Sinu Mets nr 57, detsember 2019 by SA Erametsakeskus

Nr 57 METSA Ã&#x2022;PPELEHT

Detsember 2O19

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

METSAOMANIK

4 Põlised talumaad olgu põlisrahva käes 6 Kuidas kasvatada segametsa 2. 8 Metsandus kui lahendus kliimamuutuste leevendamiseks 9 Eraomanikud hoolivad üha enam looduskaitsest 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Metsanduse arengukava kui peegel

JAHIMEES

12 Mida oleks õppida aastast 2O19? 13 Põdra nahast tehakse koertele konte 14 Paeluss, kes võib tekitada tõsist kahju 16 Ulukipeletusreflektor – mis see on? 17 Kui liikvel on jälgimisseadmega hundid... 18 65 aastat eesti hagija tõu kinnitamisest 18 Vibujahimehed Eesti metsades

METSAELU

Metsa õppeleht

20 Kuuse-kooreüraskil oli hea kevad, kuid kehv suvi 22 Röövlinnud näitavad keskkonna seisu 23 Merikotkas sai uue kaitse tegevuskava 24 Ämblikud metsas 26 Mõne ämblikusugukonna esindajate elupaiku metsas (skeem)

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Ingmar Muusikus – merikotkas ja kuu

8 TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Eesti Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu 30 Pärast raiet tuleb uus mets, pärast raadamist ei tule

AMETLIK

31 Aasta lõpp on puitu müüvale metsaomanikule keeruline 31 Metsa uuendamisega läheb kõik tavapäraselt ehk – järjest paremini 32 Järgmine metsameetme taotlusvoor tuleb veebruaris 32 Tänavu saab taotleda veel metsa inventeerimise toetust 33 Poolas eelistatakse metsade uuendamisel istutust külvile 34 Uudised

20 sinu mets

november 2O19

metsaomanik

Põlised talumaad olgu Sellist sidet, nagu füüsilisel isikul oma metsaga tekib, ei saa paratamatult tekkida ei firmametsas ega riigimetsas.

ARDI ALLIKMETS parim metsamajandaja 2019

inu 85 ha metsaomand jääb Harjumaale Saue valda kolmele põlisele talukohale. Üks neist, Allika, on oma esivanemate talu, ja teised on ostetud sugulaste käest. Metsad kujutavad endast suures osas endisi, nüüd metsastunud heina- ja karjamaid. Looduslikult tekkinud kuusikutes on juuremädanik (juurepess) sees. Metsa tervise nimel tuleb ka paratamatult raieid teha. Ühe talu kinnistul kasvas kõrgel nõlval ilus kuusemets. Vaatasin, et üksikud kuivanud kuused olid hulgas, aga ei raatsinud raiuma minna. Mõne aja pärast olid need puud juba pikali ja kuivanud puude hulk suurem. Kui lõpuks raietehnika sain, oli mõni üksik toores puu veel püsti. Sellisesse metsa kasvab sarapuuvõsa peale ja kui midagi ette ei võta, on seal lõpuks niisugune läbimatu võpsik, et metsloom ka sinna minna ei taha. Algus koos isaga Kui isa veel elas, oli Allika tema toimetada, mina sinna vahele ei torkinud. 1967. aasta torm tõmbas seal puud pikali. Isa tegi uuesti kasvama hakanud metsas küttepuid, raius kõveraid kaski jms kuuskede järelkasvu pealt ära, nüüd kasvab seal päris ilus kuusik. Mina tegutsesin varem rohkem teistel kinnistutel, kus on ka raieid rohkem tehtud. Allikal on üksainus eraldis, kus metsa seisukorra tõttu oleks vaja nüüd veel lageraiet teha, aga just see mets kaitseb talu Tallinna-Pärnu maantee müra eest.

sinu mets

november 2O19

Meil pole nii, et lähed õhtul välja, vaatad tähti ja naudid vaikust – kõik käib maantee müra foonil. Läbi aja olen vanades talukohtades metsa kõrval hooldanud ka rohumaid, teinud nn euroheina. Siis tulid vahepeal need hekseldamise keelud ja... Hea, et nüüd poeg otsustas loomapidamise kasuks. Usun, et esivanemate hinged on ka rahul, et maad on jälle kasutuses. Arvan, et põlised talumaad peaksid olema põlisrahva käes. Juba ainuüksi selle nimelgi toimetan oma metsades, et need ei satuks firmade kätte ja sealt edasi pensionifondidele. Mets on müstiline Mets on tegelikult müstiline. Tean seda juba lapsepõlvest. Igas metsas on sellised kohad, mis pole kaitse all ega vääriselupaigad, aga tunduvad teistmoodi, kui seal käia ja olla. Minu metsas on üks paik, kus kasvavad kolmnurgas kolm võimsat kolmikkuuske (kolm taime ühes istutusaugus). Üks tuttav mees rääkis, kuidas seal ööbides tunnetas omapärast energiat. Mets on ühest küljest omanikule nagu pank, mis aitab, kui on vaja midagi suuremat ette võtta, aga teisalt on lihtsalt mõnus, kui lähed mööda metsateed, mille oled võsast lahti hoidnud – jalutad seal ja vaatad. Mu isa ikka ütles, et mets on samasugune, nagu oli tema lapsepõlves. Kui seal kogu aeg käid, ei tajugi, et tegelikult ta pidevalt muutub ja kasvab. Teine asi, et nii kaua, kuni mets kasvab, tundub ta väga suur, lõputa ja otsata, hästi vaheldusrikas. Kui teed uuendusraie, on ta äkki üks väike lage plats. Aga siis tulevad muidugi hästi välja pinnavormid, kivikogumid jms. Mu kunagine maamõõtja amet on vist kaasa aidanud, et oskan maastikku vaadelda ja seda vanade kaartidega kokku viia. Midagi on metsa kohta kõrva taha jäänud ka esivanemate jutust. Nii olen leidnud oma maadelt näiteks mõisaaegse põneva heinamaade niisutamise süsteemi, varem teadmata lohukivi jne. Metsade see külg, mida nimetatakse pärandkultuuriks, avaneb kergemi-

Pilt on tehtud suvel, kui erametsaliidu metsamajandajate konkursi žürii käis Ardi Allikmetsa metsas. Parasjagu ollakse paigas, kus kasvab kolm võimsat kolmikkuuske.

ni oma pere käes olnud talus. Võõra talu metsa omanikule on see keerulisem, aga ka siis on maastiku ilme, vanade kaartide ja pärimuse kirjelduste abil võimalik aru saada, mida selles kohas on varem tehtud. Mina käisin kohapärimuskursusel ja sain sealtki lisaks materjale siinse piirkonna kohta. Siis käibki nii, et loed pärimust, katsud kaardil selle koha üles leida ja seejärel vaatad seda looduses. Olen muu hulgas Eesti muinastaide seltsi liige, nõukogude ajal käisime Karjalas Äänisjärve kaljujooniseid uurimas. Nüüd me Karjalas enam ei käi, aga igal aastal saame Allikal kokku. Siis käime ümbruskonna huvitavaid objekte vaatamas.

metsaomanik

VIIO AITSAM

põlisrahva käes

Linn ja maa Enne kui päriselt maale tagasi tulin, elasin Laagris ja siis näis Tallinn ka talutav elamise paik, aga nüüd, kui juba mõnda aega olen Allikal tagasi, ei saa enam seal käiagi. Isegi kui midagi erilist ei tee, tunned, kuidas linn su energiast tühjaks lüpsab. Linnad justkui ongi selleks tehtud, et inimesi vaos hoida. Mulle tundub, et just sellepärast meil talude arengut ei soosita, vaid hoopis suuri tegijaid. Kõlab üleskutseid, et tulge maale elama, aga suurpõllumehed, kes võivad tulijale maja anda, ei anna ju põllumaid, sest need on neil kõik endil kasutusel. Minu isa alustas ka taluga, olid lehmad ja muu. Esialgu oli piimapukk talu-

tee otsas, siis üks kogu küla peale ja lõpuks polnud neid üldse. Sellist arengut tagasi pöörata oleks väga raske. Üks jutt käib praegu, et riik hakkab ostma maid tagasi nende inimeste jaoks, kes maale kolivad. Minu meelest pole vaja osta. RMK sai enda kätte suurel hulgal endiste talude maid, mis korjati minister Villu Reiljani ajal erastajate eest ära. Just need põlised talukohad võiks nüüd inimestele anda – need peaksidki inimeste käes olema. Toomas Lemming kunagi rääkis, et kas Rootsis või kus on selline kord, et eraisik võib metsa müüa vaid eraisikule ja juriidiline isik juriidilisele. Selle mõttega, et inimeste metsaomand säiliks. Midagi sellist võinuks meilgi olla.

Metsafirmade töökultuur ja suhtlemise tase on palju paremaks läinud, aga neil paratamatult ei ole selle maaga niisugust sidet nagu kohapeal elaval isikul. RMK on reformidega hoopiski maaelust eemaldunud. Näiteks tee-ehitus, millega meie puutusime kokku seoses ühe põlluga, mida RMK-lt rendime. Põllule viivad vanad teed ja metsateed, nagu see struktuur on külas olnud. Nüüd tahab RMK seal läbi metsa ehitada täiesti uue tee. Kasutab seda raie ajal ja siis pikka aega pole teest kellelegi kasu. Parem võiks olemasoleva teedevõrgu korda teha. RMK mõtleb vaid enda peale, hoopis lõhub vanad teed läbi, justkui ei märkagi, kuidas aastasadadega kujunenud struktuuri maa pealt minema pühib. Metsaomanik ja sekeldused Metsaomanik olla on hea ja võiks rahus oma talus toimetada, aga ei lasta, kogu aeg tuleb sekeldada mingite piiride, teede, kooskõlastamiste ja kohtuasjadega. Maareformi ajal ei pööratud juurdepääsuteedele vajalikku tähelepanu ja ka nüüd, kui neid maid edasi müüakse ja jagatakse, tuleb pidevalt sellega kokku puutuda. Kogu aeg käib mingi jama ka kinnistupiiride ja kõlvikutega. Maa-ametil on oma süsteem, mis tugineb kõlvikute osas minu meelest veel nõukogudeaegsele maakasutusplaanile, ja PRIA-l oma süsteem, aga need kaks omavahel kokku ei saa. Kõik segadused ja arusaamatused, mis kohapeal tekivad, on jäetud maaomanike klaarida. Oli ka selline juhtum, et pidin oma kinnistu piirile jääva silla remondi eel maanteeametile selgitama, kuidas piiri tuleb arvestada piiriprotokolli, mitte maa-ameti kaardi järgi, kus kumer piir on märgitud sirgjoontega. Järgmisel korral, kui hakkasin maanteeametilt küsima kooskõlastust sellele, et naaber saab sealsamas minu kinnistust 3 m laiuse riba tee jaoks, hakkas kõik otsast peale, sest amet lähtus jälle maa-ameti kaardist. Vahel mõtlen, et mina Eesti Kaardikeskuse endise töötajana märkan selliseid asju ja saan enda eest seista, aga kes seisab nende maaomanike eest, kes kaartidega kursis pole. sinu mets

november 2O19

metsaomanik

Kuidas kasvatada segametsa? 2. Seekord vaatleme konkreetsemalt segapuistute kasvatamisega seotud probleeme.

EINO LAAS Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli lektor

õigepealt lühidalt meeldetuletuseks – eelmises osas oli ka sellest juttu –, mis on segapuistute eelised võrreldes puhtpuistutega: • Samas kasvukohatüübis on mulla omadused puht-okaspuistutest paremad. • Biomitmekesisus on suurem. • Liikide eri sügavuses asuva juurestiku tõttu on tormikindlus suurem ja kasvukoha mullapotentsiaal on mitmekesisemalt ära kasutatud. • Liikide mitmekesisuse tõttu on haiguskindlus suurem ja abiootilistest teguritest tulenevaid kahjustusi on vähem. • Puude tüved on parema kvaliteediga, seda just arukasel segus kuusega. • Arukask segapuuna kuuseenamusega puistus toodab kvaliteetset sae- või vineeripakku, vähendab üraski- ja juurepessuohtu ning suurendab aluspinna valgustatust. • Männi kasvatamine kuusikus suurendab tormikindlust, vähendab üraskikahjustuste võimalusi, samas annab mänd kuusega ühes võrastikutasapinnas kasvades kvaliteetset palki. • On ulukikahjustuste suhtes kaitstumad, samas elupaigarohkemad. • Kuuseuuenduse tekke võimalused on paremad (kui leidub viljakandvaid kuuski), kuigi nt suur kogus haavalehti maapinnal samas takistab seda. • Mitmekesisemate värvide ja vormidega mõjuvad puhkemetsamaastikus emotsionaalsemalt ja suurendavad selle väärtust.

sinu mets

november 2O19

Segapuistute kasvatamisraskused Segapuistute puudused võrreldes puhtpuistutega on peamiselt puhtmajanduslikud, tehnoloogilised ja ajakulupõhised, kuna nendes: • on seguliikidel erinev kasvurütm, valgusvajadus ja kasvukohanõudlus, mis komplitseerivad nende kasvatamist; • eksisteerivad liikidevahelised ja liigisisesed konkurentsiilmingud, mille dünaamilist arengut tuleb ette prognoosida (nt männi looduslikud taimed heakasvulises kuusekultuuris võivad kuusele alla jääda); konkurentsi pidurdamiseks tuleb pidevalt jälgida seguliikide kasvu ja positsiooni üksteise suhtes. • Teatud kindla koosseisuga segapuistute kasvatamine ning segakultuuride rajamine on rahaliselt ja tööajaliselt kulukam. • Majandamistehnoloogia pole lihtne, nt harvendusraietel on puidu kogumine ja realiseerimine keerukam: kokkuveol on puidusortide arv suurem ja iga sordi maht väiksem, see suurendab ka kokkuveo- ja transpordikulusid. • Okaspuuenamusega segapuistute kasvatamisel on vaja sagedasi hooldusraieid, mis aga noores eas on energiakulukad. • Põdrakahjustused on männi-lehtpuu seganoorendikes suuremad kui männi puhtnoorendikes. • Mõningaid raskusi on tootlike okaslehtsegapuistute jaoks sobivate kasvukohtade valikul (kasvatamine eeldab viljakamat, nõrgalt happelist või neutraalset mulda). • Kasvatamine ja majandamine on tervikuna keerulisem, rohkem oskusi, teadmisi ja mõttelist modelleerimist nõudev, nagu ikka viljakamate kasvukohtade puhul. Uus metsapõlvkond = kultuur + uuendus Segapuistute kasvatamise ja kasutamise põhimõtteliseks viisiks on metsade bioloogilist elurikkust ja mitmekesisust

MAJANDUSLIK ASPEKT • Segapuistu on eri puuliikide puidu erineva nõudluse ja hindade kõikumise korral majanduslikult ohutum alternatiiv. • Just noores eas on metsa kasvatamise kulud suuremad. Erandiks on metsa uuenemine, kus looduslikku kaske saab tasuta. Kuid okaspuukultuuride abil saab kiiresti liitunud võrastikuga varakult süsinikku siduva noorendiku. • Noorendiku hooldamisel kase säästmine ei alanda päriselt kulutusi, sest just kasvatamisele jäetavate puude valik võtab aega. Võrreldes puhtnoorendikuga on vajalik sagedamini korduv ja ajaliselt täpsem noorendiku hooldusskeem. • Harvendusraiel saadakse kasest noorte arukaskede kiire kasvu tõttu kvaliteetmaterjali kuusest varem. See suurendab või toob harvendustulusid varasemaks, mis parandab segapuistu kasvatamise ökonoomsust. • Okaspuudest kiiremini kasvava kase puidu tihedus tähendab ka suuremat süsiniku sidumist ja energeetilist väärtust, mis ainult toetab kase kasvatamist segapuistute koosseisus.

ning majanduslikku ja tehnoloogilist aspekti arvestav käitumine. Okas-lehtsegametsade saamiseks Eestis tuleb rajada kuuse- või männikultuure või mõlemale okaspuule sobivas kasvukohas nende kahe segakultuure, kuhu looduslikult tekivad kohe ka lehtpuutaimed. Edaspidises hooldamises juhindutakse selle poollooduslikult tekkinud segapuistu koosseisu puuliikide kasvunõudlusest ja seisundist. Selliselt tegutsedes ei saa ka kultuuri noorimat staadiumi nimetada monokultuuriks (see termin tähendab tegelikult ühest liigist istandikku mittemetsamaal), mis viimasel ajal on kujunenud moesõnaks. Kaasaja Eesti metsakasvatust võibki nimetada segametsaprojektiks kestusega 60–90 aastat. See algab okaspuukultuuri rajamisega, mis annab eelduse okas-lehtsegametsa kasvatamiseks. Metsakultuuride puhul tehakse tähtsa-

EINO LAAS

metsaomanik

Kuusekultuuris kuuse ja looduslike lehtpuude vahelise õige tasakaalu saavutamiseks on vaja jälgimist ja tööd.

mad otsused edasise arengu osas esimese 10 aasta jooksul, sest segapuistu koosseisu formeerimine algab metsakultuuri hooldamisega. Noorendikuea väike arengukava Lehtpuu-uuendusest sobivama osa säilitamine peaks olema ulatuses 20–35% kogu kultuurpuistu okaspuude arvust. Kui kultiveeritud on 2000 Ku/ha ja jätta hooldamisel lisaks 500 Ks (25% kultiveeritud kuuskede arvust), siis on hektaril 2500 puud, neist 20% kaski. Sellisel juhul kasvatatakse nt kuuse-kase segu kuuske eelistades. Kui kuusekultuur on halvasti säilinud, siis jäävad ülekaalu kased ja kuuse abiga püütakse kasvatada kvaliteetset jämedat kaske. Nii kuuse- kui männikultuuride puhul tuleb soosida okaspuude looduslike taimede teket, mis suurendab geneetilist mitmekesisust. Kuusekultuuride puhul

annab selleks parima võimaluse nt eelnev veerraie, männikultuurides kvaliteetsed elujõulise pika võraga männi seemnepuud. Looduslikult tekkinud lehtpuunoorendikus tuleb aga valgustusraiega soosida sinna tekkinud okaspuid. Sinilille tüübis, nt endise juurepessuhädadega kuusiku alal peaks eelistama männi-kuuse-kase segapuistute kasvatamist algse kultiveerimisega (nt skeem: Ks-Ku-Mä-Mä-Ku-Ks-Ku-Mä-Mä-KuKs-…). Suureks raskuseks on aga sinilille ja jänesekapsa tüübis raiestikel põõsaste, eriti sarapuude tõrje. Männitaimede elushoidmiseks on põõsaste ja tiheda rohttaimestiku pidev eemaldamine olulise tähtsusega. Teoreetiliselt sobiks sinilille tüüpi ka lehise kasvatamine nii mulla omaduste sobivuse kui lehiste endi ja nende puidu suure kestvuse (pikaaegne süsiniku siduja ja säilitaja) tõttu. Naadi tüübis (just jänesekapsa-naadi alltüübis) peaks olema suund kuuse

kultiveerimisele koos loodusliku või istutatud arukase kasvatamisega. Kui palju kuuske istutada? Sellele annab osalise vastuse taimede suurus, st kvaliteet mitmest aspektist. Tihedas kännustikus on häid istutuskohti (labidaga istutamiseks) vähem, hõredaim sead oleks 3 x 2,5 m (1330 tk/ha, kuigi nõutud on vähemalt 1500), tihedamad on 2,5 x 2,5 m (1600 tk/ha), 3 x 2 m (1670 tk/ha) ja 2,5 x 2 m (2000 tk/ha). Istutuseta domineeriks lehtpuu Okaspuukultuuride, ka männile talutavates tingimustes kuuse-männi segakultuuride rajamine, on abinõu okaspuu enamusega okas-lehtsegapuistute saamiseks. Muidu tekiks meil okaspuudele optimaalsetel muldadel järjest enam lehtpuistuid. 2018. aasta andmetel oli kuni 20aastaste männipuistute pindala 41 200 ha, sama vanusega kasepuistuid 128 500 ha; 21–40aastaste puhul vastavalt 69 100 ha ja 143 800 ha. Männi pindalad on 3 ja 2 korda kase omadest väiksemad. Ka jänesekapsa-pohla tüübis võib kask metsaäkke vaod täielikult okupeerida, kuigi see kasvukohatüüp on männi jaoks tootlikuim. Isevoolu looduslikult tekivadki meil peamiselt lehtpuunoorendikud – mida viljakam ja niiskem on muld, seda lehtpuurikkam on tekkiv noorendik. Okaspuude istutuseta langeks Eestis noorendike koosseis äärmusse lehtpuude domineerimisega, mille seest väheste looduslike okaspuude väljakasvatamine oleks väga raske ja eri aspektidest erilise mõjuta. *** Kokkuvõtlikult tuleks püüda kaasajal metsi käsitleda ja majandada matkides/kasutades rohkem ära mitmeliigilise (st ka mitmekülgse) ökosüsteemi võimalusi. Okas-lehtpuu segamets on sageli tervikuna tervem ja tootlikum mets, kui asju vaadeldakse nii puidutoodangu, elurikkuse, rekreatsioonivõimaluste kui ka metsade kahjustusriskide vaatenurgast ning valitakse kasvukoha ja hooldamisvõimaluste poolest optimaalne koosseisukombinatsioon. Siin peamiselt käsitletud okas-lehtpuumetsade kõrval on eluõiguslik ka männikuuse segamets. Avaldatud kärbitult Vt ka Eino Laas „Dendroloogia ja pargindus” (Tartu 2019), lk 500–504 sinu mets

november 2O19

metsaomanik

Süsiniku sidumise seisukohast on oluline pärast uuendusraiet uus metsapõlv kasvama panna.

Metsandus kui lahendus kliim Kliimamuutustega võitlemine olemas kasvuhoonegaasid – ühelt poolt äärmiselt vajalikud, teisalt on need kliion teema, mis muutub ajas mamuutuste probleemi põhjustajaks. järjest päevakajalisemaks.

ANNIKI LEPPIK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

ui maailm liigub eesmärgi poole muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peame järgmise 30 aasta jooksul välja töötama tehnoloogiad õhust süsinikdioksiidi välja võtmiseks. Praegu on ainuke toimiv lahendus metsandus ja metsade istutamine. Seda rõhutas Maalehe korraldatud konverentsil „Mets” Cambridge´i ülikooli majandus- ja kliimateadlane Annela Anger-Kraavi Kliima muutub soojemaks ja niiskemaks Anger-Kraavi selgituse järgi on elu Maal võimalik ainult tänu sellele, et meil on

sinu mets

november 2O19

Turvalises koguses süsinikdioksiidi aitab meil hoida maakera temperatuuri, kuid turvaline piir on ületatud. Tööstusrevolutsiooni eelselt oli CO2 tase 280 ppm*, mis on Maa temperatuuri hoidmise seisukohalt piisav. Turvaliseks tasemeks loetakse 350 ppm, tänavu mais oli see aga 411 ppm ning CO2 taseme tõusu ja inimtegevuse tulemusena on maakera keskmine temperatuur tõusnud kraadi võrra. Tänases kontekstis on paratamatus, et Eesti kliima läheb soojemaks ja niiskemaks ning kujutab ohtusid ka metsale. Mahedate talvede tõttu algab taimede kevadine kasvutsükkel varem ja taimed (sh puud) kasvavad kiiremini, samas kinnitab hiljutine uurimustöö, et siis nad ka surevad rutem. Lisaks loovad kliimamuutused soodsa pinnase võõrliikide levikuks, mis hakkavad ohustama meie enda omasid. Koos võõrliikidega levivad ka uued haigused. Pikemate põuaperioodide tõttu suureneb metsatulekahjude oht. „Kui tahame kliima soojenemist hoi-

da 1,5 kraadi piires, tuleb kiiresti tegutseda. Peame olema 2050. aastaks kliimaneutraalsed,” selgitas teadlane. „Siis peavad meil olema tehnoloogiad, mis aitavad õhust süsinikdioksiidi välja võtta. Mõned katseprojektid on täna olemas, kuid ainuke, mis töötab hetkel täismahus, on mets ja metsa istutamine.” Süsiniku sidumine ja talletamine Metsal kui kliimamuutuste leevendajal on väga oluline roll. IPCC** kliimaraporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsade süsinikuvaru ja suurendab neis süsiniku sidumist. Pika elueaga puidust toodetes jääb õhust puudesse seotud süsinik pidama aastakümneteks, palkmajades aastasadadeks. Märksõnaks on just talletamine, et süsinikdioksiid saaks ringlusest kõrvaldatud. Vähem oluline ei ole ka puittoodete eelistamisest tulev asendusefekt. Näitlikult: kui kasutame ehituses puitu betooni ja raua asemel, mille tootmine on väga süsinikumahukas, oleme ringlusest eemaldanud puitu talletunud süsiniku ja ühtlasi vähendame betooni ja raua tootmisel tekkiva süsiniku hulka.

ANNIKI LEPPIK

metsaomanik

Eraomanikud hoolivad üha enam looduskaitsest Erametsaomanike uuringu tänavused tulemused näitavad, et kui 2001. aastal oli metsa kasutuseesmärkidest metsaomanike jaoks kõige olulisem puidu saamine, siis praegu peetakse tähtsaks keskkonna- ja looduskaitset ning inimese kaitsmist. Kõige sagedamini peavad metsa omanikud metsa kasutamise eesmärkidest väga oluliseks niisiis tervisekaitset ehk inimese kaitsmist õhusaaste ja ilmastiku kahjuliku mõju eest, keskkonnakaitset kui maastiku, mulla või vee kaitsmist ning looduse kaitset. Puidu saamine reastus kasutuseesmärkide olulisuse pingereas pigem tahapoole, olles väga oluline metsaomanikest viiendiku jaoks. 65% metsaomanikest oleks nõus

loodushoiu nimel teatud osa oma metsamaast majandamisest välja jätma. „Metsaomanike suhtumise muutumine on ilmne – kui maareformi järel nähti metsaomandit tihtipeale esmalt tuluallikana, siis nüüdsed omanikud on valmis metsa pikaaegselt hoidma ja majandama. Selge märk, et ühiskond ei pea kartma, et eraomanik metsale liiga teeks,” märkis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. 2019. aasta kevadel korraldatud küsitluse eesmärk oli saada ülevaade Eesti metsaomanike väärtushinnangutest, teadmistest ja kavatsustest metsade majandamisel. Uuringu tegi Turu-Uuringute AS koostöös Tallinna Ülikooliga. ERAMETSAKESKUS

mamuutuste leevendamiseks IPCC raport seletab, et erinevate metsandusstrateegiate vahel on olemas põhimõtteline kompromiss – suurem raiemaht vähendab küll ajutiselt süsinikuvarusid looduses, kuid pikemas perspektiivis suurendab süsiniku sidumist metsades. Kasvavad elusorganismid, sealhulgas taimed ja puud, seovad fotosünteesi käigus õhust süsihappegaasi, mis talletub nende biomassi. Kuna noored puud kasvavad kõige kiiremini, on ka süsiniku sidumine nendes jõudsam. Lageraie versus raadamine Anger-Kraavi arvas, et Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. „Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,” sõnas Anger-Kraavi. Tema sõnul on oluline üksteisest eristada uuendusraiet (eriti just lageraiet) ja raadamist. „Metsa uuendusraie järel jääb maakasutuse eesmärgiks jätkuvalt metsa kasvatamine, maapind valmistatakse ette uue metsa kasvuks,” selgitas ta. „Raadamine aga tähendab senise metsamaa kasutuselevõttu muuks otstarbeks,

näiteks põllumaana või teede laiendamiseks, millega kaasnevad enamasti suuremad süsiniku emissioonid.” Oluline on puistu vanuseline koosseis Maaülikooli professor Veiko Uri märkis, et metsamajanduse positiivset mõju kliimale võib vaadelda erinevatest aspektidest. „Puitu pole võimalik saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, kuivõrd puit on süsinikuneutraalne ja kiiresti taastuv ressurss,” sõnas Uri. Teiseks on võimalik metsi majandades kujundada nende vanuselist struktuuri, sealhulgas tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. „Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem,” seletas ta. Maaülikooli professor Hardi Tulluse sõnul liigub maailma metsandus kahes suunas. Järjest rohkem metsi võetakse kaitse alla ja puid seal ei raiuta. Pikemas perspektiivis on neis loodusmetsades süsiniku sidumine ja emissioon tasakaalus: sama palju kui puitu juurde kasvab, seda ka looduslikult laguneb. Teisalt

rajatakse puiduvajaduse rahuldamiseks puuistandusi. „Maailma tööstuslikust puidukasutusest ehk tarbematerjaliks kasutatavast puidust tuleb üle kolmandiku plantatsioonilisest metsandusest, aga selge see, et nende istandike liigirikkus ei ole võrreldav looduslike metsadega,” ütles Tullus. Ta lisas, et Eesti ja ka lähiriikide metsad on pool-looduslikud – midagi on inimene istutanud ja midagi on loodus lisanud. Selliste metsade liigirikkus on hea ja nende jätkusuutlik majandamine puidu allikana ning metsaliikide elupaigana on edukalt ühildatav. Tullus lisas, et tuleb olla realist – metsa kõiki väärtusi ei saa üheaegselt samas puistus maksimeerida. Seades peamiseks eesmärgiks puidukasutuse, kaotame paratamatult liigirikkuses. Seades esimeseks loodusliku elupaiga, kaotame puidukasutuses. * ppm tähistab süsihappegaasi miljondikosa kuivas õhus. ** IPCC ehk valitsustevaheline kliimapaneel on ÜRO egiidi all tegutsev teadlastest koosnev organisatsioon, mis avaldab regulaarselt teadustöödel põhinevaid kliimamuutuste aruandeid. sinu mets

november 2O19

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Millised on meie metsad 1OO aasta pärast? Maailmas, aga ennekõike Euroopas, räägitakse üha enam majanduse süsinikuneutraalsusest. Puidupõhise biomassi laialdasemas kasutamises nähakse üht alternatiivi, et vähendada meie sõltuvust fossiilsetest kütustest. Teisalt on suurem raiemaht tõstatanud mure metsade elurikkuse ja süsiniku sidumise võime pärast. Arvestades veel kliima muutumisest tingitud mõjusid ja määramatust, on väga raske ennustada meie metsade koosseisu ja näitajate olemust tulevikus. Või kas on? Maaülikooli dotsent Mait Lang osales hiljuti rahvusvahelises uurimisprojektis, mille üks eesmärk oli välja töötada mudel (FORMIT-M), mis võimaldaks prognoosida metsade olemit lähtuvalt kliima muutumise stsenaariumitest ja metsa majandamise mõjudest. Mudeli sisendiks on kliima- ja metsade majandamise andmed. Metsa kasutatud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse järgi „kasvatatakse” mudelis puid suuremaks ja arvestatakse ka protsessidega, nagu näiteks looduslik väljalangemine jms. Veel tuleb arvestada näiteks sellega, et fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kasutamise tõhusus sõltub õhutemperatuurist ja -niiskusest. Puistute struktuuri saab muuta raietega, aga puistute majandamine sõltub puidu nõudlusest ja pakkumisest turul. Hiljuti ajakirjas Environmental Modelling & Software ilmunud, mudeli katsetamist käsitlevas artiklis (Härkönen jt 2019) teevad autorid väljatöötatud mudeli ja Euroopa 10 riigi

PRIIT PÕLLUMÄE dotsent, Eesti Maaülikool

PRIIT PÕLLUMÄE

(sh Eesti) metsandusstatistikat kasutades simulatsioone aastani 2100. Kasutades erinevaid majandamise stsenaariume, simuleerivad autorid Euroopa eri piirkondade metsade üldist olemit. Näiteks Euroopa metsade majandamise seniste mahtude jätkumisel prognoosis mudel metsade kogutagavara suurenemist, kuna raiemahud jäävad püsivalt juurdekasvunäitajatele alla. Intensiivsema majandamisega stsenaariumite korral oli simuleeritud metsade kogutagavara aga oodatult väiksem. Samuti illustreerisid autorid seda, kuidas ebaühtlase vanuselise koosseisuga metsade puhul on kõrge majandamisintensiivsusega aladel metsade kogutagavara (sh metsaökosüsteemis talletatud süsiniku kogus) aastakümnete perspektiivis kõikumises. Artikli autorid tõdevad kokkuvõtvalt, et metsade majandamise muutustel on ilmselt võimalikest kliimamuutustest suurem mõju nii puistute tagavarale, potentsiaalsele raiemahule kui süsinikubilansile. Vähemalt paistab nii olevat, jättes arvestamata võimalikud suurenevad looduslikud häiringud. Kuigi selliste simulatsioonide ja prognooside tegemine põhineb paljudel eeldustel ning on seetõttu oma vigadega, on sel suur potentsiaal tulevikumetsade kirjeldamiseks. Süsinik on tulnud metsandusse, et jääda Tänapäevane metsandus on üha enam seotud ühe elemendi – süsiniku – käekäiguga. Paljudel riikidel, sh Eestil, on vaja pidada arvestust maakasutusest ja selle muutumisest tingitud süsiniku-emissioonide üle. Teadusajakirjas European Journal of Forest Research avaldatud artiklis (Lutter jt. 2019) käsitles Eesti majandusmetsade süsinikuvarude küsimusi Reimo Lutter oma töörühmaga. Nad selgitasid eri kasvukohatüüpides olevate metsaökosüsteemide süsinikuvarusid. Lisaks maapealse biomassi hindamisele (puuderindest alustaimestikuni) analüüsiti ka mulla eri kihtidesse akumuleerunud süsiniku koguseid. Autorid tõdevad kokkuvõtvalt, et suurem osa Eesti metsade süsinikuvarust asub just mullas. Nad soovitavad Eesti metsade süsiniku arvestuses lähtuda metsakasvukohatüübist, sest see mõjutab mulla orgaanilise süsiniku sisaldust märkimisväärselt. Seetõttu on ka väga oluline, et metsa uuendamisel kasutataks kasvukohatüübile sobivaimaid puuliike. Süsiniku sidumise ja kliimamuutuste leevendamise seisukohast soovitavad autorid viljakates kasvukohtades suurendada puistute koosseisus lehtpuuliikide osakaalu. Viidatud allikad Härkönen, S.; Neumann, M.; Mues, V.; Berninger, F.; Bronisz, K.; Cardellini, G.; Chirici, G.; Hasenauer, H.; Koehl, M.; Lang, M.; Merganicova, K.; Mohren, F.; Moiseyev, A.; Moreno, A.; Mura, M.; Muys, B.; Olschofsky, K.; Del Perugia, B.; Rørstad, P.K.; Solberg, B. ... (2019). A climate-sensitive forest model for assessing impacts of forest management in Europe. Environmental Modelling & Software, 115, 128−143. Lutter, R.; Kõlli, R.; Tullus, A.; Tullus, H. (2019). Ecosystem carbon stocks of Estonian pre-mature and mature managed forests: effects of site conditions and overstorey tree species. European Journal of Forest Research, 138, 125−142.

sinu mets

november 2O19

metsaomanik

Metsanduse arengukava kui peegel Arengukava materjalid peegeldavad pea kõike, mis praegu ühiskonnas seoses metsandusega päevakorral on.

oostatava uue arengukava materjale tasub lugeda neilgi, kelle tulevikuplaanid piirduvad iseenda metsaga ja kes Eesti metsanduse teemadel avalikult sõna võtma ei kipu. Materjalides peegelduvad me metsandust mõjutavad erinevad vaated, mille pinnalt on välja pakutud edasiminekuteid. Kohati on kirjeldatud ideaale. Keskkonnaministeeriumi pingutused haarata arengukava koostamisse võimalikult suur hulk neid inimesi, kes metsa käekäigust huvitatud, on selles mõttes olnud viljakad, et kokku on koondatud väga mitmekesine ideede ja mõttearenduste kogum. Sellega on võimalik tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Nelja stsenaariumi suunad Nagu meedia vahendusel on kostnud, ollakse arengukavatöös sealmaal, et nelja stsenaariumi ja nende üle peetud mõttevahetuste põhjal on kokku leppimisel lõplik versioon, mille alusel pannakse kokku arengukava tekst. Suur avalik stsenaariumide arutelu oli 29. oktoobril. Viidatud kodulehelt saab vaadata tolle päeva ettekannete slaide ja kogu päevast videoülekannet. Sealtsamast leiab stsenaariumide tekstid, millele on n-ö ette ja taha lisatud, et tegu on tööversiooniga, mitte arengukava aluseks oleva lõpliku variandiga. Stsenaariumid on nimetatud metsloomade nimedega. Siinkohal nende nelja juhtlaused ja sisu iseloomustav nüanss metsanduse administreerimisest.

Arengukavatööd oma nimedega toetavad tegelased.

Rebane: „Mets on koht, kust teenitakse elatist ja puhatakse ning mets on esteetilis-visuaalset naudingut loov maastikuelement.” Metsanduse administreerimine toimub vastavalt valdkonnale keskkonnaministeeriumis (mets kui keskkond) ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumis (metsaressursside töötlemine, turism). Karu: „Mets on elurikas ja multifunktsionaalne ökosüsteem, mis on väärtus iseenesest ning allikas paljudele erinevatele ökosüsteemiteenustele.” Metsandust administreerib keskkonnaministeerium. Ilves: „Mets on maastikuliselt dünaamiline ökosüsteem, mida tuleb kasutada, jäljendades väikese- ja suurepinnalisi looduslikke häiringuid.” Administreerijad on keskkonnaministeerium (elurikkuse säilitamine, loodusressursside jätkusuutlik kasutamine) ja/või maaeluministeerium (mosaiikne maakasutus koostöös põllumajandusliku rohevõrgustiku komponentidega, nagu karjamaametsad, puisniidud, põlluservad, poollooduslikud rohumaad). Hunt: „Mets on majandusarengu oluline alustala, pakkudes ressursse kõrge lisandväärtusega metsatööstusele.” Administreerija on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kõigi nelja ühisosa Peale nende nelja on koostatud ka viies, mida nimetatakse ühisstsenaariumiks ja kuhu on koondatud „peamiselt huvirühmade aruteludel kon-

KESKKONNAMINISTEERIUM

sensuse saavutanud või universaalsed teemad, mis on kõikides stsenaariumides võrdsel kujul rakendatavad.” Selles on näiteks kliimapoliitikaga seonduv, metsaelustiku säilitamise pool, maastikuhoid jms. Sellest osast siin mõned nopped, mis peegeldavad tulevikku suunatud mõtteid: • Seoses kliimamuutusega on jutuaineks võõrliikide kasvatamise uurimine, et aidata metsasektoril kliimamuutustega kohaneda. • Tähelepanus on ökosüsteemiteenuste hindamine, kus metsaga on seostatud vesi ja õhk ehk teemat on käsitletud terviklikumalt. • Elurikkuse seires on jutuks seda olulisel määral laiendada, et see ei piirduks vaid kaitsealuste jms liikidega, vaid haaraks ka n-ö tavaliike. • Eraldi on keskendutud metsaomanike teavitamisele, et metsade majandamise tavapäraste teadmiste kõrval oleks rohkem infot ka erinevatest majandamisviisidest. Näiteks sellest, mis viisil majandada, et linnustik ka oleks hoitud jne. • Mainitakse vajadust hakata metsaja põllumajandusse (mõlemad maapiirkondades tähtsad valdkonnad) võrdväärselt suhtuma. See tähendaks maksustamise ühtlustamist, muu hulgas ka kütuseaktsiisi vabastust metsas sarnaselt põllumajandusega. Huvitav on, et keskkonnajärelevalve hulka on selles tekstis liigitatud ka metsade sertimine. SM

Vt lähemalt www.envir.ee.

sinu mets

november 2O19

jahimees

Mida oleks õppida aastast 2O19? Tark õpib teiste vigadest, aga enda omadest õppimine on sageli tõhusam.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

ööduv aasta jääb meelde kui hea koostööaasta maaomanikega, kui esmatöötluskohtade meetme ettevalmistamise aasta, metskitse küttimise suurima mahuga aasta jne. Seda loetelu võiks pikalt jätkata. N-ö õpetlikest teemadest valisin aga välja hoopis kolm sellist, mis on vägagi jahimeeste siseringi omad. Püüan neid vaadata „väljastpoolt” pilguga. Jahiohutus on äärmiselt tähtis 2019. aasta sai eelneva aasta juhtumite tõttu ja seltsis nüüd juba mitu aastat viljeldud aasta teema määramise kombe kohaselt endale jahiohutuse aasta nime. See on prioriteetne muidugi alati. Jahipidamisel on tegemist tulirelvadega, mis on ohtlikud ka kogenud kätes. Mitte keegi neist, kes puutuvad kokku relvadega, ei tohi eksida. Just sellepärast on ka järelevalveasu-

sinu mets

november 2O19

tused relvade küsimuses eriti ranged. Meil on juba harjutud, et vägijoogid ja relvad ei käi kokku. Sellele on kaasa aidanud nii teadlikkuse tõus kui ka vastavad kontrollreidid. Ehkki ei ole mugav olla kontrollitu rollis, peame enestele tunnistama, et kindlasti on tänu sellele ära hoitud nii mõnigi õnnetus. Kas aga on põhjust rahuloluks? Loomulikult loodame, et õnnetusi ei juhtu, aga tundub, et ainult lootmisest ei piisa. Jahiohutusnõuete täitmist kontrolliva keskkonnainspektsiooni info põhjal on põhjust muretsemiseks. 2018. aastal oli 6 jahiohutusealast rikkumist, kus autos oli laetud jahirelv. Lisaks oli kolm jahirelvaga seotud õnnetust, kus sai viga või hukkus inimene. 2019. aasta kümne kuuga on inspektsiooni andmetel rikkumisi tuvastatud rohkem. 11 korral on leitud autost laetud jahirelv ja kolmel korral on relv olnud autos püssikotist väljas. Et rikkumiste arv on suurenenud, ei saa kahjuks öelda, et jahiohutuse vallas oleks seis parem kui mullu. Kõige

Täieliku ohutuse tagamiseks jahil on vaja jahiohutuse nõudeid täita täpselt ja paremini kui seni.

enam on rikkumisi seotud laetud relva transportimisega autos – see on äärmiselt ohtlik nii jahimehele endale kui ka teistele. Kõrge riskiga on inspektsiooni hinnangul ka need ühisjahid, kus jahimehed unustavad enne kogunemist ja laskepaikade vahetamist relvad ohutuks teha. On ette tulnud ka olukordi, kus relv on jäetud järelevalveta kõrvalistele isikutele ligipääsetavasse kohta. Mida sellest õppida? Et täieliku ohutuse tagamiseks jahil on vaja jahiohutuse nõudeid täita äärmiselt täpselt ja paremini kui seni. Välisjahimeestele olgu määratud saatja 2019. aastal oli endiselt üleval välismaiste linnuküttide vägitükkide teema. Seadusesse sisse viidud kohustuslik koolitus, EJSi pidev selgitustöö ja jahikorraldajate tubli panus on olukorda tunduvalt parandanud. Selle eest suur tänu ja tunnustus nendele jahikorraldajatele, kellel asjad korras ja kelle külalistega pole probleeme. Tunnustus ka inspektoritele, kelle valvas pilk on fikseerinud rikkumised ja tänu kellele me nendest teame. Eesti jahimeeste selts on täna piisavalt suur ja võimas organisatsioon, et selliste probleemidega tegelda. Enamikel juhtudel ei ole rikkumiste puhul tegemist meie liikmetega ja kuna väikeulukijaht on seadusega antud maaomanike korraldada, lasub ka vastutus neil. Siis-

jahimees

Põdra nahast tehakse koertele konte Juba mitmendat aastat ostab Eesti jahimeeste selts kokku soolatud põdra- ja hirvenahkasid.

Valgepõsk-lagled. Kui mõtelda neist kui jahilindudest, läheb mõte kiiresti ka välisjahimeeste peale...

ki on see meiegi asi, sest selts on võtnud vastutuse Eesti jahinduse hea käekäigu eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja isegi allkirja võtmisele selle kohta, et kohustutakse järgima meie seadusi ja head tava ning mitte kasutama elektroonilisi peibutusvahendeid, on leidunud üksikuid, kes on ikkagi seda rikkunud. Reeglipäraselt pole sellistel puhkudel jahikorraldajat juures olnud. Mida sellest õppida? Välismaistel jahikülalistel peab olema kohapealse jahikorraldaja määratud saatja, kes neid juhendab, abistab ja vajadusel ka kontrollib. See on rahvusvaheline tava ja praktika, mis peab toimima ka meil, vaatamata sellele, et seadus seda ei nõua. Selgitagem ka head tava Keskkonnainspektsioon pöördus seltsi poole küsimusega Eesti jahinduse hea tava asjus. Nimelt selgus rutiinsel kontrollil, et ühe jahiseltskonna juures oli põllule jahivarjendi juurde seatud peibutusvahenditeks lindude maketid ja makettide vahele ka 10–15 juba kütitud lindu. Peibutistena kasutatud lindude peade alla olid paigutatud puuoksad nii, et need hoidsid lindude päid üleval. Jahimeesteks osutusid Lõuna-Euroopa päritolu mehed, kellele inspektorid selgi-

INGMAR MUUSIKUS

tasid, et kütitud lindude kasutamine peibutusvahendina ei ole ebaseaduslik, kuid on ebaeetiline. Välismaised jahimehed polnud sellise seisukohaga nõus ja tekkis sõnelus. Eesti keele rääkijaid nende seas ei olnud ja ka inglise keelt rääkis ainult üks isik. Nad leidsid, et kui linnud on juba surnud, siis pole probleemi neid ka peibutisena kasutada nagu mujal maailmas seda tehtavat. Seepeale keskkonnainspektsioon küsiski meilt, kas see tegevus vastab meie heale jahinduse tavale. Eesti jahimeeste seltsi juhatuse otsus oli: surnud lindude kasutamine peibutisena on vastuolus jahinduse hea tava ja meile omase jahikultuuriga; selline teguviis ei ole ebaseaduslik, aga on ebaeetiline. Otsus on põhjendatud hea tava 4. osaga, mis räägib tabatud jahisaagi lugupidavalt kohtlemisest. See tähendab, et kuni saak on elus, nõuavad nn ausa mängu reeglid, et kütt annab kütitavale võimalikult võrdsed võimalused. Kui saak on tabatud ja surnud, ei ole tabatul enam valikuvõimalust, aga jahimehe suhtumine on jätkuvalt lugupidav. Öeldakse, et tark õpib teiste kogemustest ja vigadest, loll enda omadest. Tegelikult on tihti nii, et teiste kogemustest-vigadest õppimine ei ole nii tõhus kui enda omadest õppimine. Õppimine teeb meid tugevamaks ja tugevate päralt on tulevik.

ullu tarnisid Eesti jahimeeste seltsi liikmed ligi 600 põdra- ja hirvenahka. Kui seda arvu võrrelda küttimistulemusega, siis tundub see väike, aga arvestades sellega, et lihakäitlusettevõtetesse müüakse ulukid koos nahaga, on pilt teine. Võib öelda, et kokkuost on läinud hästi – varem pole nii palju ulukinahku kokku toodud. Jahimehi huvitab, et keskkond oleks puhas ja kogu jahiressurss oleks ära kasutatud. Aasta-aastalt lisandub jahiorganisatsioone, kes nahkasid toovad. Sel aastal on näiteks lisandunud Pärnumaa ja Valgamaa. Selts kogub põdra- ja hirvenahad kokku ning viib Soome, kus neist valmistatakse koeratoitu. Nahalt võetakse karv maha, seejärel lõigatakse nahast ribad, mis keeratakse rulli. Ära kuivades on need rullid valged ja kõvad nagu kondid. Meie väiksemate asulate loomapoodidest ei pruugi põdra- või hirvenahast konte leida. Müüjad ütlevad, et need on tavapärastest veisenahast tehtud kontidest veidi kallimad. Samas on põdravõi hirvenahast kondid kõvemad ja niiöelda peavad kauem vastu. Loomapoodides on liikvel ka põdranahast liistakud, mida kondiks rulli pole keeratud. Seda toodet nimetatakse „põdranahast põdrakärbseks” ja tootja on liigitanud selle koerte maiuste hulka. Kondid ja maiused on soomlastest tootjate sõnul n-ö puhas kaup, mis sobib ka nendele kortele, kellel on allergiaprobleemid. EJS, SM Eesti keeli põdrakärbseks nimetatud maius, mis valmistatud põdranahast. Tootja on märkinud, et see sobib närimiseks just väiksematele koertele. INTERNET sinu mets

november 2O19

jahimees

Paeluss, kes võib tekitada tõsist kahju Alveokokk-paelussist nakatunud kopra leidsid jahimehed mullu novembris Kose kandist. EPP MOKS veterinaar- ja toidulaboratooriumi bakterioloogiapatoloogia osakonna juhataja

lveokokk-paeluss on, nagu nimigi ütleb, paeluss. Ta on parasiit, kes ussina parasiteerib ühel ja vastsena teisel peremehel. Paelusside puhul on tavaline, et vastsevorm ja täiskasvanud uss on välimuselt väga erinevad, paiknevad eri peremeestes ja eri organites. Kokkuleppeliselt peetakse peremeest, kelles parasiit suguliselt sigib, tema lõpp-peremeheks. Vaheperemeestes toimub parasiitide kasvamine, arenemine või paljunemine jagunemise teel. Kose jahimeeste kütitud kobras oli parasiidi vaheperemees. Alveokokk-paelussi areng Kuna alveokokk-paelussidel toimub suguline sigimine koerlaste sooles, on need tema lõpp-peremehed. Ussid ise on väikesed. Nende keha koosneb nookude ja iminappadega tillukesest päisest ning kolmest-neljast lülist. Kokku on ussi pikkus umbes 4 mm. Ta on võimeline ennast ise viljastama – parasiidil on lõpp-peremehesse jõudes olemas päis, mis kinnitub sooleseinale ja hakkab endale kasvatama lülilist „sabaosa”. Lülides on olemas nii isas- kui ka emassuguorganid, kuid lüli kasvades need taandarenevad ja kaovad – alles jääb vaid mune täis emakas. Kui lüli on munadega täitunud, eraldub see paelussi küljest ja satub väljaheidetega väliskeskkonda. Uss kasvatab lülisid pidevalt juurde. Oma elu jooksul

sinu mets

november 2O19

ALVEOKOKK-PAELUSSI ELUTSÜKKEL • Täiskasvanud paeluss paljuneb suguliselt lõpp-peremehe organismis. • Munad väljuvad lõpp-peremehest väljaheidetega ja satuvad vahe peremehesse juhuslikult. • Vaheperemehes koorub munast vastne, tungib läbi sooleseina ja kandub veresoonte kaudu mõnesse elundisse. • Vaheperemehe maksas, kopsudes või teistes organites tekivad tsüstid. • Järgmine lõpp-peremees tekib, kui see toitub nakatunud vahepere mehest. • Vastsed kinnituvad lõpp-peremehe peensoole seintele ja arenevad täiskasvanud ussiks.

võib üks alveokokk-paeluss toota tuhandeid mune. Munadest, mis satuvad kas toidu või veega uude peremehesse, kooruvad vastsed. Munad võivad sattuda uue peremehe kasukale pinnasest ja lakutakse sealt suhu. Alveokokk-paelussi looduslikeks vaheperemeesteks on pisinärilised, kuid juhuslikult võib selleks olla ka mõni muu loom või inimene. Inimene nakatub tõenäolisest puutudes kokku nakatunud pinnasega, lemmiklooma või uluki karvadega. Välistada ei saa ka nakatumist marjade ja aiasaadustega, eriti siis, kui rebastel on aedadesse ligipääs. Vaheperemehes koorunud vastsed tungivad läbi sooleseina verre ja liiguvad sobivasse organisse, enamasti maksa või kopsu, kus arenevad tsüstiks – vedelikuga täidetud väikeseks põiekeseks. Tsüsti sees toimub parasiidi mittesuguline sigimine – tsüsti sisemise kihi rakkudest punguvad päised, kes jäävad hõljuma tsüsti sees olevasse vedelikku. Lisaks toimub pungumine väljapoole – alveokokk-paelussi tsüst tekitab juurde uusi tsüste, kuni hakkab oluliselt häirima oma peremehe organi(te) tööd. Tsüsti

Oma elu jooksul võib üks alveokokkpaeluss toota tuhandeid mune.

siseseina rakud või päised, mis satuvad parasiidi kasvades ja peremehe kudede hävinedes vereringesse, võivad uude organisse jõudes panna aluse uute tsüstide tekkele. Looduses on selliselt nakatunud närilised kiskjatele kergeks saagiks. Kiskjad nakatuvad, süües toiduga sisse päiseid sisaldavaid tsüste. Ühes tsüstis võib olla mitukümmend paelussi päist, igaüks neist valmis arenema uueks mune tootvaks ussiks lõpp-peremehe sooles. Lühidalt öeldes võib üks juhuslikult alla neelatud muna põhjustada vaheperemehele väga tõsist nakkust. Parasiit ja kobras Reeglina on alveokokkide vaheperemeheks väikesed närilised. Kopra nakatumine on pigem harvaesinev nähtus. Seoses Eestist leitud nakatunud kopraga mõned selgitused. Miks on nii, et kui nt kopral silmnähtavaid kahjustusi kopsul-maksal pole, siis teda haiguse suhtes ei testita? Reeglina testitakse loomi haiguse suhtes siis, kui on põhjust mingit nakkust kahtlustada. Haigustunnusteta/tervete organite analüüsimine ei ole mõttekas ja oleks liiga kulukas. Paelusside tsüstidega nakatumisel on kudede muutused silmale nähtavad. Ohtlik on nakatunud või kummalisi organeid pakkuda koertele-kassidele, kes on kiskjad ja parasiidi lõpp-peremehed.

jahimees

Alveokokkpaelussi munad lõpp-peremehe väljaheites. Fotol olevad munad on kahjustatud, osa neist on katki, kuid näha on tugevaseinaline munakest. 3 x EPP MOKS

Paelussi vaheperemehes arenenud tsüsti sees olevad päised (tinglikult paelussi noorvormid). Neil on olemas kõik järgmise peremehe nakatamiseks – noogud ja iminapad.

Päisel on näha nookudepärg, mis on paelussi kinnitusorganiks lõpp-peremehes. Kui kiskja sööb tsüstid, sopistub igast päisest välja paelussi peaosa, mis kinnitub nookude ja iminappade abil kiskja sooleseinale.

Nookudest moodustunud pärg, mis jääb ussi peaosa tippu

NAKKUSE ENNETAMINE • Nakatumise riski saab vähendada pestes käsi ning tooreid puu- ja köögivilju, manustades lemmikloomadele regulaarselt ussirohtu, kasutades loomi nahastades ja lõksudest (sh kodus hiirelõks) välja võttes kindaid või pestes pärast neid toiminguid käsi voolava, soovitavalt sooja vee ja seebiga. • Alveokokk-paelussi nakkust levitavad meil rebased ja vähem ka kährikkoerad. Liikudes elumajade läheduses ja jättes väljaheiteid rohealadeleparkidesse toovad nad tõenäoliselt nakkust inimesele lähemale. Õnneks ei ole inimese nakatumine väga sage. Nakkuse kahtluse korral peaks alustama perearstist, kes suunab edasi vajalikele uuringutele.

Nende nakatumise puhul on inimese nakkusrisk palju suurem, kuna lemmikloomadega puututakse kokku iga päev. Kuidas kobras selle parasiidi võib saada? Kobras võib parasiidi munad saada pinnasest kasuka külge ja need siis enda sugemisel sisse lakkuda. Ei saa välistada ka nakkuse saamist toidutaimedelt – näiteks võib vihm pritsida taimedele pinnasekübemeid ja sellega koos paelussi mune. Millistel tingimustel parasiit hävib? Parasiidi tsüstid hävivad nii kuumutades kui külmutades. Tsüstid surevad -20° C juures kahe-kolme päeva jooksul. Munad hävinevad kuumutamisel 70° C juures 5 minutiga (100° C juures kohe), kuid külma suhtes on väga vastupidavad: -20° C juures võivad püsida nakkusvõimelisena aastaid, -80° C juures hävivad alles kolmandal päeval. Kas nüüd, kui esimene juhtum on tuvastatud, peaks kartma selle parasiidi suuremat levikut? Alveokokkpaelussi tsüste on leitud kopralt ka teistes riikides. Neid juhtumeid esineb, kuid see ei ole väga sage. Loomulikult võib leida veel nakatunud kopraid, sest parasiit on meie looduses levinud, kuid tema peamisteks vaheperemeesteks on siiski pisinärilised. Tunneb „õige” peremehe ära Alveokokk-paelussi nakkus on parasiidi vaheperemehele märksa ohtlikum kui ussidega nakatunud kiskjale. Tsüstid tekitavad n-ö tütartsüste – piltlikult pungub ühest tsüstist pidevalt juurde uusi, mis kasvavad ning võivad omakorda tütartsüste tekitada. Nii paelussi muna kui ka vastne tunnevad ära „selle õige” peremehe, kelle sees edasi areneda. Kui munad neelab alla kiskja, läbib paelussi muna kiskja seedekulgla – lõpp-peremehes munadest tsüste reeglina ei arene. Kui paelussi tsüstid sööb sisse segatoiduline loom, ei arene vastsed temas täiskasvanud paelussiks. Looduses satuvad munad pinnasesse, vette, taimedele ja loomade karvadesse, kust uued vaheperemehed nad kogemata alla neelavad. Ussimunade loodusesse väljutamisel jääb osa munadest kinni ka koerlase või uluki enda karvadesse. Paelussi vaheperemeheks võib olla ka inimene. On leitud, et inimese nakatumine toimub kõige tõenäolisemalt koerte vahendusel. sinu mets

november 2O19

jahimees Inimese ja hirvlase nägemise erinevus

ULUKITEGA SEOTUD ÕNNETUSTE ARV UURIMISPERIOODIL – TÕKETETA JA TÕKETEGA Ulukitega õnnetuste arv*

Muutus tõkete korral

Ulukiliik/ Meede

Kabehirv Metskits

Reflektor

74%

26%

-35%

-73%

Lõhnatõke

54%

45%

-73%

-64%

* korrigeeritud esinemissagedusega ALGALLIKAS: WWW.ATSKO.COM/HOW-GAME-ANIMALS-SEE-SMELL/

REFLEKTORI JA LÕHNATÕKKE TÕHUSUSE TESTIMISE TULEMUS SAKSAMAAL.

Ulukipeletusreflektor – mis see on? Saksamaal testitud tõhusat abinõud metsloomade ja autode kokkupõrgete vähendamiseks tasub katsetada meiegi maanteedel.

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

ui inimkonna heaolu ja progressi nimel leiutati sisepõlemismootor, millele järgnes raudruuna kokkupanek, oskas vaevalt keegi ette kujutada tänaseid teedevõrke ja üldist inimtegevuse mahtu maanteedel ning asulate ümbruses. Nüüd on aga enamik arenenud riike, sh ka Eesti, fakti ees, et viimase kümnendi jooksul on kahe kange – autode ja metsloomade – kokkupõrked maanteel järjekindlalt tõusutrendis. Lahendusi saab ja peab otsima inimene – teisi valikuid lihtsalt pole. Lõhnatõkendid ja valgustõkendid Eri riikides on katsetatud erinevaid abinõusid. Muu hulgas on metsavahelistel lõikudel katsetatud ja kasutatud lõhnatõkendeid ning uuema abinõuna on

sinu mets

november 2O19

tootjad hakanud arendama valgustõkendeid. Kirjeldan seda ühe Saksamaal tehtud arenduse põhjal. Valgustõkend on optiline, sinine või valge 250 mm pikkune poolringreflektor, mille põhi on valguskiirguse levimiseks kaetud alumiiniumiosakestega, mitte fooliumilaadse kilega, mis peegeldab valguse suuresti selle allikale tagasi. Horisontaalselt on valgustatuse nurk 120 kraadi, suunaga sõiduteest eemale. Reflektori efektiivseim töötemperatuuri vahemik on +20/-20 kraadi C. Reflektor kinnitatakse maanteeposti n-ö tagumisele küljele, nagu ka juuresolevalt pildilt näha. Sinine valguskiir on hirvlaste (sh põder) silmas olevatele fotoretseptoritele oluliselt paremini nähtav (ja mõjub peletavalt) kui inimesele, sest jääb UV valgusspektri vahemikku lainepikkusel 400–480 nanomeetrit. Inimese suutlikkus sellist valgust näha on napilt alla 20%, sest meie silmadele on see ala UV filtritega sisuliselt blokeeritud, seevastu hirvlased suudavad sellist valgust videvikus näha pea 100%, tipnedes 450 nm alas. (Täpsemalt vt jooniselt.)

Ulukipeletusreflektor.

Neli aastat katsetamist Tänapäeval on tavaks, et tootearenduse juurde kuuluvad uuringud ja testid. Antud reflektoritele tellitud uurimustöö tehti aastatel 2011–2015, tellijaks Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajanduse, keskkonna- ja maaeluministeerium ning teostajaks Institut für Wildbiologie Göttingen und Dresden e.V. (www.wildbiologie-institut.de/index.php/ de/). Uuring kandis nime „Wildunfälle verhindern – was hilft wirklich?” (tõlkes: ulukitega õnnetusjuhtumite ennetamine – mis tegelikult aitab?). Lühidalt öeldes uuriti nelja jahiaasta jooksul 28 valitud teelõigul sinise poolringreflektori (16 teelõiku) ja lõhnatõkke (12 teelõiku) mõju ulukitega seotud liiklusõnnetuste sagedusele. Testlõigud valiti õnnetusjuhtumite arvu, ulukiliikide, maastiku ja maanteeliikide järgi. „Enne ja pärast” võrdluses hinnati 12 testlõigul poolringreflektorite mõju ja 9 lõigul lõhnatõkke mõju. Mõlemal juhul vähenesid õnnetused ulukitega eelmiste aastatega võrreldes keskmiselt 63%. Ulukite harjumist reflektorite või lõhnatõkkega ei täheldatud, samuti ei täheldatud õnnetusjuhtumite ümberpaigutumist mujale. Kabehirve puhul mõjus lõhnatõke paremini kui reflektor. Metskitse puhul erinevusi ei täheldatud. Õnnetused metskitsedega toimusid peamiselt aprillis ja mais. Teine kõrgpunkt – jooksuaeg juulis ja augustis, ei leidnud vastu ootusi kinnitust. Õnnetu-

jahimees sed kabehirvedega olid aasta ringi praktiliselt samal tasemel, aga kõrgpunkt oli jooksuajal oktoobris ja novembris. Ööpäeva jooksul täheldati selgelt enam õnnetusi varajastel hommikutundidel ja hilisel pärastlõunal kuni varajaste õhtutundideni. Keskmisest rohkem õnnetusi oli võrreldes päeva ja ööga just videvikutundidel. Ulukitega toimunud õnnetusjuhtumite täiendavad mõjutegurid olid maastik, metsa tihedus, liiklussagedus, sõidukiirus ja öö heledus. Olenemata selgetest erinevustest testlõikudel, täheldati kokkuvõttes nii lõhnatõkke kui ka poolringreflektori positiivset mõju. Uuring vältas kokku 1251 mõõtepäeva, mille jooksul möödus tõketest kokku 5,7 miljonit sõidukit. Et tulemused on seotud konkreetsete tingimustega Saksamaal, ei saa neid üldistada, kuid tasub teada, et turul pakutakse arvukalt tehniliste erinevustega vahendeid, mida võiks katsetada meilgi.

Valget värvi jälgimisseadmega hunt.

Kui liikvel on jälgimisseadmega hundid...

FOTO SAKSLASTE UURINGU KOKKUVÕTTEST

Allikad: http://www.atsko.com/how-game-animals-see-smell/ https://www.beilharz.eu/en/ general-wild-animal-reflector.html Uuringu kokkuvõte: http://institutwildbiologie.de/ index.php/de/downloads/category/4-wildunfaelle.

Sinise kiirega reflektor, mis on kinnitatud maanteeposti n-ö tagumisele küljele.

KESKKONNAAGENTUUR

Seoses 1. novembrist alanud hundijahiga tuletab keskkonnaagentuur jahimeestele meelde, et telemeetriaseadmega huntidele ja nende gruppidele on jahipidamine keelatud.

. septembril märgistas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp Pärnu ja Viljandi maakonna piirialal Kanaküla lähistel GPS-GSM telemeetriaseadmega aastase isase hundi. Loom sündis 2018. aasta mai esimestel päevadel Halliste-Kanaküla metsades ja tal on viis õde-venda. Tänavu tõid samad vanemad ilmale uue pesakonna kutsikaid. Nagu huntidel kombeks, jäävad 1–2 järglast alati vanematele appi uue pesakonna eest hoolitsema. Kuni 21. oktoobrini ajas hundinooruk oma hundiasju sünnikodus ja täitis karjas lapsehoidja rolli. Missioon täidetud, lahkus hunt 22. oktoobri öösel tuttavatelt aladelt ilmse sooviga leida suguvendadest hõivamata territoorium. Näiteks 5. novembriks oli hunt läbinud umbes kahenädalase retke kestel 360 kilomeetrit, olles külastanud nii Järva-, Rapla- kui ka Harjumaad ning

tutvus juba Harju maakonna läänepoolsete loodusmaastikega. Noorte huntide hajumine karjast ja sünniterritooriumilt on loomulik aastaringne protsess, mis leiab valdavalt aset kas vahetult enne uue pesakonna sündi kevadel või siis hoopiski sügisel. Kõige enam põhjustab hundikarjade lagunemist ja noorte huntide hajumist aga hoopiski jahipidamine. „Nüüdseks seitsmendat aastat kestnud huntide telemeetrilise jälgimise (seire) projekti raames on taoline GPSseade paigaldatud 15 hundile. Huntide telemeetriline jälgimine annab üliolulist teavet kohaliku hundipopulatsiooni seisundi olulisemate näitajate, nagu toitumise, liikumiste, karjade (pesakondade) paiknemise ja rännete kohta ning on vajalik arvukushinnangute koostamiseks,” selgitas keskkonnaagentuuri hundispetsialist Marko Kübarsepp. Hundil on kaelas valget värvi jälgimisseade. Telemeetriaseadmega huntidele ja nende gruppidele on jahipidamine keelatud. Keskkonnaagentuur teavitab jooksvalt hundi liikumisest kohalikke jahipiirkonna kasutajaid ja ka ohjamisalade koordinaatoreid. Loodame, et jälgimisseadmega varustatud hunt püssitoru ette ei juhtu ja saab meile oma andmetega veel pikki aastaid abiks olla. KESKKONNAAGENTUUR

sinu mets

november 2O19

jahimees

65 aastat eesti hagija tõu kinnitamisest Tänavu septembris sai eesti hagijas ka FCI eeltunnustatud tõuks.

CI (Fédération Cynologique Internationale – rahvusvaheline künoloogiline föderatsioon) eeltunnustatud tõu staatus tähendab seda, et eesti hagijas saab nüüd osa võtta kõikide FCI liikmesorganisatsioonide korraldatavatest näitustest, osaleda rahvusvaheliste näituste rühmavõistlustel 6. rühmas ja võistelda FCI võitjatiitlitele. Tõu arengule on see suur potentsiaal – suureneb huvi tõu vastu. Rahvusvahelise tšempioni tiitlit eesti hagijas küll veel ei saa, sest selleks tuleb oma tõugu kümme aastat hoida. Vaja on, et koerad oleksid nähtaval nii näitustel kui ka töökatsetel. Ees seisab seega kümme aastat pingelist ja tõsist tööd.

RITA-ANETTE KOHAVA

jatöötamiseks oli väga põhjalik. Aastakümnete jooksul on eesti hagijas olnud väga hea ja populaarne jahikoer, iseäranis peavad temast tänini lugu Venemaa ja Valgevene jahimehed. Tõug on aretatud eelkõige jänese- ja rebasejahiks. Tänavu oktoobris toimus seoses tõu kinnitamise aastapäevaga Venemaal Peterburi oblastis esimene rahvusvaheline eesti hagijate võistlus. Võistlejatele jagati loosiga katsealad, kolm koera pandi korraga võistlusjoonele ja tund aega saadi looduses jänest otsida. Võistluse võitis Valgevene meeskond, koerale omistati III järk. Üldse kokku võistles Eestist, Venemaalt ja Valgevenest üheksa eesti hagijat. Eesti meeskonnas võistlesid Urmas Linno koeraga Moora, Neil Ilves koeraga Jack, Vladimir Kozerev koeraga Baz ja Konstantin Lindt koeraga Willson.

vibujahiklubi Mägilased juhatuse liige, Euroopa vibujahi föderatsiooni esindaja

Jälle rohkem tähelepanus Eesti hagijas jäi meil 1970/1980. aastatel laikade varju, sest sügistalvise jahihooaja põhilisteks jahiulukiteks olid põder ja metssiga. Nüüd on mõne aasta eest lahvatanud sigade Aafrika katku epideemia paljudes piirkondades talvise metsseajahi lõpetanud ning taas on hakanud populaarsust koguma jänese- ja rebasejaht hagijatega. Kennelliidu registri andmetel on Eestis praegu 1163 eesti hagijat. EESTI JAHIMEESTE SELTS EJS

Esimesed rahvusvahelised võistlused Omal maal tähistame tänavu eesti hagija tõu kinnitamise ümmargust aastapäeva. Tõu kinnitas 27. detsembril 1954 NSV Liidu põllumajandusministeeriumi looduskaitsealade ja jahimajanduse peavalitsus oma käskkirjaga nr 161. Ehkki uue koeratõu väljakuulutamine kõlas nõukogude bürokraatiale omases vaimus, oli sisu tõsiseltvõetav – eeltöö eesti hagija tõuomaduste väl-

Vibujaht on üks võimalustest ulukite arvukuse ohjamiseks kriitilistes piirkondades.

Hagijate võistlusel Venemaal.

sinu mets

november 2O19

ibujaht väikeulukile on Eestis olnud tänaseks ametlikult lubatud juba viis aastat. Eesti vibujahimeestest aktiivseimad on koondunud kolme klubisse – 2007 loodud vibujahiklubisse Mägilased, 2013 Viljandis asutatud MTÜsse Baltic Hunter SC ja 2016 asutatud MTÜsse Pärnumaa Vibujaht. Just nendest kolmest klubist saavad vibujahihuvilised oma esimesed teadmised vibujahist ja jahivibudest. Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, korraldab vibujahiklubi Mägilased Tartus rahvusvahelisi vibujahikursuseid. Kursus ei ole vibujahti minekuks kohustuslik, vaid on pigem soovituslik. Kohustuslik on aga sooritada vibujahi laskekatse, mis kehtib sarnaselt suuruluki laskekatsega kaks aastat. Lastakse kuus noolt kauguselt 10, 12, 14, 16, 18 ja 20 meetrit loomakujulistesse märkidesse, millel tuleb tabada nn südameala. Eelkõige kütitakse Eestis vibuga kopraid, kuid ka kährikuid, mäkrasid, rebaseid ja veelinde. Kõige suuremad väljakutsed on olnud meie vibujahimeestele tabada nugist ja minki. Kalakasvatustes on oma oskusi proovitud ka kalapüügis. Vibujahiklubi Mägilased esindab Eestit Euroopa vibujahi föderatsioonis (European Bowhunting Federation), kuhu kuuluvad 29 riiki. Vibujaht metskitsele – kas järgmine samm? Praeguses olukorras, kus metskitsede arvukus regiooniti on ületanud maa- ja metsaomanike taluvuspiiri ning metskitsedega avariide arv on järsult tõusnud, oleks vibujaht metskitsele üks võimalustest ohjata arvukust just kriitilistes piirkondades. 13. juunil toimunud Eesti jahimeeste seltsi ümarlaual tõdeti, et viis aastat pärast vibujahi legaliseerimist väikeulukile

jahimees ERAKOGU

Vibujahil käivad ka naiskütid. Pildil on mägilanna Silvia Timmerman, kes esimese naisena Eestis tabas vibuga kopra.

Vibujahimehed Eesti metsades oleme jahimeestena valmis astuma järgmise sammu. Mõtet toetasid kohal olnud põllumeeste ja maaomanike esindajad. Vibujahi kasuks räägivad järgmised argumendid: • Rikastab jahipidamistraditsioone ja -vorme, mis tõstab kindlasti ka metskitse atraktiivsust jahiulukina. • Võimaldab pidada jahti piirkondades, kus on suur avariide protsent, kuid ohutuse tõttu on tulirelvadega jahipidamine komplitseeritud. • Tegemist on vaikse jahipidamisviisiga,

mis ei häiri tiheasustusalade elanikke ja koduloomi. Taani vibujahiuuring Iga uue asja puhul tekib sageli küsimusi ja hirme. Vibujahi puhul on esmane küsimus, et kas tegemist on piisavalt täpse jahipidamisviisiga ja kui kindlad saame olla, et metsa ei jää haavatud loomi? Just nendele küsimustele vastuse saamiseks korraldati Taanis 1.10.1999– 15.01.2004 metskitsede testjaht vibuga. Viie aasta jooksul lasti 576 noolt,

millest tabas 561 ja 533 metskitse saadi kätte. 11 juhul lastud nooled ei tabanud, polnud ka looma vigastamise märke – leitud noolel puudusid täielikult vere või kehavedelike jäljed. Neljal juhul ei olnud haavamise märke või ei leitud noolt. 28 juhul (4,99%) kinnitasid kehavedelikud maas või noolel, et ulukit haavati. See näitaja on analoogne tulirelvajahi näitajatega Euroopas. Taani uurimuse põhjal selgus, et: 77% ulukeid lastakse vibuga lähemalt kui 20 m; 87% ulukitest ei lähe noole tabamuse järel kaugemale kui 50 m; 87% nooltest lastakse ulukist puhtalt läbi. Sellele uuringule tuginedes legaliseeriti metskitse vibujaht Taanis 2005. aasta jaanuaris. 13aastane edukas vibujahikogemus metskitsejahiga andis jahimeestele võimaluse järgmiseks sammuks. 1. septembril 2018 avati hirve vibujahi 4aastane testperiood, et otsustada, kas legaliseerida ka see jaht. Tähelepanuväärne on ka Taani jahimeeste hea koostöö ja kommunikatsioon loomakaitsjatega, kes veel 1998. aastal olid metskitse vibujahi vastu. Vibujahimaa Soome 1. augustil 2017 legaliseeriti Soomes vibujaht kõikidele hirveliikidele, metsseale ja muflonile, metskitse vibujaht oli lubatud juba varem. Kinnitamist ootab uus regulatsioon, mille järgi legaliseeritakse ka vibujaht põdrale. Kuna Soome on pikkade jahitraditsioonidega maa, hinnatakse seal kõrgelt ka väikeulukijahti ja nii käiakse vibuga meelsasti jänese-, rebase- ja linnujahil. Lisaks vibujahile on väga populaarne ka vibukalapüük, mida meelsasti harrastavad ka lapsed. Vibuga väikeulukijahiks seal eraldi nõudeid ei ole, küll aga on riigimaadel, mida on üle 2 miljoni hektari, vibujahilitsents tavajahilitsentsist 50% odavam. Sellega näitab riik oma toetust, viidates madalale haavamisprotsendile ja vibujahile kui keskkonnasõbralikule jahipidamisviisile. Sarnaselt meie metskitseprobleemile on Soomes tõusuteel avariid valgesabahirvedega, vibus nähakse ühte võimalust olukorra leevendamiseks. Autoavariide arv aastas on seal umbes 3000. Vt ka www.estonianbowhunters.ee sinu mets

november 2O19

metsaelu

Kuuse-kooreüraskil oli hea Üks kehva suve põhjuseid oli üraski looduslike vaenlaste rohkus.

Üraskikahjustuse kolle Udernas. HEINO ÕUNAP

HEINO ÕUNAP keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist

estis on muutunud reegliks, et kuuse-kooreüraskil areneb aasta jooksul kaks põlvkonda. Käesoleval sajandil on olnud vaid üks aasta (2003), mil ei õnnestunud aasta jooksul kahe põlvkonna arenemist registreerida. Enamasti ei ole teine põlvkond täielik. See tähendab, et mitte kõik juunikuus koorunud noormardikad ei raja hauet samal aastal, vaid osa nendest läheb mulda talvituma ja rajab haudme kevadel. Enamasti ei ole teine põlvkond ka eriti arvukas ja sageli jääb see talvituma koore alla, kus paljud või isegi kõik noormardikad talvel hukkuvad. Sama juhtub kõigi talveks koore alla jäänud vastsete ja nukkudega. Kevadine lähtepositsioon oli hea 2018. aastal algas kuuse-kooreüraski lendlus Tartumaal maikuu esimestel päevadel, see on natuke hiljem kui paarikümnel viimasel aastal keskmiselt. Esimene põlvkond oli arvukas ning tänu soojale ja kuivale ilmale arenes see kiiresti. Soodsa ilmastiku tõttu arenes väga arvukas teine põlvkond ja enamus selle noormardikatest jõudis sügisel minna mulda talvituma. Ka need üraskid, kes jäid koore alla, elasid talve edukalt üle. Seega oli kuuse-kooreüraski lähtepositsioon käesoleva aasta kevadel hea – arvukus kõrge ja kuused eelmise aasta põuast veel mitte toibunud. Tänavu algas kuuse-kooreüraski lendlus Tartumaal 23. aprilli paiku. Põhja pool püsisid jahedad ilmad veel kolm nädalat. Lääne-Virumaal Kadrina kandis algas lendlus Tõnu Tomanni teatel ajavahemikul 16.–19. mai. Aprillikuu viimased päevad ja maikuu kaks esimest nädalat olid ka Lõuna-Eestis jahedad ja

sinu mets

november 2O19

lendlus algas seal uuesti pärast 15. maid. Kuigi Lõuna-Eestis alustas ürask haudme rajamist varem, arenes haue aeglaselt ja Põhja-Eestiga võrreldes see arengus olulist edumaad ei saavutanud. Tartumaal leidsin esimesed kuuse-kooreüraski nukud koore alt veidi enne juuni keskpaika ja esimesed noormardikad 20. juuni paiku. Kevadised kahjustused kujunesid suureks. Keskkonnaameti tehtud metsakaitseekspertiiside alusel esines 2019. aasta esimesel poolaastal rohkem kahjustusi Valga-, Põlva-. Tartu- ja Võrumaal. Teine põlvkond oli kesisem kui mullu Teise haudme rajamine toimus tänavu mõne nädala võrra hiljem kui harilikult – juuli teisel poolel ja augusti alguses. Nii oli see nii Tartumaal kui ka LääneVirumaal. Seejuures sattus teise põlvkonna rajamise ajal feromoonpüünistesse palju vähem üraskeid kui esimese põlvkonna rajamise ajal kevadel – Kadrina kandis Tõnu Tomanni sõnul küm-

Raiesmikule paigaldatud üraskipüünis OÜ VIIO AITSAM Relsiit Halduse metsas.

neid kordi vähem, Tartu kandis viis korda vähem. Ei ole andmeid selle kohta, kui suur osa esimese põlvkonna noormardikatest läks mulda talvituma ja kui suur osa nendest rajas haudme juulis-augustis, kuid üraski teise põlvkonna asustatud puid

metsaelu

kevad, kuid kehv suvi KUUSE-KOOREÜRASKI TÕRJUMINE • Peamine tõrjevõte on üraskite värskelt asustatud puude eemaldamine üraskite hävitamiseks. Värskelt asustatud puud on need, mille koore all on üraski vanamardikad ja munad või vastsed. • Tõrjevõte on ka püünispuude kasutamine. Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-kooreüraski tõrjeks tuleks püünispuudeks langetada kuuski märtsis. Nendeks sobivad hästi ka sügisel ja talvel tormi murtud või heidetud kuused. Püünispuude efektiivsust saab suurendada feromoonpreparaatide abil. • Värskelt asustatud puud ja püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida või koorida ja koored maha matta või üraskid mingil muul viisil hävitada mõne nädala jooksul pärast seda, kui üraskid on puu asustanud. • Talvine üraskipuude raie soodustab kuuse-kooreüraski kah-

Üraskikäigud koore all.

oli palju vähem kui esimese põlvkonna asustatuid. Mis veelgi olulisem, vaatlused oktoobri alguses Tartumaal Elva lähistel ja novembri esimesel poolel Lääne-Virumaal Väike-Maarja lähistel näitasid, et suvel rajatud haudmest oli valmikuks arenenud vähe isendeid, enamus

justusi. Erandiks on üraski teise põlvkonna asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma. Kuuse-kooreürask talvitub reeglina pinnases, tema looduslikud vaenlased jäävad aga talveks arengukohale koore all. • Pärast sanitaarraiet raiesmikule alles jäänud üraskite püüdmiseks on soovitav kasutada feromoonpüüniseid. Need paigaldatakse üraski lendluse ajaks raiesmikule, kasvama jäänud kuusepuistu serva. Püünised tuleb paigaldada raiesmikule metsaservast vähemalt 20 m kaugusele. • Kui kahjustuskolle ei ole suur (paarkümmend puud), on parem seda üldse mitte torkida kui et teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibuvad väikesed kahjustused enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib kahjustus suureneda ja jätkuda aastaid.

JÜRI PERE

haudmest oli hukkunud, enamasti vastsestaadiumis. Üraskite hukkumise erinevate põhjuste osatähtsust ei ole uuritud, kuid Väike-Maarja kandis torkas silma parasitoidide (peamiselt juuluklaste kookonite) rohkus ja Elva kandis röövputuka-

te (eriti üraskikärbse vastsete) esinemine. Küllap oli üraskite hukkumise põhjusi veelgi ning tulemus on see, et koorus vähe noormardikaid. Need vähesed on aga talveks hästi ette valmistunud ja läinud pinnasesse talvituma. Kuuse-kooreüraski teise põlvkonna asustatud kuuskede hulka on hetkel raske hinnata. Need puud on praegu rohelise võraga ja eemalt on neid võimalik eristada vaid siis, kui rähnid on koore maha toksinud. Teise põlvkonna puude võra kolletub ja muutub pruuniks enamasti jaanuaris-veebruaris, harva detsembris. Aastaid tagasi leidsime koos kolleegiga kuuse-kooreüraski teise põlvkonna asustatud kuused, mis olid veel aprilli alguses rohekaskollased. Üraskipuude koristamisega ei tasu kiirustada Ilmselt on kuuse-kooreüraskeid pinnases talvitumas oluliselt vähem kui 2018/2019. aasta talvel ja kahjustuste oht järgmisel aastal käesolevaga võrreldes väiksem. Samas, kui oktoobrikuu tormikahjustusi kevadeks ei likvideerita, on murtud, heidetud, vaalitud ja kasvama jäänud, kuid kahjustatud juurestikuga kuused järgmisel kevadel üraskile sobilik asustusmaterjal. Üraski tänavuse esimese põlvkonna asustatud puudelt on üraskid lahkunud, osa nende looduslikke vaenlasi lendas teise põlvkonna asustatud puudele, osa jäi talvituma koore alla arengukohal. Seega ei ole nende puude koristamisega mõtet kiirustada. Pealegi selle puidu kvaliteet talvega enam oluliselt ei muutu. Üraski teise põlvkonna puudelt on ka üraskid lahkunud, kuid röövputukad ja parasitoidid jäävad koore alla kuni maikuuni, kui just rähnid koort maha ei toksi ja putukaid ära ei söö. Ka nende puude koristamisega pole kiiret. Siiski on üraskipuid kiputud raiuma ja välja vedama ikka talvel. Kui üraskid on jäänud talvituma koore alla, siis on mõistlik seda talvel teha. Kui neid koore all pole, siis tuleks nende puude koristamisega oodata kevadeni ja koristada need koos värskelt asustatud puudega. Nii säiliksid metsas üraskite looduslikud vaenlased. sinu mets

november 2O19

metsaelu 2 X INGMAR MUUSIKUS

Röövlind hiireviud, kes on lähirändaja (talvitub enamasti Kesk-Euroopas) võib Eestis ka talvel kohata. Enamik talvitajatest on oletatavasti pärit põhja poolt. Segi võib ajada meile talveks saabuva taliviuga. Asjatundjad õpetavad üht talvist vahetegemist: hiireviu näib „tume” ja taliviu „hele”.

KEDA TALVEL KOHATA VÕIB? 2019. aasta jaanuaris tehtud vaatluste näitel

Vt ka www.eoy.ee/viu/viud/

Liik

Röövlinnud näitavad keskkonna seisu Seirajad kontrollisid tänavu rohkem kui 11OO potentsiaalset pesapaika.

nud (v.a puna-harksaba ja kõrvukräts) kaitse all, 10 neist kuulub ka EL linnudirektiivi 1. lisa nimekirja.

Juba 26. aasta Röövlinnuseiret tehti meil tänavu juba 26. aastat ja nende taliloendust 6. aastat. Seiramisel on 22 siin pesitseva või talvitava röövlinnuliigi arvukus ja sigimisedukus. Pesitsusaegsel seirel loendati ka must-toonekurgi ja ronki ning talvisel seirel hallõgijaid, kes jagavad röövlindudega ökoloogilist nišši. Tänavuse seire välitööde tegijad (ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed ning keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri töötajad) kontrollisid 1191 potentsiaalset röövlinnu pesapaika, ent tulevikus võib see arv veel suurem olla. „Järgmistel aastatel tuleks enam pingutada harksabade, loorkullide ja kõigi kakkude pesade otsimise ja nende pesitsustulemuste selgitamise osas,” on aruandes kirjas. „Tasuks mõelda ka eriprojektide käivitamisele teatud vähearvukate röövlinnuliikide (nt välja- ja soo-loorkull, värbkakk, laanekakk) asustustiheduse ja sigimisedukuse selgitamiseks...” Röövlindude pesitsusaegset seiret tehakse igal aastal, kuna näitajad varieeruvad aastati märkimisväärselt palju.

üüd on valmis saanud ka ornitoloogiaühingu seirearuanne „Röövlindude pesitsusaegne ja talvine seire 2019. aastal”, mille koostas Ülo Väli. Sellest saab lugeda, et röövlindude (haukalised, pistrikulised, kakulised) seire on tähtis mitmes mõttes. Esiteks on nad eri saakloomadele spetsialiseerununa head elustiku mitmekesisuse tunnusliigid, samas tippkiskjatena ka head keskkonnaindikaatorid. Peale selle on kõik Eestis pesitsevad röövlin-

Röövlind herilaseviud talvel ei kohta, sest tema talvitab troopilises Lääne-Aafrikas.

sinu mets

november 2O19

Merikotkas Kanakull Raudkull Hiireviu Taliviu Kaljukotkas Väikepistrik Vöötkakk Värbkakk Hallõgija

Loendatud isendeid 37 9 16 41 19 2 3 1 3 40

Allikas: ornitoloogiaühingu seirearuanne „Röövlindude pesitsusaegne ja talvine seire 2019. aastal”

Arvukuse ja pesitsemise näitajad Aruande kokkuvõttest saab lugeda, et pesitsusaegse seire põhjal püsis tänavu keskmisest kõrgemal tasemel väike-konnakotka ja värbkaku arvukus. Arvukuse kõrgseisust on langusse pöördunud roo-loorkulli, raudkulli ja tuuletallaja asurkonnad. Keskmisel tasemel püsis herilase- ja hiireviu ning lõopistriku arvukus. Madalseis jätkub kanakullil, väljaloorkullil, kõrvukrätsul, laanekakul, kodukakul ja händkakul. Viimaste aastate madalaim asustustihedus registreeriti soo-loorkullil. Haruldasematest liikidest pesitsesid 2019. aastal seirealadel must-harksaba ja kassikakk, väljaspool seirealasid tehti kindlaks habekaku edukas pesitsemine. Kontrollitud potentsiaalsetest pesapaikadest olid röövlinnud asustanud 347 (29,1%). Putukatest sõltuvatel herilaseviul ja lõopistrikul, väikelindudest toituval raudkullil ning peamiselt pisiimetajatest toituvatel generalistidel hiireviul ja väike-konnakotkal püsis produk-

metsaelu

Tänavu kontrollitud 1191 potent siaalse pesapaiga hulgas oli: • 521 suurt „risupesa” (viude, kanakulli, kotkaste või musttoonekure pesa); • 120 vareslaste pesa; • 13 suurt tehispesa (kanakullidele, viudele, kotkastele, musttoonekurele); • 5 tehispesa kalakotkale; • 7 väikest tehispesa (tuuletallajale, kõrvukrätsule); • 5 pesakasti händkakule; • 48 pesakasti kodukakule; • 7 pesakasti laanekakule; • 6 pesakasti värbkakule; • 103 händkakule sobivat õõnsust ja tüügast; • 145 musträhni pesakoobast ja muud suuremat õõnsust; • 131 väiksemate rähnide pesakoobast; • 80 muud röövlindude pesitsemiseks sobivat kohta. Allikas: ornitoloogiaühingu seirearuanne „Röövlindude pesitsusaegne ja talvine seire 2019. aastal”

tiivsus pikaajalise keskmise lähedal. Linnutoidulisel kanakullil ning lindudest ja pisiimetajatest toituval roo-loorkullil oli sigimisedukus viimaste aastate kõrgemaid. Põllumajandusmaastiku pisinärilistele spetsialiseerunud liikidest oli tuuletallajal sigimisedukus madal, kõrvukrätsul aga kõrge. Mitmekesise toidusedeliga kodu- ja händkaku sigimisedukus oli tänavu madal.

Merikotkas sai uue kaitse tegevuskava Keskkonnaamet kinnitas uue kava (2O2O–2O24) ja tänab kõiki, kes kotkaste kaitsmisele kaasa on aidanud.

esti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid. Tegevuskava alusel on vaja vähendada merikotka asurkonnale toimivate oluliste ohutegurite mõju. Eestis on nendeks pliid sisaldava laskemoona kasutamine, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine ning kotkaste hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Seega tuleb vähendada keskkonnamürkide jõudmist loodusesse ning suurema taristu, näiteks tuulepargi planeerimisel arvestada, et see paikneks merikotka elupaigast piisavalt kaugel. Kõige olulisemaks kaitsemeetmeks on merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ja pesitsusaegse raierahu ta-

gamine. Jätkatakse maaomanikele saamatajääva tulu kompenseerimist ja kavas on kaardistada seni leidmata pesad, kuna ligi kolmandiku merikotka pesade asukoht on teadmata. „Täname maaomanikke, kelle maadel merikotkas pesitseb, et nad võimaldavad pesametsa säilimist ja lasevad linnul rahus poegi kasvatada. Tõhusat ja kiiduväärt tööd kotkaste uurimisel on teinud Eesti kotkaeksperdid ja teadlased. Pesakaamerate, lindudele paigaldatud saatjate ja hukkunud kotkaste uuringute tulemusel on meil palju kasulikku infot kotkaste elutegevuse ja ka surma põhjuste kohta. Tänulikud oleme ka loodushuvilistele, kes annavad meile teada metsast leitud suurtest risupesadest. Mitmed neist on olnud kotkapesad,” ütleb keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit. Ilmselt lähikümnenditel saavutab merikotkas Eestis optimaalse arvukuse, mis tähendab, et rohkem merikotkaid Eestisse ei mahu. Selleks ajaks peaksid kotkale sobivad pesitsemiskohad olema kasutuses ja samas ei tohi need asuda liiga lähestikku, kuna iga isend vajab elamiseks oma piirkonda. Kui see aeg jõuab kätte, siis on põhjendatud liigi kaitsekategooria KESKKONNAAMET ülevaamine. Merikotkas.

Talvised liikujad Talvise arvukuse seirel kohati 131 röövlindu 9 liigist, lisaks loendati 40 hallõgijat. Arvukamateks ja ühtlaselt üle Eesti levinud liikideks osutusid hiireviu, hallõgija ja merikotkas. Närilistest sõltuvate röövlindude (viud, vöötkakk) koguarvukus oli talvisel loendusel läbi seireajaloo üks madalamaid, teisi röövlinde kohati suhteliselt SM sageli.

INGMAR MUUSIKUS

POTENTSIAALSED PESAPAIGAD

Allikas: ornitoloogiaühingu seirearuanne „Röövlindude pesitsusaegne ja talvine seire 2019. aastal” Nii röövlindude seire ülevaadet kui ka teisi keskkonnaseire aruandeid saab lugeda keskkonnaaseire uuelt kodulehelt kese.envir.ee/. sinu mets

november 2O19

metsaelu

Ämblikud metsas Ämblikuliike on looduses tõenäoliselt rohkem kui neid seni leitud on. Võrkurlane Larinioides cornutus (emane), võrku on sattunud väike-aasatriinu.

MART MERISTE arahnoloog

K Hiidämblik, nõmme-hiidämblik Pisaura mirabilis (emane).

Võrkurlane, harilik ristämblik Araneus diadematus (isane).

Kangurlane perekonnast Neriene (emane).

Noor rändaja huntämblik (tõenäoliselt perekonnast Pardosa) on oodanud sobilikku tuuleiili, et väljutada võrguniit, mille abil lennata.

sinu mets

november 2O19

uigi maailmas on tänaseks kirjeldatud üle 48 000 ämblikuliigi, ei ole see väga liigirikas loomarühm. Sellest saab aru, kui kõrvale öelda, et putukaliike on kirjeldatud juba üle miljoni. Samas on teada, et nii ämblikke kui ka putukaid on maailmas kindlasti rohkem kui neid seni avastatud on. Praeguste suundumuste põhjal võib arvata, et suur osa liike jõuab enne nende avastamist välja surra. Eestis on ämblikuliike seni leitud 539. Ka neid on tõenäoliselt looduses rohkem. Nende tegelikku arvu ei saa me ilmselt kunagi teada, sest ämblikuuurijaid on vähe, samas keskkond muutub ning liigid levivad ja kaovad uurijat neist sündmustest teavitamata. Metsadel on meie looduses keskne roll. Kui see mets oleks täiesti looduslik, ei oleks ta tingimata tihe padrik, vaid tänu vanade puude mahalangemisele ja tormidele kohati üsna avatud. Viimased teadustulemused võimaldavad arvata, et ilma inimmõjuta oleks Euroopa metsad tänu suurtele looduslikele rohusööjatele (piisonid, tarvad jt) pigem puisniidulaadselt poolavatud. See omakorda viitab, et kaasaegne arusaam metsaja avamaaliikidest võib olla samuti inimloodud maastiku tekitatud jaotus ja ennevanasti elasid liigid märksa mosaiiksemates maastikes. Võib-olla just sellepärast on Eestigi liigirikkuse rekordid seotud pigem poollooduslike kooslustega, näiteks puisniitudega. Eesti ainukese ämblikuteadlasena pean tunnistama pattu, et seni on pool-looduslikud kooslused pakkunud suuremat huvi kui metsakooslused, mis on ämblike osas eeldatavalt liigivae-

semad. Üht-teist metsade ämblikest on siiski teada. Säästlikud võrgud ja mõõdukas toit Ämblikud on nn generalistidest röövloomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib, ja seetõttu sõltub nende elupaigavalik harva toiduobjektide kulinaarsetest omadustest. Põhjused, miks mõni ämblikuliik elab just metsas, aga mitte niidul või soos, on seotud elupaiga muude omadustega. Oluliseks võib saada maapinda katvate sammalde struktuur, kuuskede alumiste kuivanud okste rõhtne paigutus või puukoore värvuse ja struktuuri kokkulangemine ämbliku keha varjevärvusega. Metsades on tuul vaiksem, mis võimaldab kududa suuremaid võrke, aga samas on vähem ka lendavaid putukaid ja vajadus suurema võrgu järele on samuti suurem. Suurem võrk vajab häid kinnituspunkte, millest metsas küll puudust ei ole, aga need on üksteisest ämblikumaailma mõistes sageli kohutavalt kaugel. Enamik liike piirdub seetõttu väikeste võrkudega, mis kootud puuokstele ja maapinnal olevate objektide vahele. Üks erandeid on haruldane, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel elav Araneus angulatus, kelle võrgu kinnituspunktide kaugus üksteisest võib ulatuda viie meetrini. Enamik metsas elavaid ämblikke sedavõrd julged ei ole ja panustavad pigem säästlikkusele võrgukudumises ja mõõdukusele söömises. Näiteks kangurlased (sugukond Linyphiidae, 212 leitud liigiga Eesti ämblike liigirikkaim sugukond), kes on metsade ämblikkonna tavalisimad asukad. Võib arvata, et neid elab meie metsades vähemalt 150 liiki. Silmale kõige märgatavamad on nende puude madalamatele, sageli juba kuivanud okstele kootud linalaadsed võrgud, mille omanik ootab lina alumisel pinnal kannatlikult saaklooma takerdumist lina kohale pinguldatud niitide rägastikku. Söögiks kõlbavad kõik putukad Söögiks kõlbavad ämblikele põhimõtteliselt kõik putukad. Ära ei öelda aga ka teistest ämblikest, hulkjalgsetest (sadaja tuhatjalad), kakanditest jm. Et metsa-

metsaelu

Nii Eesti kui ka terve Euroopa ainuke jaht ämbliklane Micrommata virescens (emane).

Micrommata virescensi vastkoorunud noorämblikud. 8 x VIIO AITSAM

Krabiämblik, õieämblik Misumena vatia (emane). Tema oskab muuta oma keha värvust.

ökosüsteemi toiduahelad algavad enamasti puudest, on paljud metsaputukad puudele vähem-rohkem ebameeldivad. Kui nad saaksid kontrollimatult paljuneda, oleks nende mõju väga oluline. Ämblikud on osa metsaökosüsteemist nagu metsakahjuridki ja looduslik tasakaal võimaldab korraga hakkama saada väga paljudel liikidel, ilma et kedagi neist liiga palju võiks saada. Inimesele ei ole metsast saadav puit seega mitte niivõrd puude kasvamise saadus, kuivõrd metsaökosüsteemi toimimise tagajärg. Vanas tähenduses on ämblikud kasulikud ja metsakahjurid kahjulikud. Et aga ämblikud ja teised metsaröövloomad putukateta hakkama ei saa, ei saa ka metsakahjureid metsa ökosüsteemi käigus hoidjatena kahjulikeks liigitada. Ämblikuvõrke võib ühe puul olla sadu. Mitte kõik neist ei ole aga asustatud, sest vaatamata ablaste kiskjate hir-

mutavale reputatsioonile putukamaailmas on ämblikud tegelikult maitsvad vahepalad paljudele metsas tegutsevatele pisiimetajatele, kahepaiksetele ja lindudele. Elu maapinnal Ämblikke elab arvukalt ka maapinnal. Liigirohke kangurlaste sugukonna maapinnal elavate liikide eluviis ja ka välimus on puudel elavatest sugulastest niivõrd erinevad, et ajalooliselt on teadlased neid ka eraldi kääbusämbliklaste (Erigoniidae) sugukonda liigitanud. Suur osa kääbusämblikest kangurlased on mõõtmetelt tõelised kääbused. Suurimategi kehapikkus ulatub vaevu üle 3 mm, keskmiseks jääb 2 mm ja väikseimate pikkus ulatub vaevalt 1 mm. Puudel elavatest sugulastest erinev on ka kääbusämblike toidulaud, mis koosneb peamiselt kõdutoidulistest pu-

tukatest, hooghännalistest, lestadest ja muust metsaelustikust, mis tegeleb aktiivselt kõdu muutmisega taas toitaineteks, veeks ja süsihappegaasiks. Seega on maapinnal ja kõdus tegutsevad ämblikud osaks nn laguahelast. Metsa taimne produktsioon toimub latvade kõrgustes ja maapinnale jõuavad sealt langenud lehtede, okaste ja raagudena vaid jäätmed, mida hakkavad lagundama seened, mida omakorda söövad mitmesugused loomad, kellest omakorda toituvad metsaämblikud. Ämblikud ja lageraie Looduslikus metsas juhtub vahel, et maha kukub terve puu. Metsaelanikel pole selle vastu midagi, sest kõdunev puu pakub elupaiku paljudele, kellest otse või kaude saavad kasu lõigata ka ämblikud. Puuduv puu avab metsaaluse mõneks ajaks päikesevalgusele, võimaldab kasvada rohttaimedel ja rikastab metsa muu hulgas ka valguslembesemate loomaliikidega, sh ämblikega. Puuduva puu asemele kasvab looduslikus metsas aja jooksul uus, nii et elupaigata ei jää ka varjulembesemad metsaämblikud. Kaasajal langeb aga sageli puid korraga palju ja metsa kõdunema nad ei jää. Lageraie hävitab metsaökosüsteemi ja asendab selle loodusele võõravõitu raiesmiku ökosüsteemiga. Metsas elavad imetajad pagevad kõrvalolevatesse metsadesse. Kes lennata oskab, lendab ära. Ka paljud ämblikud oskavad oma võrguniidi abil lennata, aga see nõuab head lennuilma, arusaama toimunust ja kapaga head õnne. Enamusel metsaämblikest jääb mõni tingimus puudu ja eri põhjustel saavad nad lühikese aja jooksul ilmselt hukka. Loodus ei salli tühja kohta ja raiesmikule kolib uus elustik, kellele tingimused sobilikud. Uuringud niidutaimede ja liblikatega on näidanud, et raiesmikud on paljudele neist muutunud niitude kadumise tõttu olulisteks, kuigi kehvavõitu ja ajutisteks pelgupaikadeks. Ämblikke ei ole selle uudse vaatenurga alt uuritud, aga arvata võib, et paljudes piirkondades, kust ajaloolised niidumaastikud on hävinud, säilivad mõned niiduämblikudki maastikes tänu raiesmike ajutiselt pakutavatele võimalustele. Kõigi niiduämblike päästmisel raiesmikele siiski loota ei saa, metsaämblike päästmisel loomulikult samuti mitte. Vt ka lk 26-27. sinu mets

november 2O19

metsaelu

sinu mets

november 2O19

metsaelu

sinu mets

november 2O19

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

sinu mets

november 2O19

ter Rene Kokk koos ministeeriumi töötajatega. Seltsi president Margus Puust tutvustas seltsi tegemisi, tegevjuht Tõnis Korts tutvustas kontorihoonet, IT projektijuht Karri Urban andis ülevaate infosüsteemidest Jahis ja Metsis. Minister omalt poolt rääkis keskkonnaministeeriumi aktuaalsetel teemadel. • Euroopa veterinaarametnikud Tallinnas. 28. septembril külastas seltsi Brüsselis baseeruvate veterinaar- ja toiduohutuse eest vastutavate atašeede delegatsioon. Külalised Šveitsist, Austriast, Iirimaalt ja Eestist tundsid huvi selle vastu, kuidas Eesti jahimehed on seakatkuga võidelnud. Põhjaliku ülevaate sellest andis seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

vast peibutussöödakogust, eesmärgiks hoida kokku aega ja ressursse ning kindlustada metssigade paigale jäämine. Tuli ka ettepanek, et riik võiks aidata jahimeestel osta söödaautomaadid, mille kasutamine mõjutaks inimestele soodsalt ka kliima soojenemist, sest aitaks vähendada keskkonna saastamist. Töörühm esitab tehtud ettepanekud ka keskkonnaagentuuri peadirektorile.

Jahinaised ühisjahipäeval.

• Kümnes naiste ühisjaht Saaremaal. 26. oktoobril tuli Saaremaale kokku üle 70 inimese, et pidada kümnendat „Jahis ainult naised” ühisjahti. Kogunemispaik oli sama, mis esimesel naiste ühisjahil. Kokku said kaks ainsat Eesti naisküttide seltsi. 4 x EESTI JAHIMEESTE SELTS

• Ilmus Eesti Jahimees 5. Ajakirjanumbrist saab lugeda Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE aasta üldkogust, Vereta jahist, jahiohutusest, väikeulukijahist, ulukilihast jms. • Jahinduslik õppereis Šotimaale. 6.–11. septembrini toimus seltsi juba traditsiooniks saanud jahinduslik õppereis. Seekord käidi Šotimaal, kus tutvuti sealse looduse, ajaloo ja jahindusega. Kohtuti ka Suurbritannia jahimeeste organisatsiooni BASC (The British Association for Shooting and Conservation) Šotimaa kontori direktori dr Colin B. Sheddeniga. • Seakatku infopäevad. Septembris olid Järvamaa jahindusklubis ja Pärnumaa jahimeeste liidus seakatku infopäevad. Veterinaar- ja toiduameti esindaja Harles Kaup andis ülevaate seakatku seisust meil ja mujal ning rääkis riiklikest tauditõrjeprogrammidest. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindaja Katrin Mähar andis ülevaate labori tööst ja vastas jahimeeste küsimustele. Päeva lõpetas seltsi tegevjuht Tõnis Korts ettekandega esmatöötluskohtade meetmest. • Infosüsteemi Jahis nõupidamine. 17. septembril oli seltsi ruumes infosüsteemide alane nõupidamine. Osalesid keskkonnainspektsiooni ja jahimeeste esindajad. Kokkusaamisel anti ülevaade, kuhu on selts süsteemi arendamisega jõudnud, ja arutleti, mida teha, et saaks infosüsteemis Jahis lisaks paberlubadele kasutusele võtta ka elektroonilised jahiload, mida ei peaks välja printima. Tartu jahindusklubi andis nõusoleku olla pilootpiirkond, kus koostöös keskkonnainspektsiooniga katsetatakse elektroonilisi väikeulukilube. • Ministri külaskäik. 20. septembril külastas seltsi keskkonnaminis-

Jahinduse töörühm Riigikogus.

• Kogunes Riigikogu jahinduse töörühm. 15. oktoobril oli Riigikogus jahinduse töörühma koosolek. Töörühma juht Riho Breivel kutsus töörühma kokku, et arutada keskkonnaagentuuri peadirektori seakatku kohta käivat käskkirja-eelnõud. Põhiliselt keskenduti metssigade peibutussöötmise teemale. Riigikogu liige ja ka töörühmas osalev Kalle Grünthal tegi Tartu ülikooli teadlaste Harri Valdmanni ja Ragne Oja andmete põhjal ettekande. Kõik osalejad olid nõus, et nii seakasvatajad, veterinaarid kui ka jahimehed on ära teinud tubli töö, tänu millele pole katk enam kaks aastat farmidesse jõudnud. Nüüd on vaja minna edasi. Tehti huvitavaid ettepanekuid. Näiteks, et tuleks suurendada päe-

Värska lapsed koprapäeval.

• Kopra õpituba Räpinas. 30. oktoobril oli Räpina aianduskoolis Värska gümnaasiumi nooremale kooliastmele kopra kui aasta looma õpituba. Klassiruumis vaadati pilte ja videolõike, uurida ja katsuda sai kopra koljut jms, nuusutada sai kopranõret. Päeva praktiline pool kulges looduses kopra tammi ja langetatud EJS puid uurides. Vt ka www.ejs.ee

teated

Eesti Erametsaliit teatab KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Erametsajaht 2019. Sel sügisel toimus juba 11. korda era metsajaht. Traditsiooniks saanud põdrajaht toimub igal aastal mõne meie liikme juures, sel aastal korraldasime jahti koostöös Vooremaa metsaühistu ja Kullavere jahiseltsiga. Jahipäeva lõpetasime jahindusliku aruteluga, kus osalesid ka Eesti jahimeeste seltsi esindajad. • EL ühine põllumajanduspoliitika. Andsime oma sisendi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava SWOT analüüsile. Loodav ÜPP strateegiakava on aluseks järgmise perioodi toetusmeetmete väljatöötamisel. Esialgse kava järgi on plaanis jätkata Natura hüvitise maksmist ja hooldusraiete toetamist (n-ö metsameede). Viimasel ÜPP juhtkogu kohtumisel rõhutasime looduskaitsepiirangute hüvitamise olulisust ka väljaspool Natura võrgustikku. Lisaks juba olemasolevatele toetusmeetmetele planeeritakse järgmiseks perioodiks meedet metsataristu arendamiseks. Töö toetusmeetmete väljatöötamiseks jätkub valdkondlikes töörühmades. • Metsanduse uue arengukava koostamine. Erametsaliit on juhtkogu liikmena kaasatud metsanduse uue arengukava koostamise protsessi. Sügisel valmisid keskkonnaministeeriumis stsenaariumid, mille suunas metsanduse tulevik liikuda võiks. Oktoobris küsiti juhtkogu liikmetelt nende kohta tagasisidet ning järgmise etapina asutakse täpsustatud ja täiendatud stsenaariumeid arutama detsembris toimuvatel juhtkogu kohtumistel. Eesti Erametsaliidu ootused uuele arengukavale on: - Metsaomanike tegutsemisvabadus olemasolevaid reegleid järgides. - Piirangute kompenseerimine. - Motiveeriv maksusüsteem. - Metsade vanuselise jaotuse ühtlustamine. - Metsauuendamise, metsahooldustööde ja infrastruktuuri arendamise toetamine. - Metsandusalane teavitustegevus. - Ökosüsteemsete teenuste hinnastamine. - Ühistulise tegevuse toetamine. • Ettepanek puidukeemia arendamiseks. Tegime peaminister Jüri Ratase juhitavale valitsuse majandusarengu komisjonile ettepaneku selgitada välja võimalusi Eestist eks-

porditava töötlemata puidu kohapealseks väärindamiseks. Selgitasime peaministrile saadetud kirjas, et Eesti metsade majandamisel tekib paratamatult puitu, mida ei saa mehaaniliselt töödelda, kuid mida ei ole hea kvaliteedi tõttu otstarbekas kasutada energeetikas. Kuna Eestis pole kaasaegset puidu keemilist töötlemist, oleme sellise puiduga saanud hoopis toormemaaks, peamiselt põhjamaistele tselluloositehastele.

Puidu rafineerimisele ei, aga põlevkivi rafineerimisele jah? Oleme täna olukorras, kus teadlased hoiatavad aina sagedamini ülemaailmse kliimakriisi eest ja rõhutavad fossiilsetele materjalidele alternatiivide leidmise tähtsust. Samas planeeritakse Eestis suuri investeeringuid põlevkivi rafineerimisse, kuid puidukeemia arendamine – üks võimalusi fossiilsete materjalide asendamiseks – jäi alles eelmisel aastal riigi ja kogukonna toetuseta. Kohapealne lisandväärtuse loomine Eestist eksporditavale ümarpuidule aitab tõsta riigi konkurentsivõimet, suurendada riigieelarve laekumisi ja selle kaudu parandada üldist heaolu. Samas aitab see kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Tehes majandusarengu komisjonile ettepanekut analüüsida Eestis puidu väärindamise laiendamise võimalusi, avaldasime ühtlasi valmisolekut osaleda analüüsi lähteülesande koostamises. • Vähem bürokraatiat, rohkem usaldust. Keskkonnaministeerium küsis sügisel ettepanekuid, kuidas oma haldusalas bürokraatiat vähendada. Erametsaliidu arvates peaks riik loobuma liigsete nõuete ja piirangute seadmisest ning õpikutarkuste seadusesse kirjutamise asemel omanikku rohkem usaldama. • Kutsusime presidendi metsa. Saatsime presidendile kutse meiega metsa tulla, et arutada keskkonnaküsimusi ja ka looduskaitseliste piirangute hüvitamise teemat, mille kohta presidendi sõnul temalt küsitud on. • Planeeringutes kaasa rääkimiseks tuleb endast märku anda. Kohalikes omavalitsustes on käsil üldplaneeringute tegemine. Oleme pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses üldplaneeringute koostamisega, kuid paraku sellest ei piisa, et omanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud. Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab meie kodulehelt erametsaliit.ee/huvide-kaitse/planeeringud. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

november 2O19

teated

Metsaühistu annab nõu Käes on aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks!

ui oled teinud hiljuti raiet või on su mets saanud tormis kannatada, on just praegu õige aeg mõelda metsa uuendamisele. Istutamise planeerimist alusta istutusala hindamisega. Uuri välja, milline puuliik sinu metsapinnale sobib. Sellele järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab maapinna pealmised kihid ümber ja tõmbab sisse istutusvaod. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 170 €/ha, saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel. Istutus, külv või looduslik uuenemine? Otsustamiseks pea nõu metsaühistu metsaspetsialistiga, sest see sõltub nii metsa kasvukohatüübist kui looduslikest oludest.

Istutamine on kindlasti eelistatav: * kuivadel muldadel, kus niiskustingimused on seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks ebasoodsad; * viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed; * külmakohrutusohtlikel ja ka erosioonile alluvatel muldadel. Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele parasniisketele kasvukohtadele, suletud juurekavaga (poti)taimi aga vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ettevalmistatud maapinnale. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varem kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Meie soovitame kaske. Taimede tellimine Kõige parem on metsataimede tellimisega tegelda just praegu ja osaleda metsaühistute ühises taimetellimuses. Võta ühendust metsaühistuga ja anna oma soovidest teada! Nii tagad, et kevadel

Pärast raiet tuleb uus mets, pärast raadamist ei tule

Lage raiesmik on raadamisega võrreldes ikkagi ajutine vaatepilt.

Erametsaliit tõstatas, et Eestis peaks metsamaa raadamist pidurdama täiendava maksustamisega.

etsaseaduse järgi on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel. Metsa raadatakse näiteks, et saada põllumaad või uut elamumaad, raadamine on päevakorral, kui ehitatakse

sinu mets

november 2O19

VIIO AITSAM

uut teed, raudteed, elektriliine jms. Näiteks seoses Rail Balticuga on keskkonnamõjude hindamise aruandes märgitud vajadust raadata u 560 ha metsa. Asulate laienemise tõttu kaob aastas (2000–2011 põhjal) keskmiselt 720 ha metsa. Erametsaliidu järgi vähendab raadamine metsaliikide elupaiku ja töötab vastu kliimaeesmärkide saavutamisele. Raadamisest ja muudest maakasutuse muutustest tingitud elupaikade kadu keegi keskkonnale ei kompenseeri. Sel-

saad vajalikud istikud õigel ajal. Metsataimede hinnad algavad 0,20 €/tk ja ühe hektari kohta arvesta 2000–2500 taime. Ulukikahjustuste ennetamine Sügisel tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Metskitsed, põdrad ja punahirved võivad noorendikku vaid ühe söögikorraga tõsiselt kahjustada. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukipeletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Neid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Parima tõrjevahendi leidmiseks pea nõu metsaühistu spetsialistiga. Metsaühistu aitab Nõu saamiseks, taimede tellimiseks ja vajalike tööde planeerimiseks pöördu lähima Metsaühistu poole – www.metsauhistu.ee/kontaktid.

le eest tasuvad kaudselt hoopis metsaja maaomanikud – just nendele langeb aina suurem surve loobuda oma metsade majandamisest (nt uue kaitseala loomise tõttu). Samas on metsadel tähtis roll kliimamuutuste leevendamisel. Noored ja aktiivselt kasvavad metsad seovad õhust süsinikku ja metsamaa pindala suurendamist peetakse üheks kliimamuutustega võitlemise viisiks. Kui mets raadatakse, kaob sellelt alalt ka võimas süsinikupank, ala edasine võime süsinikku siduda on oluliselt väiksem või olematu. Näiteks põllumaaks raadatud endisele metsamaale on võimalik jälle mets kasvama panna, aga kui maakategooria muutub (nt maatulundusmaast tee- või elamumaaks), on see võimatu. Taolist maakasutuse muutmist võiks liidu arvates pidurdada täiendav maksustamine. Maks võiks olla seotud näiteks sama suure metsaosa 60 aasta jooksul seotava süsiniku hinnaga või metsaistutuskuluga, mis võimaldaks mujal täiendavaid metsa-alasid rajada. SM Allikas: www.erametsaliit.ee

ametlik info

Aasta lõpp on puitu müüvale metsaomanikule keeruline Sarnaselt kvartal varasema ajaga olid puiduhinnad ka III kvartalis langustrendis – puidusorditi jäi hinnalangus vahemikku O,8–3,2%.

rametsakeskuse tellitud ja OÜ Tark Mets koostatud 2019. aasta III kvartali puiduhinnastatistika näitab, et poolaastaga võrreldes langesid hinnad märkimisväärselt erinevatel kasesortidel kasepakust paberipuiduni. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige suurem langeja okaspuupaberipuit ning ainsana on plusspoolel haava- ja lepapalk. Viimased kuud on peale puiduhindade languse toonud oluliselt suurenenud okaspuupuidu pakkumise. Selle arvestatavaks põhjuseks on erakordselt suured üraskirüüsted Kesk-Euroopas – kriisis on Tšehhi metsandus, ulatuslikest kah-

justustest on teatanud mitu Saksamaa liidumaad ja puutumatuks pole jäänud ka Rootsi. Puiduhindasid puudutavate protsesside mõju on jõudnud ka Eesti metsatööstusesse. Septembri alguses andis moodulmajade tootja Timo Houses OÜ kohtusse ettevõtte saneerimise taotluse, saneerimiskava on esitanud ka OÜ Baltic Forest. Eestis Imavere ja Näpi saeveskeid omava Soome metsatööstuskontserni Stora Enso majandustulemuste avaldamine viis 29. oktoobril ettevõtte aktsia ligi 10% langusesse ja ettevõte lubas uusi säästumeetmeid. Stora Enso peatas novembri algusest kaheks kuuks Uimaharju saeveski. Tselluloosi hinnalangus räsib ka Soome papitoodete firmat Metsä Board – majandustulemused on halvenenud ja peamiseks põhjuseks on toodete hinnalangus.

Kui 2018. aasta oli Eesti metsandusele hea – puidu hinnad olid metsaomaniku jaoks kümnendi parimad ja ka tööstus suutis oma käivet ja kasumit suurendada – , siis tänavune on kulgenud hoopis teises rütmis. Hinnad langevad jätkuvalt ja seda kõikides puidusordigruppides. Seetõttu võib prognoosida, et aasta lõpp tuleb puitu müüvale metsaomanikule keeruline. Okaspuupalgi hinnad on languses, männi-, kuuse- ja kasepaberipuidu turg on väga järsult ära kukkunud ja hetkel märke taastumisest ei paista. Jätkuvalt püsivad küsimärgid kasepaku ja -palgi osas, kuna valmisvineeri müügil on konkurents endiselt tihe. Küttepuidu hind on langenud ja võib prognoosida languse jätkumist. ERAMETSAKESKUS Täismahus leiab III kvartali puiduturu ülevaate erametsaportaalist www.eramets.ee/uuringud-jastatistika/hinnainfo/.

Metsa uuendamisega läheb kõik tavapäraselt ehk – järjest paremini

ööd tehti nii traditsioonilisel moel kui ka droonide abiga. Ametil oli selleks tööks kasutada kolm drooni, millega kontrolliti ligi 230 ha raielanke. Droonide kasutamine on ennast õigustanud ja uuel aastal soetatakse neid juurde. Droon võimaldab saada kiire ülevaate uuenemise üldisest seisust ja ametnik saab tööde kontrollimisel keskenduda just nendele kohtadele, kus olukord vajab täpsemat kontrolli. Keskkonnaameti võimekus on kasvanud. Kontrolliti 5239 objekti ja see hõlmas 6901 hektarit uuenemiskohustusega raielanke. Kõige rohkem võeti valimisse 2013. aasta raielanke, mis peaksid

VIIO AITSAM

Keskkonnaamet lõpetas selleks aastaks metsade uuenemise kontrollimise välitööd.

Ulukipeletusvahendiga Trico töödeldud metsakultuur Martin Kalki metsas.

nüüdseks olema uue metsapõlvega uuenenud. Selliseid eraldisi oli 1688, kokku 2209 hektaril. Enam pöörati tähelepanu männi, kuuse ja kase parema ja viljakama kasvukohaga lankidele. Nii riigimetsas kui ka erametsas olid langid edukalt uuenenud 90% ulatuses. Üle viie aasta vanadel lankidel olid uuenemata kokku 316 ha. Tuleb mainida, et just külvi teel uuendatud langid olid kehvemas seisus. Et vähendada Metsan-

duse arengukava 2030 aruteludel kõlanud muret metsade uuendamise pärast, tuleb rohkem tähelepanu pöörata kasvukohale sobivate puuliikide istutamisele ja mitmekesise noore metsa väljakasvatamisele. Riik toetab sellist tegevust. Keskkonnaamet koostas metsaomanikele 74 märgukirja, kus juhtis tähelepanu uue metsapõlve rajamise kohustusele. Tuginedes eelmiste aastate kogemusele, võib öelda, et omanikud reageerivad sellistele teadetele ja uuendavad oma raielangid nõuetekohaseks. Siiski tuli teha ka kaks ettekirjutust. Keskkonnaamet tänab metsaomanikke, kes üha paremini saavad metsa uuendamisega hakkama, ja koostööpartnereid, kes abistavad meid riskipõhise valimi koostamisel. Kontrolli jätkatakse ka järgmistel aastatel, sest metsa uuendamine on metsakasvatuse vallas üks riigi prioriteetidest. KESKKONNAAMET sinu mets

november 2O19

ametlik info

Järgmine metsameetme taotlusvoor tuleb veebruaris

Hooldusraie tulundusühistu Eesti Ühismets metsas. VIIO AITSAM

Metsaomanikul tasub taotlusvooruks aegsasti ettevalmistusi tegema hakata.

ANNIKI LEPPIK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

2020. aasta toetuste taotlusvoorud algavad metsameetmega, mille fookuses on hooldusraiete tegemine, ulukikahjustuste ennetamine ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine. Hooldusraie tegemist toetatakse kuni 30aastastes puistutes. Õigeaegse hooldusraiega on võimalik metsa väärtust oluliselt tõsta, sest siis eemaldatakse metsast puud, mille säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koosseisu, parandatakse sanitaarset seisundit ning vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele.

Hooldusraie toetusmäär on 159 eurot hektari kohta. Lisaks hooldusraiete tegemisele saab metsameetmest toetust küsida ka kasvavate puude laasimiseks. Kasvavate puude õigeaegne laasimine on üks tähtsamaid ja vajalikumaid meetodeid kvaliteetse puidu saamiseks. Okste eemaldamisega soovitakse suurendada puidu tihedust, vähendada keerdkasvu, tüve koondelisust ja oksakohtade arvu tüve alaosas. Laasimiseks mõeldud toetuse määr on 102 eurot hektari kohta ja lisaks teistele tingimustele eeldatakse, et laasitavate puude arv on vähemalt 200 puud hektari kohta. Kui ulukid teevad kahju... Ulukid kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet. Metskits kärbib talvel puude latvu,

sokud vigastavad puid ka sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimise pinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada. Metsameetme raames toetatakse ulukite tõrjeks repellendi soetamist ja kasutamist 70 euroga hektari kohta üks kord kalendriaastas. Toetuse saaja peab teatama vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist töö tegemise kuupäeva, koha ja kasutatava repellendi nimetuse elektrooniliselt Erametsa keskusele. Tormis hukkunud metsa taastamine Oktoobris räsis eelkõige Lõuna-Eestit sügistorm, mis esmase info järgi metsades ulatuslikke kahjusid ei põhjustanud, kuid metsaomanikul tasub meeles pidada, et metsameetmest saab vajadusel toetust ka tormikahjustuste likvideerimiseks ja hukkunud metsa taastamiseks. Toetatakse tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamist, muu hulgas kah-

Tänavu saab taotleda veel metsa inventeerimise toetust Kuni 16. detsembrini saab metsaühistute kaudu taotleda metsa inventeerimise toetust. Et viimasel päeval pöördudes ei pruugi andmed ühistaotlusesse enam jõuda, tuleks toetussoovi korral ühistuga ühendust võtta kohe detsembri alguses. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist.

sinu mets

november 2O19

Toetust saab taotleda metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete kohta, kusjuures toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul. Vaadatakse toetuse väljamaksmise kuupäeva. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust võib taotleda ainult metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühis-

tu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga. Toetuse määr on kuni 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Arveid ja maksekorraldusi enam esitama ei pea. Rohkem infot leiab erametsaportaalist www.eramets.ee/toetused/metsainventeerimise-toetus/.

ametlik info justuste kõrvaldamist, uue metsakultuuri rajamist, maapinna mineraliseerimist looduslikule uuendamisele kaasa aitamiseks ja metsauuenduse hooldamist. Kui reeglina võib metsameetme raames plaanitud töödega alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist, siis tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks võivad kahjustuse kõrvaldamine ja uue metsakultuuri rajamine või maapinna mineraliseerimine olla tehtud ka taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal. Samuti on oluline silmas pidada, et toetust ei saa taotleda ainult kahjustuste kõrvaldamiseks. Samale alale tuleb küsida toetust lisaks kas uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerimiseks. Nii kahjustuste kõrvaldamine kui uue kultuuri rajamine või maapinna mineraliseerimine tuleb toetuse saamiseks ära teha. Toetuse taotlemine eeldab, et metsamaa on inventeeritud ja loodusõnnetuse kohta on tehtud metsakaitseekspertiis või raiet lubava märkega metsateatis, millelt nähtub metsa hukkumise põhjus. Täpsem metsameetme toetuse taotlemise ajakava avaldatakse 2020. aasta alguses erametsaportaalis www.eramets.ee. Taotluse saab esitada e-Pria portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud, kelle kontaktid on samuti erametsaportaalist leitavad. Metsaomanikul tasub taotlussooviga pöörduda esmajärjekorras just endale sobiva ühistu poole, kus metsandus spetsialistid aitavad nii taotluste vormistamisel kui vajalike metsatööde korraldamisel.

Poolas eelistatakse metsade uuendamisel istutust külvile Poola reisil osalejad Bialowieža rahvuspargis, esiplaanil on piirkonna üks vanemaid asukaid (tammepuu). ERAMETSAKESKUS

Tasapisi traditsiooniks saanud SA Erametsakeskuse korraldatav iga-aastane väliskoolitus viis Eesti metsaeksperdid sedapuhku Poola.

eptembri teisel poolel toimunud nädalapikkusel õppereisil tutvus 22-liikmeline grupp Poola metsanduse ja erinevate majandamisvõtete, metsandusorganisatsioonide, metsaja puidutööstusega ning Bialowieža rahvuspargiga. Metsa osakaal ligi kolmandik pindalast Poolas on metsa osakaal ligi kolmandik riigi pindalast. Riigimets oma 77%ga moodustab sellest enamuse ja erametsaomanike kätes on 18% Poola metsadest. Okaspuistuid (valdavalt männikuid) on pisut üle poole võrreldes lehtpuistutega, kus on peamiselt tammed, kased ja pöögid. Poolas on levinud uuendusraieviisiks lageraied ja nende suurim lubatud pindala on neli hektarit. Metsade uuendamisel eelistatakse külvile istutust ja istikute arv ühe hektari koh-

ta on üllatuslikult suur – männi-, kuuse- ja pöögitaime puhul 8000 ning kase puhul 5000. Veel võib öelda, et sealsele metsamajandusele on iseloomulik pigem vähene hooldustegevus. Erametsamaana on Poolas arvel 900 000 kinnistut, mis on kolme miljoni inimese omandis või kaasomandis. Metsamaad on väga killustunud ja keskmine metsaomandi suurus on 1,6 hektarit. Erametsade pindala on 1 780 000 hektarit ja metsaühistute liikmetele (kokku 11 ühistut) kuulub vaid 0,4% kogu Poola erametsa pindalast. Huvi ühistute vastu on madal Madal ühitutesse kuulumise tase näitab, et metsaomanikel pole piisavalt huvi ja usaldust metsaühistute tegevuse vastu. Erametsaomanikega teeb enamasti koostööd hoopiski Poola Riigimets, kelle üheks rolliks on erametsade majandamine. Võib öelda, et oli hariv ja silmaringi avardav õppereis riigimetsanduse valitsemisest tänapäeva Euroopas. Era metsaomanduse väärtustamiseks ja erametsaomanike kaasamiseks oleks Poola riigil ja erametsandussektoril veel üksjagu ära teha. ERAMETSAKESKUS

Detsembris toimub kaks metsandusteemalist konverentsi • 5. detsembril leiab Pärnus aset keskkonnaagentuuri korraldatav „Metsakorralduse Konverents 2019”, mis on pühendatud Eesti riikliku metsakorralduse 100. ja statistilise metsainventeerimise (SMI) 20. aastapäevale. See traditsiooniline, iga viie aasta tagant toimuv sündmus toob kokku metsakorraldajad, metsamajandajad ja -omanikud üle Eesti. Esitlused käsitlevad metsakorralduse aja-

lugu, tänapäeva ja tulevikku. Räägitakse ka SMIst ja kaugseire kasutamise võimalusest metsakorralduses ning ettekannete abil luuakse pilt Eesti metsakorralduse hetkeseisust, probleemidest ja võimalikest tulevikusuundadest. Konverents on tasuta, vajalik on eelregistreerimine, lisainfo leiab siit: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/metsakorralduse-konverents-2019.

• 13. detsembril toimub Eesti Maaülikooli peahoones metsanduse valdkonna aastakonverents „Metsateaduselt praktikale“. Konverentsil tutvustatakse viimase aja metsanduslike teadusuuringute tulemusi. Osalemiseks on maaülikooli kodulehel avatud registreerimisvorm: www.emu.ee/ylikoolist/uudised/ sundmused/metsanduse-aastakonverents-metsateaduselt-praktikale/. sinu mets

november 2O19

ametlik info LIIGIKAITSE

JAHT

Rail Baltic sunnib metsiste kolimisele mõtlema Keskkonnaministeerium kavandab RMK ja keskkonnaameti looduskaitseekspertide ettepanekul võtta võimaliku Rail Balticu mõjutsoonis Lõuna-Pärnumaal kaitse alla neli metsise elupaika pindalaga 1038,9 ha. Planeeritavate püsielupaikade sihtkaitsevööndis (900,4 ha) on keelatud kõik raied ja piiranguvööndis (138,5 ha) kõik uuendusraied. Tegu ei ole tüüpilise püsielupaikade loomisega piirkondadesse, kus metsised mängivad ja järglaskonda kasvatavad, vaid kolimisalade ettevalmistamisega tulevikuks. Teisisõnu on see ennetav samm, mis lähtub sellest, et kui Rail Balticu ehitus algab, oleks metsistel lähedal kohti, kus mängida. Metsise nelja kavandatava püsielupaiga piirid on kantud keskkonnaregistris projekteeritavate alade kihile.

Hundi esmane küttimismaht on 61 isendit Sarnaselt varasemaga suunatakse ka seekord hundijahti suurema kiskjakahjuga piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Kahjustuste paremaks ohjamiseks korraldatakse huntide küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel ohjamisaladel. Kokku on selliseid alasid üle Eesti 20, neist 16-le on määratud tänavune esmane küttimismaht. Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele. Enim kahjustusi on olnud Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas, mistõttu rohkem hunte lubatakse küttida Järva (10), Harju (10), Pärnu-Rapla (6) ja Valga-Tartu (6) ohjamisaladel. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimis jahina 1. novembrist 28. veebruarini. Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaart on leitavad keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Allikas: keskkonnaministeerium

Allikas: keskkonnaamet

TEADUS

Metsis.

VIIO AITSAM

RIIGIMETS Kinnitati riigimetsa uuendusraiete pindala Keskkonnaministri määrusega kinnitati, kui palju tohib aastatel 2021–2025 teha riigimetsas uuendusraiet. Pindala jääb võrreldes eelmise perioodiga peaaegu samaks (56 398 ha viie aasta kohta), sellest 55 530 ha RMK metsades ning 868 ha Järvselja õppe- ja katsemetskonnas ja Luua metsanduskooli kahes metsan dikus. RMK hallatavates metsades on raiepindala jäänud samaks, kuid väikesed muudatused on raiete liigilises koosseisus. Männi raiete pindala on võrreldes eelmise perioodiga vähenenud 450 ha võrra ja haaval 50 ha võrra. Kuuse uuendusraie pindala on kasvanud 125 ha võrra, kasel 150 ha võrra ning teistel puuliikidel 225 ha võrra jagatuna viieaastasele perioodile. Raiete jaotuse muudatused on tingitud metsade inventeerimisandmete uuendamisest, uute maade lisandumisest, metsamaa kaitsestaatuse muutusest või vääriselupaikade tõttu. Eesti metsadest raiuti eelmisel aastal kokku u 12,5 mln tm puitu, millest RMK osa on u 4,3 mln tm ja erametsade osa u 8,2 mln tm. Allikas: keskkonnaministeerium

sinu mets

november 2O19

Põhjamaade teadlased tähtsustavad metsauuendust Novembris oli Tallinnas SNS Põhjamaade metsauuenduse võrgustiku ettevõtmisena rahvusvaheline konverents metsauuendusest. Rahvusvahelist teaduskogemust peegeldavates ettekannetes olid pearõhutuses ajakohased andmed metsade kohta ning uudsed digitaalsed ja tehnoloogilised lahendused. Kõlama jäi, et metsade uuendamine on kliimamuutuse tingimustes tähtsam kui kunagi varem, sest vaja on produktiivset ja elujõulist metsa, mis suudab atmosfäärist süsihappegaasi siduda. SNS (SamNordisk Skogsforskning – Põhjamaade metsauuringud) on Põhjamaade ministrite nõukogu rahastatav koostööorgan metsauuringute edendamiseks Põhjamaades. Eesti selle liige ei ole, aga kuulub koos Läti ja Leeduga SNS metsauuenduse võrgustikku, mis tegutseb 2001. aastast. Võrgustiku koordinaator on Eesti Maaülikooli metsaökoloogia vanemteadur Marek Metslaid.

Allikas: maaülikool

METSAKORRALDUS Metsakorraldus tähistab kahte ümmargust aastapäeva Traditsioonilise, iga viie aasta tagant korraldatava konverentsiga tähistatakse tänavu Eesti riikliku metsakorralduse 100. ja statistilise metsainventeerimise (SMI) 20. aastapäeva. Esimesed märgid metsakorraldusest Eestis on pärit 18. sajandi lõpust, kuid oma riikliku metsakorralduse alguseks loetakse 1919. aastat, mil asutati Eesti vabariigi metsakorraldusteenistus. SMI esimesed katsetööd pärinevad 1990. aastate esimesest poolest, kuid esimene üleriigiline SMI tehti 1999. aastal. Allikas: keskkonnaagentuur

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Eesti keskmine erametsaomanik Erametsaomanike mais-juunis 2O19 tehtud küsitlusuuringu põhjal • Eestlane • Mees • 56aastane • Kesk-, keskerivõi kutseharidus • Elab maa-asulas oma metsa lähedal (piirnev kinnistu või 5 km raadiuses) • Sai omanikuks pärimisega • On ainuomanik ja rohkem kui 6 aastat • Majandab metsa eraisikuna • Metsaühistusse ei kuulu ja metsatoetusi ei taotle

Tema mets • Väiksem kui 1O ha • Ei ole kaitsealuseid objekte • Ei ole serditud • Ei soovi metsaomandit suurendada ega ka maha müüa

Tema metsatööd • Tegeleb metsaga regulaarselt, tehes hooldusraieid • Saab metsast metsaande ja küttepuitu oma tarbeks • Metsasaadusi müüa ei plaani ja turismiga ei tegele

• Loodus- ja keskkonnakaitset peab majanduslikust tulust tähtsamaks. • On nõus loodushoiu nimel jätma teatud metsaosa puutumatuks ja pidama lindude pesitsemise ajal vabatahtlikult raierahu. • Riigi erametsandust korraldava (edendava) tegevuse suhtes on kriitiline. Allikas: Mai-juuni 2019. Erametsaomanike küsitlusuuring. Turu-uuringute AS; www.eramets.ee /Uuringud ja statistika

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee