Sinu Mets nr 58, aprill 2020

Nr 58 METSA ÕPPELEHT

Aprill 2O2O

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

15

22

Sisukord

8

METSAOMANIK

4 Kas raievastasuse tõttu tekkinud patiseisust on väljapääsu?

6 Mis on looduslähedane metsamajandamiskava?

8 Märka lindu!

8 Mida lindude pesitsusajal silmas pidada?

10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Kuidas vältida piiritüli?

JAHIMEES

20 12

12 Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all 14 Jahis muudab jahipidamise mugavamaks 14 Liiklusõnnetused jahiulukitega 2O19 15 Algas jahikoera aasta 16 Minge metsa, aga vaktsineeritud koeraga!

METSAELU

18 Hirvekärbes ründab jaanipäeva paiku 20 Raiesmiku kännud on paljudele head elu- või toitumispaigad 22 Metsaputukad mullas

27 Valmimas on uue arengukava esialgne versioon

AMETLIK INFO

28 Metsanduskool ootab uusi õppureid 28 Erametsaomanikud peavad hooldusraie tegemist üha olulisemaks 28 Vääriselupaiga lepingute sõlmimine on ka tänavu prioriteet 29 Natura 2OOO toetusvoor toimub 4.-22. aprillini 30 Uudised

TEATED

Metsa õppeleht

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Eesti Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu nõuandeid: metsaomaniku aastaring Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Ingmar Muusikus – porr, ta pesapuu ja sääriksääsk

18

11 sinu mets

aprill 2O2O

3

metsaomanik

Kas raievastasuse tõttu tekkinu Justkui igal osapoolel on õigus.

R

aplamaal Märjamaa alevi külje all metsas kujunenud olukord on praeguse aja tüüpiline. Ka selles mõttes, et justkui igal osapoolel on õigus. Aga edasi minna keegi ei saa, sest ühismeelt ei ole.

Lühidalt: metsaomanik, kelle metsamaa piirneb alevi maadega, otsustas oma kinnistu kahel katastriüksusel teha raiet. Metsamajandamiskava alusel ja eraldiste kaupa tähendab see 0,51 + 2,71 + 0,26 + 0,34 ha lageraiet ja 0,72 + 1,18 ha harvendusraiet.

Alevilähedane mets Lage- ja harvendusraie tegemiseks peab omanikul olema keskkonnaameti luba – amet kontrollib üle raiesoovi vastavuse seadustele. Kõik oli õiguspärane ja omanik sai loa.

Metsaomanik otsustas raieõiguse müügil kasutada metsaühistu abi. See tähendab, et metsaühistu kontrollis omakorda üle raie seaduslikkuse ja pani raieõiguse oksjonile. Oksjoni võitnud metsafirma ostis raieõiguse välja ja alustas raietööde ettevalmistust.

Et metsamaa paikneb asulale nii ligi, kuulus ettevalmistuste hulka ka kohalike inimeste teavitamine sellest, et kohe algavad raietööd. See tõi inimeste seas kaasa ärevuse, mispeale Märjamaa vallavalitsus kutsus osapooled kokku.

Kõnesolev metsamaa jääb alale, mis Märjamaa üldplaneeringus on märgitud alevi ümbruse metsaalana, samas ei ole sellele metsaalale kehtestatud ühtegi metsamajandustööde kitsendust. Lähedale jääb Märjamaa laululava, ent selle ja majandatava metsa vahele jääb 30– 80 meetri laiune metsariba.

Esimene osapoolte koosolek lõppes kokkuleppega, et tullakse veel kokku ja siis pakub metsafirma omalt poolt välja variandi(d), kuidas võiks tekkinud olukorras toimida. Paralleelselt moodusta-

Metsafirma üks teavitusi alevirahvale.

Sinu Metsaga rääkides märkisid nii firma esindaja kui ka metsaomanik, et kõnes olevad, raiuda plaanitavad puistud on päris vanad ja eriti kuused kehvas seisus.

ti märjamaalaste initsiatiivil Raplamaa Loodushoiu MTÜ ja algatati petitsioon, et Märjamaa vallavalitsus selle lageraie peataks. Põhjenduseks toodi, et see era­ mets (petitsioonis nimetatud Lauluväljaku mets) on müra- ja heitgaaside tõkkeks Tallinna-Pärnu maanteest lääne poole jäävale inimasustusele ning kannab asula sisse jääva rohevõrgustiku osana ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi.

Toimus ka teine kohtumine, kuid selleks ajaks oli emotsionaalne õhustik juba nii ärev, et metsafirma pakutud lahendus* poolehoidjaid ei leidnud.

* Metsafirma lahendus, mis välja pakuti: suurimale lageraiealale jäetakse peale kohustusliku 17 seemnepuu kasvama ka 50 elujõus mändi (nende puude planeering oleks valla äranägemise järgi). Lisaks sellele oleks igal muretsejal võimalus säilitada veel mände, kuid nende eest tuleks tasuda puu hind, mis on arvestatud oksjonil makstud summa järgi. Keskmiselt on iga „päästetav” puu 1,15 tm ja maksab keskmiselt 48,30 eurot pluss käibemaks.

4

sinu mets

aprill 2O2O

Eri vaatepunktid Metsaomanik • Igal metsaomanikul on õigus oma metsamaad (eraomand) seadusekohaselt majandada.

• Konkreetse omaniku puhul lisandub nüanss, et maade tagastamise ajal jäi endise talu maast laululava tagune metsariba alevi omandusse. Oma metsa tahab ta talu 5. põlve esindajana majandada, et järgmistelgi põlvedel oleks oma elujõus mets.

• Omanik on käitunud seadusekohaselt ja tal on ootus metsatööd lõpule viia.

Keskkonnaamet • Keskkonnaamet on Eestis asutus, kes metsaomanike lage- või harvendusraie tegemise soovi (metsateatise) korral kontrollib soovi seaduslikkust ja annab selleks loa või ei luba raiet.

metsaomanik

VIIO AITSAM

nud patiseisust on väljapääsu?

KOMMENTAAR

JAANUS AUN Erametsakeskuse juhatuse liige

Tõesti, igal osapoolel on õigus ja kõigi positsioon on mõistetav.

Väga saan aru kohalike murest, kes soovivad, et säiliks mets, mis on maanteelt tuleva müra- ja heitgaaside tõkkeks. Samas – kas on õiglane, et see kohalikele elanikele antav hüve ongi ühe metsaomaniku kanda? Kas kohalikud on aktiveerunud ka siis, kui metsaomanikul on vaja maamaksu tasuda või metsakasvatuseks kulusid teha? Kardetavasti on siin suhtumine, et kui on kohustuste kandmise hetk, on see omaniku enda mure, kui aga raieks läheb, on tegemist „meie metsaga”.

Kiiduväärt on raieõiguse ostja käitumine, kes enne raiet ise on kohalikke elanikke raieplaanist teavitanud (kohustus see ei ole). Kahju, et kohalikud pole kompromissi vastu võtnud. Pool muna võiks ju olla parem kui tühi koor.

Mida siis teha? Maaomanikul on igati seaduslik õigus enda omandit kasutada ja sealt tulu saada. Tema rahakott ei pea

• Amet ei saa keelata raietöid, mis on seadusekohased. Seega polnud alust ka konkreetseid töid keelata.

Metsaühistu • Metsaühistud on metsaomanike organisatsioonid, mis osutavad oma liikmetele metsa majandamist toetavaid teenuseid liikmete enda palgatud spetsialistide abil.

• Kasvava metsa raieõiguse oksjoni korraldamine on üks teenustest. Metsaühistu annab nõu ja aitab metsatöid ka korraldada, kui omanik seda soovib.

• Ühistu korraldas oksjoni ja saavutas tulemuse, mida ühistuliikmest omanik oli soovinud.

Metsa ülestöötaja • Metsafirma osales oksjonil, võitis selle ja ostis raieõiguse välja.

• Arvestades, et mets paikneb asula lähedal, otsustas metsafirma eelseisvatest töödest teavitada ka kohalikke inimesi.

• Vastuolu tekkimisel lükati tööd metsas edasi ja firma esindaja kohtus kohalike inimestega, et jagada infot ja arutleda võimalike kompromisside üle.

• Metsafirma on teinud kulutusi ja tal on ootus metsatööd lõpule viia.

Kohalik omavalitsus • Kohalik omavalitsus on oma piirkonna elanike huvide eest seisja, kusjuures piirkonna elanike hulka kuuluvad nii majandajad kui ka mingil põhjusel majandustegevuse vastu olevad inimesed.

• Kohalik omavalitsus fikseerib kohalike elanike huvide kohaselt oma ter-

olema ainuke, millest kohaliku kogukonna tarvitatavat ökosüsteemi teenust finantseeritakse. Need, kes metsa raiumata jätmisest hüve saavad, peaks saamata jäänud tulu omanikule hüvitama.

Kui raiet soovitakse välistada, peaks kas kohalik omavalitsus või miks mitte ka asutatud MTÜ maaomanikuga läbirääkimisi pidama ja kas kinnistu ära ostma või sõlmima mõne tsiviilõigusliku lepingu (nt isikliku kasutusõiguse seadmise leping nagu riik sõlmib eraomanikega lepinguid vääriselupaikade kaitseks), millega maaomanik jätab raie tegemata ja lepingupartner maksab omanikule hüvitise. See on kulukas?

Kardetavasti küll, aga nii oleks õiglane.

Kohaliku kogukonna makstavast summast saab metsaomanik maksta metsafirmale tagasi firma raieõiguse eest makstud osa.

Loomulikult on õiglane firmale hüvitada ka enampakkumisel osalemisega seotud otsesed kulud. Kui metsaühistul on oksjoniga seotud kulusid, mida neile veel kaetud pole, tuleks ka need hüvitada.

Kõigi kulude hüvitamine peaks olema kokkuleppe osa. Raieõiguse ostja kaasamine läbirääkimistesse oleks väga vajalik, kuna neil on kehtiv raieõiguse võõrandamise leping, mida omanik tõenäoliselt (täpsemalt saab ütleda, kui näeb lepingut) ühepoolselt väga lihtsalt lõpetada ei saa.

ritooriumil majandustegevuse võimalikud tingimused üldplaneeringus ja sellest lähtuvates õigusaktides.

• Antud juhul metsamajandusele piiranguid pole, kuid vastuolu tekkimisel korraldas kohalik omavalitsus osapoolte kohtumisi, et võimaldada leida kompromissi.

Kohalikud elanikud • Igal inimesel on õigus tahta, et ta elukeskkond oleks elamisväärne.

• Igaühel on ka õigus tahta, et kohalik omavalitsus ta huvidega arvestaks ja aitaks nende eest seista.

• Kohalikud inimesed näevad metsaraies ohtu oma elukeskkonnale ja neil on ootus, et lageraie asendataks keskkonda vähem muutvate raieviisidega.

SM sinu mets

aprill 2O2O

5

metsaomanik

Mis on looduslähedane Selline kava on mõeldud maaomanikule, kes on nõus panustama metsakeskkonna säilimisse ja seeläbi saama oma metsast tulu pikema ajaperioodi vältel.

TEELE PALUOTS Eesti Maaülikooli nooremteadur

M

etsade bioloogilise mitmekesisuse üks olulisi osasid on metsade struktuuriline varieeruvus. On korduvalt tõestatud, et intensiivne metsamajandus soodustab puistute liigirikkuse ja koosluste vaesumist. Seega on meie endi huvides rakendada metsade majandamisel bioloogilist mitmekesisust toetavaid võimalusi.

Hetkel on maaomanikul võimalik metsakorraldusettevõtetelt tellida säästva metsamajandamise kava, mis ennekõike on keskendunud majanduslikult kõige efektiivsema ehk uuendusraiepõhisele majandusmudelile. Alternatiivsed võimalused on turul alles kujunemas. Üks neist võimalustest on looduslähedane majandamine, mille eesmärk ei ole metsast teenida maksimaalset tulu, vaid säilitada metsade bioloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone. Raietulust lähtudes seatakse tihti kahtluse alla üleküpsenud (raieküpsusest vanemate) metsade väärtus ja seetõttu võiks erametsaomanikke looduslähedasel majandamisel igakülgselt toetada. Siiski ei tohiks unustada eraomaniku soove ja loodusväärtuste kujunemisel looduslähedase majandamisega aladele automaatselt looduskaitsepiiranguid seada, vaid toetada võiks just vabatahtlikku omandikaitset (nt suuremate toetuste abil).

Täiendavad metsakorralduslikud näitajad Et praktiseerida looduslähedase metsamajandamiskava koostamist, viidi 2018–2019 Järvseljal ellu teadusprojekt

6

sinu mets

aprill 2O2O

,,Järvselja alternatiivse metsakorralduskava koostamine ning pikaajaliste prognoosidega raiete planeerimine kaitse- ja hoiumetsades”. See kujutas endast metsade põhjalikku inventeerimist ja metsade majandamise kavade koostamist.

Lisaks seadusega ette nähtud ehk tavapäraste takseertunnuste fikseerimisele anti hinnanguid surnud ja lamapuidu koosseisule, laguastmetele ja mahule, kaardistati metsa all kasvava järelkasvu paiknemine ning eraldiste bioloogiliselt olulised elemendid.

Lisaks tavakorraldusega määratavatele rinnetele (I rinne, II rinne, järelkasv, alusmets, üksikpuud) pandi niisiis kirja puistu täiendavad struktuurielemendid: S – surnud puud, L – lamapuud, B – bioloogiliselt vanad puud, J (2) – eeluuendus ehk looduslik järelkasv. Sellele järgnes sarnaselt tavapärasele metsamajandamiskavade koostamisele takseerandmete sisestamine, kaartide koostamine ja metsanduslike tööde planeerimine.

Töid planeeriti kahes variandis: maksimaalne seaduses lubatud raie ja looduslähedane raie. Koostati kalkulatsioonid, lähtudes 2019. aastal turul kehtivatest metsamaterjali kokkuostuhindadest ja tööde maksumusest.

Tulukuse võrdlus Teadusprojektiga saadud tulemused näitasid, et maksimaalne seadusega lubatud raie (enamjaolt lageraie) on küll majanduslikult kasumlikum kui looduslähedane raie, kuid arvestada tuleb ka suuremate kulutustega – pärast lageraiet tuleb teha rohkem istutus- ja hooldustöid. Samuti peab arvestama, et lagedaks raiutud alalt ei saa potentsiaalseid ressursse pikka aega kasutada.

Sellest lähtudes on alternatiivsetel raietel omad majanduslikud eelised. Näiteks on turberaietel säilitatud looduslik järelkasv elujõuline, mistõttu metsakultuuride hooldamisega seotud töödele kulub oluliselt vähem ressursse. Ulukikahjustuste mõju metsa järelkasvule on lage- ja turberaie puhul samaväärsed.

Kokkuvõttes näitasid Järvselja projekti Liispõllu ja Rõka piirkonna eeldatavad kasumiprognoosid maksimaalse

Haava lamatüvi.

Piirkond Liispõllu (88 ha) Raietööde planeeritud aeg Raiemaht 6 kvartalil Töödega seotud tulud* Töödega seotud kulud* Eeldatava kasumi prognoos Lihtsustatud kasumi prognoos Rõka (112 ha) Raietööde planeeritud aeg Raiemaht 5 kvartalil Töödega seotud tulud* Töödega seotud kulud* Eeldatava kasumi prognoos Lihtsustatud kasumi prognoos * Arvestatud on 2019. aasta puidusortide ja tööde maksumust

metsaomanik

metsamajandamiskava?

LOODUSLÄHEDASE METSAMAJANDAMISKAVA PLUSSID JA MIINUSED Hinnatakse lisaks majandus­likele väärtustele rohkem ka teisi aspekte.

Metsaomanikul on põhjalikum info oma metsast ja seal paikne­ vatest loodusväärtustest.

Kava järgi majandades suureneb metsade vastupanuvõime keskkonnamuutustele.

Majanduslik tulu on jaotatud üht­ lasemalt ja pikemale ajaperioodile.

Suurem ajakulu kava koostamisel ja tööde teostamisel seetõttu kõrgem hind.

Ei ole võimalik kogu majanduslikku tulu kohe kätte saada.

Näide Järvselja tööst: Rõka piirkonna peapuuliikide (vasakul) ja surnud puude (värviline, paremal nurgas), bioloogiliste elementide (punasega) ja eeluuenduse (rohelisega) kaardid.

seaduses lubatud raie ja looduslähedase raie puhul võrdväärseid tulemusi tihumeetri kohta.

Looduslähe­ dane raie

Maksimaalne lubatud raie

2020–2028 4607 tm 201 034,3 € 84 877,6 € 116 156,7 € 25,2 €/tm

2020–2028 10 038,9 tm 414 527,3 € 170 564 € 243 963,3 € 24,3 €/tm

2020–2028 4432,5 tm 253 320,2 € 84 138,9 € 169 181,3 € 38,2 €/tm

2020–2028 7808,6 tm 447 100,4 € 131 502 € 315 598,4 € 40,4 €/tm

Järvselja õppe- ja katsemetskonnas.

Mõned järeldused Järvseljal tehtud uurimusele tuginedes mõned tähelepanekud, mis kaasnevad looduslähedase metsamajanduse juurutamisega.

• Vaja on teha täiendusi metsa­kor­ raldustarkvara(de)s, kuna looduslähedasel metsakorraldamisel on infot ja kaardikihte rohkem.

• Täiendavalt tuleks välja töötada metsakorraldusandmetel põhinev planeerimisprogramm, mis visualiseeriks raiutud alade kujunemisprotsessi pikemas ajaskaalas (vähemalt kaks raieringi).

• Arvestada tuleks, et bioloogiliste elementide, eeluuenduse ja lamapuidu mõõtmiste ajakulu on võrreldes tavalise takseerimisega umbes kaks korda suurem, mistõttu looduslähedasema kava tellimise hind võib kujuneda kallimaks.

• Oleks vaja metsakorraldajate täiendavat koolitust ja metsateatiste kooskõlastamisel tuleks lähtuda pigem lõpptulemusest tervikuna kui konkreetsest raievõttest ja sellega seotud piirangutest.

• Projektis olid looduslähedaste kavade puhul kasutusel aegjärkne, harvendus-, valgustus- ja valikraie, kuid raievõttena võiks mõelda ka kujundusraiele väljaspool kaitsealasid. Metsaseadus toob ära kujundusraie definitsiooni, aga täpsemat kirjeldust, kuidas seda raiet teha, praegu ei ole. Metsaelupaikade seisundi säilitamise ja parandamisega (taastamisega) seotud töid ja neile seatavaid tingimusi tuleks täpsustada.

• Kindlasti võiks looduslähedase majandamise erametsades siduda toetustega. Üldisemalt võiks sellist majandamist vastava majandamiskava alusel viljelda kõrgendatud loodusväärtustega piirkondades, puhkealadel ja kõrgendatud avaliku huviga metsades.

• Vanadele metsadele iseloomulikud haruldased liigid säilivad ja saavad levida kõrvalolevatele eraldistele, kus on säilitatud piisavalt vana metsa.

Kuni looduslähedased metsamajandamiskavad alternatiivina ellu jõuavad, saaksid metsakorraldajad juba praegu metsaomanike teistsuguse majandamisviisi soove võimaluste piires arvestada.

See pakuks ka metsakorraldajale endale rohkem loomingulisust. sinu mets

aprill 2O2O

7

metsaomanik Musträhn ja tema pesaõõnsus haaval.

Märka lindu!

Metsaomaniku enda teadlikkus on parem kui käsud ja keelud.

KRISTEL JÄRVE keskkonna­ ministeeriumi metsaosakonna juhataja

K

eskkonnaministeerium on võtnud kohustuseks erametsaomanikele rohkem teavet jagada, et kevadsuvised metsas toimetamised häiriksid pesitsusajal linde nii vähe

kui võimalik. Oleme seisukohal, et teadlikkus on käskudest-keeldudest parem.

Seaduse järgi ei ole kevadine raierahu Eestis kohustuslik, küll aga on keelatud pesade ja munade tahtlik hävitamine ning kahjustamine või pesade kõrvaldamine nii metsas kui mujal, sh näiteks hekkide pügamisel linnas. Ka ei luba seadus linde pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirida.

Heas mõttes üllatav hoiak Lindude pesitsusaegset raierahu peab RMK omal initsiatiivil juba 2002. aastast. Erametsaomanikelt on Erametsakeskus uurinud (uuringu tegi Turuuuringute AS 2019), kas ka nemad on kevadise raierahuga nõus. Tulemused

olid heas mõttes üllatavad: kuigi raierahu ei ole erametsaomanikele kohustuslik, on pea kõik (95%) seda nõus pidama ja suurem osa (65%) on valmis loodushoiu nimel teatava osa oma metsamaast majandamisest välja jätma. Valmidus raierahu pidada on keskmisest pisut väiksem juriidilistest isikutest metsaomanike või vähemalt 50hektarilise metsamaa omanike seas.

Majanduslikult ei pruugi raierahu pidamine erametsaomanikele alati kasulik olla, sest just sel ajal on metsas kasutatav renditehnika nende jaoks vaba. Ka on mõnel kevadkuul mets kuiv ja pinnas kõva, mis võimaldaks edukalt hoiduda maapinda kahjustamast. Viimase aja soojadel talvedel ongi mitmetine

Mida lindude pesitsusajal silmas pidada?

Linnurohketes metsa kasvukohatüüpides tasub raietööd võimalusel edasi lükata.

• Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laaneja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kasvukohatüübid). Kui võimalik, tuleks hoiduda nendes metsades raiete tegemisest lindude pesitsusperioodil (aprilli keskpaigast juuli alguseni). Eriti ettevaatlik tuleb nendes metsades olla lageraiet tehes – kui vähegi võimalik, lükake seal pesitsemise ajal lageraie edasi.

• Linnurohkuselt järgnevad metsad on viljakatel õhukese turbakihiga muldadel esinevad soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kasvukohatüübid), kus kasvavad kuuselehtpuu-segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurimaks häirijaks lageraie. Võimalusel tuleks hoiduda raiete tegemisest mai algusest juuli keskpaigani.

8

sinu mets

aprill 2O2O

• Pohla ja mustika palumetsades ning jänesekapsa-mustika palumetsades on domineerivaks puuliigiks mänd, segametsas esineb lisaks veel kuuske ja lehtpuid. Kõige suurem lindude häirimise oht on aprilli keskpaigast juuli alguseni.

• Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eespool loetletud metsatüübid ja oht linde häirida on väiksem. Siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes võimalusel vältida aktiivset raietegevust mais-juunis.

• Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on suhteliselt vaene. Häiringuteks kõige tundlikum periood on mai keskpaigast jaanipäevani. Kuna need metsad on elupaigaks ka kanalistele, siis nende esinemise korral on soovitav juba märtsi keskpaigast olla metsamajanduslike töödega ettevaatlik.

metsaomanik mõju – ühest küljest on need takistanud metsatöid, kuid teisalt soodustavad osa lindude varasemat pesitsema hakkamist.

Keskkonnaministeeriumi levitatava infovoldiku esikaas.

Risus-räsus pesitseja käblik

seb Eesti metsades aga umbes 70% kõigist Eesti haudelinnupaaridest. Seega on mets paljude lindude oluline elupaik.

Uuringust selgub, et kõige linnusõbralikum on pidada metsades kevadsuvist raierahu. Kui aga kevadsuvine raie on möödapääsmatu, siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides 3 X INGMAR MUUSIKUS

Teadmist koondav uuring Et koguda kokku teadmine ja anda nõu metsaomanikele, tellisime Tartu ülikoolilt uuringu raiete võimalikust mõjust linnustikule. Linnuökoloog Marko Mägi koostas teaduskirjandusele tuginedes kokkuvõtte, milles andis ülevaate kevadsuviste raiete võimalikest mõjudest Eesti metsalindudele ja pakkus välja meetmeid, mis aitavad vähendada raiete halba mõju, kui metsatöödest ei ole mingil põhjusel võimalik loobuda.

Uuringust selgub, et Eestis pesitseb kokku püsivalt või ebaregulaarselt 221 linnuliiki. Neist ligikaudu 100 liiki on pesitsusajal suuremal või vähemal määral seotud metsadega. Kokku pesitMusträsta emaslind pesal.

ning valida linnustikku võimalikult vähe häiriv raieliik.

Kõige negatiivsemat mõju avaldab linnustikule lageraie. Kui lindude pesitsusperioodil üldse raiet planeerida, siis oleks lageraie asemel mõistlikum raiuda metsa väikeste häiludena või valikraiega. Mõõdukas turberaie ei mõjuta linnustikku pikaajaliselt märkimisväärselt, lühiajaliselt võib see linnustikku mitmekesistadagi.

Uuringu tulemuste põhjal oleme koostanud erametsaomanikele väikese infomaterjali, kus on soovitused, mil moel kevadsuviseid metsatöid planeerida, ja lisaks selgitusi, millises seisus meie linnustik on.

Lisaks käib linnurahuteavitus juba ka metsaportaalis. See tähendab, et kõik, kes esitavad metsateatise, näevad portaalis vastavat teavet, et osata hoiduda kahju tegemast.

Raierahu paljude jaoks juba on ja peaks ka tulevikus olema sotsiaalne norm. See, kas ja kuidas oma metsas toimetada, on omaniku teadlikkuse ja huvi küsimus.

Mõned abinõud puhuks, kui kuidagi pole võimalik raiet edasi lükata.

• Jätke langile säilikpuid ja vältige kevadsuvisel perioodil lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust. Uuringud kinnitavad langi puhastamata jätmise soodsat mõju maapinnal pesitsevatele liikidele.

• Säilitada tuleks õõnsustega puud, lamapuitu ja tüükaid.

• Linnurikkuse säilitamiseks tuleks metsa majandamisel võimalusel säilitada puistute alumised rinded, järelkasv ja alusmets, sest need on pesitsus- ja toitumiskohaks paljudele linnuliikidele.

• Kui raie eeldab võsa/alusmetsa eemaldamist, siis see töö tuleks teha enne pesitsusperioodi algust.

• Kavandatava raiealaga piirnevale alale tasub paigaldada pesakaste. (NB! Neid tuleb tulevikus ka hooldada.)

• Püüdke raietööd tehtud saada võimalikult lühikese ajaga.

Allikas: erametsaliidu soovitused metsaomanikele

Eesti metsakasvukohatüüpide ordineeritud süsteem Erich Lõhmuse järgi. Punasega on märgitud pesitsuse häirimise mõttes eriti tundlikud alad. sinu mets

aprill 2O2O

9

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Järvseljal jälgitakse lageraiealale rajatud noores metsas süsinikuvooge Süsinik, nagu teada, on „kuum kaup”. Kuidas aga seovad süsinikku endistel lageraiealadel kasvavad noored metsad? Maaülikooli metsabioloogia töörühm viis doktorant Sille Rebase eestvedamisel läbi uuringu Järvselja õppe- ja katsemetskonnas (Rebane jt 2020), kus hinnati turbulentse kovariatsiooni meetodil noore metsaökosüsteemi ja atmosfääri vahelist CO² bilanssi (NEE ehk net ecosystem exchange).

Süsinikuvooge mõõdeti jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi arukase ja hariliku kuusega uuenenud puistutes, millest esimene oli kuueaastane ja teine kaheksa-aastane. Vooge seirati 2014. aasta suvel, juunist kuni septembrini. Uuringu tulemusena selgus, et juunis, juulis, augustis ja septembris mõõdetud NEE väärtused olid mõlema prooviala lõikes kokku negatiivsed (vastavalt –4,60, –1,17, –0,77, ja –0,25 µmol m−2 s−1 (mikromooli m2/s)). Negatiivne väärtus viitab ökosüsteemis süsiniku sidumisele ja positiivne emiteerimisele. Üldiselt olid uuritud puistutes süsinikuvood sarnased: kuueaastane puistu oli mõõtmisperioodil nõrk süsiniku siduja, kaheksa-aastane puistu aga veidi tugevama süsiniku sidumise võimega, kusjuures NEE oli peamiselt mõjutatud mõõtmisperioodi temperatuurist. Keskmine CO² kontsentratsioon uuritud puistutes oli 337,75 ppm (miljondikosa) ja keskmine NEE –1,72 µmol m−2 s−1 (mikromooli m2/s). Uuritud alade süsinikubilanss oli –2,08 t C ha−1 (tonni süsinikku hektari kohta), näidates, et vaatlusalused noored puistud on suvekuudel süsinikku siduvad ökosüsteemid.

Kas klimaatilised trendid mõjutavad puude kasvu? Üpris sooja talve taustal võib nii mõnelgi metsaomanikul tekkida küsimus, millist mõju avaldavad lühi- või pikaajalised ilmastikumuutused tema metsale. Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli nooremteadur ja doktorant Aleksei Potapov uuris koostöös Eesti, Rootsi ja Valgevene kolleegidega erinevatel turbaaladel hariliku männi kasvukäigu dünaamikat (Potapov jt 2019).

Uuringus kasutati 788 puu puursüdamikelt mõõdetud aastarõngaste laiuste aegridu, mis kõrvutati kliimaandmetega.

Uurimuse eesmärgiks oli leida kolme vaatlusaluse riigi näitel puude kasvus ühiseid pikemaajalisi trende ja tuvastada nende võimalikke seoseid piirkondliku kliima kõikumisega.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi nooremteadur

SILLE REBANE

Seekordses metsauudiste rubriigis keskendutakse uudistele, mis tulevad noortelt metsateadlastelt, maaülikooli doktorantidelt.

ENELI PÕLDVEER

Turbulentseid süsinikuvooge mõõtev aparatuur.

Uurimust tehes avastati, et positiivsed muutused puude kasvudünaamikas ehk pikemaajaline puude juurdekasvu suurenemine toimus 20. sajandi jooksul mitu korda (1910., 1930. ning 1970. ja 1990. aastate paiku).

Antud muutused olid üsna sünkroonsed nii looduslikel kui ka majandatud veerežiimiga turbaaladel, viidates sellele, et sarnaselt metsakuivendusele võib ka ilmastiku mitmeaastane varieeruvus märkimisväärselt puude kasvukäigu pikaajalist dünaamikat mõjutada. Sünkroonsed kasvutrendid olid eelkõige seotud kliima kõikumistega regionaalsel tasandil, mis tõenäoliselt avaldavad mõju turbaalade hüdroloogiale, sealhulgas põhjavee taseme varieeruvusele. Seega, jah, muutused kliimas on minevikus puude kasvu mõjutanud ja teevad seda suure tõenäosusega ka tulevikus.

Viidatud allikad: Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J. A.; Metslaid, M. (2020). Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11 (2), 216.10.3390/f11020126.

Potapov, A.; Toomik, S.; Yermokhin, M.; Edvardsson, J.; Lilleleht, A.; Kiviste, A.; Kaart, T.; Metslaid, S.; Järvet, A.; Hordo, M. (2019). Synchronous Growth Releases in Peatland Pine Chronologies as an Indicator for Regional Climate Dynamics—A Multi-Site Study Including Estonia, Belarus and Sweden. Forests, 10 (12), 10.3390/f10121097.

10

sinu mets

aprill 2O2O

metsaomanik

Kuidas vältida piiritüli?

Soovitusi ja nõuandeid maa-ametilt.

M

aa-amet soovitab maaomanikele: Läbi mõtelda oma maa piirid. Maatüki piir on tähistatud piirimärkidega ja piirneb loodusobjektidega (kiviaed, oja, tee vms). Kui maatükiga piirneb riigi- või vallatee, tasub teada, kui kaugel tee teljest maatüki piir paikneb.

Mõelda, kas teadmine piiri kohta on ikka täpne. Kui omanik on ise koos maamõõtjaga (maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isikuga) olnud looduses piiride kättenäitamise ja piirimärkide paigaldamise juures, võib piiri asukoha õigsuses olla kindel. Kui teadmised pärinevad maatüki eelmiselt omanikult, võib info olla ebatäpne.

Vaadata üle materjalid oma maatüki kohta. Aastakümneid vanad materjalid ei pruugi aidata. Lugeda tasub maamõõtja või kohaliku omavalitsuse koostatud piiriprotokolli ja vaadata selle juurde koostatud skeemi. Kuni 1. juulil 2018 kehtima hakanud seadusemuudatusteni koostas maamõõtja lisaks piiriprotokollile katastriüksuse plaani. Nüüd ta plaani enam ei koosta – skeem katastriüksuse kuju ja piirimärkide paiknemise kohta on piiriprotokolliga ühes dokumendis.

Kontrollida maatüki piiri asukohta maa-ameti geoportaalis ja erisuste ilmnemisel anda sellest maa-ametile teada. Geoportaalis geoportaal.maaamet.ee tuleb sisestada aadressiotsingusse oma maatüki aadress või katastritunnus ja vajutada nupule „asukoht kaardil”. Kui lisada vasakpoolses menüüs linnukese ruutu „katastrikaart” ees, avaneb kaardikiht, milles kõige ajakohasem seis katastris registreeritud maatükkide (katastriüksuste) kohta. Kui kaardipildil on erisusi piiriga looduses või maatüki piiriprotokollis kirjeldatuga, saab sellest maa-ametile teada anda aadressil kataster@maaamet.ee või tel 675 0810.

Käia aeg-ajalt looduses piiritähiseid vaatamas. Kui piirimärk on kõveraks paindunud, saab selle sirgeks pai-

Vana piirimärk.

nutada, aga selle asukoht ei tohi muutuda. Risti või auguga vanad piirikivid tasub samblast ja prahist puhastada. Metsas olevatel piirimärkidel võiks kupits (väike mullast kuhjatis ümber piirimärgi) ümber olla.

Piirimärkide ligikaudseid asukohti on võimalik tuvastada (kui pea kohal pole tihe mets) maa-ameti geoportaalist ka telefoni abil (saab kasutada katastrikaardil navigeerimise funktsiooni).

Arvestada, et enda paigaldatud piiritähised ei kehti. Piirimärkide taastamine on spetsialisti (maamõõtja) töö, sest piiritähisel on oma kindel vorm, etteantud suurused ja täpsusnõuded. Tavaliselt on piiritähis piirinaabriga ühine. Ise ja naabrit kaasamata tegutsedes võivad tekkida segadused ja tulevikus ka piiritülid.

Olla kättesaadav ja osaleda piiride kättenäitamisel. Maatükke liidetakse, jagatakse ja piire muudetakse. Kui seda tehakse naabruses oleval maatükil ja see puudutab ühiseid piirimärke, peab saama olla kaasatud looduses piiride kättenäitamisel. Maaomanik on kättesaadavam, kui elukoht rahvastikuregistris on õige. Kui kutsutakse piiride kät-

MAA-AMET

tenäitamise juurde, tasub kohale minna või saata sinna usaldusväärne esindaja.

Kui seda ei saa teha, tasub maamõõtjaga ühendust võtta, et hiljem piir üle vaadata.

Võtta ühendust naabri, maamõõtja või maa-ametiga, kui piiriga seonduvas on midagi muutunud nii, et selle kohta pole mingitki teavet tulnud.

Kui piirile on tekkinud uusi piirimärke või mõni vana piiritähis kaob, on põhjust ühendust võtta naabriga. Kui see pole võimalik, siis tasub maa-ameti poole pöörduda. Kui piiritähis on looduses oma asukohta muutnud, siis on põhjust pöörduda maamõõtja poole.

Võtta maa ostu korral piisavalt aega, et tutvuda ostetava maatüki piiridega ja piiri tähistusega looduses. Iga kadunud piirimärk või selgusetu piirilõik võib tulevikus tähendada rahalist väljaminekut. Halvemal juhul kaasneb piiritüli naabriga.

Vajadusel alati nõu küsida spetsialistidelt. Maamõõtjate kontaktid leiab maa-ameti geoportaalist geoportaal. maaamet.ee/maamootjad.

SM Allikas: Mart Ojamäe „10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli”

sinu mets

aprill 2O2O

11

jahimees

Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all Teada on, et pliihaavleid ei tohi kasutada veelinnujahil, aga nüüd käivad arutelud järgmiste piirangute üle.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

P

lii on inimesele kahjulik. Näiteks on räägitud, kuidas pliiaurude sissehingamine tina valamisel või pliiakudest tina väljasulatamisel võib põhjustada mürgistuse.

Hoopis vähem on tähelepanu all plii sattumine organismi kütitud uluki liha kaudu. Üks põhjus on kindlasti see, et pliiga saastunud liha süües ei pruugi kahjulik mõju avalduda kohe – pliimoonaga on kütitud läbi aja, aga pole märgatud, et ulukiliha sööjad oleksid kehvema tervisega.

Viimasel ajal on tehtud hulk uurimistöid, mis on selgitanud, et plii ikkagi on oht ka ulukilihas, eelkõige lastele ja rasedatele. Plii kahjustab närvisüsteemi ja võib tegelikult mõjutada kõigi organite tööd. Saksamaa ja Rootsi uuringud näitavad, et jahimeeste ja nende pereliikmete veres on pliisisaldus mõnevõrra kõrgem kui teistel elanikegruppidel.

Eesti jahimeeste seltsis on käinud nii juhatuse kui ka liikmesorganisatsioonide juhtide koosolekul plii ohtlikkusest organismile ja keskkonnale rääkimas Madis Leivits maaülikoolist. Üks ta põhisõnumeid on, et pliimürgistuse riski saab vähendada, kui pliilaskemoona kasutamisest loobuda. Rasedad ja kuni 7aastased lapsed peaksid hoiduma plii-

12

sinu mets

aprill 2O2O

moonaga kütitud uluki liha söömisest.

Liha töötlejad peaksid eemaldama lihakehast vähemalt 10 cm raadiuses taba­ muspiirkonna ja käsitlema eraldatud kudet kui ohtlikku jäädet, mida ei tohi sööta loomadele-lindudele ega jätta metsa vedelema.

Plii keelustamise arutelu Euroopas Plii ohtlikkusest tulenevalt pöördus Euroopa Komisjon juba 2015. aastal Euroopa kemikaaliameti (ECHA) poole, mis 2017. aasta juunis alustas avalikku konsultatsiooni, teemaks pliihaavlite kasutamise piirangud, eelkõige märg­ aladel.

Euroopa riikide jahindusorganisatsioone esindas selles arutelus katusorganisatsioon FACE. Jahimehed osundasid näiteks sellele, et märgalade definitsioon on suhteliselt ebaselge ja väljapakutud üleminekuperiood – pliimoonast loobumine kolme aasta jooksul – tundus liiga lühike.

See avalik konsultatsioon suleti 2018. aasta mais. Kuigi osa probleemidest sai täpsustatud, tegi ECHA oma lõplikus hinnangus ettepaneku arvata märgalade hulka ka turbaalad. Jahimeeste seisukohast oleks see ebaproportsionaalne ja muudaks regulatsioonid segaseks nii küttidele kui järelevalveametnikele. ECNA ettepaneku elluviimine tähendaks, et pliid sisaldavatest haavlitest tuleks järk-järguliselt loobuda just Põhja- ja Baltimaades, Poolas, Suurbritannias ja Iirimaal, kuna nendes riikides esineb turbaalasid laiemalt kui mujal Euroopas.

2019. aasta juulis andis Euroopa Komisjon ECHA-le uue ülesande ette valmistada ettepanekud uuteks piiranguteks, mis käsitleks riske elusloodusele ja pliid sisaldava laskemoonaga kütitud uluki liha söövatele inimestele. Muu

Valik praegu saadaval olevat pliivaba laskemoona.

TÕNIS KORTS

hulgas puudutab ülesanne märkide laskmist ja sedagi pliid, mida kasutatakse kalapüügil õngeraskuseks.

Eesti arutelud Eesti jahimeeste selts on jälginud Brüsselis toimuvat ja osalenud ka Euroopa jahimeeste ühtsete seisukohtade kujundamisel. Katusorganisatsioonis FACE on käinud esinemas nii meditsiinitöötajad kui laskemoonatootjad. Laskemoonatootjate arvates on pliilaskemoona kasutamise mõju inimestele liiga vähe uuritud. Ühtlasi on nad seisukohal, et sama tõhusaid alternatiive hetkel pole.

Oleme pliimoona kasutamist arutanud korduvalt nii seltsi juhatuse koosolekutel kui liikmesorganisatsioonide juhtide nõupidamistel. Nüüd tahame teemat ka laiemalt arutada ning kokku kutsuda maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste plii-teemalise ümarlaua.

Arutelu alus on praegu seltsi juhatuse ettepanek lõpetada Eestis plii-sisaldusega jahilaskemoona kasutamine alates 2030. aastast. Kui see ettepanek vajalikku heakskiitu ei leia, läheb teema juhatusse tagasi.

jahimees

Plii on ideaalne materjal uluki efektiivseks tabamiseks Üks põhiprobleeme on praegu selles, et plii on hetkel ideaalseim materjal ulukite efektiivseks tabamiseks. Küttimisel tuleb ju uluk tabada kiiresti. Energia tuleb kuulilt võimalikult ruttu ulukile üle kanda, et põhjustada talle võimalikult vähem kannatusi. See tagatakse hüdrodünaamilise löögi ja närvišoki kaudu.

Hüdrodünaamilise löögi energia hulka mõjutab kuuli kaal (energia džaulides = kuuli kiirus² x kaal : 2000). Oluline on seejuures kuuli ehitus, mille abil saame kuuli suurema ristlõike. Poolmantelkuul peab avanema kudesid tabades momentaalselt – see tekitab olulise suurema haavakanali. Vajaliku tulemuse kindlustab nii kuuli kui haavlite deformeerumine.

Pliilaskemoona keelamise puhul on põhiküsimus vähemalt samaväärse alternatiivi leidmine. Selle otsimine käib ja tootjad on hakanud tasapisi asendust pakkuma.

Kas leidub alternatiive?

Näiteks poolmantel-jahikuulile on alternatiiviks tulnud täisvask. Vase puhul tuleb aga arvestada metallide kaalu erine-

PLII ASENDAMISE NÄITEID • Padrun S&B (vt pildil vasakpoolseim karp). Sileraudse jahipüssi haavlid padruni sees ei ole mitte tinast, vaid terasest. Sileraudsetel on ka kolmas variant saadaval – tungsten ehk volfram; hetkel on Eesti turul kättesaadavus veel lapsekingades, aga kindlasti hakkab järjest laiemalt liikuma. Hinnaklass on tungstenil kordades kallim kui terasel või tinal. Teras ja tina on suhteliselt sarnase hinnaga.

• Padrun Norma (keskmine).

Norma Ecostrike™ pakub uusimat pliivaba tehnoloogiat – vasest kuul, mille kergemaks muutmiseks ja killustumise vältimiseks on plii asendatud vase ja nikliga, polümeeriots aitab kaasa kuuli laienemisele, optimeeritud õõnsus tagab laienemise ka väikese kiiruse korral. Kuul säilitab suurepäraselt kaalu ja on surmavalt täpne.

• Padrun Lapua (parempoolseim).

Lapua Naturalis – täpne, ühtlase trajektoori ja hea ballistikaga täisvasest poolmantelkuul.

Allikas: OÜ Jahipaun, Kristjan Kanter

vust, millest tulenevalt muutub nii kuuli konstruktsioon kui ka kuju. Pliiga samakaalulist vasest kuuli soovides muutub kuuli pikkus, sellega seoses ka raskuskese ja keskosa. See aga mõjutab ballistikat.

Muutub kuuli pindpinevus ja mantli tugevus, mis tingib omakorda nõude muuta relvaraua sisegeomeetriat. Kuna täisvask on pliist tihkem, peavad relvaraua väljad olema kitsamad ja uurded laiemad.

Alternatiiviks on ka inglistina sulam, mis poolmantelkuulil säilitab mantliga kokku jootmisel tavaliselt jääkväärtuseks üle 95% algkaalust. Näiteks Oryks jahikuul, kus kuuli mantel ja südamik on keemiliselt kokku joodetud.

Jahimeeste jaoks on tähtis nüanss see, et suur osa käibes olevaid jahirelvi ei ole mõeldud alternatiivse laskemoona kasutamiseks. Terashaavlid veelinnujahil korrodeeruvad, mis siseballistiliselt on vastuvõetamatu – oksüdeerunud terashaavlid rikuvad relvaraua sisepinda.

Vanematele relvadele on terashaavel ohtlik; eriti just nendele, mille raudade puurimine on tihedam kui pooltsokk.

Terasest veelgi tugevam on volfram. Samas võib kasutada vanemates relvades tsingi ja vismuti heitlaengut, kuid siis peab arvestama, et nende tabamiskaugus on lühem kui pliimoonal.

Alternatiivmaterjali kasutuselevõtul tuleb arvestada sellega, et haavli läbimõõt peab olema suurem kui pliimoonal.

Mida saame jahimeestena kohe teha?

Kindlasti tasub seda uskuda, et plii on mürgine. Pliimoona kasutades on vaja jälgida, et metalli satuks nii loodusesse kui organismi võimalikult vähe. Kasutatud pliid tuleb käidelda kui ohtlikku jäädet.

Kui on plaanis soetada jahirelv, tasub appi kutsuda ekspert, kes aitab valida relva, mis sobib ka alternatiivmoona kasutamiseks. Laskemoona soetamisel tuleb enne endale selgeks teha, keda soovitakse küttida. Üldisemaks aruteluks rõhutan, et pliimoona ja alternatiivide teema on keerulisem kui esmapilgul tundub. Plii kahjulikkust on nüüdseks rohkem uuritud ja teadmine selle kohta on olemas.

Aga ka relvaasjandus on teadus nagu jahindus ja küttimistehnikagi. Samuti on oma osa siin kultuuril ja traditsioonidel.

Et leida toimivaid lahendusi, tuleb käsitleda kogu tervikut. sinu mets

aprill 2O2O

13

jahimees

Jahis muudab jahipidamise mugavamaks Praegu oleks neil, kes pole veel süsteemiga liitunud, õige hetk seda teha.

Graafik 1. Jahipiirkonnad, kes kasutavad (märgitud oranžiga) infosüsteemi Jahis (seisuga 29.02.2020).

3000

Seireandmete kogumine

KARRI URBAN Eesti Jahimeeste Seltsi IT-süsteemide koordinaator

E

esti jahimeeste selts arendab infosüsteemi Jahis, mis võimaldab jahipiirkonnal mugavamalt ja efektiivsemalt täita seadustest tulenevaid kohustusi. Täna saab selles keskkonnas pidada arvestust jahilubade üle ja koguda ulukiseireandmeid. Operatiivne statistika aitab ulukipopulatsiooni paremini majandada.

Vaatluste arv

2500

2019/2020 2018/2019

2000 1500 1000 500 0

Põder Metssiga Hunt Karu Šaakal Ilves Kobras Metskits Punahirv Ulukid

Eestis on 331 jahipiirkonda, neist 205 kasutavad Jahise süsteemi. Ulukiseireandmete kogumiseks kasutab Jahist 186 jahipiirkonda ja jahilubade väljastamiseks 128 jahipiirkonda. Graafi-

Graafik 2.

Seireandmete kogumine 2018/19 ja 2019/20 jahihooajal.

ALLIKAS: JAHIS

kul 1 on toodud jahipiirkonnad, kes kasutavad Jahist. Kuvatud on ka need piirkonnad, kes ei kasuta veel kogu süsteemi võimalusi.

Möödunud jahihooajal (1.03.2019–

Liiklusõnnetused jahiulukitega 2O19 Kas on käes aeg, mil ulukite optimaalset arvukust ja küttimismahtusid määrates tuleks arvestada ka maanteedele jäävate isenditega?

E

esti jahimeeste seltsi „Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu märgib oma põhjalikus eelmise aasta liiklusõnnetuste ülevaates, et valdavalt on autod kokku põrganud uluksõralistega, ent viimasel aastakümnel on märgata ka kiskjatega toimunud kokkupõrgete arvu kasvu. „Selle põhjus ei ole kindlasti mitte loomade arvukus, vaid see on eelkõige seotud inimtegevuse intensiivistumisega looduskeskkonnas,” ütleb Salmu.

14

sinu mets

aprill 2O2O

Järgnevalt tema tööst mõned väljavõtted.

Põtru vähem, metskitsi palju rohkem 2019. aastal oli maanteedel põdraga kokkupõrkeid vähem kui aasta varem. 2018. aastal pandi kirja 407 juhtumit, 2019. aastal aga 221. Need on just kokkupõrgete arvud – mõnel juhul võisid vigastatud ulukid ka eluga pääseda.

Raudteedel hukkus põtru kõige rohkem Harjumaa piirkonnas (9 looma), järgnesid Virumaad (kokku 5), Viljandimaa (3), Järva-, Tartu- ja Põlvamaa (igas 2).

Oma suurt osatähtsust ei kaotanud metskitsed, kelle kokkupõrkeid sõidukitega oli 2019. aastal kõige rohkem – 4884 (2018. aastal 4408). Maakondade arvestuses on taas esikohal Harju-

maa (902 kokkupõrget), seejärel Tartu­ maa (646), Pärnumaa (463), LääneVirumaa (382). Põlvamaa (339), Viljandimaa (306), Ida-Virumaa (215), Saaremaal (184). Kõige vähem hukkus teel metskitsi Hiiumaal – 26.

Metssea arvukus näitab metsades tõusu, aga teel hukkus neid 2019. aastal 103 ja see näitaja on viimase kümne aasta väikseim.

Vaadeldes ulukite hukkumist aastaringis ja pikema aja jooksul, näeb, et metskitsel on läbi aastakümne kõige massilisem kevadine tallede hukkumine ühe kuu kohta – millegi muuga on seda hukkumiste järsku tõusu raskem seletada. Suvekuudel, kui väheneb vajadus liikuda söögi, joogi ja magamiskohtade vahel, väheneb ka teedel hukkunute hulk. Kokkupõrgete arv tõuseb

jahimees 29.02.2020) väljastati Jahise info­ süsteemist 15 896 jahiluba, neist väikeulukilube 4110 ja suurulukilube 11 786. Võrreldes hooajaga 2018/2019 on lubade väljastamine kasvanud väikeulukite puhul 301% ja suurulukite puhul 224%.

Koostöös keskkonnainspektsiooniga oleme jõudnud selleni, et väikeulukilubasid saab Jahise süsteemis kasutada ka ainult elektrooniliselt – Jahises genereeritud elektroonilisi väikeuluki jahilube ei pea enam paralleelselt välja printima.

Ulukiseireandmete sisestamise süsteemi kasutajate sekka tuli eelmisel jahihooajal mitu maakonda juurde ja see on nüüd suure hooga käima läinud. Eelmisel jahihooajal sisestati 7611 vaatlust. Graafikust näeb, et kõige enam sisestati karuvaatlusi. Võrreldes eelneva jahihooajaga kasvas sisestuste arv 276%. Jahise kaudu on võimalik esitada järgnevaid vaatluskaarte ja ankeete: hundi, ilvese, šaakali, karu vaatluslehti; metskitse, põdra, hirve, metssea ja kopra vaatluskaarti.

Seoses uue jahihooaja algusega on hetkel kõige parem aeg liituda Jahise keskkonnaga. Selleks tuleb kontakti võtta Eesti Jahimeeste Seltsiga (Karri Urban, e-post karri.urban@ejs. ee, tel 5683 4971).

Algas jahikoera aasta Jahikoer on Eesti jahimeeste seltsi 2O2O. aasta teema.

Aasta päevakangelased.

n andmeid, et koera hakkas inimene kodustama 14 000 aastat tagasi ja tema esimene abiline oli kahtlemata jahikoer. Karjapidamine ja karjakoer ilmusid inimese ellu tunduvalt hiljem. Kirjanduses on ka viiteid, et juba antiikajal kasutati hagijaid jahipidamisel. „Jahikoerte tõud on välja aretatud eduka jahipidamise eesmärgil ja samas on nende kaasamine jahipidamisel kõrge jahikultuuri tunnuseks,” ütleb Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Meie neljajalgsete sõprade aasta teemaks valimine on eelkõige austusavaldus ja lugupidamise väljendus.”

Jahikoer ongi eelkõige osa jahikultuurist ja -eetikast. Ta on asendamatu abimees haavatud looma ülesotsimisel ja aitab täita ka riiklikult etteantud ülesandeid, nt sigade Aafrika katku ohjata, põtrade arvukust reguleerida jm. Eriti tähtis on koera töö veel linnujahil, sest roostikus ja vees tabatud lindu on inimesel sageli võimatu leida.

Jahipidamine on muutunud hobist kaasaegse praktilise looduskaitse meetmeks ja on ulukiarvukuse reguleerimise ühiskonna tellitud vahendiks. Jahikoertest, kes jahimeest aitavad, on viimasel ajal märkimisväärne hulk huntide murdmise tõttu hukkunud. Nende hukkumist ei kompenseerita (nagu näiteks hundi tekitatud lambakahju). Jahikoertele pühendatud aastal soovivad jahimehed ka selle teema üle vaadata. Tänavu veebruaris esitlesid Eesti jahimeeste seltsi esindajad Riigikogus jahinduse toetusrühmale seltsi juhatuse otsust suurkiskjate vigastatud ja hukatud jahikoerte kompenseerimise kohta. Vastav ettepanek otsustati teha keskkonnaministeeriumile.

Jahikoera-aastal on kavas mitmesuguseid üritusi. Näiteks 16. maiks on planeeritud jahikoerte erinäitus Säreveres, juulis tehakse jahikoertele jahikatseid jahimeeste kokkutulekul, augustis toimub Palmse mõisas jahikoerte päev jm. Aasta jooksul pööratakse seega jahikoerale eritähelepanu.

EESTI JAHIMEESTE SELTS

O

ULUKITEGA JUHTUNUD LIIKLUSÕNNETUSED 2O1O–2O19 Uluk/Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku PÕDER 222 205 171 179 178 135 222 319 407 221 2259 Päevas 0,61 0,56 0,47 0,49 0,49 0,37 0,61 0,87 1,12 061 METSKITS 2018 1436 1171 1317 1332 1712 2482 2916 4408 4884 23676 Päevas 5,53 3,93 3,21 3,61 3,65 4,69 6,8 8 12,08 13,38 METSSIGA 137 135 134 200 278 300 186 173 134 103 1780 HIRV 1 5 3 3 6 9 9 1 10 47 ILVES 6 1 1 1 2 2 2 11 6 32 KARU 2 1 1 2 3 3 2 6 10 30 KOKKU 2378 1784 1483 1701 1794 2158 2904 3421 4967 5234 27824 Päevas 6,5 4,9 4,1 4,7 4,9 5,9 8,0 9,4 13,6 14,4 Allikas: Urmas Salmu. Koostatud keskkonnainspektsiooni infotelefoni 1313 õnnetusjuhtumi kirjelduste alusel.

taas sügisel, eelkõige intensiivsema küttimishooaja tõttu, mis paneb liikuma pea kõik ulukid.

Põdra puhul saab teel hukkumise andmetest järeldada, et põdralehmade ja vasikate suurenenud liikumisvajadus koos teede ületamistega saab alguse aprilli teises pooles ja kestab juulini ning mõnevõrra taandub augustis. Uus tõus saabub sügisel koos ühisjahihooaja algusega – kokkupõrked maanteedel sa-

genevad, päevaaeg lüheneb, asendudes hämaruse ja pimedusega.

Maakonniti eri tingimused Ülaltoodud maakondlikke näitajaid üksühele võrrelda ei saa. Peamised tegurid ulukitega seotud liiklusõnnetuste tekkel on maanteede võrgustik, liiklustihedus (mõlemad maakonniti väga erinevad) ja asurkondade elujõulisuse (taastootmise) võimekus. Alles seejärel tulevad mängu

EHA PÕHAKO

muud geograafilised ja looduslikud tingimused – söödabaas jne.

Metsaelanikele kujundab täiesti uue olukorra Eestimaa looduse muutumine, mis ei toimu iseenesest. Kui inimesed oma tegevusega eri põhjustel tungivad metsloomade elupaikadesse, rajavad trasse jne, kaasnevad sellega paratamatult loomade käitumise muutused.

Elamiseks ja olemiseks vajavad metsloomad erineva suurusega metsamassiive ja söödakohti, aga muutunud maastikus võib sunnitult juhtuda, et soodsad elupaigad asenduvad vähemsobivatega.

Arvestades ulukitega seotud liiklusõnnetuste suuri arvusid, seisab jahindusnõukogude ees päris tõsine küsimus – kas arvukuse tasakaalupunkti määramisel ja piirkonna küttimismahu kehtestamisel juurde arvata (lisaks hinnangulisele arvukusele) ka maanteedele jääv ulukiressurss.

SM Allikas: Urmas Salmu „Liiklusõnnetused jahiulukitega” sinu mets

aprill 2O2O

15

jahimees

Minge metsa, aga vaktsineeritud koeraga!

Soovitus kehtib nii jahimeestele kui ka neile, kes oma lemmikloomaga looduses lihtsalt jalutamas käivad.

ENEL NIIN veterinaar- ja toiduameti loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialist,

K

evad meelitab inimesi roheluse rüppe. Ilmselgelt ei jäeta koerast sõpra üksi koju, vaid tuntakse looduses viibimisest rõõmu üheskoos. Seejuures on aga paslik meeles hoida mõned põhitõed, et päevad värskes õhus kulgeks tõepoolest tervislikult.

Metsa kasutavad elupaigana metsloomad. Seega on lisaks liikumise-nuuskimise rõõmule inimese parimat sõpra metsas varitsemas ka ohud, sealhulgas looma või suisa inimesegi elule riski kujutavad nakkushaigused. Eelkõige on jätkuval põhjust rääkida marutaudist.

Marutaudirisk püsib endiselt Kuigi Eesti on juba pikka aega ametlikult marutaudist vaba riik, ei kao marutaudioht siit kunagi. Marutaudiva-

16

sinu mets

aprill 2O2O

badus ei tähenda automaatselt, et pole vajadust oma lemmiklooma selle vastu vaktsineerida. Marutaud varitseb meid siinsamas idapiiri taga, kuna Venemaal on haigustekitaja laialt levinud nii mets- kui ka koduloomade hulgas.

Euroopas on praegu leviva marutauditüve põhilised kandjad rebased ja kährikud. Seega võib haigus juba Venemaal nakatunud looma sisserändega Eesti pinnale tagasi jõuda isegi hoolimata sellest, et väikekiskjatele riigipiiridel kaks korda aastas marutaudivastast vaktsiini külvatakse.

Kuigi rebased, kährikud, koerad on haiguse põhikandjad, on marutaud nakkav kõigile loomadele ja ka inimesele. Marutaud on maailma surmavaim haigus – juhul, kui haigustunnused välja kujunevad, ei ole haigestunu surma, olgu ta loom või inimene, võimalik vältida.

Nakatunud loom võib, olles ise veel silmnähtavate haigustunnusteta, nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest haigust põhjustav viirus levib looma süljega üldjuhul 4–10 päeva, vahel isegi kuni kaks nädalat enne haigusnähtude ilmnemist. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Ka võib haigustekitaja üle kanduda, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale.

Oht nakatuda reisides Globaliseeruvas maailmas liiguvad inimesed (kui hetke eriolukord välja arvata) tihti ühest riigist teise, sageli võttes endaga kaasa ka oma lemmiklooma.

Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas planeeritult või vahel suisa spontaanselt võõrast riigist koju kaasa. Sellel võivad olla rasked tagajärjed nii inimesele endale kui ta koduriigi loomadele.

Vaktsineerimata ja haigust kandva lemmikloomaga on võimalik marutaud kergesti pikkade vahemaade tagant haigusvabasse riiki sisse tuua. Paljudes riikides on seda korduvalt juhtunud. Näiteks Prantsusmaa kaotas käesoleva aasta alguses illegaalselt imporditud lemmiklooma tõttu oma marutaudivaba maa staatuse juba mitmendat korda. Leedus on marutaud viimase viie aasta jooksul kahel korral riiki jõudnud üle piiri tulnud nakatunud rebasega.

Korduvalt on marutaudivabade riiki-

Kuigi rebased, kährikud, koerad on haiguse põhikandjad, on marutaud nakkav kõigile loomadele ja ka inimesele.

jahimees Jahikoerte puhul on seadusega ette nähtud, et enne metsa viia ei tohi, kui on tagatud nõuetekohane immuunkaitse marutaudi vastu.

EJS

KAS UUS KOROONAVIIRUS LEVIB KA KOERTELE? Praegu puuduvad tõendid selle kohta, et lemmikloomad ja muud koduloomad võiksid uue koroonaviirusega COVID-19 nakatuda. Hetketeadmiste kohaselt pole ka tõendatud, et lemmikloomad või muud koduloomad oleksid inimestele selle nakkuse allikad.

Sellegipoolest on asjakohane – nagu oli ka enne koroonaviiruse puhkemist – pesta pärast lemmikloomadega kokkupuutumist vee ja seebiga käsi. Elementaarsete hügieeninõuete täitmine aitab kaitsta ka mitmesuguste tavaliste inimestele ja loomadele ühiste nakkustekitajate ülekandumise eest.

de kodanikud saanud välisreisidel võõra loomaga kokku puutudes marutõve. Näiteks suri eelmisel aastal Filipiinidel nakatunud norralanna, 2018. aastal Marokos nakatunud Ühendkuningriigi kodanik jne. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Haigust esineb paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega – Venemaal, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal.

Vaktsineerimata jätmine on väga ohtlik Lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata jätmine on seotud väga suure riskiga. Sellega ei ohustata mitte ainult ta enda elu, vaid haigusest ohustatud on ka kõik temaga kokku puutuvad loomad ja inimesed, eelkõige loomaomanik ise ja ta lähedased.

Loomatauditõrje seaduse kohaselt on loomaomanik endiselt kohustatud tagama, et ta lemmik saaks regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Eraldi on klausel selle kohta, et jahikoera esmakordsel viimisel metsa või seadmisel olukorda, kus ta võib kokku puutuda metsloomaga, peab koeral olema nõuetekohane immuunkaitse marutaudi vastu.

Paljude loomade vaktsineerimata jätmine võib viia kiiresti olukorrani, kus hai-

gustekitaja siia sattumisel levib surmav haigus kulutulena taas ka siin Eestis.

Levimas on ka koerte katk Näiteid selle kohta, kuidas loomade vähene vaktsineerituse tase annab end märku haiguspuhangutes, ei tule kahjuks kaugelt otsida. Eelmise aasta detsembrist alates on Eestis leidnud kinnitust mitu koerte katku haigusjuhtumit nii koerte kui ka rebaste hulgas. Haigestumisi on olnud nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Eestis. Enne seda polnud meil mitme aasta jooksul registreeritud ühtegi koerte katku haigestumist.

Koerte katkuviirusega võivad nakatuda lisaks koerlastele (koer, rebane, kährik, hunt) ka kärplased (mäger, kärp, nirk, tuhkur, nugis) ja pesukarud. See on väga nakkav viirushaigus, mille peiteaeg on üldjuhul 3–7 päeva. Haigusele on eriti vastuvõtlikud kõikide loomaliikide kutsikad ja noorloomad. Täiskasvanud loomad haigestuvad umbes 2–5 korda harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haiguse tekitajat juba haiguse peiteajal, päevi enne haigustunnuste tekkimist ja kuid pärast haiguse läbipõdemist.

Koerte katku haigustunnused on palavik, nohu, mädane nõrevool ninast ja silmadest. Kaasneda võib ka isutus, uimasus, oksendamine ja kõhulahtisus.

Haiguse edenedes, kui organism nõrge-

neb, võivad tekkida kopsupõletik ja närvisüsteemi häired (krambihood). Koerte katku vastast ravi pole, mistõttu palju koeri kas sureb või pannakse nad haiguse raske kulu tõttu magama. Väike osa koertest suudab sümptomaatilise ravi tulemusena ka tervistuda, jäädes tihti mitme püsiva tüsistusega.

Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. See tähendab, et haiged loomad levitavad viirust köhides, aevastades ja haukudes ning ka süljega. Haigus on meie ümber olemas pidevalt ja levib eelkõige vaktsineerimata loomade hulgas. Üldine loogika on, et juhul, kui populatsioonis langeb vaktsineeritud isendite arv alla teatud kriitilise hulga, hakkavad tekkima haiguspuhangud.

Koeraga metsa mineja tähtsad sammud Ainus viis vältida lemmiklooma katku haigestumist ja selle levikut koerte hulgas on korrektselt tehtud baas- ja õige intervalliga korratud korduvvaktsineerimised. Seega on mõttekas enne koeraga metsa minekut kontrollida koostöös loomaarstiga kõigepealt üle, kas loom on ikka korralikult marutaudi vastu vaktsineeritud. Tungivalt soovitatav samm on teha vaktsineerimine vähemalt koerte katku komponenti sisaldava kompleksvaktsiiniga. sinu mets

aprill 2O2O

17

metsaelu

Hirvekärbes ründab jaanipäeva paiku Eestisse on jõudnud põdrakärbse sarnane uus liik, kelle puhul Lõuna-Eestis saab juba rääkida elujõulisest kohalikust populatsioonist.

OLAVI KURINA Eesti Maaülikooli vanemteadur

A

astaid tagasi küsisin klassivennast metsamehelt tema välimuse muutuste kohta: läbi aastate oli ta kord pika habemega, kord jälle sileda lõuaga. „Asi lihtne,” selgitas klassivend. „Metsas on kevaditi pikk habe hea kaitse sääskede vastu, seevastu augustist alates aga igavene tüütus, kuhu põdrakärbsed lausa „pesa” teevad.”

Viimastel aastatel tundub selline käitumismuster Lõuna-Eesti metsades aga enam mitte väga tulemuslik olevat – tüütud põdrakärbsed on hakanud ennast ilmutama juba jaanipäeva paiku. Millest selline muutus? Varasuvel tegutsevad loomad on esmapilgul augustikuistest põdrakärbestest eristamatud või vähemalt väga sarnased, küll aga torkab silma nende väiksus, mistõttu on mõni neid ka põdrakärbse poegadeks nimetaJoonis 2.

Hirvekärbse portree.

500 μm

18

sinu mets

aprill 2O2O

nud. Nad on suve lõpul ilmuvatest põdrakärbestest ligi kolmandiku väiksemad (vt joonis 1). Lähemal uurimisel, milleks on vaja juba stereomikroskoopi, selgub, et tegelikult on väikesi morfoloogilisi erinevusi veel: karvade asetus kärbse rindmikul, tagakeha tipu kuju jne.

Tegemist on tegelikult omaette liigiga, kellel eestikeelne nimi siiani puudub, kuid keda võib nimetada hirvekärbseks (Lipoptena fortisetosa Maa, 1965).

Ta on meile teada-tuntud põdrakärbse (Lipoptena cervi (L.)) lähedane sugulane. Mõlemad kuuluvad raudkärblaste (Hippoboscidae) sugukonda, kes on kohastunud eluks karvade ja sulgede vahel.

Tõenäoliselt toodud koos tähnikhirvega Raudkärblased, keda on Eestis teada kümnekonna liigi ringis, on väikesed, kehakujult lapikud, elastse, kuid tugeva kitiinkattega, paljude tahapoole suunatud karvade ja ogadega ning hambuliste küünistega (vt joonis 2), mis hõlbustavad nende elu karvastikus või sulestikus. Paljud liigid on peremehespetsiifilised. Siia kuuluvad näiteks ka Eestis kohatavad lambakärbes (Melophagus ovinus (L.)), pääsukesekärbes (Stenepteryx hirundis (L.)) ja linnukärbsed (Ornithomya spp.).

Kõige tuntum raudkärblane Eestis on kindlasti põdrakärbes. Samasse perekonda – Lipoptena Nitzsch – kuulub maailmas veel ligi 30 liiki, kellest viis on

A

levinud Euroopas. Nendest kolm on teada vaid Lõuna-Euroopas (sh Vahemere saartel), ainult põdra- ja hirvekärbes on laiema levikuga. Hirvekärbse koduks on olnud tegelikult hoopis Ida-Palearktis ( Jaapan, Kaug-Ida), kus ta on laialt levinud, olles enamasti tähnikhirve (Cervus nippon Temminck) parasiit, kuid rünnates ka teisi soojaverelisi loomi.

Euroopas sedastati liik esmakordselt Tšehhis, kus teda kirjeldati 1967. aastal algselt omaette liigina L. parvula Theodore – seda isendite põhjal, kes olid kogutud juba 1950. aastatel. Hiljem leiti Tšehhis kirjeldatu olevat identne Kaug-Ida liigiga ja täna tunneme ühte liiki – L. fortisetosa.

Suure tõenäosusega on hirvekärbes Euroopasse inimese sisse toodud koos tähnikhirvega Kaug-Idast, keda on viimase 150 aasta jooksul korduvalt kasvatuse eesmärgil introdutseeritud. Tänaseks on aedikutest põgenenud või lahti lastud tähnikhirv kohanenud ka vabas looduses ja teda loetakse mitmes Euroopa riigis invasiivseks liigiks. Ka Ees-

metsaelu Joonis 3. Hirvekärbse levik Euroopas ja Eestis. Aastaarvud märgivad liigi esmaleidusid riigiti.

1 mm

Joonis 1. Hirvekärbes (B) on põdrakärbsest (A) ligi kolmandiku väiksem.

B TEATED ON OODATUD • Hindamaks hirvekärbse leviku ulatust Eestis, ootab maaülikool teateid nende esinemisest.

Teated palutakse saata aadressil olavi.kurina@emu.ee.

• Kui on võimalik, võiks kohatud hirvekärbse püüda väikesesse pudelisse või purki, mille võib tuua või saata postiga aadressil Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 5D, 51006 Tartu.

tis on nähtud üksikuid tähnikhirve isendeid alates 1983. aastast ja liik on kantud meie looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimestikku.

Prii küüdi saanud hirvekärbes on oma leviala Euroopas pidavalt laiendanud. Olles Kesk-Euroopas tavaline, on ta nihkunud viimastel kümnenditel järjest ida ja põhja poole. Mingil põhjusel ei ole hirvekärbes aga levinud mandriEuroopa lääne- ja lõunaosas (vt joonis 3).

Levib järjest rohkem põhja poole Esimene leid Eestis pärineb 2014. aastast ja juba 2019. aasta suvel täheldati kärbest Kagu-Eestis üsna laialdaselt (vt joonis 3). Kokku on andmeid 21 leiukohast, mis näitab elujõulise populatsiooni olemasolu. Hirvekärbes lendab enamasti juunis-juulis, kuid üksikuid isendeid on leitud ka augustis-septembris.

Seevastu põdrakärbes alustab oma lendu augustist ja jätkab kuni oktoobrini.

Sarnaselt põdrakärbsele ründab Euroopas elav hirvekärbeski eelkõige hirvlasi (hirved, põdrad, metskitsed), kuid ka veiseid, koeri, inimesi ja harva isegi lindusid. Pärast sobiva peremehe leidmist murrab hirvekärbes oma tiivad, sest neid ei lähe tal enam vaja: tal on looma karvastikus ilma tiibadeta lihtsam toimetada. Olles kord peremeeslooma leidnud, jääb kärbes talle truuks ja ega ta saakski enam murtud tiibade tõttu uut otsida. Nii emased kui isased hirvekärbsed jäävad püsima karvastikku, kus nad kurameerivad ja toituvad mõlemad verest (pistesääskedel ja parmudel toituvad verest ainult emased isendid).

Erinevalt enamikust kärbestest, kes munevad, sünnitab emane hirvekärbes (ja teised raudkärblased) vastseid ühekaupa. Need on viimase arengujärgu vastsed, kes siiani on toitunud ema organismi vahendusel ja nüüd enam ei toitu, vaid kukutavad ennast kohe maapinnale ja nukkuvad. Koorunud valmikud asutavad end aga taimestikule uusi saakloomi ootama ja tsükkel algab uuesti.

Lai peremeesloomade ring ja ilmselt ka üha soojenev kliima (eelkõige soo-

jad talved) soosivad hirvekärbse levikut põhja poole. Tema suguvenna, põdrakärbse puhul on viimaste kümnendite kiire põhjasuunaline levik detailselt dokumenteeritud Fennoskandias ning seda on põhjendatud eelkõige põdrapopulatsioonide migratsiooniga ja tiheduse muutustega, aga ka vastusena kliima soojenemisele.

Nagu kõik verd imevad putukad, võivad ka põdra- ja hirvekärbes olla mitmesuguste haiguste edasikandjateks. Seda on siiani vähe uuritud ja väga ohtlikke haigusi nad teadaolevalt ei levita, küll aga on sedastatud nad vaheperemeestena bakteritele perekondadest Batronella, Coxiella ja Rickettsia. Ohtra esinemise korral võivad nad põhjustada loomadel karvastiku kadu, samuti hammustustele allergilise vastureaktsioonina tekkivat nahapõletikku.

Kasutatud allikas, mida saab ka internetist lugeda: Kurina, O.; Kirik, H.; Õunap, H.; Õunap, E. (2019). The northernmost record of a blood-sucking ectoparasite, Lipoptena fortisetosa Maa (Diptera: Hippoboscidae), in Estonia. Biodiversity Data Journal, 7 (e47857), 1−14. https://doi.org/10.3897/BDJ.7.e47857. sinu mets

aprill 2O2O

19

metsaelu

Esiplaanil on kõrgem kasekänd 5aastasel raiesmikul. Kännuelu on veel tagasihoidlik. Näha on puidus olevad murelaste pikad käigud koos näripuruhunnikuga ja horisontaalpinnal kasepehiku kõdunev viljakeha. Kännu servas näeb puidule levinud samblaid ja koore saelõikepinnal on vaevu märgata esimesi porosamblikke.

Raiesmiku kännud on paljudele head elu- või toitumispaigad Soodne mõju on pikaajalisem seal, kus majandamine pole intensiivne.

H

ead metsamajandamise tava järgides lõigatakse kännud esteetilisel ja majanduslikul eesmärgil võimalikult madalalt. Kas siin-seal kõrgemalt saetud kände peaks metsaomanik siis madalamaks lõikama või kõdunenumad sootuks välja juurima? Ei pea! Miks? Kännuelustiku ja ökosüsteemi toimimise vaatenurgast selgitavad seda Tartu ülikooli loodus­ kaitsebio­loogia töörühma teadlased PIRET LÕHMUS, ANN KRAUT, LIINA REMM, RAUL ROSENVALD ja KADRI RUNNEL. *** Lageraiel tekib suurel hulgal kände. Need kõdunevad olenevalt puuliigist 20–30 aastaga, olles samal ajal eluvõi toitumispaik mitmekesisele elustikule. Paljud metsaga seotud liigid, mis

20

sinu mets

aprill 2O2O

kohastunud elama puu erinevates mikroelupaikades, võivad raiesmike kände asustada. Seda soosib ühelt poolt kännu paks tüvejalami korp ja maapinnalähedus (mis hoiab puidu sobivalt niiske) ning teisalt saelõikepind, mis pakub kuivemat, avatumat, soojemat elupaika ja konkurendivaba kasvupinda.

Mardikad, hulkjalgsed, lestad, sipelgad Kändude elustikust on üks paremini uuritud rühmi kõdupuidus elavad mardikad. Esmalt asustavad kände puidust ja koorealusest toitujad; seene- ja röövtoidulised liigid saabuvad hiljem, kui on, keda süüa. Rootsi uuringute näitel on raiesmikel mardikate liigirikkus kändudes sarnane sealse jämedamõõtmelise kõdupuiduga ning omavahel sarnaneb madalates kändudes ja nt 3 meetri kõrgustes kändudes esinev liigirikkus.

Kuid liigiline koosseis erineb nendes kõikides tüüpides siiski oluliselt. On teada, et kändudes võib areneda väike-

sel hulgal kahjurmardikaid, kuid kände asustavad ka nende looduslikud vaenlased, kes aitavad hoida kahjurite arvukust kogu metsamaastikus stabiilsena.

Teistest selgrootutest moodustavad kännuelustiku märgatava osa tuhatjalgsed (ühe Rootsi uuringu järgi u 30%), eelistades raiesmikel olevaid kände mullas ja kõdus elamisele. Tõsi, nende liigirikkus kändudes pole suur, kuid arvult on neid palju ja neil on täita oluline roll puidu muutmisel viljakaks mullaks. Ka teistele hulkjalgsetele ja muudele selgrootutele on kännud mitmeti sobilikud: osa liike veedab kõdupuidus või -puidul kogu elu, osa varjub sinna kuumadel suvepäevadel või hoopis talvitumiseks, osa veedab kõdupuidus ainult muna- või vastsejärgu või liigub sinna kestuma.

Lestade kohta on teada, et kännud on neile justkui „saared meres”, sest nende liigirikkus ja arvukus on seal suurem kui ümbritsevas kõdukihis ja mullas. Muu hulgas aitavad paljud selgrootud kän-

metsaelu

Porosamblikud vanal kännul, sealhulgas tamme porosamblik (hallikad pisisoo­ musjad kogumikud kännu keskel ja paremal servas).

Palusammal (ees ka väike tutt kaksikhammast) ja selle võsude vahel paistvad püstised kilpsambliku tallusehõlmad (nende tippudes omakorda pruunid sadulakujulised viljakehad).

Siklaste käigud ja neist väljakasvav šampinjonilaadne.

4 X PIRET LÕHMUS

Radiaalvammik ja harilik suitsik (parempoolne) lehtpuu kännul.

de ka lagundada, sest tassivad oma kehal seeneeoseid puidu sisemusse, misjärel seen puitu lagundama hakkab. Kändudes pesitsevad meelsasti ka mitmed sipelgaliigid (tõenäoliselt soosib seda soojus). Sipelgad on aga omakorda heaks toiduks näiteks musträhnile, kes valib sageli toitumiseks noorendikud (mis pakuvad kaitset kanakulli eest) ja sealsed kännud, milles on rohkem sipelgapesi kui lamapuudes.

„mitteohustatuks” ümber hinnati.

Meie Eesti raiesmike kändudeuuringud on tekitanud ka laiemat põnevust, sest kirjeldasime 2015. aastal kuuse kändudelt teadusele seni tundmata torikseeneliigi. Alguses pidasime seda teiseks, väliselt sarnaseks liigiks. Kuna aga too pidi olema põlismetsaspetsiifiline, hakkasime leidu lähemalt uurima ja tuli välja, et DNA triipkood neil kahel ei kattunud. See uus liik – kriitkorgik on vaatamata kohatisele esinemisele kuuse kändudel nii Eestis kui mujal Euroopas väga haruldane ja elab üldiselt põlismetsades. Ka Eesti leidude puhul on raske öelda, kui suur oli kändude eneste ja kui suur ümbritseva metsa roll. Näiteks kui raiesmik paikneb võimsa vana metsa kõrval, võib raiesmikukändudelt leida suhteliselt värvikamaid seenekooslusi kui seal, kus raiesmik asub kesk metsamajandusmaastikku.

Seened, kellest paljusid pole kännu pinnal näha Ka kändudel elavate seente kohta on tehtud teadusuuringuid – neid asustavad mitmed lagundajaseened, sh juuremädaniku tekitajad. 10 aasta vanustel raiesmikel on kännud siiski liigivaesem kõdupuiduelupaik kui näiteks raidmed, surnud säilikpuud või eelmise metsapõlvkonna kõdupuit. Samas võib 3–20 aasta vanustes kändudes olla peidus palju rohkem liike kui pelgalt seene viljakehade pealt arvata oskame. Seda näitas Rootsis tehtud ulatuslik kännuseente uuring, kus DNA põhjal uuriti pea viiesaja kuuse kännu seenekooslust, kust leiti u 1000 liiki seeni. Ohustatud ja haruldasi liike küll nende hulgas polnud – peale ühe, meilgi leiduva pruunkollase näätsu, mis selle töö tulemuste põhjal

URMAS OJANGO

125 liiki samblaid ja 155 liiki samblikke Kännu sisemuses toimetav elustik jääb üsna varjatuks, aga saelõikepinnal kasvavad samblad ja samblikud (eriti porosamblikud) torkavad paremini silma.

Rootsis tehtud uuringu järgi saavutavad samblad suurima liigirikkuse 12–18 aasta vanustel kuusekändudel ja sambli-

kud isegi mõned aastad varem – kõdunenumad kännud on väärtuslik elupaik mõlemale rühmale. Lisaks soosib samblikke kännu kõrgus.

Kände asustavad peamiselt tavalised, laia elupaigakasutusega sambla- ja samblikuliigid. Näiteks Eestis uuritud poole­ sajal 4–12 aasta vanusel raiesmikul leidsime kändudelt kokku 125 liiki samblaid ja 155 liiki samblikke. Üksikjuhtudel oli nende seas ka looduskaitseliselt tähelepanuväärseid liike. Üheks selliseks on tamme-porosamblik – Eestis ohualdis ja peamiselt vanades palumetsades männi kõdunenud lamatüvedel kasvav liik, mis võib asustada ka lähedaste paluraiesmike vanade kändude saelõikepinda. Arvestades aga kõdupuidurikaste vanade palumetsade vähenemist, on selgusetu, kuivõrd suudavad paluraiesmiku kännud taolise liigi asurkonda toetada.

Mida lagedam puudest, seda hädavajalikum pidepunkt...

Kõdupuiduelustiku liigirikkus maastikul on otseselt seotud kõdupuidu hulgaga. Eesti okasmetsades moodustavad kännud umbes 5–15% kogu kõdupuidust, lage- ja turberaiealadel aga kolmandiku kuni poole seal esinevast jämedamõõtmelisest kõdupuidust. Seega on kännud raiejärgses uues metsapõlvkonnas arvestatav kõdupuiduelupaik ja nende olemasolu kõdupuiduga seotud elustikule oluline. Seetõttu hinnataksegi kändude juurimise mõju biokütte saamise (või maapinna ettevalmistuse tegemise) eesmärgil negatiivseks. Lisaks – võrreldes raierisuga püsivad kännud palju pikemat aega, hoides nii süsinikku kauem seotuna. Seega ei ole nende kasutamine energiaks kliimamuutuste pidurdamise eesmärgil samuti soodne tegevus.

Intensiivselt majandatavas maastikus on kändude toetav funktsioon kõdupuiduelustikule lühiajaline, sest kännud hakkavad elupaigana ammenduma juba paari-kolmekümne aasta jooksul pärast raiet. Paraku tekib selle aja jooksul noorendikku uusi jämedamõõtmelisi kõdupuidu elupaiku vaid üksikutest surevatest säilikpuudest. Samuti ei soosi raiesmike avatus mitmeid vanade metsadega seotud kõdupuiduliike. Vähemtundlikel metsaliikidel võivad kännud aga aidata raiesmikufaasi üle elada. Näiteks mustikas küll taandub lageraiesmikelt, kuid kändude juures püsib elujõulisemana. sinu mets

aprill 2O2O

21

metsaelu Põrniklastele on iseloomulikud mitu aastat mullas elavad kõverdunud tõugud (konutõugud).

VIIO AITSAM

Metsaputukad mullas Mulla aineringes ja toitumisahelais on oma koht liikidel, kes mulda lähevad vaid teatud eluetappidel.

KALJO VOOLMA metsaentomoloog, Eesti Maaülikooli emeriitdotsent

L

isaks mulla püsiasukatele veedavad mõne oma eluetapi mullas ka mitmed puudel ja põõsastel elavad putukad. See seltskond on üsna mitmekesine. Nende hulgas on liike erinevatest putukaseltsidest – mardikalisi, liblikalisi, kahe- ja kiletiivalisi, sihktiivalisi jt.

Mõningad neist veedavad mullas pikema perioodi vastsestaadiumis, toituvad taimejuurtest ja mõjutavad sellega puittaimede kasvu ning võivad põhjustada nende hukkumise. Metsaentomoloogilises kirjanduses käsitletakse neid kui juurekahjureid.

Teised toituvad vastsetena lehtedest, okastest, õitest või viljadest ja poevad

22

sinu mets

aprill 2O2O

mulda üksnes nukkumiseks. Kolmandatele on metsakõdu või muld sobivaks talvituspaigaks valmikustaadiumis. Kui maapind on kaetud koheva lumevaibaga, tagab see nende ellujäämise ka karmidel talvedel.

Väga suurest putukate hulgast, kes niimoodi mõneks oma eluetapiks mulda lähevad, on siinkohal kirjeldatud peamiselt (aga mitte ainult) neid, kes massilise esinemise korral võivad hakata metsakasvatajale muret tekitama.

Taimejuurtest toitujad Tuntuimad juurekahjurid on maipõrnikad. Need on suhteliselt suured (keha pikkus 2–3 cm) pruunid mardikad, kelle tõugud elavad 4–5 aastat mullas, toituvad taimejuurtest ja kasvavad kuni 6 cm pikkuseks. Eestis esineb kaks liiki maipõrnikaid – harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani) ja lõuna-maipõrnikas (Melolontha melolontha). Minevikus oli meil arvukas harilik maipõrnikas, keda võõrkeelses kirjanduses on nimetatud ka metsa-maipõrnikaks, kuna lõuna-maipõrnikat käsitletakse kui põllu-maipõrnikat. Just see liik on viimasel ajal üha sagedamini ka Eestis ette tulnud. Maipõrnikad munevad mulda, eelistades hõreda taimestikuga

alasid kergematel liivmuldadel. Nad on põhjustanud kahjustusi metsataimlates, raiestikele rajatud metsakultuurides ja männinoorendikes. Valmikud toituvad erinevate lehtpuude lehtedest.

Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale) on maipõrnikale sarnane, sellest veidi väiksem. Tõugud kahjustavad puutaimede juuri sarnaselt maipõrnikale. Valmikuid võib kohata lendamas jaanipäeva paiku ja hiljemgi õhtuhämaruses. Lisaks lehtpuudele toituvad nad ka männi okastel.

Mullas elavad veel teistegi põrniklaste tõugud (juuli-, aia- , punapõrnikas jt).

Juurekahjuritena võivad kohati arvesse tulla veel mitmed valmikuna okastest ja lehtedest toituvad kärsaklased, kelle vastsed elavad mullas ja närivad taimede juuri. Nimetame siinkohal perekonnad lehekärsakas (Phyllobius), kaeluskärsakas (Strophosomus), kõrvkärsakas (Otiorrhynchus), võsakärsakas (Polydrusus) jt. Männinoorendikes esineb sageli hall okkakärsakas (Brachyderes incanus).

Raskemas huumusrikkas mullas leidub sageli naksurlaste (Elateridae) kollakaid kõva kestaga tõuke, keda traatussideks kutsutakse. Eestis esineb üle 70 liigi naksurlasi, kellest paljude vastsed toituvad kõdunevast puidust ja taimejäänustest, mõned kahjustavad ka kasvavate puutaimede juuri.

Liblikaliste röövikutest elavad mullas näiteks männitõusmeöölane (Agro­ tis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum). Öösel tulevad röövikud maapinnale, närivad taimede alaosa või hammustavad tõusmed läbi. Minevikus on oraseöölane olnud meil väga arvu­kas ja ohtlik teraviljapõldude kahjur, keda vanemas kirjanduses on „rukkiussiks” nimetatud.

Lõuna-maipõrnikas, kelle tõugud elavad mullas 4–5 aastat.

metsaelu

Kaerasori muneb mulda ja seal arenevad ka ta vastsed.

Turbases mullas leidub sääriksääsklaste (Tipulidae) vastseid. Ida- ja Lõuna-Eestis esineb kohati ka sihktiivaliste seltsi kuuluv kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa), kes mullas kaevandades samuti taimejuuri kahjustab.

Putukad, kes lähevad mulda nukkuma Sellesse rühma kuulub hulk olulisi okka- ja lehesöödikuid liblikaliste ja kiletiivaliste seltsist. Nende vastsed toituvad okastest või lehtedest, süües sageli puud raagu. Täiskasvanud vastsed laskuvad maapinnale ja kaevuvad metsakõdusse või mulda, kus nukkuvad. Mõned jäävad ka mitmeks aastaks sügavasse puhkeseisundisse – diapausi. Massilise sigimise aastatel on nende arvukus väga kõrge ja biomass, mida on mullast korjatud isendite loendamise ja kaalumisega lihtne määrata, üllatavalt suur.

Männivaksik (Bupalus piniaria) on keskealiste ja vanemate männipuistute oluline okkakahjur. Liblika rohelised valgete pikitriipudega „vaksates” liikuvad röövikud võivad puud raagu süüa üsnagi suurtel aladel, kusjuures korduva kahjustuse tagajärjel nõrgestatakse puud sedavõrd, et neid asustavad tüvekahjurid ja puud kuivavad. Täiskasvanud röövikud laskuvad võrast maapinnale ja nukkuvad tavaliselt metsakõdu ja mineraalmulla piiril. Värska kandi männikutes on nukkusid loendatud ja kaalutud – 1992. aastal oli nende asustustihedus kohati 167 tk/m2 ja biomass 140 kg/ha.

Männiöölane (Panolis flammea), kes on Kesk-Euroopas, aga ka Leedus üks olulisemaid massilisi okkakahjureid männikutes, nukkub samuti metsakõdus või mullas. Meil esineb ta kõikjal, kuid siiani vähearvukalt.

Näripurutombukesed käbil reedavad, et käbis toitub käbileediku röövik, kes suve lõpul läheb mulda talvituma.

Ka kuusekäbides elav käbileedik (Dioryctria abietella) väljub suve lõpus käbist ja läheb 3–5 cm sügavusele metsakõdusse või mulda, kus talvitub ja nukkub järgmisel kevadel. Selle pisiliblika röövikute kahjustus käbides on välispidiselt hästi ära tuntav näritud käbisoomuste ja võrgendiniidiga käbi pinnale kinnitunud pruunide näripurutombukeste järgi.

Liblikaliste kõrval esineb meie metsades mitmeid kiletiivaliste seltsi kuuluvaid okka- ja lehekahjureid, sh männivaablased, lehevaablased, harivaablased, võrgendivaablased. Männiokkaid söövad punakas männivaablane (Neodiprion sertifer) ja harilik männivaablane (Diprion pini) ning kuuseokastest toituv väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina) nukkuvad enamasti puude all maapinnal metsakõdus. Seevastu mändide võras toitumise lõpetanud nõmme-võrgendivaablase (Acantholyda posticalis) vastsed kaevuvad kuni 10–15 cm sügavusele mulda. See liik on juba rohkem kui kümmekond aastat esinenud arvukalt Saaremaal. Tema kollased vastsed (eonümfid) valmistavad mullas ovaalse koopa (nukuhälli), milles talvituvad, jäädes sageli mitmeks aastaks diapau-

Kase-harivaablase ebaröövikud kasel toitu­ mas – nukkuma minnakse mulda.

si. Raagusöödud männiku mullaproovidest korjatud, loendatud ja kaalutud vastsete järgi määrati nende asustustiheduseks 2008. aasta sügisel 867 tk/m2 ja biomassiks 695 kg/ha.

Mulda lähevad nukkuma ka mitmed lehtpuude lehesöödikud nagu näiteks kase-harivaablane (Arge pullata) ja saare-lehevaablane (Tomostethus nigritus).

Mullas talvituvad üraskid Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kõige tavalisem, arvukam ja metsanduslikult olulisim üraskiliik meie kuusemetsades. Üraskite talvitumist on uuritud omaaegses metsainstituudis. Selgus, et reeglina laskuvad nad juba augustis maapinnale ja kaevuvad enamasti 1–7 cm sügavusele mulda. Üraskite asustatud puude alt võetud mullaproovidest loendati 1130–1460 kuuse-kooreüraskit ruutmeetri kohta. Neist umbes kolmandik hukkub talve jooksul.

Ka kuuse-kooreüraskiga koos samal puul esinevad kääbusüraskid (Crypturgus), umbes 1 mm pikkused, talvituvad mullas ja seda lausa uskumatul hulgal – metsainstituudi 1972. aasta uurimuse kohaselt 20 340 tk/m2.

Nõmme-võrgendivaablase vastsed mullas (kõrval näha ka valmik).

6 X KALJO VOOLMA

sinu mets

aprill 2O2O

23

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis vatajate vaheline pidev koostöö ja infovahetus. Eesti jahimeeste seltsi juhatuses on loodud RMKga koostöö grupp, kes seisab hea selle eest, et olemasolevates tingimustes oleksid nii ulukite kui ka jahimeeste huvid võimalikult hästi kaitstud.

Kohtumisel märkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et ulukikahjud näitavad languse tendentsi ‒ põdra tekitatud kahjustuste trend on tugevas languses ja ka punahirve tekitatud kahjud on vähenenud. Metskitse tekitatud kahjude tõus on suuremate küttimismahtude tõttu peatunud ja mullused kahjustused jäid üle-eelmise aastaga samasse suurusjärku.

Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust nentis, et seltsi arvates on põdra arvukus tasemel, millest allapoole enam ei tohiks minna.

Metskitse suurem kütttimine ei ole populatsioonile halvasti mõjunud.

• Riigikogu jahimeeste töörühm pidas koosolekut. 19. veebruaril kogunes Riigikogus jahimeeste töörühma koosolek, kus arutati olulisi jahinduslikke küsimusi. Töögruppi juhtis Riigikogu liige Riho Breivel.

Eesti jahimeeste seltsi esindasid president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Päevakavas oli neli teemat: vibujahi lubamine metskitsedele, nurmkanad, haavatud uluki jälitamine naaberjahialal ja suurkiskjate vigastatud või murtud jahikoerte kompenseerimise küsimus.

Viimase teema asjus tutvustasid seltsi esindajad riigikogulastele juhatuse vastavat otsust. KompenseeriKohtumine RMKga.

Metskits.

EJS

• Ilmus Eesti Jahimees 1/2020.

Ajakirjast leiab jahimeeste meeleolukaid lugusid oma jahikoerast. Samuti on juttu aasta linnust tuttpütist, hagijate töökatsest rebasele ja palju muud.

• Selts ühines uue kindlustusühistuga. Seni pole kindlustuses jahindusele sobilikku pakkumist (jahikoerte kindlustus, kindlustus kolmandate isikute vastu, kindlustus välisriikides) olnud, kuid nüüd alustas tegevust uus ühistu, millega selts on otsustanud liituda. „Väga loodan, et see kindlustusühistu saab tuule tiibadesse. Näen siin jahimeestele võimalust meile sobivate kindlustusliikide väljaarendamiseks,” kommenteeris Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust.

Kindlustusühistu Üks eripära on, et kõik ühistu liikmed on võrdselt ühe häälega ka ühistu omanikud.

• Arutelu sõraliste kahjude üle riigimetsas. 10. veebruaril kohtusid Eesti jahimeeste seltsi esindajad RMK juhi ja jahinduspetsialistiga.

Teemaks oli eelmise aasta ulukikahju riigimetsas.

Seltsi liikmesorganisatsioonid kasutavad riigimetsamaad RMKga sõlmitud lepingute alusel. Lepingute selgrooks on põhimõte, et riigimetsa kasvatamise ja ulukipopulatsioonide majandamise vahel peab valitsema tasakaal. Tasakaalu hoidmiseks on vajalik jahimeeste ja riigimetsakas-

INGMAR MUUSIKUS

mise sisseseadmise ettepanek tehakse keskkonnaministeeriumile.

Töögrupp toetas seda mõtet ja positiivset suhtumist on väljendanud ka rahvuslooma toetusgrupp.

Haavatud uluki jälitamine naaberjahialal tuli päevakorrale seoses ühe jõustunud kohtuotsusega, mille järgi on ka haavatud suuruluki jälitamiseks naaberjahimaal vaja selle jahipiirkonna suurulukiluba. Töörühma liikmed ei pidanud sellist regulatsiooni eetiliseks ja soovisid selles rohkem selgust saada. Lepiti kokku, et küsimuse arutelu jätkatakse koos keskkonnaministeeriumiga.

• Jahimehed kohtusid Läti veterinaarameti esindajatega. 3. märtsil toimus veterinaar- ja toiduameti ruumides kohtumine Läti veterinaarteenistuse ja jahimeeste esindajatega.

Kohtumise eesmärk oli arutada sigade Aafrika katku (SAK) tõrjemeetmeid Eestis ja Lätis. Külalistele anti kõigepealt ülevaade Eesti tegevusest metssigade populatsiooni ohjamisel ja bioohutusest jahipidamisel. Samuti räägiti väikemajapidamistele ja tootmisfarmidele kehtestatud bioohutusmeetmetest.

Maaeluministeeriumi esindaja Pille Tammemägi tutvustas jahimeestele mõeldud ja peatselt käivituvat toetusskeemi ja selle rakendamist. Keskkonnaagentuuri spetsialist Peep Männil ja keskkonnaameti spetsialist Margo Tannik tutvustasid olukorda seakatku ohjamisel. Eesti jahimeeste seltsist osalesid kohtumisel tegevjuht Tõnis Korts ja asetäitja Andres Lillemäe, kes vastasid lätlasEJS te küsimustele.

Vt ka www.ejs.ee

24

sinu mets

aprill 2O2O

teated

Eesti Erametsaliit teatab anda võimaluse metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil 5000 eurot maha arvata.

KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Korraldasime metsakasvatuse ümarlaua. Jaanuaris kutsusime kokku metsateadlased ja metsakasvatajad, et arutada metsa uuendamise ja hooldamise tuleviku üle muutuva kliima tingimustes. Kuigi üha soojemaks muutuvad ilmastikutingimused võivad meile tuua erinevaid kahjustajaid ja muid probleeme, ei nähtud vajadust tänast metsapraktikat kategooriliselt muuta. Vastupidavate metsade kasvatamiseks tuleks istutamisel eelistada kvaliteetset kodumaist istikut ja hooldustöödel pigem kujundada segametsa.

• Rohelise kaardi algatus. Juba aastaid on räägitud vajadusest luua süsteem, mille abil oleks metsaomanikul võimalik valida oma metsa ülestöötamiseks oskuslikku ja usaldusväärset koostööpartnerit. Sellise süsteemi, n-ö rohelise kaardi loomise võimaluste arutamiseks kutsusime ühe laua taha metsaühistute, metsandusettevõtete ja metsandushariduse andjate esindajad. Ühiselt nõustuti, et roheline kaart võiks kaasa aidata metsandussektoris kvaliteetsema töö ja kutseoskuste edendamisele. Ideega tegeleb edasi Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu.

• Ettepanek arendada puidukeemiat. Tegime sügisel peaminister Jüri Ratase juhitavale valitsuse majandusarengu komisjonile ettepaneku selgitada välja võimalusi Eestist eksporditava töötlemata puidu kohapealseks väärindamiseks. Veebruaris kutsuti meid sel teemal arutama Riigikantseleisse ja paluti aidata vajaliku analüüsi lähteülesande koostamisega. Tegu on kindlasti väga pikaajalise protsessiga, hoiame teid arengutega kursis.

• PEFC audit oli edukas. Veebruaris korraldas BM Certification Estonia erametsaliidu PEFC säästva metsamajandamise sertifikaadi grupi auditi – meie grupiliikmete tegevuses puudusi ei tuvastatud. Märtsi seisuga on EEML PEFC grupis 126 metsaomanikku, kelle omandis on kokku rohkem kui 240 000 hektarit metsamaad.

• Tulumaksuseaduse muutmise ettepanek. Jätkuvalt on ministeeriumites arutlusel meie augustis tehtud ettepanek maksusüsteemi muutmiseks. Et suunata väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsi majandama, võiks füüsilisest isikust metsaomanikele ja FIEdele

Soovitused lindude häirimise vältimiseks. Koostasime metsaomanikele soovitused, kuidas kevadisel lindude pesitsusajal metsatöid planeerida ja linde vähem häirida. Soovituste kohta saab täpsemalt lugeda lk 8–9 ja www.erametsaliit.ee.

Märtsi seisuga on EEML PEFC grupis 126 metsaomanikku, kelle omandis on kokku rohkem kui 24O OOO hektarit metsamaad.

• Vaata oma metsa seisukord üle! Kevadel tasub oma metsa tervislik seisukord üle vaadata! Soovitame oma metsas kõndides muu hulgas jälgida, kas metsas on märgata kuivanud puid. Kas põhjuseks võib olla ürask? Kas metsas on murdunud või tormi heidetud puid? Kui metsas on palju vett, siis mis on selle põhjuseks? Kas on märgata kopra kinni aetud kraave? Kui hiljuti on istutatud noort metsa, siis kuidas see on talve üle elanud? Kas on märgata ulukikahjustusi? Leitud kahjustuste kohta tuleks esitada teatis keskkonnaametile. Üraskikahjude ennetamise kohta loe juhendit www.erametsaliit.ee/kasulikku/praktilisi-juhiseidja-nouandeid/.

• Metsamajandajate konkurss. Kui maailmas leviv viirus plaane segi ei löö, toimub metsamajandajate konkurss ka 2020. aastal. Täpsemat infot avaldame peagi erametsaliidu ja Erametsakeskuse kanalites. Kui soovid oma metsamajandamist näidata ja konkursil osaleda, anna endast märku aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

• Planeeringutes kaasa rääkimiseks tuleb endast märku anda. Kohalikes omavalitsustes on käsil üldplaneeringute tegemine. Oleme pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses üldplaneeringute koostamisega, kuid paraku sellest ei piisa, et omanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud. Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab meie kodulehelt www.erametsaliit.ee/huvide-kaitse/planeeringud.

• Viirus lõi plaanid sassi Aprillis oli meil plaanis pidada järjekordne erametsapäev ja kevadine volinike koosolek, kuid riigis kehtestatud eriolukorra tõttu lükkusid need üritused edasi.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

aprill 2O2O

25

teated

26

sinu mets

aprill 2O2O

VIIO AITSAM

teated

Valmimas on uue arengukava esialgne versioon Metsanduse 2O21–2O3O arengukava MAK2O3O kokkupanek on nüüdseks kestnud juba kaks aastat ning kolmas aasta on ees.

KRISTEL JÄRVE keskkonna­ ministeeriumi metsaosakonna juhataja

2

018. aastal tegelesime metsanduse olukorra põhjaliku kirjeldamisega ja laialdase probleemistiku kogumisega. Mullu jätkasime samasuguse põhjalikkusega, kogusime ettepanekuid probleemide lahendamiseks, ühtlasi leidsid aset huvirühmade kohtumised arengukava eesmärkide ja meetmete seadmiseks. Et kujundada kogutud ettepanekud tervikuks ja anda otsustajatele selged arengusuunad, mille vahel valida, lasime teadlastel koostada metsanduse arengustsenaariumid. Tänavu koostame MAK2030 eelnõu teksti. Selle esialgne, kuigi veel väga toores kavand on juba olemas.

Mis sai arengustsenaariumidest?

MAK2030 koostamine on olnud algusest peale avalik, selles on kaasa löönud sadu inimesi. Just selleks, et võimalikult paljud huvilised saaksid metsade tuleviku asjus kaasa rääkida, saigi arengukava kokkupanekuga nii aegsasti algust tehtud.

Mullu sügisel valmisid teadlaste abiga metsanduse neli arengustsenaariu-

mi, nimeks Rebane, Karu, Ilves ja Hunt.

Nende koostamisel võeti aluseks huvirühmade aruteludel leitud erimeelsused. Kõiki nelja saatis nn ühisstsenaarium, mis põhines huvirühmade kokkulepetel. Iga stsenaarium rõhutas erinevat suunda metsanduses – Rebane kohalikke huvisid ja loodusturismi, Karu looduslikku arengut ja elurikkust, Ilves metsa ja metsamaastiku suuremat planeerimist ja Hunt metsa puidulise kasutuse arendamist.

Lisaks tellisime arengustsenaariumidele mõjuhinnangu. See pidi aitama juhtkogu detsembrisse planeeritud kohtumistel valida välja ühe sobiliku stsenaariumi või erinevate stsenaariumide kombinatsiooni, mille põhjal MAK2030 eelnõu koostada. Kahjuks stsenaariumidele tellitud mõjude hindamine ebaõnnestus. Meile esitatud töös oli vigu, töö ei vastanud püstitatud ülesandele ja seda ei saanud kasutada. Põhimõttelisim viga tehti eesmärgi valikul: eelistati üht valdkonda (ökoloogilist) teistele (kultuurilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele).

Selline lähenemine ei vasta arengukava koos huvirühmadega paika pandud eesmärgile arvestada kõigi nelja valdkonnaga korraga.

Detsembrisse olid planeeritud juhtkogu kohtumised, kus tahtsime valida kuni kaks stsenaariumi, millega edasi minna ja mille põhjal MAK2030 eelnõu kavand koostada.

Mõjude hindamiseta ei pidanud juhtkogu aga edasisi arutelusid mõttekaks ja otsustas arengustsenaariumid kõrvale jätta. Ühtlasi tähendas see, juhtkogu ei jõudnud erimeelsuste ega leitud puudujääkide vähendamiseni. Konsensuslikult otsustati metsanduse arengukava eelnõu

Kuhu liigub Eesti metsandus?

Arutelud kestavad.

kavandi koostamine anda keskkonnaministeeriumile.

Keskkonnaministeerium kirjutabki aasta algusest saati MAK2030 eelnõu. Enam kui kahe aastaga on materjali kogunenud palju. Võtame meile pandud ülesannet väga tõsiselt ja täiendame teksti pidevalt, arvestades juhtkogu tagasisidet.

Mõjude hindamine on veel ees Arengukava eelnõu kavandi koostamisel on aluseks võetud MAK2030 koostamise ettepanek, huvirühmade ühisosa ehk ühisstsenaarium, alusuuring jm hiljem lisandunud informatsioon. Eelnõu esmane kavand, sugugi veel mitte lõplik ega viimistletud eelnõu, on ka juba kokku pandud. Pärast selle täiendamist – eeldatavalt aprilli lõpus või mai algul – kohtume arutamiseks taas juhtkoguga.

Arengustsenaariumide mõjude hindamise ebaõnnestumise eest on ministeerium palju kriitikat saanud. Rõhutan, et see telliti vaid arengustsenaariumide jaoks. Kogu MAK2030 eelnõu ellurakendamise mõjude hindamine on alles ees.

Arengukava mõjude strateegilise hindamise tegija leidmiseks korraldatud riigihange on seni kahel korral ebaõnnestunud. Uus riigihange on kavas välja kuulutada, kui on valminud arengukava eelnõu esmane kavand. Ilma strateegilise mõjuhinnanguta ei saa eelnõu valmida ega Riigikogu heakskiitu pälvida. Seega sõltub arengukava valmimise aeg paljuski just mõjuhindaja leidmisest.

Hoiame pöialt ja usume, et parimal juhul võiksid metsanduse uue kümnendi arengusuunad veel selle aasta lõpus seadustatud saada. sinu mets

aprill 2O2O

27

ametlik info

Metsanduskool ootab uusi õppureid Luua metsanduskool on praktilist metsandusharidust pakkuv kutseõppeasutus, kuhu saab õppima asuda nii noor huviline kui ka juba kogenud metsamees. Õppida saab nii päevases vormis kui ka sessiooniõppes, mis sobib eriti hästi neile, kel soov töö kõrvalt mõnel päeval kuus metsatarkust omandada. Õppimine on kõigile tasuta!

Erialade valik on lai – endale sobiva leiab igaüks: meie metsades saavad praktilised oskused nii arboristid, metsakasvatajad, metsatehnikud, metsamajanduse spetsialistid, puittaimede hindajad kui metsamasinajuhid. Kel soov metsandusest veidi eemale kiigata, saab kandideerida populaarsele, loodust nautima õpetavale matkajuhtimise erialale.

Päevase õppe vastuvõtt algab Luua metsanduskoolis 15. mail ning kestab 3. juulini. Sessiooniõppe avalduste vastuvõtt kestab 15. juunist 10. augustini. Lisainfot leiab www.luua.ee.

Erametsaomanikud peavad tegemist üha olulisemaks Veebruaris lõppenud metsameetme toetuste taotlemise voorus küsiti hooldusraie toetust viiendiku võrra suuremale metsamaa pindalale kui mullu.

ANNIKI LEPPIK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

S

A Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun avaldas heameelt, et erametsaomanikud peavad noores puistus hooldusraie tegemist järjest olulisemaks – toetuseks taotletav summa on viimasel aastal suurenenud, mis näitab eraomanike teadlikkuse tõusu hooldusraie vajalikkusest. „Õigeaegse hooldusraiega kasvata-

me kvaliteetse tulevikumetsa – liiga tihe puistu raiutakse hõredamaks, andes allesjäävatele puudele valgust ja ruumi,” selgitas Aun. „Hooldusraie on hea ka kliimamuutuste leevendamise seisukohast, sest jõudsalt kasvav puistu seob kiiremini süsinikku. Lisaks saame tulevikus kvaliteetset puitu, millest valmistada tooteid, kuhu süsinik on pikaks ajaks talletatud.”

Kokku laekus metsameetme esimesse vooru toetussoove 2,23 miljoni euro eest, mida on 360 000 euro võrra enam kui eelmisel aastal. Suurim muutuja kahe aasta võrdluses on just hooldusraie – tänavu küsiti toetust kuni 30aastases puistus hooldusraie tegemiseks 11 753 hektarile metsamaale kogusummas 1,869 miljonit eurot, mullu 9277 hektarile.

Sarnaselt varasemaga on pindalalt enim soove hooldusraie toetamiseks laekunud Pärnumaalt, tänavu kokku 1247 hektarile.

Lisaks hooldusraietele sai metsameetme taotlusvoorust toetust küsida kasvavate puude laasimiseks, ulukikahjustus-

Vääriselupaiga lepingute sõlmi Mullu sõlmisid erametsaomanikud 55 vääriselupaiga kaitse lepingut, tänu millele suurenes lepingutega kaetud vääriselupaikade kogupindala ligi veerandi võrra.

R

iik peab vääriselupaiga (VEP) lepingute sõlmimist prioriteediks ka tänavu ja metsaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerimiseks on raha eelarves olemas.

Aasta esimeses kvartalis aeglustas VEP-lepingute sõlmimist Vabariigi Valitsuse märtsis välja kuulutatud eriolukord seoses Covid-19 viirusega, mistõttu notarid ei tööta. Erametsakeskus jul-

28

sinu mets

aprill 2O2O

gustab siiski oma soovist vääriselupaiga lepingut sõlmida aegsalt teada andma, et olukorra normaliseerudes oleks võimalik nende menetlemisega kohe jätkata.

Huvi on mitmekordistunud 2019. aastal sõlmiti 55 VEP-lepingut kogupindalaga 126 hektarit. Aasta lõpu seisuga on erametsades VEP-lepingutega kaetud 641 hektarit metsamaad, sellest juriidiliste isikute omanduses 237 ja füüsiliste isikute omanduses 402 hektarit. 2018. aastal sõlmiti VEP lepinguid kõigest neli.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve avaldas heameelt, et viimastel aastatel on era­ metsaomanikud muutunud teadlikumaks oma metsas asuvatest väärtustest

ja ühtlasi ka võimalustest neid väärtusi kaitsta. „Mitu aastat oli erametsaomanike huvi nende lepingute sõlmimiseks pigem vähene, aga nüüd oleme pidanud otsima lisaraha, et erametsaomanike ootusi täita. Ka selleks aastaks oleme planeerinud rahaliste vahendite suurendamist, et veelgi rohkem metsaomanikke vääriselupaiku kaitseks,” ütles Järve.

Riik hüvitab saamata jäänud tulu Vääriselupaik on metsas ala, kus suure tõenäosusega võib esineda kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualte või haruldasi liike. Riigimetsades võetakse vääriselupaigad automaatselt kaitse alla, erametsades on nende kaitse vabatahtlik.

ametlik info

hooldusraie HOOLDUSRAIE TOETUSSOOVIDE PINDALA 2O2O Maakond Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

Taotletud pindala (ha) 698,12 253,71 615,61 1 051,32 467,82 243,64 1 160,10 1 022,90 1 247,21 794,45 147,73 561,18 867,42 1 191,72 1 430,52 11 753,45

te ennetamiseks, tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ja männikärsaka või juurepessu vastase tõrjevahendi soetamiseks. Metsaühistutel oli võimalik taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.

Natura 2OOO toetusvoor toimub 4.-22. aprillini

A

prillis saab küsida Natura hüvitist looduskaitsepiirangute eest Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Toetuse määr hektari kohta on sihtkaitsevööndis 110 eurot aastas ning Natura 2000 ala piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot aastas.

Taotluse saab esitada vaid e-PRIA portaalis, taotluse täitmisel abistavad metsaühistud üle Eesti, nõu saab küsida ka Erametsakeskuselt.

Seoses Covid-19 viiruspuhanguga välja kuulutatud eriolukord on muutnud ka metsaühistute töökorraldust, mistõttu mitu ühistut on tänavu otsustanud metsaomanike nõustamise ja abistamise Natura 2000 toetuste esitamisel oma kontorites ära jätta.

Valdav osa metsaühistuid on kätte-

saadavad e-posti ja telefoni teel ning vajadusel lepitakse metsaomanikuga kokku individuaalne kohtumine. Täpsema info selle kohta, kuidas ühistu praegusel perioodil oma töö korraldanud on ja milliseid nõustamisviise pakub, saab, kui võtta lähima metsaühistuga otse ühendust.

Natura 2000 toetustaotluse täitmisel võib küsimuste korral pöörduda ka otse Erametsakeskuse toetuste osakonna poole kas e-postiga (natura@ eramets.ee) või telefoni teel (5668 3263, 5683 3428).

Eriolukord ei mõjuta taotluste esitamist e-PRIA portaalis ega nende hilisemat menetlemist, mis toimub tavapäraselt.

Lisainfo taotlemise tingimuste kohta: www.eramets.ee/natura. Samalt leheküljelt pääseb ka kõige värskema infoni Erametsakeskuse ja metsaühistute kontorite lahtiolekuaegade muudatuste kohta.

ERAMETSAKESKUS

mimine on ka tänavu prioriteet Metsaomanik saab vääriselupaiga kaitseks sõlmida lepingu, kus riik ja metsaomanik lepivad kokku, et omanik jätab vääriselupaigas metsa majandamata ja riik hüvitab seetõttu saamata jäänud tulu.

Sellise soovi korral tuleks esmalt pöörduda keskkonnaametisse, kes kontrollib vääriselupaiga olemasolu, vajadusel korrigeerib piire ning teeb hinnakalkulatsiooni. Keskkonnaameti väljastatud akti alusel korraldab Erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise, millega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20 aastaks.

Hüvitist maksab Erametsakeskus omanikule iga-aastaste võrdsete maksetena. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnaamet.

ERAMETSAKESKUS

Keskkonnaameti töötajad vääriselupaikade eksamit tegemas.

ERAMETSAKESKUS

sinu mets

aprill 2O2O

29

ametlik info KINNISVARA

LOODUS

RMK jätkab looduskaitsealuste kinnistute ostu Varem said eraomanikud, kes soovisid oma looduskaitsepiirangutega maa riigile müüa, seda teha maa-ameti kaudu. Alates 2018. aasta algusest tegeleb ostmisega RMK. Selle aasta jaanuari lõpuks oli RMK ostnud eraomanikelt 63 kinnistut.

Et maade omandamiseks raha saada, müüb RMK maatükke, millel ei ole RMK jaoks väga suurt väärtust. Sellised on näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, ligipääsuta maatükid jms. Tänu uuele korraldusele on lühenenud looduskaitsemaid riigile müüa soovivate inimeste ooteaeg. Kauem tuleb oodata neil, kes maad ostes olid looduskaitsepiirangutest teadlikud.

Märtsi seisuga oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 110 avaldust. Järjekord on näha keskkonnaministeeriumi kodulehel. Tänavu on RMK-l maade ostuks 5 miljonit eurot.

RMK on maa riigile ostja, kuid ostule eelnevad toimingud teeb keskkonnaamet. Omanikul, kelle maal on looduskaitsepiirangud, mida hinnatakse oluliseks (nt uuendusraie täielik keeld jms), tuleb maa riigile müümise soov esitada keskkonnaametile. Täpsemad juhised: www.keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaagentuur kutsub üles loodust vaatlema Keskkonnaagentuur ootab inimestelt igasuguseid loodusvaatlusi, mis tähendab, et vaatlusandmed kantaks ka loodusvaatluste andmebaasi veebilehele /lva.keskkonnainfo.ee. Aeg-ajalt kutsutakse üles keskenduma teatud liikidele, kelle kohta on andmebaasis andmeid liiga vähe. Tänavu kevadel on üheks selliseks liigiks näiteks orav.

Oravavaatlused on seotud sellega, et alates 2019. aastast käivad keskkonnaagentuuris Eesti imetajate atlase koostamise tööd. Eesmärk on kaardistada kõikide meil vabalt elavate imetajaliikide levik perioodil 2000–2022. Parima ülevaate levikust saab, kui ühendatud on riiklik seire ja vabatahtlike vaatlejate esitatud andmed.

Neil, kes on aktiivselt huvitatud olla osaleja vabatahtlikus seires, tasub liituda Facebooki grupiga „Vabatahtlik seire” või anda endast märku keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur. ee/vabatahtlikseire. Liitujad saavad pidevalt teavet vaatluskampaaniate jms kohta.

Allikas: keskkonnaagentuur

Allikas: RMK

KLIIMA Kuidas kliimamuutused metsa kasvule mõjuvad?

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt leiab tänavu valminud raporti „Mets ja kliimamuutused”. See Cambridge’i ülikooli Eesti keskkonnaagentuuriga koostöös tehtud raport vaatleb nelja stsenaariumi vormis, milliseks võivad kujuneda kliimamuutuste taustal Eesti metsa järgmised sada aastat. Üks põhiteese, mis tulevikustsenaariume raamistab, on, et metsa kasvamisel on roll kliimamuutuste pidurdamisel, aga samal ajal mõjutavad need muutused oluliselt metsa tervist. Inimesed oma metsamajandusliku tegevusega saavad aidata metsal kliimamuutustega kohaneda.

Raport toob muu hulgas välja (arvestades süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi) keskmised aasta raiemahud, mille puhul peaks metsa tagavara jääma kas samaks või suurenema. Seejuures rõhutatakse, et uuendusraietel tuleks raiuda raievanuse saavutanud või vanemat metsa ning raiete tegemisel tuleb jälgida raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalset vahekorda. Kliimamuutustega kohanemiseks saab metsi aidata näiteks vähendades liigniiskust ja tulekahjuohtu. Vt lähemalt: www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/ uuringud.

Allikas: keskkonnaministeerium

30

sinu mets

aprill 2O2O

Seni liiga vähe vaadeldud orav.

VIIO AITSAM

LOODUSKAITSE Eesti maismaast on kaitse all üle 19% 2020. aastal ehk 110 aastat pärast Eesti esimese looduskaitseala loomist Vaika saartel Saaremaal on kaitstavate loodusobjektidega kaetud 19,4% Eesti maismaast, veealast on kaitse all 28%.

Hetkel on Eestis 450 kaitseala, 319 hoiuala, 1553 püsielupaika, 512 kaitsealust parki, 1066 kaitstavat looduse üksikobjekti ja 23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti.

Viimase viie aasta jooksul on kaitstavate alade pindala suurenenud 55 279 ha võrra, samal ajal on u 4000 ha ka kaitse alt välja arvatud. Kaaluka osa kaitsealade kasvust moodustavad 2019. aasta veebruaris valitsuse langetatud otsusega kaitse alla võetud laane-salumetsad.

Suur töö on ära tehtud kaitserežiimide täpsustamisega. Kaitsekordade ülevaatuseks on aega 1. maini 2023. Praegu on jäänud hinnata veel 75 kaitseala.

Eesti looduskaitse juubeliaasta tunnuslause on „Hoia, mida armastad”. Looduskaitsekuu on Eestis traditsiooniliselt mais.

Allikas: keskkonnaministeerium

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Metsaomanike struktuur • Eestis on erametsamaad 1 114 695 ha (2O1O oli 1 O1O 788 ja 2O15 oli 1 O65 993 ha).

• Erametsomanike metsaomandi keskmine pindala on 1O,69 ha, kusjuures füüsilisest isikust metsaomanike puhul on see 6,6 ha ja juriidilisest isikust metsaomanike puhul 78,7 ha.

• Metsaomanike hulka on arvatud kõik maaomanikud, kellel on vähemalt O,1 ha metsamaad (maatulundusmaa kategoorias).

• Metsaomanike struktuuri on Eestis uuritud 2O1O, 2O15 ja 2O19. Võrreldavad on 2O1O. ja 2O19. aasta andmed, kuna 2O15. aasta andmetes on omanike hulka arvestatud ka need, kelle metsamaa on elamumaa kategoorias.

füüsilisest isikust metsaomanikud

füüsilisest isikust metsaomanikud

juriidilisest isikust metsaomanikud

juriidilisest isikust metsaomanikud

Kokku 97 272 erametsaomanikku

Kokku 1O4 311 erametsaomanikku

O%

2O%

4O%

6O%

8O%

1OO%

O%

2O%

4O%

6O%

8O%

1OO%

• Erametsaomanike koguarvust on valdav enamus füüsilised isikud, aga pindalaliselt kasvab juriidilisest isikust metsaomanike omand.

Allikas: Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal, koostas keskkonnaministeeriumi tellimusel ForInfo, Tartu 2019

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee