, majandusaasta aruannete koostamine ja äriregistrile esitamine (erandid täis- ja usaldusühingutel), võimalike statistiliste aruannete esitamise kohustus jm pelutavad paljusid ning toovad paratamatult kaasa vajaduse palgata endale lisatööjõudu või tellida teenust sisse (nt raamatupidamisbüroolt). Kindlasti ei pretendeeri see brošüür õpiku staatusele, kuid loodetavasti aitab järgnev ülevaade siiski seisukohti ühe või teise majandamisvormi kasuks kujundada.

ERINEVAD JURIIDILISED VORMID Metsa majandamise erinevad juriidilised vormid ehk kas inimene või äriühing? Metsa saab majandada erinevates juriidilistes vormides. Järgnevalt antaksegi ülevaade kolmest peamisest valikuvõimalusest: metsa majandamisest füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana ning osaühingu kaudu. Uurime, millised on tegutsemise aluseks olevad nõuded ja tingimused, kuidas asjaajamine toimub, millised raamatupidamisnõuded rakenduvad ning millised maksukohustused tekivad.

Metsaomanik füüsilise isikuna Füüsilise isikuna metsa majandamiseks ei ole vaja end kusagil registreerida. Pea ainsad formaalsused on metsaseadusest tulenevad ning tulumaksuseadusest tulenev kohustus vara võõrandamisest saadud kasu deklareerimiseks ja sellega seotud dokumentiKui metsa majandamine de säilitamiseks. See on kõige on väikesemahuline, lihtsam lahendus ning soovitapigem juhusliku isetav eelkõige siis, kui metsa maloomuga, mitte jandamine on väikesemahuline, regulaarne tegevus. pigem juhusliku iseloomuga, mitte regulaarne tegevus.

Tegutsemine Metsa majandamisega tegelemiseks ei ole vaja end üheski registris registreerida. Mõistagi tulenevad metsaseadusest erinevad tingimused, kuid need ei sõltu üldjuhul metsaomaniku juriidilisest vormist.

Tulumaksuarvestus Üldjuhul maksustatakse füüsilise isiku poolt vara võõrandamisest saadud tuluna kasu, mille ta tehingu tulemusena saab. Kasu on vara soetamiseks tehtud kulude ja müügihinna vahe, mida vähendatakse müügiga seotud kulude võrra. Mõistagi saab sama tulemuseni jõuda ka muude tehinguliikide puhul – nt vahetusel võrreldakse vahetatava vara soetamismaksumust ja vahetuse teel saadud vara turuhinda ning lahutatakse vahetamisega seotud kulud maha. Seega on oluline tehtud kulude kohta tõendid alles hoida. Ajalist piiri dokumentide hoidmisel ei ole, sest tehing võib ka 30 aastat peale soetamist aset leida, kuid tehingu järgselt hoitakse dokumente võõrandamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates 5 aasta jooksul. Selle ajaga aegub maksuhalduri õigus määrata maksuotsusega tasumisele kuuluv maksusumma. 14

Kasu arvestus Kuna metsa omandamine ja majandamine toimuvad väga pika perioodi jooksul, on konkreetse puitmaterjali soetusmaksumust keeruline määratleda. Samuti võivad aja jooksul seda tõendavad dokumendid hävida või raha väärtus langeda. Sellest tulenevalt kehtivad tulumaksuseaduses metsanduse valdkonda puudutavas osas erisätted. Erisätete eesmärk on võimaldada saadud kasust maha arvata kulud, mida nende sätete puudumisel saaks alles järgmisel metsamaterjali võõrandamisel arvestada. Sellega kompenseeritakse ebaõiglust, mis leiaks aset, kui tulevikus toimuva müügi puhul peaks saadavat kasu vähendama selliste kulude võrra, mille inflatsioon on muutnud aja jooksul ebaõiglaselt väikseks või mida kajastavad kuludokumendid ei pruugi olla säilinud. Niisiis, kui füüsiline isik müüb kas metsa raieõigust või raiutud metsamaterjali, on tal täiendavalt õigus müügist saadavast kasust maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud. Kulude kohta tuleb kuludokumendid alles hoida. Seejuures saab metsa majandamisega seotud kulud kasust maha arvata samal aastal, mil müük toimus või kolmel järgneval aastal. Kui selle aja jooksul kulusid ei ole, siis toimub tulu maksustamine.

Metsa majandamisega Tasub tähele panna, et kui metsaseotud kulud võib saaomanik on metsa majandamiseks saanud tulumaksuvaba dud kasust maha arvata. toetust, siis selle arvelt tehtud kulusid kasust maha arvata ei saa. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus (st PRIA toetus: noore metsa hoolduseks, kahjustatud metsa taastamiseks, kahjustuste ennetamiseks) on aga tulumaksuga maksustatav ning selle arvelt tehtud metsamajandamisega seotud kulud arvatakse saadud 15

tulust maha. Samas SA Erametsakeskuse poolt makstavad nn siseriiklikud toetused, nagu näiteks metsa uuendamise, metsa inventeerimise või metsamaaparandustööde toetus, ei ole tulumaksuga maksustatavad. Metsa majandamise kulud, mida saab kasust maha arvata, on sellised, mille kandmine on ka metsaseadusega (s.o metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega seotud kulud) kooskõlas. Metsa majandamise kohta tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis (v.a metsa uuendamine) ja viimane peab olema ka metsateatises kavandatud tegevuse lubanud.

Kulude arvestamine Kulud võivad olla otseselt soetamise või võõrandamisega või laiemalt metsa majandamisega seotud: nt konsulendile makstav tasu, metsa majandamiseks sisseostetud teenus (raiumisest turustamiseni, istikute hinnast istutusteenuseni). Kui aga näiteks ise osta endale tehnika, millega metsa majandada, siis selle maksumust tulust maha arvata ei saa. Selleks peaks juba vähemasti FIE-na registreeruma või Mõnede kulude puhul äriühingu kaudu metsa majantasub riistvara soetamidama. Seega tasub tähelepanesele eelistada teenuste lik olla ning mõningate kulude sisseostmist. puhul eelistada riistvara soetamisele teenuste sisseostmist. Ka metsamaa soetamise kulud saab põhimõtteliselt metsamaterjali ja raieõiguse soetamismaksumusena arvesse võtta ja kasutada seda metsamaa hilisemal võõrandamisel. Kui füüsiline isik teab, et ta ei kavatse võõrandamise või sellele järgneva kolme aasta jooksul metsa majandamiseks kulusid teha, siis võib ta soovi korral müügiaasta kohta esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis võõrandamisest saadud kasu deklareerida. 16

Kasu deklareerimine Tuludeklaratsioon esitatakse võõrandamisele järgneva aasta 31. märtsiks nagu tuludeklaratsioonid ikka. Maksu- ja Tolliamet koostab tuludeklaratsiooni alusel maksuteate, milles arvutab tulumaksukohustuse ning annab juhised tulumaksu tasumiseks hiljemalt 1. oktoobriks. Kui füüsiline isik ei soovi kasu järgnevatele kuni kolmele aastale edasi kanda ja soovib kohe tulumaksu ära maksta, siis ta ei täida tuludeklaratsioonil vastavat tabelit, milles edasikantav tulu fikseeritakse. Kui aga on soov siiski kulusid teha või lihtsalt tulumaksu mitte maksta kohe, vaid lükata selle maksmise kohustus edasi, siis tuleb vastav tabel tuludeklaratsioonis ära täita. Arvestades, et alates 01.01.2018. a rakendub astmeline maksuvaba tulu, siis tasub tulu edasikandmise võimalust tähelepanelikult uurida. Isegi kui kulusid ei ole plaanis teha, saab tulu aastate peale ära jagada, et maksuvabast tulust maksimum võtta. Igal juhul muutub saadud kasu maksustatavaks võõrandamise aastale järgneva kolme aasta möödumisel. Siis ei saa tulu maksustamist enam edasi lükata. Seni, kuni füüsiline isik metsa majandamisel ettevõtlusega ei tegele, ei kaasne peale tulumaksu talle sellega mingeid muid maksukohustusi.

Metsaomanik FIE-na Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on juba mõnevõrra formaalsem, nõudes nii registreerimist, raamatupidamise korraldamist kui ka erinevate maksukohustustega arvestamist. See võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid tegelik elu on näidanud, et paljud FIE-d on raskuses rahavoogude planeerimisega ning maksukohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tuleb sageli esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus maksuvõla ajatamiseks, sest ettevõtluse käigus saadud vahendid on kasutusse võetud.

Registreerimine FIE on füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. FIE kantakse tegevuse alustamisel tema avalduse alusel äriregistrisse. Üldjuhul on kande juures inimese enda nimi koos soovitava täiendusega (nt FIE Uno Onu Metsad), kuid kui tegemist on taluga, kus tegeletakse vähemasti osaliselt ka põllumajandusega, siis võib ärinimena registreerida hoopis talu nime.

FIE-le on kaupade müük või teenuste osutamine püsiv tegevus.

Registreerimiseks on kaks võimalust: 1) lasta notaril vajalik toiming enda eest ära teha või 2) registreerida end FIE-na äriregistri ettevõtjaportaalis. Riigilõiv on mõlemal juhul 13 eurot. Notari kaudu asjaajamisel lisandub aga notaritasu koos käibemaksuga. Viimane võib päris kulukaks kujuneda, kui inimene ise avaldust koostada ei oska. Kui notar kinnitab ainult allkirja ja inimene edastab ise registrile kandeavalduse, siis on notaritasu 12,75 € (lisandub käibemaks). Kui kandeavalduse esitab notar, siis on notaritasu 25,5 € (lisandub käibemaks). Kui aga eelnevale lisaks on notar ise kandeavalduse projekti koostanud, on notaritasu suurus juba 18

35,75 € (lisandub käibemaks). Seega tasub pigem ise minna internetis ettevõtjaportaali lehele www.rik.ee/et/ettevotjaportaal ning esitada digitaalselt allkirjastatud kandeavaldus. Eraldi Maksu- ja Tolliametis registreerimine vajalik ei ole, nemad teevad kande äriregistri andmete põhjal automaatselt. Kui tekib aga soov või kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida, siis selleks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada vastavasisuline avaldus. Kuni 2017. a lõpuni kehtis registreerimiskohustus, kui aasta algusest arvates ületas maksustatav käive 16 000 euro piiri. Alates 01.01.2018. a on vastav piirmäär 40 000 eurot. Vabatahtlikult võib aga igal ajal end käibemaksukohustuslasena registreerida, ka tegevust alustades. Registreerimine on mõistagi riigilõivuvaba.

Tegutsemine Üldjuhul sõlmib FIE lepinguid ise, samuti esitab ta ise erinevad avaldused, kuid äriseadustik võimaldab tal soovi korral registrisse kanda ka prokuristi. Muidugi võib vajadusel ennast volikirja alusel kedagi esindama volitada, kuid prokuura (äriregistrisse kantav volitus) kasutamine lihtsustab asjaajamist, selle kehtivus on registrist vahetult kontrollitav ning õiguskindlus seetõttu ka suurem.

FIE peab täitma raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid.

Raamatupidamine

Kui füüsiline isik pidi üksnes kuludokumente alles hoidma, siis FIE puhul tuleb täita raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid ning raamatupidamist korraldada. 19

Üldjuhul on FIE-de raamatupidamine korraldatud kassapõhise arvestusega – st toimub majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Samas on FIE-l õigus kasutada ka tekkepõhist arvestust. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kui füüsilise isiku vormi kasutades metsa majandamisel polnud kuludokumentide säilitamisaega otseselt sätestatud ning see tuleb tuletada maksunõuete aegumisest, siis FIE puhul on nõuded raamatupidamise seaduses kirjas – 7 aastat arvates vastava majandusaasta lõpust. Kui FIE soovib pidada tekkepõhist raamatupidamisarvestust, siis peab ta arvestama, et tuludeklaratsiooni täitmiseks tuleb see teisendada kassapõhiseks, sest tulu- ja sotsiaalmaksu arvestus on kassapõhised. Käibemaksuarvestus võib aga olla nii kassapõhine (kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord) kui ka tekkepõhine (üldkord). FIE majandusaasta on alati kalendriaasta. See ühtib ka tulu- ja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiga.

Tulu- ja sotsiaalmaksu arvestus FIE tulu- ja sotsiaalmaksu arvestus on kassapõhine. See tähendab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksusFIE sätete alusel maksustatakse üksnes tamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse ettevõtlustulu. arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. 20

FIE-na registreerimine ei tähenda, et kõiki tulusid maksustataks FIE sätete alusel, vaid üksnes ettevõtlustulu. Samal ajal ettevõtlustuluga võib füüsilisel isikul olla ka palgatulu, intressitulu, dividenditulu või vara võõrandamisest saadav tulu. Tululiigiti on maksustamine erinev, mõnel puhul on võimalik tulust teha mahaarvamisi, mõnel juhul mitte. Ettevõtlustulu on majandus- või kutsetegevuse käigus saadud tulu. Tihti võib ettevõtlustulu eristamine vara võõrandamisest saadavast kasust olla keeruline, sest sisuliselt on mõlemad majandustegevuse tulemusel saadavad sissetulekud. Ettevõtlustulu puhul on tihti otsustavaks kriteeriumiks tegevuse püsivus (alustades arvestatakse tegevuse eesmärki). Mõnel puhul võib aga vahetegu olla sedavõrd keeruline, et lähtutaksegi maksumaksja enda valikust – kui soovitakse teatud kulusid tulust maha arvata, mida saab teha üksnes ettevõtlustulu maksustades, siis maksustataksegi see ettevõtlustuluna ja vastupidi. On ka selline võimalus, et kogu metsandusega seonduv on etteEttevõtlustulust saab võtlustuluna maksustatav, kuid enne maksustamist ettevõtlustulu suurus määratletakse samade sätete alusel nagu maha arvata ettevõtluvara võõrandamisest saadav sega seotud kulud. kasu, kuid kasu ise maksustatakse ettevõtlustuluna tulu- ja sotsiaalmaksuga. Viimane tuleb kõne alla näiteks siis, kui ettevõtluse käigus võõrandatava kauba soetusmaksumust ei ole ettevõtlustulust maha arvatud. Maksustamine on seega nüansirohke ning pigem tasub selles osas küsida nõu. Ettevõtlustulust saab enne maksustamist maha arvata ettevõtlusega seotud kulud. Need peavad olema dokumentaalselt tõendatud, st oluline on koguda ja säilitada kuludokumente, vastasel juhul ei saa neid tulust maha arvata. 21

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui füüsilise isiku puhul saab üksnes soetamiskulud ja müügiga seotud kulud pluss metsa majandamise kulud vara võõrandamisest saadavast kasust maha arvata, siis FIE ettevõtlustulu puhul võib mahaarvamisi teha märksa enam. Mistahes kulud, mis on ettevõtlusega seotud, arvatakse ettevõtlustulust maha (kontor, metsatehnika, kontoritarvikud jne). Kui ettevõtlusega seotud kulude ja mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib tulu ületava kulude summa maha arvata kuni kümne (kuni 31.12.2017. aastani oli piiriks 7 aastat) järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Seejuures on FIE-del võimalus kasutada tulu- ja sotsiaalmaksukohustuse edasilükkamiseks erikontot. Viimane on krediidiasutuses avatud konto, mida kasutatakse üksnes ettevõtlustulu tarbeks. Kui tulud kanda 10 päeva jooksul arvates nende saamisest erikontole, siis lahutatakse need ettevõtlustulust maha ning selle võrra on ettevõtluse tulem väiksem. Ning vastupidi, kui kontolt raha välja võtta, liidetakse see ettevõtlustulule. Kui aga kontolt võetud raha eest soetada ettevõtluses kasutamiseks teenust või kaupa, siis arvatakse see omakorda ettevõtlustulust maha. Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot.

FIE-dele kehtib maksusoodustus.

See on selline maksusoodustus, mida ei saa rakendada siis, kui kinnisasi ei kuulu FIE-le (st omanik peab olema füüsiline isik, kes majandab seda metsa FIE-na), samuti kui võõrandatakse hoopis raieõigus. 22

Kui FIE kasutab erikontot, siis peab ta arvestama, et tuludeklaratsiooni E-vorm ei võimalda erikontolt raha välja võttes sellest kõne all olevat mahaarvamist maha lahutada. Seega oleks mõistlik tulude laekumine selliselt korraldada, et igal aastal laekuks müügist 2877 € või püüda müüke selliselt planeerida, et tulu laekuks erinevatel aastatel ning täiendav mahaarvamine leiaks kasutust, st kuna maksustamine on kassapõhine, siis tulu ei teki enne tasu laekumist ning täiendava mahaarvamise saab teha tulu laekumise aastal. FIE ettevõtlustulu maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga. Sotsiaalmaks ise on samuti ettevõtlusega seotud kulu ning see arvatakse ettevõtlustulust maha, kuid seda tehakse tekkepõhiselt, st tulumaksuga maksustamisel lahutatakse ettevõtlusega seotud kulud tulust maha, seejärel jagatakse summa 1,33-ga (sest sotsiaalmaksumäär FIE ettevõtlustulu on 33%) ning alles saadud summalt maksustatakse lisaks makstakse tulumaksu (20%). tulumaksule ka

sotsiaalmaksuga.

Tulumaksu makstakse avansiliste maksetena (v.a esimesel tegutsemisaastal) ning avansilise makse suurus on 1/4 FIE poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast. Tähtajad on tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31. märts) järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäev. Deklaratsiooni alusel selgub lõplik maksukohustus ning selle täitmise aluseks on maksuteade, kus on juurdemaksmisele kuuluv summa välja toodud. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksukohustusel on nii miinimum- kui ka maksimummäärad. Maksimaalne kohustus ei saa olla suurem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 10-kordselt (kuni 31.12.2017. a 15-kordselt) summalt aastas arvutatav (2018. a 470*12*10*0,33=18 612 eurot). Minimaalselt tuleb sotsiaalmaksu maksta sotsiaalmaksu kuumäära 12-kordselt summalt aastas (nt 2017. a oli see 1702,8 eurot, 2018. a 1861,2 eurot). 23

Minimaalsest kohustusest kõrvalekaldumiseks on terve rida erandeid (nt pensionärid maksavad tegelikult ettevõtlustulult jne). Sotsiaalmaksu makstakse samuti esmalt avansilisena (ka esimesel tegutsemisaastal) ning avansilise makse suurus on kolmekordselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud summa. See muutub iga-aastaselt, 2018. a on kuumäär 470 eurot, 2019. a 500 eurot jne. Kuumäär kehtestatakse riigieelarvega ning see ei saa olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Tasumine toimub iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest. Nii tulu- kui ka sotsiaalmaksukohustuse kohta Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatav maksuteade esitatakse FIE-le vähemalt 30 päeva enne tasumise tähtaega, milleks on maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoober.

Maksuteade esitatakse vähemalt 30 päeva enne tasumise tähtaega.

Käibemaksuarvestus Kui FIE poolt kalendriaasta algusest arvates müüdud kaupade ja osutatud teenuste maksustatava käibe maksustatav väärtus ületab 40 000 euro piiri, siis on FIE kohustatud end käibemaksukohustuslasena arvele võtma. Enne 2018. a oli vastav registreerimiskünnis 16 000 eurot. FIE võib end muidugi soovi korral ka varem, kasvõi registrisse kandmisel käibemaksukohustuslasena registreerida. Selleks esitatakse Maksu- ja Tolliametile vastav avaldus ning positiivse otsuse korral ongi FIE käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuslane lisab kauba müügil ja teenuse osutamisel (kui tegemist on maksustatava käibega) arvetele käibemaksu, kuid saab 24

samas sisseostetud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu enda maksukohustusest maha arvata. Mahaarvamise eelduseks on kauba või teenuse kasutamine käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks. Kui FIE kasutab sisseostetud kaupasid ja teenuseid puhtalt enda isiklikuks tarbeks, siis vastavat käibemaksu maha ei arvata. Kui tegemist on segakasutusega (st kasutatakse nii ettevõtluses kui eratarbimises), siis on võimalik mõnel puhul osa käibemaksust maha arvata ja mõnel puhul erakasutust käibemaksuga maksustada. Mõnel juhul aga piiratakse mahaarvamisõigust ja eratarbimist eraldi ei maksustata (nt sõiduautode puhul). Üldjuhul on käibemaksuarvestus tekkepõhine (nt käive ja maksukohustus tekib kauba üleandmisel või teenuse osutamisel, kuigi tasu laekub alles tulevikus, kui üldse), kuid väikeettevõtjate jaoks on käibemaksuseaduses ette nähtud ka lihtsustusmeede – kassapõhine käibemaksuarvestus. Seda saab rakendada maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Selle korra puhul tekib maksukohustus alles tasu laekumisel. Käibemaks arvatakse samuti maha alles tasumise järgselt. Samas, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, kuid Väikeettevõtjate jaoks tasu ei laeku, siis tekib maksuon käibemaksukohustus 3. kuu esimesel päeval pärast tarne tegemist. seaduses ette nähtud

lihtsustusmeede.

Käibemaksukohustused ja mahaarvamised deklareeritakse käibedeklaratsioonil. Üldjuhul esitatakse deklaratsioon kalendrikuu pikkuse maksustamisperioodi kohta, kuid maksukohustuslane võib maksuhaldurile esitada taotluse ka kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kasutamiseks (2 kuud, kvartal, poolaasta, aasta). 25

Ettevõtlusvormide muutmine Tulumaksuseadus võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjal oma ettevõtlus üle viia äriühingusse ilma, et selle tagajärjel tekiks maksukohustusi. Kui üldjuhul tähendab FIE-l ettevõtluses kasutatava vara ettevõtlusest välja võtmine ehk tuluEttevõtluse saab ärimaksuseaduse mõistes isiklikku tarbimisse võtmine ettevõtlustuühingusse üle viia ilma, lu maksustamiskohustuse teket, et selle tagajärjel tekiks siis seaduses on ka erand.

maksukohustusi.

Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Nii pärimisel kui ka äriühingule sellise vara üleandmisel FIE-l maksukohustusi ei teki, tingimusel, et vara ülevõtja tõepoolest seda vara ettevõtluses edasi kasutab. Seejuures saab FIE üle anda ka erikonto jäägi. FIE peab sellise ettevõtluse ülemineku deklareerima tuludeklaratsiooni vormi E-lisal „Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmine”. Kui FIE omandab selle tulemusel osaluse, siis on selle osaluse soetamismaksumus null ning nt vastava osa hilisem võõrandamine maksustataks seda arvestades. Samas on selline ettevõtluse üleviimine kasulik juba ainuüksi sotsiaalmaksukohustuse osas kokkuhoidmise tõttu, sest hilisem osa võõrandamine maksustatakse vaid tulumaksuga.

Metsaomanik OÜ-na Metsa majandamine äriühingu kaudu eeldab juba suuremaid oskusi asjaajamisel äriregistriga (majandusaasta aruanne jm) ja raamatupidamise korraldamisel (keerulisem arvestus). Samas ei tee kedagi edukaks lihtsalt äriühingu asutamine, sisulist tööd tuleb endiselt osata.

Asutamine Äriühinguid (äriseadustik loeb FIE kõrval ka äriühingu ettevõtjaks) on mitmeid erinevaid liike: täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, osaühing ja aktsiaselts. Brošüüri esimeses peatükis on neist toodud lühiülevaade. Selles alajaotuses jätkame teemat osaühingute kui kõige levinuma äriühingu tüübiga. Asutamisel on kaks võimalust: 1) tavamenetlus või 2) kiirmenetlus. Tavamenetluse puhul on vajalik notari kaasamine, kiirmenetluse Osaühing on kõige saab aga ise äriregistri ettevõtjalevinum äriühingu tüüp. portaalis läbi teha. Kui tavamenetlus on aja- ja kulumahukam, siis kiirmenetlus on vastavalt soodsam ja kiirem. Samas kui tavamenetluses on võimalik äriseadustikus pakutavaid erinevaid võimalusi kasutada (nt osakapitali suuruse määratlemine), siis kiirmenetluses tuleb kasutada riigi poolt pakutavat põhikirja tüüpprojekti ning peamiselt saab kokku leppida nimes, asukohas, juhtorgani liikmetes ja kapitali sissemaksmise ajas. Muu on suures osas kõik ette kirjutatud. Soodsam on kindlasti kiirmenetlus, sest esiteks säästetakse notari tasudelt (tasud on sarnased FIE omadega, kuid lisandub asutamislepingu tõestamise tasu, mis on 2500-eurose kapitali puhul 127 eurot, lisandub käibemaks) ning teiseks ei pea kapitali koheselt sisse maksma, vaid selleks määratakse tähtaeg või jäetakse see täpsustamata.

Lisaks notari tasule tuleb maksta ka riigilõivu. Tavamenetluse puhul on lõivu suuruseks 145 eurot, kiirmenetluse puhul 190 eurot. Seega tasub pigem ise minna internetis ettevõtjaportaali aadressil www.rik.ee/et/ettevotjaportaal ning esitada digitaalselt allkirjastatud kandeavaldus.

Käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada avaldus.

Eraldi Maksu- ja Tolliametis registreerimine vajalik ei ole.

Kui tekib aga soov või kohustus osaühing käibemaksukohustuslasena registreerida, siis selleks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada vastavasisuline avaldus. Kuni 2017. a lõpuni kehtis registreerimiskohustus, kui aasta algusest arvates ületas maksustatav käive 16 000 euro piiri. Alates 01.01.2018. a on vastav piirmäär 40 000 eurot. Vabatahtlikult võib aga igal ajal end käibemaksukohustuslasena registreerida, ka tegevust alustades. Käibemaksukohustuslasena registreerimine on mõistagi riigilõivuvaba.

Tegutsemine Osaühingu kui juriidilise isiku juhtorganiks on juhatus. Suurema osakapitaliga osaühingute puhul võib olla põhikirjas mõistlik määrata ka nõukogu moodustamine. Osaühingu seaduslikud esindajad on juhatuse liikmed (üheisikulise juhatuse puhul juhataja). Nemad esindavad osaühingut – juhtorgani tegevus loetakse ühingu enda tegevuseks. Lepinguid sõlmitakse ja arveid esitatakse seega osaühingu nimel, alla kirjutab juhatuse liige või liikmed ühiselt (kui see on nt põhikirjas nii ette nähtud). Nii nagu FIE puhul, saab ka OÜ vajadusel määrata prokuristi ning kanda prokuura (volituse) äriregistrisse. 28

Nn ühemehe osaühingud enamasti lisatööjõudu ei kasuta, juhatuse liige tegeleb igapäevase asjaajamisega vahetult ise. Ta võib (kuid ei pea) enda ja osaühingu vahel sõlmida ka töölepingu nende ülesannete täitmiseks, mis jäävad juhatuse liikme tavapärastest kohustustest väljapoole. Kuna maksustamisel on tegelikult juhatuse liikme tasul ja töötasul erinev maksukoormus (juhatuse liikme tasult ei maksta töötuskindlustusmakset), siis võib tekkida küsimus, kas tasu ei peaks erinevate sätete alusel maksustama, kuid praktikas on see osutunud ebavajalikuks. Sisulist vahet on küllaltki keeruline teha ning töötasult makstav töötuskindlustusmakse on tegelikult sundkindlustusmakse, mille taJuriidilise isiku vara sumine annab kindlustuskaitse. ei kuulu osanikule. Seega ei saa öelda, et neid makseid tasumata jättes mingit erilist eelist saadaks, pigem jäädakse hüvedest ilma. Küll aga võib vaidlus tekkida, kui on selge, et nt töötuskindlustusmakset makstakse üksnes kindlustuskaitse saamiseks, kuid tegelikult puuduks igasugune kohustus, kui sisust lähtuda. Kuigi me oleme harjunud rääkima osaühingute omanikest, on osaniku jaoks tegemist siiski investeeringuga, st tal on osalus osaühingus, mis annab talle õiguse osaleda ühingu üldkoosolekul, saada kasumi jaotamise korral dividende, kuid ei enamat. Juriidilise isiku vara ei kuulu osanikule, omanik on ta vaid tavatähenduses, mitte juriidilises mõttes. Kui soovitakse raha enda isiklikku kasutusse võtta, siis üldjuhul kaasnevad sellega maksukohustused (kas siis dividendidelt või juhatuse liikme tasult). Kui raha hoolimatult ja korrektselt vormistamata omastada, siis võib juhtuda, et ilmsikstulekul esitataksegi kriminaalsüüditus juriidilise isiku vara omastamises. Kõik tuleb seega korrektselt vormistada. Osaühingu kaudu majandamine ongi formaalsem. 29

Raamatupidamine Kui FIE saab valida kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamisarvestuse pidamise vahel, siis osaühingu puhul on kohustus rakendada tekkepõhist arvestuspõhimõtet. Raamatupidamisprogrammide kasutamisel ei pruugi ehk väga oluline olla selle süvitsi mõistmine, kuid niipea kui tegevus läheb juba suuremahuliseks ning on vaja pankadele või liisinguandjatele vahebilansse koostada vms, siis tuleb asi endale selgeks teha või raamatupidamisteenust sisse tellida. Raamatupidamise korraldamise kohustus on küll juhatusel, kuid seadus ei keela selle kohustuse täitmisel kasutada kas tööjõudu või tellida teenust. Kui arvete programmi sisestamisega võib veel eriväljaõppeta hakkama saada, siis majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne) koostamine on juba keerulisem. Tõsi, mikroettevõtja võib tegevusaruannet mitte koostada, kuid see on pigem lihtsam osa. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja koostab vaid bilansi ja kasumiaruande ning vajadusel aruande lisa. Suur osa osaühingutest on mikroettevõtted – s.o osaühingud, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on Suur osa osaühingutest aruandeaastal kuni 50 000 eurot. on mikroettevõtted. Majandusaasta aruanne esitatakse 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu äriregistrile. Majandusaasta on üldjuhul kalendriaasta, kuid soovi korral saab seda vabalt muuta. 30

Tulumaksuarvestus Tulumaksuarvestus on osaühingul n-ö tagurpidine. Juriidilised isikud ei maksa Eestis tulumaksu mitte teenitud tulult, vaid jagatud kasumilt või väljamaksetelt või kuludelt, mille tegemisel seaduse kohaselt tekib maksukohustus. Seega, kui FIE maksab teenitud tulult oma maksud (tulu- ja sotJuriidilised isikud siaalmaks), siis osaühing maksab maksavad tulumaksu tulumaksu jaotatud kasumilt. Senikaua kuni kasumit ei jaotata jagatud kasumilt. ja muid väljamakseid või kulusid ei tehta (nt kingitused, annetused, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud), tulumaksukohustust ei teki. Maksukohustus tekib kassapõhiselt, väljamakse või kulutuse tegemisel. Maksukohustus ise on sama suur nagu füüsilisel isikul, kuid kui füüsilise isiku (ka FIE) puhul on maksukohustuse suurus 20% brutosummast, siis juriidilise isiku puhul 20/80 netosummast. Ehk kui juriidiline isik teenis kasumit ja soovib sellest 80 eurot välja maksta, siis maksukohustus oleks sellelt 20 eurot (st 20/80 ehk 0,25x80). Kui füüsilisele isikule makstakse näiteks intresse 100 eurot, siis maksustatakse see 20% tulumaksuga, maksukohustus täidetakse tulumaksu kinnipidamise teel ning füüsilisele isikule kantakse üle 80 eurot, 20 eurot kantakse tema eest Maksu- ja Tolliametile. Tulemus on sama, kuid ühel juhul lähtutakse netosummast, teisel brutosummast. Tulumaksuseadus on mõistagi keerulisem. 2018. a rakendus seaduse muudatus, mille alusel maksustatakse regulaarselt makstavaid dividende 14% maksumääraga, kuid füüsiliselt isikult peetakse kinni täiendavalt 7% tulumaksu. Tulemus seega palju ei muutu.

Juriidilise isiku tulumaksustamisperioodiks on kalendrikuu. Deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks ajaks täidetakse ka maksukohustus. Kui väljamakseid ei tehtud, siis deklaratsiooni ei esitata. Kui tegemist on aga käibemaksukohustuslasega, siis tema peab esitama ka tühje tuludeklaratsioone.

Sotsiaalmaksuarvestus Sotsiaalmaksukohustus rakendub üksnes nendele väljamaksetele, mida füüsiline isik saab töö tegemise või teenuse osutamise eest või kui näiteks töösuhtest või juhatuse liikme staatusest tulenevalt saadakse osaühingult mingi rahaliselt hinnatav soodustus. Dividendidele sotsiaal-

maks ei kohaldu.

Dividendidele vms eraldistele sotsiaalmaks ei kohaldu. Sellest tulenevalt osaletakse sageli osaühingu tegevuses aktiivselt, kuid tulu soovitakse saada vaid osaluse omamise eest (passiivne ehk kapitalitulu). Sellises olukorras on paraku ka Maksu- ja Tolliametil soov osa või kogu dividend kvalifitseerida ümber palgatuluks (töötasu või juhatuse liikme tasu). Kui tegemist on näiliku tehinguga, mis varjab tegelikku tehingut ehk töösuhet või juhatuse liikme suhet ning selle suhte alusel makstavat tasu, siis on maksuhalduril selline õigus olemas. Seetõttu ei tasu ahneks minna ning osa teenitud kasumist oleks asjakohane maksta välja ja maksustada palgatulu sätete järgi. Milline osa kasumist tuleks palgatuluna välja võtta ning millist osa oleks õigus kasumina jaotada, on paraku vastuseta. Maksu- ja Tolliamet on küll püüdnud juhendmaterjali koostada, kuid arvestades, et tegelik vastus sõltub konkreetsest juriidilisest isikust ning tema osanike ja juhatuse liikmete tegelikust tegevusest, siis on raske sellist tasu määra juhendiga 32

kindlaks määrata. Enamasti maksavad ettevõtjad vähemasti miinimumpalga palgatuluna välja. Paljuski sõltub see ettevõtja õiglustundest ja maksukuulekusest, mida ei saa ette kirjutada.

Käibemaksuarvestus Kui OÜ poolt kalendriaasta algusest arvates müüdud kaupade ja osutatud teenuste maksustatava käibe maksustatav väärtus ületab 40 000 euro piiri, siis on OÜ kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima. 2018. a alguseni oli vastav registreerimiskünnis 16 000 eurot. OÜ võib end muidugi soovi korral ka varem käibemaksukohustuslasena registreerida. Selleks esitatakse Maksu- ja Tolliametile vastav avaldus ning positiivse otsuse korral ongi OÜ käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuslane lisab kauba müügil ja teenuse osutamisel (kui tegemist on maksustatava käibega) arvetele käibemaksu, kuid saab samas sisseostetud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu enda maksukohustusest maha arvata. Mahaarvamise eelduseks on kauba või teenuse kasutamine käibemaksuga maksustatava Käibemaksukohustused käibe tarbeks. Kui OÜ kasutab ja mahaarvamised sisseostetud kaupasid ja teedeklareeritakse käibenuseid puhtalt enda töötajate deklaratsioonil. või juhtimis- või kontrollorgani liikmete isiklikuks tarbeks, siis vastavat käibemaksu maha ei arvata. Kui tegemist on segakasutusega (st kasutatakse nii ettevõtluses kui eratarbimises), siis on võimalik mõnel puhul osa käibemaksust maha arvata ja mõnel puhul erakasutust käibemaksuga maksustada. Mõnel juhul aga piiratakse mahaarvamisõigust ja eratarbimist eraldi ei maksustata (nt sõiduautode puhul). 33

Üldjuhul on käibemaksuarvestus tekkepõhine (nt käive ja maksukohustus tekib kauba üleandmisel või teenuse osutamisel, kuigi tasu laekub alles tulevikus, kui üldse), kuid väikeettevõtjate jaoks on käibemaksuseaduses ette nähtud ka lihtsustusmeede – kassapõhine käibemaksuarvestus. Seda saab rakendada maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Selle korra puhul tekib maksukohustus alles tasu laekumisel. Käibemaks arvatakse samuti maha alles tasumise järgselt. Samas, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, kuid tasu ei laeku, siis tekib maksukohustus 3. kuu esimesel päeval pärast tarne tegemist. Käibemaksukohustused ja mahaarvamised deklareeritakse käibedeklaratsioonil. Üldjuhul esitatakse deklaratsioon kalendrikuu pikkuse maksustamisperioodi kohta, kuid maksukohustuslane võib maksuhaldurile esitada taotluse ka kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kasutamiseks (2 kuud, kvartal, poolaasta, aasta).

Kes maksab vähem ja teenib rohkem? Metsa majandamise erinevate vormide võrdlus. Näidisülesanne. Järgnevalt on tabeli kujul toodud näitlik metsamajandamise tulude ja kulude ülevaade ehk siis näidisülesanne, mis aitab selgitada erinevate metsa majandamise vormide eripärasid. Arvutustes on lähtutud sellest, et metsamajandamine ei ole metsa rüüstamine, st lageraie ja krundi müük, vaid metsa majandatakse heaperemehelikult. See tähendab ka seda, et tabel hõlmab pisut pikemat perioodi, millesse saaks mahutada lisaks raietegevusele ka metsa uuendamise jm asjakohased vajalikud tegevused.

Tabel on lihtsustatud kujul, tegelik elu on nüansirikkam, kuid lihtsamast tegevusest annab siiski ülevaate. Näidisülesanne on järgnev.

Näidisülesanne: Metsaomanikul on metsakinnistu suurusega 20 ha, millel kasvab erinevas vanuses metsa. Kinnistul on 4 aasta jooksul kavandatud järgmised tööd ning kantud järgmised kulud:  Metsatöö 1 – raieõiguse võõrandamine • Aasta 1: kasvava metsa raieõiguse võõrandamine mahus 250 tm koguhinnaga 7000 eur. Füüsilise isiku näite puhul on raieõiguse müük mahus 500 tm ning summas 14 000 eurot.  Metsatöö 2 – metsa ülestöötamine ja materjali turustamine • Aasta 1: kasvava metsa ülestöötamine ja turustamine metsamaterjalina mahus 250 tm koguhinnaga 11 500 eurot (raie- ja kokkuveokulu sisseostetava teenusena Näidisülesanne on liht12 eur/tm ning metsamaterjali sustatud kujul, tegelik väljaveokulu keskmiselt 6 eur/tm, elu on nüansirikkam korralduskulu 1,8 eur/tm)

 Metsatöö 3 - valgustusraie • Aasta 2: valgustusraie tegemine tellimustööna 3,5 hektaril maksumusega 367,2 eur/ha. Kajastatud ka metsameetme toetust võimaliku tuluna summas 536 eurot.  Metsatöö 4 – metsa uuendamine ja kraavide korrastamine • Aasta 2: 150 m metsakraavide korrastamine maksumusega 3 eur/jm. Toetust ei küsita, kuna tegemist on väikesemahulise objektiga. • Aasta 2: metsa istutamine 1 ha maksumusega 900 eur/ha. Kajastatud on ka metsauuendamise toetust summas 592 eurot. 38

• Aasta 3: metsakultuuri hooldus summas 180 eur/ha. Kajastatud on ka metsauuendamise toetust summas 96 eur/ha. • Aasta 4: metsa uuendamise toetus summas 96 eur/ha, metsakultuuri hooldus summas 180 eur/ha. Viienda aasta alguses tehakse tuludest ja kuludest kokkuvõte. Tabel on koostatud arvestades, et:  metsa on majandatud füüsilise isikuna;  metsa on majandatud FIE-na (nii käibemaksukohustuslasena kui mittekäibemaksukohustuslasena);  metsa on majandatud osaühinguna (nii käibemaksukohustuslasena kui mittekäibemaksukohustuslasena) ning selle osa omanikule makstakse dividendidena kogu teenitud tulu.

Selgituseks: Näites toodud hinnad on esitatud koos käibemaksuga (st kaupade soetamisel ja teenuste tellimisel on käibemaks hinna sees). Tabelis on algväärtused ilma käibemaksuta. Metsameetme toetus - metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse raames toetatakse hooldusraieid kuni 30 a vanustes metsades. Lisainfo: www.eramets.ee/toetused. Metsa uuendamise toetus – toetatakse maapinna ettevalmistamist, istutamist ja taimede soetamist ning metsakultuuri hooldamist. Lisainfo www.eramets.ee/toetused. Metsandustoetusi vahendab SA Erametsakeskus. 39

TABEL

Aasta

Tulu või kululiik

Ühik

Kogus

Raieõiguse müük KM-ta Metsamaterjali müük KM-ta Raietöö Veokulu kokku Töö korraldustasu Aasta rahavoog kokku

tm tm tm tm tm

250/ 500 250 250 250 500

Metsameetme toetus VA

3,5

Ühiku hind käibemaksuta eur/tm või eur/ha 28 46 10 5 1,5 kuni 50% max 153 €/ha 20% 306 592 750 2,5

Tulumaks EL toetuselt eur 536 Valgustusraie kulu ha 3,5 Metsa uuendamise toetus EMK ha 2 Uuendamise kulu ha 2 Kraavide korrastamise kulu jm 150 Teise aasta rahavoog kokku Metsa uuendamise toetus ha 2 96 Metsakultuuri hooldamise teenus ha 2 150 Kolmanda aasta rahavoog kokku Metsa uuendamise toetus ha 2 96 Metsakultuuri hooldamise teenus ha 2 150 Neljanda aasta rahavoog kokku Nelja aasta tulem kokku: Tulud enne mahaarvamisi (koos toetustega) A Metsa müügiga lubatud mahaarvamised kokku B Mittemaksustatav tulu (siseriiklikud toetused) C Maksustatav tulu (PRIA – valgustusraie) C2 Maksustatav tulu D= A-B-C FI tulumaks (maksustatav tulu*0,2) E=D*20% EL toetustelt kinni peetud tulumaks Maksustamisjärgne tulu C+D-E Tulud enne mahaarvamisi ja maksustamist Ettevõtluskulud kokku Käibemaksukulu (väljund – sisend) Täiendav mahaarvamine Ettevõtlustulu (FIE-l peale täiendavat mahaarvamist) FIE Tulumaks (Ettevõtlustulu/1,33*0,2) FIE Sotsiaalmaks (Ettevõtlustulu*0,33) Puhaskasum (Ettevõtlustulu-TM-SM+täiendav mahaarvamine) OÜ Tulumaks (Ettevõtlustulu*0,2) OÜ Jaotatav dividend kätte Suhteline tulukus kõige levinuma variandiga võrreldes antud näite korral Käibemaksu kulu 40

FI* m

FI* müüb raieõigust ja teeb metsakasvatustööd ise

FI tellib kõik tööd teenusena

FIE käibemaksukohuslane 7 000 11 500 2 500 1 250 750 14 000

mittekäibemaksukohuslane 14 000 0 0 0 0 14 000

OÜ

3 000 1 500 900 13 100

mittekäibemaksukohuslane

3 000 1 500 900 13 100

536 107 0

0 1 285

1 071

1 285

1 500 375 -1 227

1 800 450 -1 816

300 -108

360 -168

300 -108

360 -168

1,184 1 032 450 130

1 800 450 -1 923

0 192

360 -168

0 192

360 -168

192

16 104 1 482 1 568 536 13 054 2 611 107 12 011 Oluline on mõista, et FI suurema tulu arvelt tuleb teha metsakasvatuslikud tööd ise. Sealhulgas kasvava metsa müügi korraldamine, valgustusraie, metsataimede istutamine ja hooldamine.

20 604 9 655 1 568 536 9 380 1 876 107 9 072 20 604 9 655 2 877 8 071 1 214 2 664 7 071

20 604 8 046 2 091 2 877 9 681 1 456 3 195 7 907

20 604 8 046 2 091

20 604 9 655

12 558

10 948

2 190 8 759 97% 1 609

132%

100%

78%

87%

2 512 10 046 111%

247

1 609

Tabeli kokkuvõte Tabelis on käibemaksuarvestusel lähtutud sellest, et metsamaterjali kokkuostjad on käibemaksukohustuslased ning hinnad, millega metsamaterjali kokku ostetakse, on käibemaksuta, kuivõrd käibemaksu osa saab sisendkäibemaksuna maha arvata (Maksu- ja Tolliamet tagastab). Sellest tulenevalt on käibemaksukohustuslase poolt esitatud arve alusel tasutav summa käibemaksu võrra suurem. Juhul, kui tegemist oleks mõne muu valdkonnaga, kus kliendiks on näiteks tarbijad, siis oleks olukord vastupidine, sest tarbija jaoks oleks oluline lõpphind ning käibemaksu osa teda ei puudutaks. Seega teeniks käibemaksukohustuslane vähem. Kui ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslane, siis arvestades, et hinnad on samad, teeniks ta sisuliselt käibemaksu summale vastava osa rohkem. Seega ei ole tabeli arvutused alati igasse tegevusvaldkonda otse üle kantavad, paljuski sõltub see sellest, kellele ettevõtluse tulem on suunatud. Samuti tuleks silmas pidada, et väikeettevõtjatel on vahel hea oma tegevust erinevate vormide kaudu kombineerida, et kasutada ära riigi poolt pakutavaid maksusoodustusi (nt FIE ja täiendav mahaarvamine summas 2877 €) ning tasuda makse võimalikult optimaalselt. Füüsilise isiku kohta on tabelis kaks erinevat näidet. Ühel juhul teeb ta metsakasvatustööd ise, teisel juhul tellib sisse. Sellest tulenevalt puuduvad tal mõningad kulud, mis tekivad siis, kui mets üles töötada ja metsamaterjali võõrandada. Kuivõrd metsa töötab üles raieõiguse soetaja, siis neid kulusid füüsilisel isikul ei teki. Samal ajal peab aga ka silmas pidama, et ise töid tehes on tabelis eeldatud, et vajalikud seadmed on metsaomanikul juba olemas. Kui neid ei ole, siis neid soetades ei saaks nende maksumust kasust maha arvata (FIE näiteks saaks). Samuti võime eeldada, et ise kõike tehes on ka metsamaa tagasihoidlikuma suurusega. Kui väga väikese metsamaa puhul ei ole ehk tegutsemise juriidilisel vormil olulist tähtsust, siis pisut suurema ettevõtmise puhul on tulemused 42

küllaltki erinevad, alustades sellest, et füüsilise isikuna metsa majandades saab vähem kulusid tulust maha arvata võrreldes muude vormidega ning lõpetades juriidiliste finessidega, mis arvestavad tarbija isikut, erinevaid maksukohustusi ja muud. Mõistagi ei ole teatmikus toodud näidiskalkulatsioonid täiuslikud, Metsa majandamine on sest tegelikus elus on kulusid rohkem ning metsa majandamiaastakümneid hõlmav ne on pigem aastakümneid kui tegevus. nelja aastat hõlmav tegevus. Samas annab see siiski pisut aimu, kuidas erinevad tegutsemisvormid toimivad. Samas on neljaaastane tsükkel võetud aluseks seetõttu, et füüsilisele isikule on ette nähtud võimalus tulude edasikandmiseks kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning selle aja jooksul tehtud metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud saab vara võõrandamisest saadud kasust maha arvata. Samuti, arvestades sektori eripära, on ühest tehingust pikem majandamistsükkel adekvaatsem, sest kulude tegemine ongi enamasti aastate peale ära jaotatud. Tabelis toodud näidete põhjal võib väita, et sellise lihtsustatud arvutuse puhul on kõige rentaablim tegutseda füüsilise isikuna (raieõigust võõrandades ning ise kõiki vajalikke metsamajandamise töid teostades) ning käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingu kaudu. Kui füüsiline isik aga telliks kõik vajalikud tööd sisse, siis oleks käibemaksukohustuslasest osaühing mõistlikum valik. Kui füüsilisel isikul metsatöödeks vajalik varustus puudub, siis selle soetamismaksumust ei saaks kasust maha arvata, seetõttu eeldame, et sellisel juhul tellitakse tööd sisse või valitakse muu majandamise vorm. Kui arvestama peaks laiemat tegevust, siis oleks ilmselt äriühingu kaudu tegutsemine soodsam, sest kõikvõimalikke üldkulusid füüsiline isik kasust maha arvata ei saa, kuid ühingu puhul kantakse need kulusse. 43

Arvestades metsanduse sektori suunitlust (klient kui kokkuostja on käibemaksukohustuslane), on mõistlik valik langetada käibemaksukohustuslaseks registreerimise kasuks ning kui võimalik, siis tegutseda äriühingu kaudu. Vähem rentaabel on äriühingu kaudu majandamine, kui see ei ole käibemaksukohustuslane. Kõige väiksem puhastulu on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes, kui isik ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Sellest pisut kasulikum on füüsilisest isikust ettevõtjana metsa majandamine, kui ollakse käibemaksukohustuslane. Nagu öeldud, näidisülesanne on elust lihtsam ning suurem mastaap muudab ka tulemusi.

Kokkuvõte Metsa majandamine peab olema vastutustundlik tegevus. Mets vajab head peremeest, kes suhtub metsa perspektiivitundega ning heaperemehelikult. Hea peremees mõtleb ja kalkuleerib, mida, millal, mis mahus ja mil viisil teha, vajadusel peab nõu konsulendiga ning rehkendab välja optimaalse tegevuse nii sisus kui vormis.

Mets vajab head

Loodetavasti pakub see teatmik mõtleperemeest. misainet nii sisu kui vormi osas. Metsaomanikul füüsilise isikuna on mitmeid valikuid metsa majandamisel, seejuures võib valiku tegemisel osutuda kaalukeeleks nii majandatava metsamaa suurus kui ka omaniku enda oskused juriidilistes nüanssides orienteerumises. Teatmik andis ülevaate metsa majandamisest füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana ning osaühingu kaudu, arvestades samuti käibemaksuerisustega. Esitatud näidisülesandest sai lugeja aimu erinevate metsa majandamise vormide toimimisest ning kasumlikkusest. Suurema mahu puhul on kindlasti rentaablim tegutseda käibemaksukohustuslasest osaühingu kaudu, samas kui väiksema mahu puhul võib füüsilise isikuna ning ise töid tehes olla puhastulu suurim. Ettevõtjana (FIE ja OÜ) tegutsedes on ka asjaajamise korralduslik külg keerulisem. Vanasõna ütleb, et käbi ei kuku kännust kaugele. Metsaomanik peaks seda aga probleemina vaatlema, sest raiutud puult käibisid ei kuku ja uus mets peab kaugel kasvavatele puudele ja seemnete edasikandmisele lootma jääma. Hea peremees istutab, mitte ei oota käbide kukkumist. Majandagem vastutustundlikult.

Sisukord Sissejuhatus TEGUTSEMISVORMI VALIK Mis tingib erineva tegutsemisvormi valiku? Füüsiline isik majandab metsa Füüsilisest isikust ettevõtja majandab metsa Juriidiline isik majandab metsa Erinev maksukäsitlus Asutamis- ja registreerimisformaalsused Osaühingust ja aktsiaseltsist Täis- ja usaldusühingust Tulundusühistust Erinevad valikud ERINEVAD JURIIDILISED VORMID Metsaomanik füüsilise isikuna Tegutsemine Tulumaksuarvestus Kasuarvestus Kulude arvestamine Kasu deklareerimine Metsaomanik FIE-na Registreerimine Tegutsemine Raamatupidamine Tulu- ja sotsiaalmaksu arvestus Käibemaksuarvestus Ettevõtlusvormide muutmine Metsaomanik OÜ-na Asutamine Tegutsemine Raamatupidamine Tulumaksuarvestus Sotsiaalmaksuarvestus Käibemaksuarvestus KES MAKSAB VÄHEM JA TEENIB ROHKEM? Näidisülesanne Tabel Tabeli kokkuvõte Kokkuvõte 46

3 4 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 12 14 14 14 15 16 17 18 18 19 19 20 24 26 27 27 28 30 31 32 33 37 38 40 42 45

................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................