Sinu Mets nr 54, aprill 2019

Nr 54 METSA ÕPPELEHT

Aprill 2O19

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord METSAOMANIK

20

4 Kuidas kohelda metsataimi enne istutamist?

6 Rootsi istutusmasin teeb head tööd 7 Mida kujutab endast Eestis leiutatud uus istutusmasin?

8 Metsa majandamisest kaitsealal 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Üldplaneering ja selle mõjud metsas

JAHIMEES

22

12 Jahimeestel on 2O19 jahiohutuse aasta 13 Trofeede näitus on aprillis Põltsamaal 14 Seakatku kohta on jätkuvalt palju õppida 16 Jahimeheks ehk looduse tasakaalu hoidma!

17 Muutus kütitud uluki esmakontrolli deklaratsiooni vorm 18 Šaakalid tekitasid enim kahju lambakasvatajatele 19 Erametsaliit taotleb ulukikahjustuste teatiste süsteemi parandamist

METSAELU

Metsa õppeleht

12

20 Pesitsejaid jätkub metsas igale poole 21 Kus metsalinnud pesitsevad?

22 Aasta tegijad 2019

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Kertu Kekk, tel 5596 7682, e-post kertu.kekk@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Kertu Kekk – kuusetaimed

Tagakülje foto

Metsaühistu – metsataimede ühishange

6 26

23 Kes on kuuske katkunud?

24 Eesti metsade salapärane ja väärikas lind 26 Lestad – väikesed ja kõikjal

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu

AMETLIK INFO

31 Metsanduse uue arengukava koostamine on alanud 32 Maa-amet ajakohastas maaüksuste andmeid 33 Vääruselupaikade kaitseks leiti lisaraha 34 Uudised

24

sinu mets

aprill 2O19

3

metsaomanik

Kuidas kohelda metsataimi Metsataimed on elusorganismid, kes hooletu inimese käes võivad kergesti hukkuda.

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

K

evad on parim aeg uue metsa rajamiseks. Samas on see ka kiire aeg ja kunagi ei tea ette, kui pikalt istutada saab. Sõltuvalt kevade arengu kiirusest ehk siis ilmastikust on optimaalset metsaistutusaega kolm kuni kuus nädalat. Liiga varane ja ka hiline istutus ei pruugi õnnestuda. Liiga varasel istutamisel ei jõua taim veel juurduda – soojade ilmade saabudes annab oma veetagavara ära, kuid uut ei saa hankida ja taim kuivab ära. Hilisel istutusel ei ole taimel võimalik enam kasutada kevadist mulla veevaru, ta võib jääda veepuudusesse ja istutustööd tuleb korrata.

Puuliikide järjekord istutamisel oleks: kõigepealt arukask, siis mänd ja lõpuks kuusk. Parim istutamiseks sobiv taim on selline, mis pole veel kasvu alustanud. Näiteks arukase puhul sobib variant tuua Lõuna-Eestisse istutamiseks taimed Põhja-Eestist. Lõuna pool on kevad varasem ja maa juba istutamiseks valmis, põhja pool pole taimlas taimed veel elutegevust alustanud.

Taimlast võetakse üles puhkeseisundis taim Metsaistutamiseks mõeldud paljasjuursed taimed tuleb taimlas välja võtta siis, kui nad on veel puhkeseisundis. Kuusetaim on puhkeseisundis, kui taimejuurtel pole valgeid juuretippe. Eriti tundlikud juurte liigutamisele on juba kasvu alustanud lehtpuutaimed. Tavaliselt taimlas juuri ei kärbita. Väljavõetud paljasjuursed taimed sorteeritakse vastavalt liigile, silmas pidades ettenähtud nõudeid. Eriti tähelepanelik tuleb

4

sinu mets

aprill 2O19

olla haigustunnuseid hinnates. Sorteeritud ja kimpu seotud taimed pakendatakse või siis kaevatakse ajutiselt maasse ostjat ootama.

Vähem muret on potitaimedega, sest nende juured on kaitstuna turbasubstraadis ja kastist väljavõtmine juuri ei lõhu. Potitaimede sagedaseim mure taimlas on nende kättesaamine, sest substraadipallid on külmunud ja maa küljes kinni. Taimi aitab kevaditi maast kätte saada kastmine. Potitaimedel on tõsisem oht tervisele jääda veepuudusesse.

Transpordil ei tohi lasta taimi kuivada Taimede transpordil tuleb jälgida, et taimekoorem ei oleks liiga kõrge ja et ülemised taimekotid ei vigastaks oma raskusega alumiste kottide taimi. Kindlasti vajab taimekoorem katet, et sõidu ajal taimed tuule käes ära ei kuivaks.

Transport on erinev paljasjuursete ja potitaimede puhul. Paljasjuurseid taimi saab panna külili, aga potitaimi transporditakse tavaliselt püstiasendis. Parim pakend sellisel puhul on kast – taimed ei pääse liikuma ja substraadipall taime ümber ei lagune. Potitaimi mahub võrreldes paljasjuursetega autokasti vähem. Suuremate suletud juurekavaga taimekoguste transpordil kasutatakse autodes spetsiaalseid riiuleid, et taimed jõuaks ostjani tervetena. Kilekotti pakendatud potitaimede transpordil ongi kõige tähtsam see, et taimed sõidu ajal liikuma ei pääseks.

Kuidas ladustada, kui kohe istutada ei saa?

Parim variant on, kui saab taimlast väljavõetud taimed kiiresti metsa maha istutada. Hea on, kui taimla on istutuskoha läheduses. Siis jäävad ära pikad veod ja vajadus taimi ajutiselt hoida.

Kui suurem kogus istutamiseks vajalikke taimi on tellitud kaugemalt ja tuuakse ära ühekorraga, tuleb mõelda nende ladustamisele selliselt, et säilitada võimalikult hästi taime elujõud. Kaugemalt tuleb taimi tuua pakendatult ja jahutusvõimalusega autos. Nii ei kuiva taimed ära, kui väljas on juba väga soe ja

Kõige parem variant on, kui taimlast võetud taim saab

veoaeg pikk. Kui taimekogus on suur ja istutamiseks kulub nädalaid, tuleks eelnevalt otsida või tekitada sobilik jahe ladustamiskoht. Puhkeseisus taimi sobib ladustada jahedas maakeldris kuni paar nädalat. Mingil juhul ei tohi keldrisse ladustada kasvu alustanud taimi. Kui taimede hoiustamiseks kasutatakse jääkeldrit, võib puhkeseisundis pakendatud taimi seal säilitada kuni kolm nädalat ja kasvu alustanud taimi kuni nädal.

Kui taimi on vaja ladustada lühiaja-

metsaomanik

enne istutamist?

Kas metsataimi jätkub?

Taimedest tundub olevat suur puudus, kui vaadata erametsa lageraienumbreid. Keskkonnaagentuuri esialgsel hinnangul oli raiete pind paari tuhande hektari võrra suurem kui aastal 2017. Meie erataimlates oli sügisese inventuuri andmetel kevadeks vaid 8,4 mln taime. Kindlasti aitavad naaberriigid, kuid pole teada, kui palju neil oma vajadustest üle jääb.

Mullu toodi meile mujalt 5 mln metsataime. Võrreldes varasemate aastatega on metsataimede sissevedu kordades suurenenud.

Külmunud taimed tuleb enne istutamist sulatada!

Sügisel sorteeritud ja külmikus ületalve hoitud taimedega tuleb veel hoolsam olla. Külmutatud taimed peavad enne istutamist olema täiesti üles sulanud. Kui kultiveerida külmunud potiga taim, siis sooja ilmaga alustab taim elutegevust, aga uut vett ta mullast võtta ei saa, kuna juured on külmunud – taim kuivab ära.

Metsaistutajale toodud külmutatud taimed tuleb üles sulatada aeglaselt varjulises kohas. Järsk temperatuurimuutus võib taimi samuti hukutada. Näiteks siis, kui külmunud potitaimed pannakse pärast külmikust ja külmutusautost väljavõtmist lõõskava päikese kätte. Kiiremini toibuvad paljasjuursed taimed.

b metsa istutatud võimalikult kiiresti.

liselt, tuleks kättesaadud paljasjuursed taimed võtta pakenditest välja ja kaevata ajutiselt maasse. Selleks sobib raielangil või selle läheduses varjuline koht.

Kaevata tuleb süvendid ja sinna laduda tihedalt üksteise kõrvale taimekimbud või kimbust lahti võetud taimed ja katta juured pinnasega. Sõltuvalt mullaniiskusest tuleb taimi ka kasta. Kimbus taimi võib maassekaevatuna hoida kuni paar nädalat, kimbust lahti võetud taimi kuni kolm nädalat.

VIIO AITSAM

Potitaimede ladustamisel tuleks leida tasane alus ja sinna panna taimepakendid tihedalt üksteise vastu. Pakendid tuleb avada ja kontrollida taimepoti niiskusesisaldust. Kui pigistamisel juurepallist vett välja ei tule, tuleks kasta. Potitaimede niiskust tuleks sõltuvalt ilmastikust kontrollida sagedamini – maassekaevatud paljasjuursete taimede juured saavad vett pinnasest, aga pakendis potitaimede juured seda ei saa.

Veevarud ja juurte kärpimine Enne istutamist on mõistlik nii paljasjuurseid kui ka potitaimi hoida kuni paar tundi seisvas vees. Nii saab taim kaasa korraliku veevaru, et stressirohke istutamine üle elada. Kui paljasjuursetel taimedel on pikki väljaulatuvaid juuri, tuleks neid kärpida. See töö tuleks teha vahetult enne istutamist. Enne kärpimist tuleks kimp lahti võtta. Kimbus kärpimisel on oht, et mõnel taimel võetakse juurt ära liiga palju ja allesjäänud juureköndil ei ole enam piisavalt jõudu, et taime elus hoida.

Kui kohelda enne istutamist taime kui elusorganismi ja jõuda istutustöö teha parimal istutusajal, on loodud eeldused taime edasiseks heaks kasvuks. sinu mets

aprill 2O19

5

metsaomanik

Metsaistutusmasin töös.

Rootsi istutusmasin teeb head tööd Ekskavaatori „nokas” töötav masin on eriti tõhus kasvukohatüüpides, kus maapinda peaks ette valmistama mätastamisena.

M

etsaistutusmasinaid on Eesti metsas nähtud ka varem.

Näiteks masin Maardu-1, mille autor me kuulsaim metsamasinate leiutaja Mart Reim (1938–2014).

Riigimetsas kasutati mullu esimest korda teenuse korras tänapäevast Rootsi päritolu masinat Bracke Planter P11.a, mis töötab ekskavaatori nokas ja istutab potitami. Masin kuulub Kuusalu Sylvester AS-ile.

Nentides, et masinistutusel on omad plussid ja miinused, soovib RMK pärast esimest kogemust riigimetsas masinistutuse osakaalu suurendada. „Esimest kogemust hindame heaks ja tulemust positiivseks,” ütles RMK metsakasvatustalituse Kirde piirkonna metsakasvatusjuht Ilmar Paal. „Masinistutus on igal juhul mõttekas kasvukohatüüpides, kus maapinda peaks ette valmistama mätastamisena – seal saab teha kaks tööd korraga. Istutamise kvaliteet ei jää alla käsitsi istutamisele, kinnisurumine on kindlasti parem.”

Ilmar Paal lisas, et masinaga istutatud taimede kasvamamineku üle saab otsustada tänavu suvel: „Eelmine suvi oli väga põuane, aga suuremat väljaminekut kui käsitsi istutamisel me ei tuvastanud.”

Varsti erametsas?

Riigimetsa mullune masinistutus pälvis suurt huvi nii riigi- kui ka erametsameeste seas. Üks, kes masina tööd jälgimas käis, oli näiteks OÜ Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk. „Meie istutusmahud on üsna suured. Masin võimaldab istutada terve vegetatsiooniperioodi vältel, istutamiskvaliteet on hea ja ühtlane ning aja kokkuhoid suur,” loetles Andres Olesk plusse. Nüüdseks on oma osaühingu jaoks masin ära tellitud. Kuusalu Sylvesteri masinaga võrreldes on see peaaegu kolm korda mahukam – kassetis 75 taime asemel 200. Andres Olesk ütles, et kõige suuremat kasutegurit näeb ta kergelt liigniisketel või raiejärgselt liigniiskeks muutunud metsamaadel, kus masin teeb taimele ka n-ö mikrokünka.

Masina kasulikkuse poolele pani ta sellegi, et mees, kes istutaja-ekskavaatori roolis, on kabiinis ilma eest kaitstud. „Ega ma ei tea, kas meid just teiseks niisuguse masina omanikuks saajaks saab lugeda – tellinud on neid võib-olla ka teised,” nentis Andres Olesk.

Kuulasime metsameeste seas maad, kas keegi on kusagil messidel näinud metsaistutusmasinaid ka väiksemate istutustööde jaoks. Ei õnnestunud selle kohta infot leida. Küll aga võib ilmselt suuremaid istutusmasinaid juurde tulla, kuna suure pinna istutajaid võib lisanduda. „Just viimasel ajal on metsaomanikud märgatavalt hakanud tellima ühistult ka istutamistööde korraldamist,” märkis näiteks Võrumaa metsaühistu tegevusjuht Erki Sok tendentsi ühistutega liitunud erametsades.

SM

ISTUTUSMASINA MIINUSED JA PLUSSID

6

Plussid

• Ei saa istutada avatud juurekavaga taimi.

• Väga savisel ja niiskel pinnasel ummistub istutustoru (sama probleem on ka käsitsi toruga istutamisel).

• Masina kassett peaks mahutama rohkem taimi (praegu jätkub pooleks tunniks, mõistlik oleks umbes poole rohkem).

• Istutamine on veidi kallim kui käsitsi.

• Istutusmaterjal peab vastama nõuetele, vähemalt pikkuse osas ja olema ühtlase pikkusega (tegelikult võib seda ka plussiks lugeda).

• Kulu masina treileriga kolimisel.

• Teeb kaks tööd korraga.

• Hõlbustab istutamistööd – maapinna ettevalmistamist mätastamisena tehakse liigniisketel pinnastel, kus käsitsi mätta otsa istutamine on keeruline ja tavaliselt ka tavaistutusest veidi kallim.

• Masin surub taime väga hästi kinni, paremini kui käsitsi.

• Masinaga saab istutada kõikjal. Mätastamine ja masinistutus on mõistlik liigniisketes kasvukohtades, kus on vaja istutada mätta otsa.

• Istutuskvaliteet on ühtlane ja hea.

• Kallim hind on suhteline, sest hiljem väheneb hoolduskordade arv.

sinu mets

aprill 2O19

• Masinistutuse jõudlus vahetuses on umbes 1 ha.

• Istutusperiood aprillist oktoobrini võimaldab ära kasutada taimlate võimalusi (potitaimed + külmikud).

Allikas: Ilmar Paal, RMK 2 x RMK

Miinused

Masina istutatud taim.

metsaomanik

Metsas tuleks kasutamine kõne alla, kui lank on raiejäätmetest puhas ja maantee suhteliselt lähedal.

JÜRI JÄRVIS

Mida kujutab endast Eestis leiutatud uus istutusmasin?

Loos kirjeldatud masin on seni vaid ehitusjoonistel – keegi pole seda veel tootnud.

JÜRI JÄRVIS PhD, FastGrowth OÜ

I

stutusmasin on projekteeritud EASi rahastuse abil Eesti Maaülikoolis. Istutusmasina arendamine oli jätkuprojektiks ammendatud turbaväljade ja liivakarjääride metsastamise uurimistööle Tallinna Tehnikaülikoolis.

Masinat oleks mõeldav kasutada teatud tingimustel ka metsas. Selle tööprotsessi uuenduslikeks iseärasusteks on automaatne istutusaukude puurimine, nende kompostiga täitmine ja kohene istiku kastmine. Sisuliselt teeb masin automaatselt ära istutaja tööst raskema osa, jättes istutajale kõige tähtsama: taime õigesti mulda panemise. Häid istutajaid on tööturul vähe saada, sest tavapärane käsitsi istutustöö on füüsiliselt raske. Käsitsi metsaistutuse koormust inimesele on ühes uurimistöös võrreldud maratonijooksu koormusega.

Vesi ja toitained kohe kätte Kui juba masinat istutamiseks kasutada, on mõistlik selle abil lahendada kõik istutamise tüüpvajadused. Esimene vajadus ongi, et taimel oleks kohe pärast istutamist juurte ümber mullas vett, muidu võivad juured kuivama hakata. Teine vajadus on, et juurte läheduses peab olema rohkelt toitaineid, muidu on taime kasv uues kohas esialgu aeglane.

Näiteks aiandis haritud maale viljapuid istutades on taimede toitainevajadus enamasti rahuldatud ja kasv kiire, kuid väheviljakale metsamaale istutades on toitainete puudus probleemiks

ja puude kohanemine väheviljaka mullaga võtab kaua aega. Mineraalväetisi Eesti metsades seaduse järgi kasutada ei tohi, kuid masin saab istutusaugu täita kõiki vajaminevaid toitaineid sisaldava kompostiga ja see on lubatud.

Kask näitas head kõrguskasvu Sellist puuraugu-istutusmeetodit on katsetatud aastatel 2012–2018, kusjuures kompostikasutuse võrdluseks kasu­ tati ka mineraalväetisi. Kompost andis mineraalväetisega võrreldes oluliselt kiirema kõrguskasvu, näiteks arukase istikutel vastavalt ¾ m ja ½ m aastas.

Samas musta lepa istikute kasvus polnud vahet, kas kasutati väetist või komposti. Masinaga metsamaal istutades lähevad taimed kindlasti kasvama, sest masin võimaldab kasta ja kompostiga väetada. Peab arvestama, et püsivalt kuivas mullas saab vesi istutatud taimede juurte ümbert varsti otsa, seega mulla pideva kuivuse vastu pole masinast mõistagi abi. Väheviljakal ja samas pidevalt niiskel maal (nt turbamullal) saavutatakse aga komposti lisamise tõttu suur kasvukiirus.

Istutamiseks saab kasutada edukalt reoveesette komposti. Seda jagatakse soovijatele linnade veepuhastusfirmadest haljastustöödeks üldjuhul tasu-

ta, sest seda jääb pigem üle. Arvestama peab komposti transpordikuluga lähimast veepuhastusjaamast, hektari istutamiseks masinaga piisab suure veoauto koormatäiest kompostist.

Oksad ja kivine pinnas ei sobi Metsas sõltub palju sellest, kui tasane on maapind. Kui see on künklik ja lisaks ka oksarisune, ei pruugi masin istutuseks sobida. Ka kivistel muldadel ei saa selle masinaga istutada, sest puur ei lähe seal maasse. Metsas on odavam kasutada kompostiga istutamist veoautoga ligipääsetava tee läheduses, sest kaugemale metsa komposti vedamiseks tuleb täiendavalt kasutada eritehnikat.

Tänapäeval kasutatavad metsaistutusmasinad (Soome M-Planter või Rootsi Bracke) on küll väga head metsa istutamiseks, kuid ka suured ja seetõttu kahjuks kallid, sest nende puhul kasutatakse istutusmasina liigutamiseks ekskavaatorit. Siin kirjeldatud uuenduslik poolautomaatne istutusmasin on mõõtudelt väike, mahtudes euroalusele, seetõttu piisab selle liigutamiseks mõnest maastikuvõimekusega väikeveokist. Samuti on selle hind väga palju odavam.

Kellel istutusmasina vastu sügavam huvi, võib võtta ühendust tel 511 9714 ( Jüri Järvis). sinu mets

aprill 2O19

7

Säilikpuude grupp, kus on säilitatud ka alusmetsa.

Metsa majandamisest kaitsealal Teavet leiab eelkõige konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjast.

KRISTJAN AIT keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Lõuna regioonis, metsaomanik

K

aitsealadel on kaitsekorra erineva rangusega vööndid. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade, sh puidu kasutamine. Metsaraiet saab seal teha ainult juhul, kui see on vajalik kaitse-eesmärgi saavuta-

8

sinu mets

aprill 2O19

miseks – nt raie soode taastamiseks või kaitsealusele liigile vajaliku elupaiga seisundi säilitamiseks.

Piiranguvööndis on majandustegevus teatud tingimustel lubatud. Kuna kaitsealadel on erinevad kaitse-eesmärgid, võib ka kaitsekord palju erineda.

Seega tuleb piiranguvööndis metsamajandamist planeerides eelkõige tutvuda konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga.

Järgnevalt selgitan tavapärasemaid kitsendusi, mida kaitse-eeskirjast leida võib.

Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine Puhtpuistu on selline puistu, kus enamuspuuliik moodustab rohkem kui 90% puistu elusate puude mahust.

Energiapuistu on lühikese raieringiga

FOTO ON TEHTUD MAJANDUSMETSAS

metsaomanik lehtpuupuistu, mille eesmärk on anda biomassi. Puht- ja energiapuistutes on sobivad elutingimused tagatud vaid vähestele liikidele.

Puhtpuistute kujundamise keeld kohaldub eelkõige hooldusraiete, aga ka turberaie esimeste järkude ja valikraie puhul. Eesmärgiks on, et piiranguvööndeid majandataks segametsana, mis on oma olemuselt liigirikkam, looduslikule kooslusele lähedasem ja toetab seeläbi paremini kaitseala kaitse-eesmärke. Mitmekesisem puistu on ka haigustele vähem vastuvõtlik.

Puhtpuistute kujundamise keeld ei tähenda, et pärast uuendusraiet oleks keelatud näiteks kuuse istutamine.

Kuid sel juhul tuleb juba esimesi kultuurihooldusi ja valgustusraiet tehes jälgida, et looduslikult lisanduvaid puuliike ei eemaldataks koosseisust täielikult. Metsakasvatuse põhimõtetest lähtuvalt tuleks teatud puuliigid valgustusraiel välja raiuda (nt männikus haab ja kask), kuid kaitsealal tuleb leida kompromiss segapuistu kujundamiseks. Selleks saab nt loodusliku uuenduse säilitada häiludena kohtades, kus metsaistutus ei õnnestunud – puhtpuistute kujundamise keeld ei tähenda, et kogu eraldis peab ühtlaselt erinevate puuliikidega kaetud olema.

Vajadusel tuleb teha valik ka vähemväärtusliku puuliigi kasuks. Segapuistut ei pea vägisi kujundama sinna, kus looduslikud olud seda ei võimalda.

Keelatud on puuliigi või vanuserühma väljaraie See piirang on oma eesmärgilt eelnevaga sarnane, kuid laieneb kõigile puuliiki­ dele ja vanuserühmadele. Hooldus- ja valikraie tegemisel erivanuselises ja mitmeliigilises puistus tuleb jälgida, et koosseisus olevaid puistuelemente täielikult välja ei raiuta. Näiteks puistus koossei­ suga 80% mändi ja 20% kuuske ei ole kuuse raie keelatud, kuid puistuelemendina tuleb kuuske siiski ka säilitada.

Kui eeskirjaga on lubatud uuendusraie, kuid keelatud on puuliigi ja vanuserühma väljaraie või kui kaitse-eeskirja järgi tuleb „uuendusraie tegemisel säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus”, siis on parim viis selle tagamiseks jätta raielangile eri puuliikidest ja vanuserühmadest säilikpuid ning säilitada ka järelkasvu.

metsaomanik ge jämedamõõtmeliste säilikpuude puhul (vähemalt 25 tm/ha). Seetõttu ongi kaitsealadel seatud nõue jätta säilikpuid suuremas mahus kui majandusmetsas.

Säilikpuude mõju on suurem, kui neid jätta grupina, kus ka alusmets jääb raiumata. Siis säilib puudegrupis mingil määral ümbritsevast erinev mikrokliima ja grupp pakub metsaelustikule varjevõimalusi.

Alles tuleb jätta rohkem säilikpuid Kaitse-eeskirjast võib leida, et „raietel tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus; selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15– 20 tm puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks”. Säilikpuu on elus­ tiku mitmekesisuse tagamiseks jäetav puu. Nendeks sobivad koosseisu vanimad või suurima diameetriga puud, samuti põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudadega või suurte okstega puud.

Säilikpuudeks võib jätta ka jalalseisvaid surnud puid. Kui puistu koosseisus leidub eriilmelisi puid, võiks need säilitada juba hooldusraiet tehes.

Oluline on säilikpuid mitte segi ajada seemnepuudega. Seemnepuud võib pärast raiesmiku uuenemist raiuda, kuid säilikpuud jäävad metsa alatiseks.

See on tähtis, kuna teatud seene-, sambla- ja samblikuliigid vajavad eluspüsimiseks rohkem kui 100 aasta vanust puitu. Säilikpuid kasutavad varitsuspaigana saagijahil olevad röövlinnud ja kui raiesmik on aastaid hiljem uuenenud noore metsaga, võivad üksikpuude rindes olevad säilikpuud neile ka pesapuuna sobida, kuna mitu liiki valib pesapuuks just koosseisu suurimaid puid.

Säilikpuud pakuvad pesaehituse võimalusi ka õõnespesitsejatele. Hooldusraiel kahjustatud (sh õõnsustega) puud tavaliselt eemaldatakse. Näiteks teatud kakuliste arvukuse langust seostatakse just asjaoluga, et õõnsustega puid majandusmetsas piisavalt ei leidu.

Kuna säilikpuud jäävad metsa alatiseks, täidavad need hiljem oma eesmärki surnud puudena ja viimaks lamapuiduna, mis on elustiku mitmekesisuse seisukohast samuti väga oluline. Teadlaste andmeil suureneb säilikpuude ja surnud puudega seotud liigirikkus iga lisanduva tihumeetriga ning seda eelkõi-

MÕISTEID • Kaitseala kaitse-eeskiri – Vabariigi Valitsuse määrus, millega on sätestatud kaitsealal keelatud ja lubatud tegevus.

Kaitse-eeskirjad leiab Riigi Teatajast (www.riigiteataja. ee) ja nende seletuskirjad keskkonnaministeeriumi kodulehelt looduskaitse rubriigist (www.envir.ee).

• Kaitsekorralduskava – dokument kaitseala kaitse korraldamiseks; sisaldab alal leiduvate loodusväärtuste kirjeldust ja kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loetelu, lisaks üldised soovitused metsa majandamiseks. Kavad leiab keskkonnaameti kodulehelt kaitse planeerimise rubriigist (www. keskkonnaamet.ee).

• Kui kaitse-eeskirja tõlgendamisega on raskusi, saab abi keskkonnaameti metsahoiu spetsialistidelt. Kontaktid leiab keskkonnaameti kodulehelt metsanduse rubriigist.

Säilikpuude valik Metsaomaniku suurim mure seoses säilikpuudega on tavaliselt asjaolu, et need ei pruugi raiesmikul tuultele vastu pidada ja võivad metsauuenduse rikkuda, kui suure võraga puu noorendiku keskele kukub. Selle vältimiseks on mõistlik valida säilikpuud, mis „püsiksid püsti” võimalikult kaua – kuni uue raieringi lõpuni või kuni uus metsapõlv on juba piisavalt tugev. Seega tuleks valida eelkõige tormikindlaid ja pikaealisi puuliike – kõvalehtpuud või mänd, samuti sobib haab.

Säilikpuud peavad tuultele paremini vastu, kui need jätta langi serva kasvava metsaga piirnevale alale. Sel juhul tuleb need kindlasti jätta grupina, et nad paremini oma eesmärki täidaks. Vastupidavamad on ka eelmise metsapõlve puud, mis on tõenäoliselt ühe uuendusraie juba üle elanud. Tormikindlad on ka vanad põllumaale kasvanud üksikpuud, kui põllumaa on hiljem metsastunud – need puud tunneb puistus hästi ära suurte alumiste okste järgi. Kui säilikpuud on jäetud grupina, on ka tormimurtud puude võimalik kahju ümbritsevale metsauuendusele väiksem, kuna see on raiesmikul koondunud ühte kohta.

3 x KRISTJAN AIT

Taolised õõnsustega haavad sobivad hästi säilikpuuks.

Lamapuit.

sinu mets

aprill 2O19

9

TÕNIS DANILOV

PRIIT PÕLLUMÄE

metsaomanik

Piltidelt on näha metsakorralduse tavad eri riikides. Vasakpoolsel pildil näide, millist metsamajanduskava võib kohata Horvaatia erametsades – mahukad ja kogu regiooni laiemalt katvad kavad ei anna üldjoontes erametsaomanikule sisulist infot.

Parempoolsel pildil näeb võrdluseks Eesti metsamajandamiskava, mis koostatakse konkreetse metsaomandi kohta.

Uudiseid metsateadlastelt Teaduselt praktikutele konverents 2O18 Maaülikooli metsanduse valdkonna aastakonverentsil „Metsanduselt praktikale” eelmise aasta detsembris tutvustasid meie teadlased värskemaid teadusuuringute tulemusi. Ettekannete teemad hõlmasid väga laia spektrit – käsitleti metsas levivaid haigusi, muutuva kliima mõjusid, puistute struktuuriuuringuid ja palju muud. Näiteks tõi doktorant Teele Paluots välja, kuidas on võimalik pikemaajaliselt planeerides suurendada metsade liigilist mitmekesisust või elurikkuse konkreetsete elementide mahtu (nt lamapuit).

See eeldaks kindlasti muudatusi ja muutusi senises metsakorralduslikus praktikas.

Tutvustati ka metsade süsiniku dünaamika viimastel aastatel tehtud uuringu värskeid tulemusi. Töörühma juht, professor Veiko Uri rõhutas oma kokkuvõttes, et metsade teadlik majandamine on oluline selleks, et meie metsad oleksid efektiivselt süsinikku siduvad ökosüsteemid. Just süsinikku peetakse üheks oluliseks kasvuhoonegaasiks, mille kontsentratsiooni pidev suurenemine atmosfääris mõjutab oluliselt meie kliimat. Aga näiteks puitu ja puittoodetesse seotud süsinik võimaldab neid muutusi leevendada.

Dotsent Rein Drenkhan avas põhjalikult juuremädanike uuringu tagamaid ja tulemusi. Tema hinnangul on juuremädanike tõttu tekkivad kahjud palju ulatuslikumad kui ametlikud numbrid seda näitavad. Mida aga saab teha metsaomanik selleks, et neid kahjusid vältida? Põhiline on planeerida ja teha hooldusraied õigeaegselt, eriti kuuse enamusega puistutes! Hilised hooldusraied – kui kändude dia­ meetrid on juba üle 10 cm – soodustavad ja suurendavad juurepessu nakatumise riski. Kuusikutes kehtib hooldusraiete puhul lihtne põhimõte – mida varem, seda parem.

Teadustööd aitavad meil teha paremaid otsuseid nii täna kui tulevikus. Sinu Metsa veergudel on sel aastal plaanis nii mõndagi konverentsil käsitletud teemat põhjalikumalt kajastada. Järgmine sellelaadne konverents on planeeritud tä-

10

sinu mets

aprill 2O19

PRIIT PÕLLUMÄE dotsent, Eesti Maaülikool

navuse aasta lõppu. Eelmise aasta konverentsi salvestus on kõigile huvilistele järelvaadatav maaülikooli videoserveris: https://video.emu.ee/metsateaduselt-praktikale-2018/.

Sügisest on võimalik õppida metsatarkusi uuenenud õppekavade alusel!!

Ligikaudu kahe aasta arvukate koosolekute ja koostöö tulemusena on alates tänavu sügisest ehk õppeaastast 2019/2020 võimalik Eesti Maaülikoolis metsandustarkusi omandada juba uuenenud bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Protsessi olid kaasatud nii üliõpilased kui ka tulevaste metsandusspetsialistide võimalikud tööandjad nii avalikust kui ka erasektorist.

Kõrghariduse esimesel astmel pannakse rõhk laiapõhjalistele teadmistele – saadakse alusteadmised nii metsabioloogiast ja -ökoloogiast kui ka puidu mehhaanilisest ja keemilisest töötlemisest. Mahukas valikainete moodul võimaldab üliõpilastel alustada oma huvidest lähtuvat spetsialiseerumist. Edasist spetsialiseerumist on võimalik jätkata juba magistriõpingute raames.

Näiteks metsamajanduse magistriastmes on õpe jaotatud viie suurema valdkonna vahel – metsaökosüsteemid; metsakasvatus; metsanduslik planeerimine; metsapoliitika, ettevõtlus ja ökonoomika; teadustöö ja praktika. Õppekavades tehtud uuendused lähtusid paljuski vajadusest kaasajastada õppe sisu ja viia see paremasse kooskõlla tööjõuturu vajadustega. Kõrgharidusele omaselt lähtutakse aga endiselt ka teaduspõhisusest!

2020 sügisest avatakse ilmselt ka sessioonõppe vormis ingliskeelne õppekava, mis keskendub metsakorralduse ja -halduse spetsialistide ja analüütikute ettevalmistamisele.

Töö õppekavade parendamisega ei ole lõppenud.

Koostöös üliõpilaste ja tööandjatega püüame neisse pidevalt lisada uut ja huvitavat. Rohkem infot leiab maaülikooli veebist: www.emu.ee/sisseastujale/.

metsaomanik

Üldplaneering ja selle mõjud metsas VIIO AITSAM

Uute üldplaneeringute koostamisel on kohalikel omavalitsustel vabadus kehtestada kitsendusi.

TUULIKKI LAESSON jurist

E

smapilgul tundub, et üldplaneering ei tohiks metsa kasutamist eriti mõjutada, kuid saatan peitub detailides. Nimelt on võimalik üldplaneeringuga näha ette metsa majandamisele piiranguid, mida kohalik omavalitsus (KOV) muul viisil metsaomanikule seada ei saa. Samas saab metsaomanik üldplaneeringuga ka suurendada oma õigusi (nt juurdepääsuteede ja keeluvööndites tegutsemise asjus).

Mida silmas pidada? Üldplaneeringu menetluses osalemiseks on kaks viisi – kas ise jälgida, mida tehakse, või teatada KOVile oma soovist menetluses osaleda – siis peab omavalitsus ise teavitama, kuhu ollakse jõutud. Ilmselgelt on isikule teine variant lihtsam. Selleks tuleks teha omavalitsusele nn kaasamistaotlus ehk saata kirjalikult (nt meili teel) teade, kus märgitud, millised kinnistud metsaomanikule kuuluvad, soov osaleda üldplaneeringu menetluses ja meili- või postiaadress, kuhu planeeringualaseid teateid saata.

Tähtis on, et metsaomanik annaks KOVile teada, mida ta tahab oma metsaga teha. Teatada tuleks ka sellest, kui soov on metsa majandada tavapärasel viisil.

Näiteks: „soovin oma Nõmme kinnistul kasvavat metsa majandada metsaseaduse järgi”. Samas on võimalik esitada oma erisoove. Näiteks, et metsa kasutamine toimub eeskätt puhkemajanduse eesmärgil, mistõttu soovitakse metsas ehitada puhkamiskohti, vaatlustorne vms.

Ehituskeeluvööndis kraavi ehitada ei tohi...

Otstarbekas on anda kohe teada, kas ollakse nõus metsa kasutamise piirangutega. Näiteks võidakse nn kaitsemetsa fikseerimisel ette kirjutada lageraie võimalikkus, raielangi suurus jms. Planeeringuga kaitsemetsa fikseerimise eesmärgiks on elamukohtade kaitsmine müra, tuule jms eest. Kui KOV tahab metsa määrata kaitsemetsaks, siis peaks olema tehtud ka kindlaks, kas on selle asemel võimalik rakendada muid lahendusi, nt ehitada müra kaitseks müravall. Reeglina selliseid analüüse ei tehta, mistõttu peaks metsaomanik ise taotlema analüüside tegemist ja alternatiivide otsimist.

Kuna piirangud tekitavad metsaomanikule majanduslikku mõju, peaks juba nende seadmise algusetapil olema kokku lepitud, kas ja kui palju saab omanik selle eest hüvitist. Selleks tuleks selgeks saada piirangu majandusliku mõju suurus, sobilikeim seadmine ja võimalikud alternatiivid. Selle kõige selgitamist tuleks nõuda üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamiskavatsuse või hiljemalt KSH aruande avalikul väljapanekul.

Kui uuringute ja alternatiivide koostamise ettepanekuid ei ole õiges menetlus­ etapis tehtud, tuleks ettepanek esimesel võimalusel esitada KOVile.

Ehituskeeluvööndi nüanss Metsa kasutamist reguleerib ka looduskaitseseadus, kus nähakse ette piirangud erinevates vööndites tegutsemisele, muu hulgas randade ja kallaste ehituskeeluvöönd. Metsas on ehitisteks juurdepääsuteed, sillad, metsateed, maaparandussüsteemid, truubid, metsateed, sh kogumisteed. Looduskaitseseadusest tulenevalt on ehitamine ehituskeeluvööndis keelatud. Erandiks on üldplaneeringukohased avalikud teed, mille puhul ei ole vaja ehituskeeluvööndit vähendada.

Muudel juhtudel saab ehituskeeluvööndit vähendada, kui see üldplaneeringusse sisse kirjutada. Metsaomanikul tasub esitada KOVile taotlus vähendada üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit kõikides kohtades, kus metsa majandamisel on vaja ehitada kas alalisi või ajutisi juurdepääsuteid, kraave vms ehitisi.

Taotluses tuleb soovi põhjendada ja lisada vastava koha kaart, nt väljavõte maaameti katastriplaanist.

Otstarbekas on taotleda metsa kõikide juurdepääsuteede kajastamist üldplaneeringus – siis saab neid kasutada kindlasti ka tulevikus.

Mida teha, kui märkate ikkagi piiranguid või ei ole arvestatud ehitamisvajadusega? Esitage oma vastuväited KOVile kohe ja hiljemalt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal – siis on võimalik veel midagi muuta. Viimane võimalus on üldplaneeringu kehtestamise otsuse peale kohtusse minna. Üldplaneeringu koostamisel ei saa metsaomaniku õigusi kaitsta keegi teine.

Ainult omanikul on omanikuõigused ja neid kaitstes peab ise aktiivne olema. sinu mets

aprill 2O19

11

ANDRA HAMBURG

jahimees

Jahimeestel on 2O19 jahiohutuse aasta

Tark tunneb oma relva...

Jahinduses on tegemist relvadega, mis on suure ohu allikaks.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

S

el aastal on meie suurim tähelepanu jahirelvadel ja nende käsitlemisel. Üks relvameister on kunagi öelnud, et „iga relv proovib korra oma peremeest hukata”. Kas see nii on või mitte, jäägu igaühe enda otsustada, kuid iga jahimees peab oma relva tundma ja kõigi relvaomanike kohus on oma relvaga ohutult ümber käia.

Eelkõige peame ise jahimeestena olema ettevaatlikud ja distsiplineeritud.

Madis Treumann on 1924. aastal oma jahi­raamatus soovitanud: „Ärgu hakaku ettevaatamata ja hooletu inimene iialgi jahimeheks. Hoidku ta ennast püssist eemale ja ärgu tehku temaga tegemist. Pidagu seda igaüks meeles, et laetud püss pole mänguasi, ja mees, kes seda ei jõua meeles pidada, ei kõlba jahimeeste hulka.”

Eesti rahva vanasõna ütleb, et harjavarrestki võib pauk tulla. Peame igasugust relva käsitlema kui laetud relva.

Oma relva tundmaõppimiseks on parim viis külastada tihti lasketiiru. Lasketreeningule tehtud kulutused on parim in-

12

sinu mets

aprill 2O19

vesteering turvalisusesse. Paranevad laskeoskused ja seega ka jahi tulemuslikkus.

Lisaks relvale on vaja sõbraks saada laskemoonaga. See ei ole vähemolulisem kui relv ise, pigem on vahel isegi tähtsam. Nii relva kui laskemoona osas on tark tegu pidada nõu ekspertidega.

Tuleb arvestada kuuli trajektooriga Lasu sooritamisel looduses tuleb alati meeles pidada, et kuul lendab kaugemale kui näeme. Oluline on keskenduda mitte ainult sihtmärgile, vaid ka sellele, mis jääb selle taha ja lähedusse. Kui on vähegi kahtlust, et lask ei ole turvaline, on targem see lask sooritamata jätta.

Tähtis on ohutustehnika tagamine ühisjahtidel. Jahijuhatajatel ja kütiliinivanematel on kohustus paigutada kütid selliselt, et nad ei ohustaks üksteist. Keerukatesse laskekohtadesse on mõistlik ja ohutum rajada kõrgistmed. Kõrgistmete kasutamine jahipidamisel vähendab oluliselt õnnetuste riski.

Lae relv tühjaks, kui pole laskekohas Enamus õnnetusi ja rikkumisi on seotud laetud jahirelvaga transpordivahendis. Enne, kui paigutate relva transpordivahendisse, veenduge, et see poleks laetud. Pole palju küsida ka jahikaaslastelt üle, kas nad tegid seda. Ehkki meie jahiseadus lubab ühisjahil laskekohtade vahetamisel hoida laadimata relva püssikotist väljas, on siiski ohutum see paigutada kotti.

Meie jahiseaduses ja -eeskirjades on hulk punkte, mis käsitlevad jahiohutust.

Ei võta palju vaeva neid aeg-ajalt üle korrata. Kindlasti on tarvis, et seda teeksid alati jahijuhatajad enne ühisjahti. See võib tunduda tüütuna, aga kordamine on tarkuse ema – relv on mõeldud tarkadele meestele ja naistele.

Raske lasketiirus, kerge jahil Jahiohutuse aastal on hea tava kõikidel jahiseltsidel korraldada laskepäevi lasketiirudes, kus ekspert kontrollib üle jahirelva ja kasutatava moona. Kindlasti on huvitav korraldada koolitusi relvadest, ohutustehnikast, ballistikast, laskemoonast jms. Kui seltsidel on soov saada vastav koolitaja, võib alati pöörduda ka Eesti jahimeeste seltsi poole.

Iga lasketiirus veedetud päev on sammuke õnnetustevaba jahi poole. Raske lasketiirus, kerge jahil ‒ nii võib parafraseerida tuntud vene väejuhi Aleksandr Suvorovi kuulsat ütlust. Suvorov oli mees, kelle juhtimisel ei kaotatud ühtegi lahingut. Püüame ka meie Eesti jahimeeste seltsiga selle poole, et jahiõnnetuse tõttu ei kaotaks ühtegi jahimeest ega -naist.

Jahiõnnetused juhtuvad nagu õnnetused ikka – ebasoodsate asjade kokkulangemisel. Osa asju on sellised, mida meie muuta ei saa. Teisalt on asju, mis on jahimeeste võimuses muuta. Kui iga relvakandja teeb kõik endast oleneva ja annab parima, siis see ongi piisav, et õnnetused ei juhtuks. Seetõttu on meie kõigi panus jahiohutusse väga tähtis.

EJS

jahimees

Trofeede näitus on aprillis Põltsamaal Juba esimeste hindamistega tuli ka üks rekord.

T

Eriti on oodatud ka lapsed nii lasteaedadest kui ka koolidest.

Jahitrofeede näitusi on Eestis korraldatud juba alates 1968. aastast. Tänavu toimub näitus 13. korda.

Kõik on oodatud näitusele! Üleriigiline jahitrofeede näitus avatakse 18. aprillil Põltsamaa lossis. Näitusel näeb nii Eesti kui ka välismaa ulukite trofeesid, samuti tuuakse hariduslikul eesmärgil välja erinevaid väärarenguga ulukite topiseid jms, et näidata, milliseid haigusi metsloomadel leidub.

Kõik on oodatud näitust vaatama.

Miks trofeesid vaja on? „Jahitrofeede hindamine on olnud jahinduses traditsioon juba aegade algusest,” ütleb Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja ja vanem-trofee-ekspert Andres Lillemäe. „Trofee hindamine annab jahimehele vajalikku informatsiooni ning sellel on teaduslik ja hariduslik eesmärk – nii saame täpselt andmeid analüüsides teada, milline on Eesti ulukite seisund.”

Jahitrofeede väärtustamine baseerub kolmel sambal. Esimene on jahikultuuriline ja peegeldab jahimeeste austust nii looduse, ulukite kui ka oma ameti vastu. Teine on pedagoogiline – annab infot selle kohta, millised ulukid meie metsades elutsevad, võimaldab selgitada looduse keerukaid protsesse ja nende omavahelisi seoseid. Kolmas sammas on tea-

änavune jahitrofeede hindamine algas 6. märtsil Harjumaal Padise vallas. Hindamisel on olnud põdra-, metskitse- ja punahirvesarved, metsseakihvad, ilvese-, hundi- ja karunahad; hundi-, karu-, ilvese-, kopra-, mägra-, rebase-, šaakali- ja kährikukoljud ning välismaiste ulukiliikide trofeesid.

Hindamised polnud veel kuigi kaugel, kui juba selgus üks trofeerekord. Nimelt hinnati Ago Koogase Haapsalu jahipiirkonnast kütitud šaakalikolju tipp­ trofeeks, mis sai komisjonilt kõrgeima hinde – 27,95 CIC punkti.

Jahimehed „lendavad” sel suvel kokku Haapsallu Tahan lennata!

EESTI JAHIMEESTE SELTSI

KOKKUTULEK

LÄÄNEMAAL KILTSI LENNUVÄLJAL

12.-14. JUULI

P E A E S I N E J A D

KARAVAN TERMINAATOR 12.07

13.07

Ago Koogase Haapsalu jahipiirkonnast kütitud šaakali kolju, mis hinnati tipptrofeeks.

duslik. Jahitrofeede süstemaatiline kogumine, mõõtmine ja katalogiseerimine annab väärtuslikku informatsiooni teadustööks ja populatsioonide hindamiseks.

Kultuurse jahiriigi tunnuseks saab pidada ümberkäimist jahitrofeedega, nende väärtustamist. See algab jahimehe kasvatusest ning ka sellest, kuidas kogu ühiskond on aru saanud jahinduse ja looduskaitse suhetest. Kindlasti on jahitrofeekultuur üks osa jahimehe eetilistest tõekspidamistest, millega avaldatakse tunnustust kütitud ulukile.

Trofeede säilitamine on ilmselt sama vana traditsioon kui jahil käimine ning trofeekollektsioonid muutuvad üha enam asendamatuks materjaliks ulukite uurimisel.

EESTI JAHIMEESTE SELTS

J

ahimeeste aasta suursündmus, 39. kokkutulek toimub 12.–14. juulil Läänemaal Haapsalus Kiltsi lennuväljal ja kannab nime „Tahan lennata”.

Tänavune kokkutulek käsitleb senisest enam jahiseltside ja kaitseliidu koostööd. Paljud jahimehed on ka aktiivsed kaitseliitlased. Soovime sel aastal kokkutulekul koos naiskodukaitsjatega korraldada töötubasid – näiteks esmaabi, looduses hakkamasaamise või maastikul orienteerumise teemal.

Nagu ikka toimuvad jahinduslikud ja rahvuslikud jõukatsumised, sobilikke tegevusi on erinevatele vanusegruppidele.

Platsil on avatud kaubatänav, kust leiab nii süüa-juua kui ka kõikvõimalikke kaupu. Saab osaleda erinevatel degusteerimistel ja koolitustel.

Kutsume teid „pardale”!

EESTI JAHIMEESTE SELTS sinu mets

aprill 2O19

13

jahimees

Seakatku kohta on jätkuvalt Tšehhid on näidanud, et seakatku vastu saab ka edukalt võidelda.

ANDRA HAMBURG toimetaja Eesti Jahimeeste Seltsis

E

estis diagnoositi esimest korda sigade Aafrika katk (SAK) 8. septembril 2014, mil kinnitati Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea positiivne proov. Kodusigadel diagnoositi katk esimest korda 21. juulil 2015. Kuna tegu on raskelt kulgeva haigusega ja selle viroloogia on keeruline, pole siiani efektiivset vaktsiini leitud.

2018. aastal võis Eestis täheldada sigade Aafrika katkule positiivsete metssigade arvu olulist vähenemist. Eriti märgatavalt vähenes viirust kandvate metssigade arv alates eelmise aasta märtsist, kuid siiski ei ole sellised leiud praeguseni täiesti kadunud. Enamik haigusele positiivseid metssigu on antikehade leiuga, mis tähendab, et need loomad on viirusega kokku puutunud.

Viirust kandvate ja viirusega kokku puutunud metssigade arvu vähenemine viitab haiguse taandumisele, kuid siiski esineb haigusele positiivsete proovidega metssigu jätkuvalt paljudes maakondades. Eelmise aasta lõpus leiti enim selliseid metssigu Ida-Virumaal Narva-Jõe2O19 ESIMESED KUUD • Sellel aastal on 28. veebruari seisuga Eestis seakatku uuritud 2025 metsseal, nendest 2013 kütitud, 3 surnuna leitud ja 7 hukkunud/hukatud metssiga. Kokku oli 49 positiivse prooviga metssiga, nendest 47 kütitud ja 2 surnuna leitud metssiga (Ida-Virumaalt).

• Kodusigu on 28.veebruari seisuga kokku uuritud 792, kõik negatiivse tulemusega.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

14

sinu mets

aprill 2O19

Seakatku uuringud Eestis 2O14–2O18 20 000 15 978

Uuritud metssigade arv SAK pos metssigade arv neist SAK viiruse leiuga metssigade arv

15 000

9574

9565

10 000

4961

5000 1056

0

73

2014

73

1095 1005

1570 1277

2015

2016

866 590

2017

284 58

2018

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

suu piirkonnas, mis annab tunnistust sellest, et sealkandis on katk taas aktiivne. Viiruspositiivne metssiga leiti tänavu jaanuaris ka Saaremaalt ja veebruaris Läänemaalt. Mõlemal juhul olid loomal välja kujunenud antikehad. See annab tunnistust, et viirus ringleb jätkuvalt mõlema maakonna metssigade populatsioonis.

Mullu uuriti 4961 metssiga, kellest 284 tuvastati seakatk. Neist SAK viiruse leidu tuvastati 58 isendil. Juuresoleva graafiku põhjal võib küll näha katku taandumist, ent ka metssigade üldarv on kordades vähenenud.

Seakatk levib jõudsalt ka mujal maailmas Looduses levib katk aeglaselt, aga inimene võib oma mõtlematu käitumisega levitada haigust lühikese aja jooksul sadade kilomeetrite taha. Nii on juhtunud

Baltimaades ja tõenäoliselt ka Belgias, Ida-Tšehhis jm, kuhu katk jõudis sadade kilomeetrite tagant. Tänaseks on katk jõudnud juba Kesk- ja Lääne-Euroopasse ning Aasiasse. Viimased uudised katku laastamistööst Euroopas pärinevad Belgiast, Aasias on katk levinud peale Hiina Mongooliasse ja Vietnami.

30. detsembril kohtusid esimest korda Saksamaal Dortmundis kõik SAKi huvigrupid: teadurid, jahimehed, põllumehed, seakasvatajad, poliitikud jt, et arutleda tauditõrje tõhustamise ja jahimeeste rolli olulisuse üle. Suurimaks võiduks tauditõrjes on lisaks koostööle see, et Tšehhi on tänu efektiivsele tauditõrjele pea aasta olnud taudivaba. Eksperdid tunnistasid, et seakatk on täna Euroopa suuremaid murekohti ja on ainult aja küsimus, mil see laiemat kandepinda saab, mistõttu on tähtis teha koostööd ja võtta kasutusele ennetavad abinõud.

jahimees

palju õppida Pildil on metsast surnuna leitud metssiga.

Jaanuaris leiti neid kaks Ida-Virumaalt.

Veebruaris ei toodud uuringutele ühtegi surnuna leitud metssiga.

KALEV KIKAS

Seakatku levik Euroopas. Sinine värv tähistab puhvertsooni, roosa alasid, kus on leitud nakatunud metssigu, punane alasid, kus katku on leitud ka kodusigadel.

Allikas: www.seakatk.ee

„Seakatk on nagu sõjalaev ‒ see on äärmiselt keeruline viirushaigus,” tõdes konverentsil Saksa Friedrich-Loeffleri instituudi teadur Sandra Blome. Aastate jooksul on palju ressurssi kulutatud vaktsiini väljatöötamiseks, ent on tõdetud, et üldvaktsiin SAKi puhul ei tööta ja muutused viiruses on väga aeglased. „Lihtsat vaktsiini pole olemas, kuna SAKi viroloogia on nii keeruline,” ütles Blome.

Euroopas kasutatakse tauditõrjeks erinevaid abinõusid 2017. aasta juulis alustati tauditõrje eesmärgil Ida-Tšehhis Zlini ümbruse (50 000 ha) tarastamist. Tõrjemeetodeid kavandasid riigiametnikud koos kohalike huvigruppidega, sh jahimehed. „Küttimismahu suurendamine, tsoonialadeks jaotamine, tarastamine ja veterinaaride rümpade hävitamise süsteem

mängisid edukas tauditõrjes olulist rolli,” selgitas Tšehhi jahimeeste seltsi esindaja, Praha maaülikooli teadur Miloš Ježek. Alates 2018. aasta aprillist pole Tšehhis uusi taudijuhtumeid tuvastatud, ent proovimaterjale kogutakse edasi ja uuritakse haiguse viroloogiat.

Tarasid on ehitatud ka Belgias ja Taanis, peamiselt riikide piirialadele. „Kuna metssead ei tunne riigipiire ning riikide maastiku- jms olud on erinevad, ei ole see kõige efektiivsem viis taudi tõrjuda,” täheldas suurel seakatkukonverentsil Saksa jahiseltsi DJV president Hartwig Fischer. Samuti väljendas tarade efektiivsuse suhtes kahtlust Taani jahiseltsi president Claus Lind Christensen.

Seakatku levitamise tagajärjed on tõsised Veebruaris algatati Luksemburgis seakatku levitamise tõttu kriminaaluurimi-

ne ja vahistati neli kahtlusalust – Belgia loodus- ja metsandusameti SPW töötaja, tema poeg ja kaks jahimeest. Väidetavalt lasi SPW ametnik Edouard Hanssens Ida-Euroopast Belgiasse tuua seakatku nakatunud metssea. Belgia ja Luksemburgi piiril tuvastati veebruari esimesel nädalal hulganisti uusi seakatku juhtumeid, sealsetelt aladelt leiti üle 50 tauditunnustega isendi.

Tänaseks on SPW töötaja vahi alt vabastatud kinnipidamiseks piisavate tõendite puudumise tõttu, ent ülekuulamised ja kriminaaluurimine kestavad edasi. Märtsi alguses oli märgata ulatuslikumat katkulevikut (üle 500 metssea) Luksemburgi ja Belgia piirialadelt.

Esimene taudijuhtum tuvastati Belgias mullu septembris Etalle´i külas Luksemburgi lähistel. Siiani pole seakatk seafarmidesse jõudnud, kuid seatööstuses on tekkinud kriisiolukord – katk on alandanud sealihatoodangut 20% võrra.

Tuleb jätkata metssigade uurimist Tänu jahimeeste, seakasvatajate ja veterinaaride koostööle ei leitud Eestis 2018. aastal farmidest ühtegi nakatunud siga. See on märkimisväärne tulemus, mida on võimalik ka rahaliselt mõõta. Naabritel Lätis, Leedus ja Poolas kahjuks nii hästi ei läinud.

On äärmiselt oluline, et Eestis jätkuks nii küttimine kui ka surnud loomade eemaldamine keskkonnast. Iga katku surnud loom on potentsiaalne nakkuskolle.

Mida rutem sellest loomast teada saame ja ta loodusest eemaldame, seda suurem on tõenäosus, et suudame haiguse levikut pidurdada. Jahimeeste eesmärk seakatkuvastases võitluses on nii oma piirkonnad kui ka riik tervikuna seakatkust vabaks saada.

Kogu tegevus, mis selle eesmärgi saavutamist toetab, on endiselt aktuaalne. Jahimehed jätkavad küttimist eesmärgiga, et arvukus püsiks kuni üks isend 1000 hektari kohta. Kui see on saavutatud, siis kütitakse juurdekasvu piires.

Oleme endiselt riik, kus SAK levib. Äärmiselt tähtis on jätkata küttimist ja hoida metssigade arv kontrolli all. Samas on väga oluline jälgida bioohutusnõuete täitmist nii jahil kui ka seafarmides. sinu mets

aprill 2O19

15

jahimees KURSUSTE AJAD

Vaade lasketiiru

Kuigi hooaja esimesed koolitused juba käivad või lõppevad, on võimalik end veel registreerida järgmistele kursustele, mis algavad: 6. aprillil kell 10 Valgamaa jahimeeste ühistus (Kuperjanovi 76, Valga), 6. aprillil kell 10 Tartu jahindusklubis (Võru 80), 6. aprillil kell 10 Ida-Viru jahimeeste seltsis (Oru 1a, Jõhvi), 13. aprillil kell 10 Läänemaa jahindusklubis (Raudtee 18, Haapsalu), Kui nendele kursustele ei jõua, ent huvi jahinduse vastu on suur, on võimalik kursustel osaleda ka edaspidi. Need toimuvad üleriigiliselt tavaliselt jahihooaja alguses, aga piirkonniti ka aasta teises pooles. Infot leiab: www.ejs.ee.

monitoridele.

EJS

Jahimeheks ehk looduse tasakaalu hoidma! Ühes uue jahiaasta algusega lükati üle Eesti käima ka jahikursused.

E

esti jahimeeste selts tegeleb riigi tasandil jahimeeste huvide esindamise ja kaitsega, ürituste ja koolituste korraldamisega, säästliku jahinduse edendamisega, jahikultuuri- ja traditsioonide hoidmise ning arendamisega. Samuti esindame Eesti jahimeeste huve Euroopa ja maailma tasandil.

Meie üks põhieesmärke on ka jahimehi koolitada, neid harida. Muu hul-

gas koolitame neid jahindushuvilisi, kel veel jahitunnistust pole. Head teadmised loodusest ja ulukite eluolust kujunevad küll aastate jooksul kogemustega, ent koolitus annab ulukite majandamiseks ja populatsiooni tasakaalus hoidmiseks jahimeestele põhiteadmised. Ülejäänu on juba jahimehe enda kaalutleda ja otsustada. Selleks on meil abiks ka Eesti jahinduse hea tava.

Jahimehe roll on muutunud Jahindus hõlmab väga laiapõhilisi teadmisi nii ulukite, looduskaitse, seaduste kui ka relvade kohta. Jahitunnistuse

Jahis aitab piirkonna jahimehed üles leida Kaardirakenduse abil näeb jahipiirkonna piire ja jahindusorganisatsiooni kontaktandmeid.

KARRI URBAN Eesti Jahimeeste Seltsi IT-projekti koordinaator

16

sinu mets

aprill 2O19

E

esti jahimeeste seltsi jahilubade infosüsteem Jahis võimaldab muu hulgas leida üles jahipiirkonna kasutajate kontaktandmeid.

See kaardirakendus loodi Jahise juurde eesmärgiga parandada kodanike ja jahimeeste vahelist kommunikatsiooni.

Rakendus on kõigile kättesaadav aadressilt https://jahis.ejs.ee/.

Vajadus saada kohalike jahimeestega ühendust võib tekkida maaomanikel või teistel kodanikel, kui näiteks on tekkinud küsimusi seoses metsloomadega või on vaja milleski läbi rääki-

taotleja kursusel õpitakse seda kõike lähemalt. Muu hulgas käsitletakse: jahiseadustikku, ulukihoolet, ulukite majandamist, keskkonnakaitset, ulukibioloogiat, jahirelvi, ballistikat, valiklaskmist, ohutustehnikat. Samuti käiakse laskmist lasketiirus harjutamas.

Jahimehe roll on aja jooksul koos ühiskonnaga kõvasti muutunud ja riik on jahimeestele määranud hulga ülesandeid täita. Juba ammu ei käida jahil enda lõbuks. Jahimees täidab eelkõige ühiskondlikku tellimust, reguleerides ulukite arvukust, et metsaelanikke liiga palju ei saaks ja metsandusele, põlluma-

Jahise vaade internetis.

da. Jahise süsteem võimaldab jahimehed kiirelt ja mugavalt üles leida oma asukoha järgi.

Jahipiirkonna leidmiseks tuleb Jahise pealehekülje ülamenüüst valida „kaart”.

Avaneb Google´i kaart ja seejärel küsib süsteem luba teabe otsija asukoha määramiseks. Kui luba antakse, kuvab süsteem automaatselt asukoha ning samale piirkonnale klikkides näeb kaardil jahipiirkonna piire ja kontakte – jahipiirkonda kasutava jahindusorganisatsiooni nime, esindaja nime, telefoninumbrit ja e-posti aadressi.

jahimees KUIDAS SAADA JAHIMEHEKS? • Vali elukohajärgne sobiv jahitunnistuse taotleja koolitus Metsise infosüsteemist.

• Osale ettenähtud koolitusel täies mahus.

• Soorita edukalt 4 eksamit – kaks teooria­ eksamit (kooli ja riiklik teooriaeksam) ja kaks laskmiseksamit (kooli ja riiklik).

• Saad jahitunnistuse.

• Tee elukohajärgsesse politseiprefektuuri taotlus relvakandmise loa saamiseks jahitunnistuse alusel.

• Soorita relvaeksam.

• Saad relvakandmise loa • Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks.

Ulukite loendus ja uuringud Regulaarselt esitavad jahimehed ulukite vaatlus- ja loendusandmeid. Samuti aitame kaasa teadustöödele, osaledes uuringutes, et rohkem teada saa-

da meie ulukite populatsiooni seisundi kohta. Praegugi on käimas ELME projekt, hundi arvukuse geneetiline uuring, mille tarbeks jahimehed hundijulkasid korjavad.

Lisaks kõigele sellele tegelevad jahimehed vabatahtlikult hätta sattunud ja liikluses hukka saanud loomadega. Kui kõikide ülesannete vahelt veel n-ö aega jääb, tegeldakse kadunud inimeste otsimisega, ühisürituste korraldamisega kogukonnas jms.

Kindlasti esitab jahimehe vabatahtlik amet palju väljakutseid, aga võimaldab ka palju tagasi saada. Jahimees saab kaasa aidata looduslike protsesside toimimisele ning hoida tasakaalu looduse ja inimese vahel.

EESTI JAHIMEESTE SELTS

3 x EJS

jandusele jm tekitatud kahjud üle pea ei kasvaks.

Suurt tööd ja vaeva nõuab ulukihaiguste vastu võitlemine, sh eriti meil siiani leviv sigade Aafrika katk. Samal ajal tehakse aktiivset seiret ka teistele ulukitele. Näiteks korjatakse marutaudi riskiloomade (kährikud, rebased, šaakalid) pea- ja vereproove, et uurida vaktsineerimise efektiivsust. Lisaks seiratakse ja võetakse proove sõralistelt, et uurida võimalikku kurtumushaiguse levikut.

konna kontakte otsida menüü “kontaktid” kaudu. Sel juhul näeb kontakte tabelivormingus ja tähestiku järjekorras. Lisaks saab kontakte filtreerida maakondade kaupa või otsida konkreetset Satelliit­kaart . kontakti otsinguväljal.

Jahise eesmärk on luua jahinduse asjaajamiseks mugavam töövahend, mille abil oleks võimalik jahipiirkonna kasutaja ja jahimehe õigusaktidega määratud kohustuste tõhusam täitmine, jahidokumentatsiooni haldamine t.

G oogle´ i kaar ja ulukiseireandmete kogumine, jahiTäpsemaks asukoha tuvastamiseks mehe ja jahipiirkonna vahelise infoon rakenduses võimalik kasutada ka vahetuse operatiivsemaks muutmine. satelliitkaarti.

Infosüsteemi loomist toetas KeskkonLisaks kaardile on võimalik jahipiir- nainvesteeringute keskus (KIK).

Muutus kütitud uluki esmakontrolli deklaratsiooni vorm

V

eterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja muutis 11. märtsi käskkirjaga kütitud uluki esmakontrolli deklaratsiooni vormi ja selle täitmise juhendit.

Uuendatud deklaratsioonile peavad jahimehed lisaks varem nõutud andmetele märkima ka metssea puhul küttimiskoha SAKi tsooni ja täiendavad andmed esmakontrolli tegija kohta. Ühel deklaratsioonil esitatakse esmakontrolli tulemused ühe kütitud uluki kohta.

Uues juhendis on erilist tähelepanu pööratud järgmistele punktidele: • Deklaratsiooni ei väljastata liiklusõnnetuses viga saanud ja seetõttu surmatud uluki kohta.

• Deklaratsioon nummerdatakse, kusjuures eelistatult märgitakse numbriks kütitud uluki jahiloa number.

• Uluki kerele kinnitatud identifitseerimisnumber (kui lisaks uluki kerega saadetakse ettevõttesse ka siseelundid, peavad siseelundid olema sama numbriga märgistatud) on eelistatult uluki jahiloa number – see märgitakse lipikule ja lipik kinnitatakse püsivalt uluki kere külge. Number tagab uluki ja esmakontrolli kohta koostatud deklaratsiooni kokkuviidavuse ja sellega tõendatakse, et kütitud ulukile on esmakontroll tehtud.

• Keeritsussile vastuvõtlike loomaliikide puhul (metssiga, karu jt) peab pea (v.a kihvad) ja vahelihas koos kerega uluki töötlemise ettevõttesse kaasa minema. Kui varem ei täheldata looma ebaharilikku käitumist, pole keskkonnasaaste kahtlust ning uluki kere ja siseelundite kontrollimisel ei leitud ebaharilikke ilminguid, ei pea neid kaasa panema.

Töötlemisettevõttes on keelatud vastu võtta: – kütitud uluki keret, millel identifitseerimisnumbrit pole või millele kinnitatud identifitseerimisnumber ei lange kokku deklaratsioonil näidatud numbriga; – kütitud uluki keret, millega pole deklaratsiooni kaasas või mille deklaratsioon on puudulikult täidetud.

EESTI JAHIMEESTE SELTS sinu mets

aprill 2O19

17

jahimees

Šaakalid tekitasid enim kahju lambakasvatajatele

Eestis on piirkondi, kus loomapidaja sõnul kohtab šaakalit vaata et sagedamini kui metskitse.

TÕNIS ULM, RAJAKAAMERA PILT

Loomapidajate arvates tuleks tajat). Lisaks oli üks vastaja Saaremaalt kali- jt kiskjakahjude vähendamiseks uustulnukast kiskjat senisest ja üks Lääne-Virumaalt. Viimasel ei ole võiks korraldada koerte teemal koolitušaakalitega kokkupuudet olnud. si ja koerte ostu võiks toetada. palju paremini ohjata.

Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal on šaakal Kuigi küsimustikust osavõtt oli pi-

ANDRA HAMBURG toimetaja Eesti Jahimeeste Seltsis

E

elmise aasta lõpus küsis Eestimaa talupidajate keskliit oma liikmetelt, põllumajandus-kaubanduskojalt ning lamba- ja kitsekasvatuse seltsilt, kui suures ulatuses ja millistes piirkondades on šaakalid kahju tekitanud.

Uuriti ettevõtete andmeid ja tuli määratleda täpne asukoht, kus šaakalid on kahju tekitanud. Küsitlusele vastanud kirjeldasid kahju liiki ja määrasid hinnangulise kahjusumma. Samuti oli võimalik lisada oma ettepanekuid ja kommentaare.

Peale lammaste on murtud vasikaid Küsitlusest selgus, et šaakal on enim kahju tekitanud lambakasvatajatele, kusjuures Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal on šaakali tekitatud kahju summa kokku üle 30 000 euro. Enim rahalist kahju tekitasid šaakalid Saaremaal, kus kahju ulatub ligi 17 000 euroni.

Küsimustikule vastas kokku 18 põllumajandusettevõtjat, peamiselt Pärnumaalt (8 vastajat) ja Läänemaalt (7 vas-

18

sinu mets

aprill 2O19

murdnud vähemalt 200 lammast (talled, uted), lisaks vasikaid, vigastatud on ammlehmi. Ühe vastaja sõnul murdis šaakal vasika ja hammustas ammlehmal ära pool udarat. Samuti märgiti, et šaakali murdmiste tõttu on veised hirmul ja närvilised.

Osad vastajad ei olnud määratlenud täpselt murtud või vigastatud loomade arvu, kuid väitsid, et kahju on toimunud.

Küttida peaks saama aasta ringi Talunikud tundsid muret, et institutsioonidel pole siiani tõest infot ei šaakali arvukuse ega leviala kohta. „Kuna murtud loomade eest hüvitist ei maksta, ei informeeri talunikud keskkonnaametit tekitatud kahjustustest,” tõi üks vastanu välja. Samas tõdeti, et kahjusid tuleks kompenseerida. Ohtu nähti eelkõige vabalt peetavate loomade korral.

Samuti täheldati, et šaakaleid kohtab varasemaga võrreldes tihedamini. „Endise Varbla valla piirkonnas kohtab inimene šaakalit tihedamini kui metskitse. Tänu karjakaitsekoertele ja hobustele meil enam murdmisi ei ole esinenud, aga šaakalipesakondi on siin iga kilomeetri tagant kuulda,” tõi välja üks talupidaja.

Võimaliku lahendusena pakuti välja, et tuleks anda võimalus küttida šaakaleid aasta ringi – talupidajad soovivad vältida massilisi kahjusid. Samuti arvati, et jahiks tuleks kütte rohkem motiveerida. Lambakasvatajad soovisid, et šaa-

gem väheaktiivne, annab see siiski tunnistust sellest, et siinne uustulnuk šaakal on kanda kinnitamas ja tekitab järjest rohkem peavalu nii talupidajatele kui ka teistele karjakasvatajatele. Erilist ohtu šaakalites näevad just lambakasvatajad, kuna üha enam käivad loomad just lammaste seas kerge toidu järel. Selleks, et ulukite tekitatud kahju ei läheks liiga suureks, on neid vaja ohjata.

Veel oleks võimalik teiste vigu vältida Oleme jahimeeste seltsis selle võrdlemisi tülika ulukiliigi kohta uurinud ka välismaa kolleegidelt, kelle mail šaakal juba pikemalt elutseb. Näiteks Bulgaarias ja Ungaris selle uluki kohta head sõna ei kuule. Ühine joon riikides tundus olevat, et kõigepealt võeti šaakalid kaitse alla. Kui hiljem aru saadi, millist kahju nad toovad loomakasvatajatele ja teistele ulukitele, oli juba hilja nende kiskjate arvukust piirata. Eriti Ungaris on häid andmeid selle kohta, millised on olnud küttimise mõjud populatsioonile. Meil on veel võimalik sellest õppida.

Sellest lähtuvalt tekkis meil mõte, et tuleks teadvustada šaakali ohjamise vajadus. Seda ulukit on tarvis teiste kogemuste põhjal paremini tundma õppida, et seeläbi vältida vigu ja ennetada suurte kahjude teket. Selleks on kavas peagi korraldada Eestis rahvusvaheline šaakali­konverents.

jahimees

Erametsaliit taotleb ulukikahjustuste teatiste süsteemi parandamist Pindala järgi on ulukite tekitatud kahjustused ametlikus metsakahjustuste statistikas esikohal, kuid ei peegelda tegelikkust.

A

metlik statistika kajastab kahjustusi, millest metsaomanikud on keskkonnaametile metsateatisega märku andnud. Kuigi näiteks metskitsede arvukus on taas tõusuteel ja kuuldavasti metsaomanikud taas hädas sellega, et kitsed kipuvad oma toitumisega metsakultuure rikkuma, see statistikas ei peegeldu.

Ulukikahjustuste real on kõigi dendrofaagide kahjustused kokku. „Metsateatistega seda täpsustust (metskitse, põdra, hirve osa – SM) välja ei tooda. Eelmisel aastal tehtud metsakaitseekspertiiside põhjal olid suuremad kahjustajad ikkagi põdrad,” ütles keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse ja metsakaitse spetsialist Rando Omler. Ta tõi näiteks mullused andmed: põdrakahjustusi esines kokku 740 ha (suuremad kahjustused Järvamaal 162 ha, Viljandimaal 145 ha , Harjumaal 86 ha) ja metskitse tekitatud kahjustusi 83 ha (Võrumaal 18 ha, Valgamaal 17 ha, Põlvamaal 13 ha, Järvamaal 8 ha, mujal vähem).

Statistikas pind hoopis kahaneb Pikema vaate leiab aastaraamatust „Mets 2017”: „Metsaregistri andmetel võeti aastal 2017 metsakahjustusi arvele 5137 hektaril, mis on üle kahe korra vähem kui 2016. aastal (11 274 ha) ja mis on kõige väiksem arvele võetud kahjustatud puistute pindala pärast 1996. aastat. Kõige rohkem registreeriti ulukikahjustusi – 1872 ha, mis on vähem kui eelneval neljal aastal.”

2018. aastal teatasid metsaomanikud metsateatistega ulukikahjustustest 652 ha

Ulukite näritud mänd.

VIIO AITSAM

ja see oli taas pindala poolest kõige suurem kahjustuse liik. Tänavu olid metsaomanikud 20. märtsiks esitanud metsateatisi ulukikahjustuste kohta 133 ha.

Arvestus vajab täiustamist Erametsaliidu hinnangul vajab ulukikahjustuste arvestamise süsteem täiustamist. Seda on liidu eestvedamisel arutatud ka keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri esindajatega. „Arutelul leiti, et metsaomanike keskkonnaametile esitatud ulukikahjustuste metsateatiste menetlemine peaks toimima kogu Eestis ühtse standardi alusel – praegu on praktika piirkonniti mõnevõrra erinev,” kommenteeris erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp. „Leppisime kokku, et keskkonnaamet analüü-

sib metsakaitseekspertiisiakte ja vajadusel ühtlustab ekspertiiside tegemise protsessi.”

Erametsaliit peab Arpo Kullerkupu sõnul tähtsaks, et eristataks kahjustuse hindamine noorendikes ja metsakultuurides: „Näiteks noorendikes tuleks lugeda kõiki metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide taimi, aga kultuurides ainult metsateatisel esitatud puuliike.

See hoiaks oluliselt kokku keskkonnaameti spetsialistide tööaega, kuna siis ei tuleks kuusekultuuris lugeda soovimatut massilist lehtpuu loodusliku uuendust, vaid saaks piirduda ainult kultiveeritud taimede lugemisega.”

Metsaseaduses on öeldud, et metsateatis esitatakse „metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta”. „Ebaselge on, mida üldse käsitletakse olulise kahjustusena – kui istutatud metsakultuur on ulukite kahjustatud, siis on tegemist omanikule olulise kahjustusega, olenemata loodusliku uuenduse olemasolust. Kultiveeritud taimede kahjustusi peaks keskkonnaamet alati käsitlema oluliste kahjustustena,” ütles Arpo Kullerkupp.

Ta tõi näiteks, et kolmandal või neljandal aastal pärast raiet võib olla raiesmikul kümneid tuhandeid puid, sealhulgas ka 2000 kultiveeritud kuusetaime. Kui uluk on käinud seal maiustamas ning on söönud ära tuhat looduslikult kasvama hakanud puud ja kõik kultiveeritud kuused, siis seaduse järgi on alal ikka veel piisavalt puid, et mitte käsitleda seda olulise kahjustusena, kuigi omanik on saanud kahju maksimaalselt.

Olulise kahjustuse sisu ähmastab ka see, et ulukikahjustuste fikseerimine toimub kinnistupõhiselt metsateatise alusel. Kahjustuste pind võib ulatuda naaberkinnistule, aga kui naaber ei ole teatist esitanud, siis tema metsa kahjustusi ei fikseerita.

SM sinu mets

aprill 2O19

19

metsaelu

Pesitsejaid jätkub metsas igale poole

VIIO AITSAM

Valdav osa metsalindudest on sellised, kelle jaoks range kaitsega püsielupaikasid ei moodustata.

Suur-kirjurähn.

K

õrvalolev joonis näitab metsas pesitsejate mitmekesisust pesa n-ö kõrgusjoonte järgi – kes pesitseb maapinnal, kes vanade puude latvades, kes hoopis puutüve sees jne.

Samamoodi saaks mitmekesisust näitlikustada muude näitajate alusel. Näiteks, kas pesitsemiseks valitakse okasvõi lehtpuu, kas noor või vana puu. Rühmitada saaks ka lindudele sobilike puistukoosluste, pesitsemise aja jms järgi.

Ornitoloogide andmeil („Eesti metsalinnustiku kaitse”, koostanud Asko Lõhmus ja Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon, 1999) hakkavad esimesed linnud metsas pesitsema juba veebruaris ja viimased lõpetavad pesitsemise septembri keskel. „Märtsi algul pesitseb 5, aprilli algul umbes 30, mai algul 70, juuni algul 95, juuli algul 70 ja augusti algul 20 liiki. Pesitsusaktiivsuse tipp-perioodil pesitseb Eesti metsades miljoneid linnupaare, eriti aprilli keskpaigast juuli lõpuni.”

Raierahu ja arvud Tsiteeritud materjal on pärit ajast, mil Eestis hakati rääkima vajadusest kehtestada metsas kevadsuveks raierahu. Kuupäevadega piiritletud raierahu hakati tookord üsna varsti pidama riigimetsas.

Erametsades on siia-

ni raierahu metsaomaniku otsustada.

Paljud metsaomanikud ei tee lindude pesitsemise kõrgajal raietöid. „Eestis on kokku kümme miljonit paari metsalinde. Loomulikult on nende hulgas ka selliseid liike, kel läheb hästi. Need on suures osas kaitsealused liigid, kelle nimel pingutatakse. Üldine tendents on aga see, et metsalinde jääb Eestis aina vähemaks,” vahendasid hiljuti ornitoloogiaühingu andmeid uudistekanalid. Viimase 35 aasta andmete analüüsi põhjal nendib ühing, et metsalindude arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas – kehvemas seisus on küll pigem paiksed ja okasmetsa liigid, kuid arvukus väheneb ka rändlindude seas.

Ornitoloogiaühingu projektijuhi Renno Nellise sõnul on väheneva arvukusega liike 30–40 ja kasvava arvukusega liike kaks-kolm korda vähem.

Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt saab lugeda: „Eesti metsades pesitseb regulaarselt ligikaudu sada liiki linde. Neist umbes 40 liiki pesitseb üksnes metsades, paljud neist on looduskaitse all. Näiteks kõige rangemalt kaitstavasse I kaitsekategooriasse kuuluvatest linnuliikidest on metsaga seotud rohkem kui kümme liiki.”

Sealtsamast ka teine tsitaat: „Kõige tuntumad kaitsealused liigid ja liigirühmad on kotkad, kakud ja teised röövlinnud, samuti rähnid, must-toonekurg ja metsis. Lisaks neile on kaitsealused metsaga seotud liigid veel laanepüü, teder, sookurg, õõnetuvi, öösorr, siniraag, väänkael, nõmmelõoke, hoburästas, väike-kärbsenäpp ja männi-käbilind.

Eesti metsades pesitseb keskmiselt kuni kümme paari linde ühel hektaril.

Lindude arvukus on üldiselt suurem viljakates ja vanemates metsades, kuid nad SM pesitsevad kõikjal.”

Linnumehed sooviksid kärpida jahilindude nimekirja

O

rnitoloogiaühingu seisukohti jahilindude asjus saab lugeda ühingu ajalehe Tiirutaja eelmise aasta novembrinumbrist. Meelis Uustal kirjutab seal, et ei olda linnujahi vastu, kuid ollakse seisukohal, et kui mõne jahiliigi arvukus on pikka aega halvenenud, siis tuleb nende küttimisest loobuda, kuniks liigi arvukus taastub.

20

sinu mets

aprill 2O19

Eesti 32 jahilinnuliigist on siinmail heas või stabiilses seisundis 13 liiki, teised on langeva arvukusega. Peamine põhjus pole jahindus, kuid küttimine on üks mitmest negatiivsest mõjurist.

Esmajärjekorras tuleks ühingu hinnangul väikeulukite nimekirjast välja võtta 12 linnuliiki (sh on ka metsalinde): naeru-, hõbe-, meri- ja kalakajakas, hallrästas ja künnivares, laanepüü, nurm-

kana, punapea-vart, soopart, lauk ja tikutaja. Lisaks on veel neli jahilinnuliiki, kellel läheb nii halvasti, et nende küttimisest tuleks loobuda – viupart, rägapart, luitsnokk-part ja metskurvits. „Kuniks kahaneva arvukusega liigid on endiselt väikeulukite nimekirjas, saavad jahimehed loobuda nende küttimisest vabatahtlikult,” märgib Meelis Uustal.

SM

metsaelu

Kus metsalinnud pesitsevad?

PIGEM LADVAOSAS

hallhaigur ronk lõopistrik (tihti ronga vanas pesas)

kaljukotkas merikotkas kalakotkas (pesa alati ladvas)

PIGEM KÕRGEMAD peoleo männi-käbilind OKSAD, hallvares OKSAHARUD siisike PIGEM VÕRA KESKOSA, OKSAHARUD

väikekonnakotkas raudkull kanakull hiireviu herilaseviu pasknäär suurnokk-vint metsvint mänsak

PIGEM MADALAMAD OKSAD

karmiinleevike leevike võsaraat laulurästas

PÕÕSAD, NOORED PUUD, ROHTTAIMED VÕI MAAPINNAL

väike-lehelind väike-põõsalind aed-põõsalind mustpeapõõsalind käblik metskiur

MAAPINNAL

sookurg kassikakk metsis teder

Viio Aitsam; täpsustused – ornitoloogiaühing

hoburästas kaelustuvi kuuse-käbilind käosulane sabatihane metstilder (ise pesa ei ehita, kasutab teiste lindude pesi) pöialpoiss

punarind ööbik talvike turteltuvi punaselg-õgija vainurästas musträstas

laanepüü tikutaja metskurvits salu-lehelind

TÜVES VÕI TÜVEL musträhn suur-kirjurähn hallpea-rähn laanerähn valgeselgkirjurähn väike-kirjurähn väänkael (teiste vanad pesad) salutihane (oksaaugud, õõnsused jm) põhjatihane (ka kännul) tutt-tihane sinitihane musttihane puukoristaja (tihti rähni vanas pesas) porr (tüvelõhed jms) õõnetuvi (nt musträhni vanas pesas) must-kärbsenäpp (oksaaugud jt õõnsused) karvasjalg-kakk (musträhni vanad õõnsused) händkakk (ka ronga-kulli vanas pesas) värbkakk (vanad rähnipesad)

mets-lehelind Joonisel on suur osa öösorr metsas pesitsejatest. Liike on veel ja teisalt pesitseb osa märgitud liikidest ka muudes kooslustes. sinu mets

aprill 2O19

21

metsaelu

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on männikutes elav rästa suurune kirju lind, kes eelistab tegutseda öösel.

Päevavalgel püsib ta liikumatult, istub maapinnal või lamab pikuti puuoksal, sulandudes ümbritsevasse keskkonda.

Seetõttu on öösorri näinud vähesed.

Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel. Küllap seepärast on tal rahvakeeles palju nimesid: ööketraja, vokilind, laiskkull, hobuseorel, takutoristi, nahklapp, lüü-türr, ööema jne. Öösorr pesa ei ehita, ta muneb kaks muna maapinnal asuvasse lohku, vahel suisa metsarajale. Eestis pesitseb hinnanguliselt 10 000–20 000 paari öösorre ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Ta on rändlind, tema talvitusalad asuvad Kagu-, Kesk- ja Lääne-Aafrikas.

Kibuvits (perekond Rosa) on roos­ õieliste sugukonda kuuluv puitunud varrega põõsas. Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, kõige tavalisem on mets-kibuvits. Inimese kaasabil on loodusesse levinud ka mitu kultuurliiki. Mõned neist (nt kurdlehine kibuvits) on inimese kaasabil hakanud ohustama teiste liikide kasvukohti. Kibuvitstel on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad lehed, varred kaetud sirgete või kõverate ogadega. Õitsema hakkab kibuvits enamasti juunis. Suured lõhnavad õied asuvad varte tippudes. Vili on erksalt värvunud (punane, oranž) tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast. Valminult on viljaliha söödav, sisaldades rohkesti vitamiine. Kibuvitstel on palju rahvapäraseid nimetusi: haukaküüds, kibusk, kiuspuu, koidukann, metsroosipuu jt.

Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyl­ lum) on meie käpalistest kõige omapärasem ja haruldasem. Taim on klorofüllitu, toitained saab ta seeneniidistiku kaasabil teistelt taimedelt.

Maapinnale ilmub suve teisel poolel nädalaks-paariks, sedagi mitte igal aastal. Ühe varre kohta on tavaliselt 1–4 õit, mille ülespoole hoidev huul on valkjas ning lillakaspunase või roosaka mustriga, teised õiekattelehed aga kollakat tooni. Õied on küllaltki suured, läbimõõt võib olla üle 2 cm. Vars on pruunikaskollane kuni beež, pooleldi läbikumav ja seest õõnes.

Taime kõrgus tavaliselt 10–12 cm.

Peamisteks kasvukohtadeks on varjukad okasmetsad, kus maapinnani jõuab üsna vähe valgust ja taimkate on hõre.

Haruldane lehitu pisikäpp kuulub kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse.

Aasta tegijad 2O19 Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on angerjataolise kehaga, tavaliselt 30 cm pikk. Ülalt on jõesilm tuhmhall, kõht helekollane või tuhmvalge. Tema nahk on limane ja soomusteta. Pea külgedel 7 paari lõpuseavasid. Jõesilmu suu asemel on sarvhammastega imilehter, toitumiseks imeb end selle abil mõne teise kala külge. Jõesilmu püütakse sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest mõrdade ja torbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu.

22

sinu mets

aprill 2O19

Kobras (Castor fiber) on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani. Talle on iseloomulik lame saba, mis kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega.

Kobras on taimtoiduline, süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude ladvas olevatele noortele okstele, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste hammaste abil. Elupaigana eelistab aeglase vooluga veekogusid.

Vajadusel ehitab veetaseme tõstmiseks puudest ja mudast tugevaid paise. Eestis hinnatakse kopra arvukuseks 14 000 isendit.

Soomustindiku (Coprinus comatus) viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljas­ aladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel. Seene kübar on noorelt valge, piklikmunaja kujuga ja kaetud vatjate pruunikate soomustega. Vananedes avaneb kübar kellukakujuliselt ja eoslehekesed muutuvad tintjasmustaks.

Noorena, valgete eoslehekestega, on väga hea söögiseen ja söödav kupatamata. Rikneb väga kiiresti (tundidega), millest annavad märku tumenenud eoslehekesed. Soomustindik kogub endasse raskemetalle, seega ei tohiks neid korjata tööstuspiirkondadest ja suurte teede äärest.

Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) kasvab soostuvate okasmetsade poolvarjulistes kohtades. Ta on looduses kergesti äratuntav võsu tippudes asuvate pallikujuliste peade ehk kapiitulumide ning tumedate rabedate varte poolest. Ainsana meie turbasammaldest on tal oksakimpudes rohkem kui kuus oksa. Eestis esineb pillatult, sagedasem Lõuna-Eestis. Oma nime on saanud Tähtvere mõisniku K. E. R von Wulfi järgi, kelle maadelt liigi kirjelduse aluseks olevad samblad koguti. Kuulub III kaitsekategooriasse.

Kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla) on habras, pisike ja aeglaselt lendav liblikas, kelle tiibade siruulatus on 11–14 mm. Iga tiib on lõhestunud kuueks osaks, seega on liblikal kokku 24 „sõrme”. Neid võib kohata metsades ja aedades, kus kasvab kuslapuid. Valmikud lendlevad päeval ja hämaras. Röövikud toituvad kuslapuu noortes võrsetes, nukkuvad maapinnal kookonis. Meil haruldane kuslapuu-sõrmiktiib ilutseb ka Eesti lepidopteroloogide seltsi logol.

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 cm. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.

Enamasti koosnevad madalsoomullad hästilagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad.

Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.

Orava söömaaja jäljed kuuse all.

2 x VIIO AITSAM

metsaelu

Kes on kuuske katkunud?

Tänavu hakkab silma, et mõne kuuse alune on üleni rohelisi kasvusid täis.

Kasvude katkuja on orav, kes käbivaestel aastatel on sunnitud toituma vähemväärtuslikumast toidust ehk sööma võrseid, pungasid, samblikke jms. Kuusel hammustab orav eelmise aasta kasvu ära natuke kasvu alguses olevast isasõie pungast altpoolt, seejärel tühjendab punga.

Lemmik- ja ka palju toitvam toit on orava jaoks kuuse- ja männiseemned. Orav sööb raamatu „Eesti NSV imetajad” andmeil ka pähkleid, tammetõrusid, seeni, marju, õunu jms.

Lume vaalitud noored lepad.

Kas vaalitud puud tõusevad püsti?

Vahelduv ilmastik lume ja sulailmadega vaalis metsas puid.

Lume murtud või vaalitud puid saab raiuda sanitaarraie korras. Lume vaalitud puude puhul ja eriti siis, kui tegu on nooremate puudega, tasub tõepoolest mitte kiirustada, vaid vaadata koht uuesti üle suve teises pooles või järgmisel talvel.

SM

Allikas ja ka piltide allikas: keskkonnaamet sinu mets

aprill 2O19

23

metsaelu

Eesti metsade salapärane Kanakulle on paarikümne aastaga kaks korda vähemaks jäänud.

MARJU ERIT keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja

H

allika tooni, kõvera noka ja terava kullipilguga kanakull on rahva seas tuntud juba ammu.

Eks eelkõige kanavargana, kuigi kanad pole kanakulli põhiliseks saakobjektiks.

Kanakulli vanalinnud on kõhu alt põikitriibulised ja üldtoonilt hallid, noorlinnud pikitriibulised pruuni tooniga.

Iseloomulik on valge kulmutriip, mis annab omapärase kurjana näiva ilme.

Emaslinnud on ligi kaks korda suuremad kui isaslinnud.

Kanakull on Eestis paigalind, kes võib talvel ringi hulkuda ja osa isendeid liigub ka lõuna poole. Ta pesitseb hõredalt üle Eesti ja on olemas ka suurematel saartel. Kanakulli praeguseks arvukuseks hinnatakse 400–600 paari, kuid paarkümmend aastat tagasi oli arvukus koguni kaks korda kõrgem. Vähenemise põhjuseks peetakse kanakullile sobivate metsade ja saakloomade arvukuse vähenemist.

Pesa enamasti kuusel või männil Kanakull eelistab pesitseda vanas raieküpses okas- või segametsas, kus pesa ümber on kõrged ja jämedad puud, liitunud võrastik (liitus 0,7–0,8) ja võra all rohkesti vaba lennuruumi. Suur risupesa paikneb enamasti kuusel või männil, aastate jooksul ehitatakse see üha suuremaks. Ühel paaril on enamasti mitu varupesa, mis ehitatakse parasiitidest vabanemiseks, aga ka röövluse vähendamiseks. Kanakulli asustatud pesa võib ära tunda roheliste kuuse- või männiokste järgi pesa servadel.

Erinevalt Põhja-Ameerika agressiivsetest kanakullidest on Eesti kanakul-

24

sinu mets

aprill 2O19

lid üsna arad, ilmselt varasema nn kullisõja tõttu, ja häirijaid pesapaigas ei ründa. Pigem jäävad linnud tavalise jalutaja jaoks märkamatuks. Pesad paiknevad reeglina suuremas metsamassiivis, kuid võivad olla ka väiksemates metsalaikudes, kus pesitsusedukus on tavaliselt madalam, kuna seal on pesad kiskjatele kergemini leitavad.

Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitme põlvkonna jooksul. Pesapaika saabutakse juba märtsis, munemist alustatakse aprillis, pesas on tavaliselt 3–4 muna. Esialgu toob poegadele saaki isaslind, emase ülesanne on toit tükeldada. Mõne nädala pärast jäetakse pojad üha rohkem omapäi ja saagijahil käib ka emaslind. Läbiraiutud majandusmetsas, kus toibubaas kesisem, peavad vanalinnud kauem jahti pidama ja kiskjate ründed järelevalveta poegadele on sagedasemad. Pojad lennuvõimestuvad enamasti juuni lõpuks, kuid püsivad veel augusti keskpaigani pesa lähistel.

Raie vähendab elupaikasid Kuna raieküps majandusmets kuulub majanduslikult mõtleva maaomaniku arvates raiumisele, kaovad kaitseta metsadest kanakullile sobivad elupaigad ja suureneb konkurents sobivate puistute asustamise pärast. Lageraielankidel metsalinde ei pesitse ja konkureerivate kiskjate arvukus on suurem, seetõttu kannatab tugevalt ka kanakulli toidubaas.

See, kes istub põllul elektriposti otsas, pole kunagi kanakull – niimoodi avalikult ta saaki ei jahi.

Ka hõredaks raiutud mets ei sobi kanakullile, kuna suurendab pesarüüste tõenäosust (pesa on nähtavam) ja jätab selle halva ilma meelevalda. Väljaspool pesitsusaega tehtud alusmetsa või teise rinde raie võib samas kanakullile hoopis hea olla – kaitsev võra jääb alles ja liikumisruumi tekib juurde.

Kanakull vutipuuril.

Osad kanakullid on inimmaastikuga nii harjunud, et on kolinud linnadesse, kus konkurents on väike ja toidulaud hästi kaetud – kodutuvid ja vareslased.

Kanakull jääb sageli ka linnas märkamatuks, kui ta vaikselt istub mõnel kõrgemal puuoksal või liugleb osavalt läbi pargipuude võrade. Arvatavasti jäävad linnas sündinud kanakullid täiskasvanuna ka ise linna elama, metsas kasvanud linnud linnadesse ei kipu. Kuigi linnametsades ja -parkides on häirimine suurem, kasvab tugeva toidubaasi toel igas pesas üles keskmiselt üks poeg rohkem kui majandusmetsas.

Kodukana ei ole põhiline toit Kanakull, keda rahvasuus on kutsutud ka kanakatkuks, pole tegelikult eel-

metsaelu

ja väärikas lind

Nagu teisedki röövloomad, surmab kanakull eelkõige nõrgemaid ja elujõuetumaid loomi, toetades looduslikku valikut. Kodulinde surmatakse eelkõige rändeperioodil või teevad seda nooremad linnud, kes alles õpivad edukat saagijahti. Samas võib haigete lindude söömine nakatada ka kanakulli ennast ja põhjustada isegi hukkumist. Üheks peamiseks surma põhjuseks on siiski talvine nälg – saaki pole lihtne tabada. Surma võivad kaasa tuua ka kokkupõrked ehitiste või sõidukitega.

MARJU ERIT

kõige kodukanadest toituv röövlind.

1970. aastatel räppetompe (seedumatu tomp, mille lind maost välja sülitab) ja murdmisjälgi analüüsides leiti, et sõltuvalt nende elukohast toituvad erinevad isendid üsna erinevatest saakobjektidest. Metsas toituti valdavalt kanalistest (eelkõige tedrest), avamaastike läheduses värvulistest, asulate lähedal tuvidest, vareslastest ja kodulindudest (valdavalt kanad), aga ka pisinärilistest.

Juba 1970. aastatel hinnati, et kanakulli mõju metsakanaliste populatsioonile on tagasihoidlik. Tänapäeval moodustavad kanakulli toidust pesitsusajal vareslased (eelkõige hallvares) 39%, tuvilised 19% ja kanalised (eelkõige laanepüü) 10%. Pisinärilistest toitub kanakull tänapäeval vähe, rohkem pesitsuse algu-

Kanakulli poeg munadega.

AARNE TUULE

ses ja arvatavasti ka talvel. Rootsi andmetel on sobivas metsamassiivis toitumine kõige efektiivsem, sest ava- ja mosaiikmaastikus on saagilennud ligi poole pikemad, enne kui saak tabatakse. Metsas on palju saakobjekte ja samas saab kanakull ise jääda märkamatuks. See, kes istub põllul elektriposti otsas, pole kunagi kanakull – niimoodi avalikult ta saaki ei jahi. Tavaliselt on posti otsas hiireviu.

Erilised kohtumised Minu jaoks on kohtumine kanakulliga alati eriline, kuigi selle tulemuseks võivad olla surmani hirmunud tõukanad, kui kanakull läbi võrgu kanade aedikusse tungib ja enam välja ei oska saada. Tol korral, kui nii juhtus, murdis ta lisaks kaks noort kana maha. Siiski aitasin uhke linnu aedikust välja vabadusse ja allesjäänud kanad-kuked siblisid mõne päeva pärast julgelt ringi, nagu poleks midagi juhtunud.

Eks ikka on kahju, kui armas koduloom hukka saab. Ei tea, kas see on sellest, et juba väiksest peale on linnud mulle huvi pakkunud, või on see erialasest teadmisest, et kanakull on vähenenud arvukuse tõttu kaitse all ja minu kanad aitasid ühel isendil rändel ellu jääda, aga väga pahaks ma kullile seda rüüstetööd ei pannud.

Eestis kaitstakse kanakulli elupaiku kas suurte kaitsealade koosseisus või eraldi just kanakulli jaoks moodustatud püsielupaikadena. Kaitse all peab looduskaitseseaduse alusel olema vähemalt 50% teadaolevatest elupaikadest. Nii see Eestis veel pole, mistõttu on plaanis lähiajal püsielupaikasid juurde moodustada, seda eeskätt riigimaadel.

Loodetavasti läheb sellel salapärasel ja väärikal linnuliigil Eestis hästi!

Kasutatud allikad: L. Svensson, 2015 „Linnumääraja”; Linnuatlas, 2018, EOÜ; A. Lõhmus, 1999 Hirundo, 12 „Röövlinnuprojekt aastail 1994-1998”; Ü. Väli, 2005 Hirundo Supplementum 8 „11 kaitsealust lindu – elupaigad ja nende kaitse”; M. Mäger, 1994 „Linnud rahva keeles ja meeles”; T. Randla, 1976 „Eesti röövlinnud”; R. Kenward, 2006 „The Goshawk” sinu mets

aprill 2O19

25

metsaelu

Lestad – väikesed ja kõikjal Inimese silm märkab nendest lises Eesti palu- või laanemetsas esineb tillukestest ämblikulaadsetest maapinna ruutmeetril kuni sadu tuhandeid lestaisendeid ja kümneid liike. vaid üksikuid liike.

Pärislestalised jagunevad omakorda kaheks suureks rühmaks, millest esimene kannab nime imilestalised (Trombidiformes) ja teine sarvlestad (Oriba­ tida).

KAAREL SAMMET zooloog

L

estadeks nimetatakse gruppi väikesi ämblikulaadseid. Lestade väiksus – enamik liike jääb alla millimeetri suurusjärku – tingib ka nende vähese märgatavuse. Tänapäevase arusaama järgi pole nad kõik omavahel lähedalt sugulased, vaid kuuluvad kahte erinevasse seltsi: pärislestalised (Acariformes) ja nugilestalised (Parasitiformes). Vanasti nende kohta kasutusel olnud nimetus lestalised aga käib hoopis kalade seltsi kohta.

Sõna „lest” viitaks justkui millelegi lamedale või lapikule, mis on tõsi ainult osade lestade puhul. Lestade vastsetel on nagu putukatelgi kolm paari jalgu, kuid putukatest on neid kerge eristada kasvõi tundlate ja tiibade puudumise järgi. Vastsetest saavad kestumise järel suguvõimetud noorloomad, keda nimetatakse nümfideks. Kahele-kolmele nümfistaadiumile järgneb täiskasvanuks saamine. Nümfidel ja täiskasvanutel on neli jalapaari.

Suure osa lestade viljastumine ei toimu mitte sugupoolte kokkusaamisel, vaid isane jätab oma suguproduktid (spermatofoori) kuhugi maha – emane leiab need sealt ja viljastab end.

Suurem osa liikidest kuulub pärislestaliste hulka – Eestis oletatavasti üle 1500. Pärislestalised asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku süvaookeanist kuni kõrbete ja kõrgmäestikeni. Üksjagu liike elab puude otsas, kuid kõige suurem on nende mitmekesisus pinnase ülakihis, kõdus ja samblas. Tüüpi-

26

sinu mets

aprill 2O19

Enamik imilestadest on röövtoidulised Kõige tuntumad imilestad on lesta kohta üsna suured (mõni millimeeter), aeglaselt liikuvad erepunased sametlestad (Trombidoidea). Nende väiksemad sugulased sugukonnast Anystidae kuuluvad aga kõige väledamate loomade hulka, läbides sekundis kuni 200 oma kehapikkuseni ulatuva vahemaa. Imilestad on enamikus rööveluviisiga, kuid siia kuuluvad ka puulehtede alaküljele võrgendeid kuduvad ja taimemahla imevad võrgendilestad (Tetranychidae) ning lehtedele sageli värvilisi vohandeid tekitavad pahklestad (Eriophyoidea). Pahklestad on eriti väikesed, enamasti alla veerandi millimeetri pikad ja nad elavad pahkade sees.

Samuti elab puudel suur hulk taimeparasiitsetele lestadele jahti pidavaid lesti. Nendest on mitmel taimel palju kasu ja paljude liikide lehtedel moodustuvad nende „majutamiseks” erilised kambrikesed – domaatsiumid.

Tüüpilises Eesti paluvõi laanemetsas esineb maapinna ruutmeetril kuni sadu tuhandeid lestaisendeid ja kümneid liike.

Imilestade hulka kuuluvad ka mõned loomaparasiidid, kelle elupaigaks võivad olla kõige mitmesugusemad kohad – inimese karvanääpsudest metsloomade kõrvadeni. Mõni aasta tagasi avastati Venemaalt Leningradi oblastist liik, kes

elutseb kägude hingamisteedes – eks ta võiks meilgi esineda, aga Eestimaal on lesti veel kaunis vähe uuritud.

Imilestade hulka kuuluvad ka siseveekogudes elavad ja väikeste punakate täpikestena ringi ujuvad vesilestad. Vesilestade vastsed parasiteerivad vees elavate putukate vastsetel, sealhulgas pistesääskedel.

Sarvlestad on enamasti kõdu- ja samblakihi elanikud Teine suurem pärislestaliste rühm kannab nime sarvlestad (Oribatida). Need on enamasti väikesed kõdu- ja samblakihi elanikud, keda katab paks “sarvjas” kest. Nad toituvad lagunevast taimsest materjalist, seeneniidistikest ja kõdus leiduvatest tillukestest ümar­ ussidest. Nad on aeglase liikumisega, suhteliselt pikaealised loomad, kellest toituvad näiteks mõned lühitiiblased (mardikad). Et sarvlestad on maitsvaks söögipalaks paljudele pisiloomadele, on neil mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Osad elavad suhteliselt sügaval mullas, osad on omandanud võime oma paksu kesta sisse tõmbuda nagu kilpkonn kilbi sisse. Paljudel on keha tagaosas mürgist nõret tootvad näärmed. Kuigi sarvlestad täidavad orgaanilise aine lagundajatena ökosüsteemis tähtsat rolli ja ei tee ena-

Sametlest on oma teekonnal kohanud seitsetäpplepatriinusid.

Sarvlest.

KAAREL SAMMET, MÄRT RAHI

Sugukonna Parasitidae esindajad sitasitikal.

Sametlest.

VIIO AITSAM

metsaelu

KAAREL SAMMET

Pahklesta (Eriophyes) pahad pärna lehel.

RASBAK (CC BY-SA 3.0)

R. GRIFFITH (PUBLIC DOMAIN)

masti kellelegi kurja, on mõned neist parasiitse imiussi (Monezia) vaheperemeesteks – sattudes koos söödava rohuga veiste seedekulglasse võivad kanda parasiidi lõpp-peremehesse.

Üks sarvlestade rühm, keda nimetatakse kõdulestadeks (Astigmatina), on aga üsnagi teistsugused. Nad on omandanud paljunemisvõime mitte-täiskasvanuna, paljunevad kiiresti ja vajavad toit-

aineterikast toitu. Ka on kaotanud nad oma esivanemate paksu kesta ja on valkjad või pool-läbipaistvad. Algselt on nad ilmselt olnud loomade pesade elanikud, kuid neist on arenenud ka loomaparasiite ja toiduainete kahjureid. Siia kuuluvad veel kodudes elavad tolmulestad ja loomadel kärntõbe esile kutsuv süüdiklest (Sarcoptes scabiei). Enamikul linnuliikidest elavad sulestikus niinimetatud sulelestad, kes toituvad linnu nahaeritistest ja mõnikord ka sulgedest. Ühes hiljutises Maalehes on aga juttu kopra karvastikus elavast kõdulesta liigist. „Sallitud külalised” ja parasiidid Nugilestaliste (Parasitiformes) seltsi kuulub suur hulk (Eestis võiks olla vähemalt 600 liiki) pisikesi röövlesti, kuid ka seentest ja kõdust toituvaid liike. Neile on väga iseloomulik niinimetatud forees – klammerdumine või kinnitumine putukate (enamasti mardikate) külge, kes nendega elupaika jagavad, lastes end nii ühest kohast teise kanda. See on väga kasulik kohastumus, kuna lestad oma väiksuse ja lennuvõimetuse tõttu suudaks muidu vaid raskustega pikemate vahemaade taha levida. Sageli võib neid kohata jooksiklastel, sitasitikatel, raisamatjatel ja üraskitel. Putukatele enda­ le lestad häda ei tee. Ladinakeelne sugukonna nimi Parasitidae aga ei tähendagi kaasaegses mõistes parasiite, vaid tuletub vana-kreeka sõnast „parasitos”, millega tähistati teiste pool söömas käivaid sallitud külalisi, kes pererahval lõbusa jutuga einestamise lahedamaks muutsid.

Nugilestaliste Dermanyssidae sugukonna esindajad on aga tõelised parasiidid. Osad neist elavad mitmesuguste lindude pesades ja imevad nende verd.

Kui pesa juhtub inimelamu küljes olema, võivad lestad sealt pärast pesa mahajätmist sügisel ka tuppa tungida ja seal inimesi hammustama hakata – näib, et seda on just viimastel aastatel Eestis sagedamini ette hakanud tulema.

Nugilestaliste hulka kuuluvad ka puugid (Ixodida). Puugid on suurimad lestad ja imevad selgroogsete verd.

Neist tuntakse hästi inimesi ründavaid ja haigusi kandvaid võsapuuki ja laanepuuki. Tegelikult esineb meil aga teisigi puugiliike, kokku vähemalt neli tükki, ja tõenäoliselt rohkemgi. Nood teised aga kimbutavad hoopis närilisi, linde ja nahkhiiri. sinu mets

aprill 2O19

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

Retrojahil Peningi jahiseltsis.

• Peningi jahiselts pidas retrojah­ ti. 15. detsembril toimus Peningi jahiseltsi maadel viies retrojaht. Kohal oli 56 meest 16 jahiseltsist. Kütiti kaks põtra. Ürituse mõte on austada meie isasid-vanaisasid, kes pida­sid jahti raadiosaatjateta, GPSideta jm tehnikaimedeta, olles seejuures vägagi edukad jahimehed. Riietus ja jahirelvad pidid olema vastavad. Meenutati vanu häid aegu ja jahimehi, kes omal ajal Eesti jahindust pärast sõda aitasid üles ehitada ja organiseerida. EJSi poolt viis tervitusi ja pidas sütitava kõne tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

• Hanekahjude leevendamiseks käivitatakse heidutusjahi piloot­ projekt. 30. jaanuaril tutvustasid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet plaani, mille kohaselt algatatakse haneliste kaitse ja ohjamise kava koostamine. Muu hulgas on tervikpildi saamiseks vajalik pilootprojekt, millega hakatakse kevadel valitud aladel uurima haneliste heidutusjahi otstarbekust. See on üks

28

sinu mets

aprill 2O19

erinevatest võimalustest, mida uuritakse, et selgitada, kuidas põllumeestele peavalu valmistanud hanelisi ohjata nii, et nad samas ka kaitstud oleksid.

• Pärnu õpilased tut­ vusid jahindusega. 23. jaanuaril käisid Pärnumaa jahimeeste liidus külas Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilased. Tegevjuht Eero Nõmm tutvustas erinevaid metsloomi, kelle topiseid ja nahku oli lastel põnev vaadata. Lisaks tutvustati aasta looma kobrast.

• Jahimehed koolitasid loodus­ õppepäeval 100 last. 18. jaanuaril korraldasid Voka jahimehed looduspäeva sajale Toila gümnaasiumi lapsele. Puhuti jahisarve, räägiti jahist, eetikast, jahiulukitest ja loodusest, näidati jahitrofeesid, selgitati, miks loomi kütitakse, kuidas nad elavad jne. Lapsed said oma osavuse proovile panna lastes püssi ja vibu. Istuti varitsusonnis, viidi ulukitele sööta, lasti põdrakelguga vastlaliugu, pandi üles rajakaamera.

ga seonduvat. Põlgaste metsasõprade maja on saanud täiesti uue ilme.

Kanepi valla noortele korraldati jahinduse huviring. Maja renditakse välja ka koosolekute pidamiseks ja muudeks sündmusteks.

Euroopa jahimehed Tallinnas.

3 x EJS

ANDRUS NADEL

• Ilmus Eesti Jahi­ mees 1/2019. Ajakirja kaanelugu on pühendatud aasta linnule, öösorrile. Ülevaate saab relvaseaduse muudatustest, mida selgitab siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas. Lugeda saab jahiohutusest, vibujahist, pliikuulidest, püünisraudadest, jahipäeviku pidamisest jpm.

Voka looduspäeval.

• Põlva jahimehed aasta kohaliku elu edendajad. Põlvamaa Kanepi valla jahimehi tunnustati aasta kohaliku elu edendaja tiitliga. Aasta kohaliku elu edendajaks nimetati MTÜ Põlgaste Jahtkond. MTÜ õppepäevadel tutvustatakse jahinduse, metsaolusti- Põlgaste jahtkonna ku ja loomade- tunnustus.

• Euroopa jahimehed Tallinnas.

15. veebruaril oli Tallinnas EJSi ja Euroopa jahimeeste katuseorganisatsiooni FACE koostöös koos kommunikatsiooni töögrupp, kus kinnitati ühised kommunikatsiooniprintsiibid, mida hakatakse kasutama kogu Euroopas, et teavitada avalikkust jätkusuutliku jahinduse olemusest. Töögrupi koosolekul osalesid Eesti, Belgia, Suurbritannia, Läti, Austria, Malta, Tšehhi, Bulgaaria, Iirimaa riiklike jahindusorganisatsioonide esindajad.

• Keskkonnaamet tunnustas jahi­ mehi. Keskkonnaameti 10. aasta juubeli peol Maarjamäe lossis tunnustati tublimaid töötajaid ja parimaid koostööpartnereid hõbe- ja kuldmärkidega. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts pälvis kuldmärgi.

• Pärnu jahimehed said lasketiiru ehitamiseks linnalt toetust. Pärnumaa jahimeeste liit sai veebruaris linnavalitsuselt uue laskekoolituskeskuse rajamiseks toetust. See on eriti hea uudis, kuna Pärnu jahimehed on uuest lasketiirust unistanud viimased kaheksa aastat. Liidu juhatuse liikme Jaanus Põldmaa sõnul on nüüd linna serva saadud selle tarbeks suur maatükk. Jahimeestele eraldati linna eelarvest 300 000 eurot. Keskus loodetakse valmis saada 2022. aastaks.

• Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab tihtipeale esmareageerijad, nende tegevuse tähtsus kerkis eriti hästi esile eelmisel kuival ja kuumal suvel. Erametsaliit toetab algatust ja kutsub kõiki maa- ja metsaomanikke üles toetama päästeliidu tegevust. Lisainfo www.paasteliit.ee.

KRISTEL PERN Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik / projektijuht

• Einar Pärnpuu pärjati teenetemärgiga. 20. veebruaril andis maaeluminister üle maaeluministeeriumi teenete­ märgid. Teiste hulgas sai hõbedase teenetemärgi erametsaliidu juhatuse liige Einar Pärnpuu. Einar on maaelu edendaja Läänemaal, kes on ühistegevuse üheks eestvedajaks viies maaparandusühistus, Läänemaa metsaühistus, Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsis ning kohalikus külaliikumises. Ta juhib Kullamaal juba 21 aastat tegutsenud Reinu-Einari OÜd.

• Metsanduse valimiskompassi kasutati aktiivselt. Koostöös metsa- ja puidutööstusliiduga koostatud valimiskompass oli vastajatele avatud alates 22. jaanuarist kuni valimisteni. Lisaks said kõik soovijad tutvuda erametsaliidu ning metsa- ja puidutööstusliidu kommentaaridega erakondade valimisprogrammidele. Enne valimisi kohtus erametsaliidu tegevmeeskond kõigi suuremate erakondadega ja andis ülevaate metsanduse hetkeolukorrast, rõhutas metsaomanikuks olemise rolli ja tähtsust. Andsime erakondadele n-ö sisendit valimisprogrammidesse, et nendes arvestataks metsaomanike tegevusvabadusega. Ootame huviga koalitsiooniläbirääkimiste tulemusi, et näha, kas ja mida erakonnad koalitsioonilepingusse metsanduse teemadel kirja panevad.

• Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) foo­ kusgrupi intervjuu. 15. veebruaril korraldas erametsaliit koostöös ELOga Tallinnas seminari, kus osalesid metsa- ja maaomanikud. Kohtumise eesmärk oli kaardistada Eesti kogemusi ja maaomanike arvamusi keskkonna- ja loodukaitse korraldamiseks eramaadel. Fookusgrupi intervjuu toimus LIFE+ projekti Land Is Forever (Maa jääb alatiseks) raames. Selle projekti eesmärk on koguda EL liikmesriikide kogemusi ja parimaid praktikaid eramaal keskkonnakaitse korraldamiseks. Projekti lõpuks valmib aruanne poliitika kujundamise ettepanekute paketina Euroopa Liidule ülejärgmiseks finantsperioodiks.

• Koostöö päästeliiduga. Erametsaliit kohtus päästeliiduga, mis on juurutamas toetajaliikmete süsteemi, et tagada päästeliidu suurem võimekus tulekahjudele reageerimisel.

Vabatahtlikud päästjad on metsa- ja maastikupõlengutel

• Üldplaneeringute teemalised koolitused. Korraldame koolitusi teemal „Mida peab metsaomanik teadma üldplaneeringutest?”. Seoses planeerimisseaduse muudatustega on kohalikel omavalitsustel suurem vabadus kehtestada üldplaneeringutega kitsendusi, aga ka leevendusi. Maaja metsaomanikud ei oska tihtipeale hinnata nende piirangute mõju oma tegevusvabadusele.

Koolituse jooksul tutvutakse üldplaneeringu koosta­ mise protsessiga, räägitakse, kuidas oma huve paremini kaitsta, selgitatakse võimalusi ebasobivate otsuste vaidlus­ tamiseks. Koolitaja on Tuulikki Laesson, kes on tunnustatud juristina spetsialiseerunud ehitus-, planeerimis- ja keskkonna- ning riigihangete valdkonnale. Koolitused on 11. aprillil Tartus ja 16. aprillil Rakveres, korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo www.erametsaliit.ee.

• Traditsiooniline erametsapäev ja volinike koosolek 24. aprillil Tartus. Sel aastal toimub traditsiooniline erametsapäev Tartu teaduskeskuses Ahhaa kolmapäeval, päev enne Maamessi algust ja metsanduse visioonikonverentsi. Toimub seminar hetkel metsanduses olulistel teemadel ja tunnustame tublisid tegijaid. Erametsapäeva korraldame koostöös Erametsakeskusega.

Erametsaliidu kevadine volinike koosolek toimub samal päeval ja samas kohas pärast erametsapäeva. Volinike koosolekul teeme ettepaneku kinnitada majandusaasta aruanne 2018 ja valime uue revisjonikomisjoni.

• Metsamajandajate konkurss. Ootame kõiki tegusaid metsaomanikke osalema juba 26. korda toimuvale metsamajandajate konkursile, et saaksite jagada oma kogemusi metsade majandamisel ja saada tunnustust tehtud töö eest. Vt lisa lk 34.

• Kogu pere metsapäev 24. augustil Rakvere Kiriku­ pargis. Metsapäevale on oodatud kõik huvilised koos peredega. Toimub ekskursioon eelmise aasta parima metsamajandaja Lauri Salumäe metsadesse. Avatud on töötoad, korraldatakse loenguid, toodete tutvustusi ja leida võib muudki põnevat kogu perele. Lisaks toimuvad Rakveres sel päeval Eesti raiemeistrivõistlused. Broneerige nädalavahetus kogu pere metsapäevaks!

Värsked uudised www.erametsaliit.ee.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu jagatud uusima infoga Facebookis. sinu mets

aprill 2O19

29

teated

Metsaühistu annab nõu Käes on kevadine metsa istutamise aeg.

Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas jõudsalt kasvaks, on istutamisel vähemalt sama oluline kui õige aeg ja istutustehnika ka õige tööriist.

Tööriist tuleb valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn potitaimi. Esimesel juhul sobivad istutamiseks labidas, maakirves või istutuskiil, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustorud on erineva läbimõõduga – õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim kinni, liiga laia toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale. Tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutus-

toru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Taim peaks jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Toruga istutamisel tasub kasutada taimede kandmise kasti.

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või ettevalmistatud maapinnal. Kirves lüüakse istutades otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istu­tusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks. Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates te-

hakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeeter allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles (et ei jääks juurte ümber õhku) surudes vajutatakse lõhe kinni. Üldjuhul pole vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidaga istutamisel kaevatakse maapinda taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ja muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tasub taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule ta maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui vajad istutamiseks lisanõuandeid või abi istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga. Kontakte leiad aadressilt www.metsauhistu.ee/kon­ taktid/.

Tasub silm peal hoida kuuse-kooreüraskitel Eelmise aasta kuum ja kuiv suvi oli üraskitele väga soodus.

M

etsaomanikel tasub olla valmis kevadiseks üraskitõrjeks. Peamine tõrjeviis on värskelt asustatud puude õigeaegne avastamine, ülestöötamine ja väljavedu ning püünispuude kasutamine. Feromoonpüünistest jääb üraskite kõrge arvukuse ja suurte kahjustuskollete puhul väheks.

Püünispuud langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-koorüraski püünispuudeks langetatakse (praegu just õige aeg!) vigastatud, nõrgestatud või kas-

30

sinu mets

aprill 2O19

vus alla jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses. Sobivad ka tormimurd ja -heide, lume murtud kuused.

Püünispuud tasub langetada 5–10puuliste gruppidena ja laasida ning paigutada otsapidi kännule või seada muul viisil maapinnast pisut kõrgemale. Kohavalikul peab arvestama, et veel tänavu kevadel tuleb need puud metsast ka välja vedada. Reeglina piisab, kui püünispuude hulk on kuni 50% eelmisel aastal asustatud puude arvust. Arvestada tuleb, et ikkagi asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Püünispuude tõhusust saab suurendada sünteetiliste feromoonpreparaatidega. Feromoondispenser kinnitatakse puu varjuküljele tüve juure-

Kuuse-kooreürask.

kaelapoolsele esimesele kolmandikule. Kui püünispuud on lähestikku või väikese virnana, siis piisab 2–3 dispenserist 5–10 puu kohta. Dispenserid paigaldatakse püünispuudele vahetult enne üraski lendluse algust (tuleb jälgida, see on aeg, mil sooja juba vähemalt +18°). Tähtis on, et dispenser jääks kasvavatest puudest vähemalt 10–15 m kaugusele, vältimaks nende asustamist. Püünispuud ja üraskitest värskelt asustatud puud tuleb metsast välja vedada.

Allikas: keskkonnaagentuur, Heino Õunap

ametlik info

Metsanduse uue arengukava koostamine on alanud Metsanduse tulevikku kavandamas on paljud huvirühmad...

1O. jaanuaril kiitis vabariigi valitsus heaks ettepaneku koostada uus metsanduse arengukava aastani 2O3O (MAK2O3O).

KRISTEL JÄRVE keskkonna­ ministeeriumi metsaosakonna juhataja

M

AK2030 koostamist hakkas keskkonnaministeerium ette valmistama juba möödunud aastal, kui metsanduse huvirühmadest ja ekspertidest koosnev arengukava algatamise töörühm sõnastas metsanduse 101 probleemi. Samuti leppis töörühm kokku arengukava koostamise eesmärgid. Sealhulgas nõustuti ühiselt, et metsanduse suunamisel tuleb arvestada palju pikema perioodiga kui arengukava kehtivuseks ette nähtud kümme aastat. Lisaks töörühma liikmetele kutsuti kaasa rääkima kõiki huvilisi, olgu avalike ürituste või küsitluse kaudu või kasutades võimalust meili teel oma arvamusest teada anda.

Töörühma kokkulepete, samuti sõnastatud probleemide, teadlaste alus­ uuringu tulemuste ja metsanduse kehtiva arengukava vahearuande põhjal pani keskkonnaministeerium kokku MAK2030 koostamise ettepaneku. Pärast sellele heakskiidu saamist vabariigi valitsuselt võis töö alata.

Juhtkogu, metsakogu ja huvirühmad Lühidalt kokku võttes toimub sel aastal MAK2030 eelnõu koostamine. See algab ettepanekus kirjeldatud hetkeolukorras toodud probleemide lahendamiseks ettepanekute esitamisega ja nende ühtlustamisega, millele järgneb metsa arengu suunamise stsenaariumite koostamine ja nende stsenaariumite mõjude hindamine. Arengustsenaariumi, mille põhjal MAK2030 eelnõu koostatakse, valib juhtkogu ja eelnõu esitatakse Riigikogule 2020. aasta mais.

Keskkonnaminister on MAK2030 koostamise juhtimiseks kokku kutsunud juhtkogu, kus on esindatud riigining uurimisasutuste ja huvirühmade esindajad. Juhtkogu eesmärk on saavutada konsensus metsa arengustsenaariumi valikul ja esitada keskkonnaministrile metsanduse arengukava eelnõu.

Juhtkogu esimene kohtumine toimus 6. märtsil, kus kiideti heaks juhtkogu töökord ja MAK2030 koostamise protsessi kava.

Selleks, et anda hääl ka neile huvilistele, kellel pole organiseeritud esindust, kutsus keskkonnaministeerium kokku metsakogu. Metsakogu ülesandeks on arutelude kaudu pakkuda lahendusi arengukava ettevalmistamise käigus sõnastatud probleemidele. Kaks metsakogu valitud esindajat viivad ettepanekud edasi huvirühmade aruteludesse.

Metsakogusse said kandideerida kõik inimesed, kes juba kutsutud huviorganisatsioonidesse ei kuulu. Kandideerinute vahel loositi 15. märtsil kvootvalimi abil välja 50 metsakogu liiget, kelle nimed avaldati 19. märtsil keskkonnami-

VIIO AITSAM

nisteeriumi kodulehel. Metsakogu arutelud toimuvad 30.–31. märtsil (Sinu Metsa ilmumise päevaks on juba toimu­ nud – SM) ja 6.–7. aprillil.

Suur sisuline töö tehakse ära maikuus huvirühmade aruteludel. Sinna on kutsutud juhtkogu, aga ka veel laiem ring huvirühmasid, metsakogu esindajad ja eksperdid. Huvirühmade arutelude eesmärk on pakkuda ettepanekuid arengukava teksti. Ettepanekud tuleb esitada ette ja on töö aluseks. Kohtumistel püüeldakse ettepanekute ühtlustamise suunas.

Teadlased osalevad kõigis etappides Huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal koostavad teadlased metsanduse arengustsenaariumid (suvest oktoobrini) ja selle kõrval hinnatakse ka strateegilisi mõjusid. Teadmistepõhise tulemuse saamiseks on teadlastele antud suur roll – nad on kutsutud osalema nii juhtkogus, huvirühmade aruteludes kui ka arengustsenaariumite koostamisel. Lisaks peavad ka mõju hindajad kaasama teadlasi. Juhtkogusse on kaasatud teadlased nii maaülikoolist, Tartu ülikoolist, Tallinna ülikoolist kui ka Tallinna tehnikaülikoolist.

Sügisel on juhtkogu roll väljatöötatud arengustsenaariumite seast valida üks, vajadusel seda täiendades, mille põhjal MAK2030 eelnõu aasta lõpuks kokku kirjutatakse. 2020. aasta algul täiendatakse eelnõud ja mõjuhinnangut ning juba maikuus esitatakse Riigikogule kinnitamiseks.

Kogu protsessi info on avalik ja leitav keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. sinu mets

aprill 2O19

31

ametlik info

Maa-amet ajakohastas maaüksuste andmeid Kui kunagine rohumaa on nüüdseks metsastunud, võib see nüüd olla kaardistatud metsamaana.

Maaomanikel tasub oma maa-andmed üle vaadata.

TRIINU RENNU maa-ameti peadirektori asetäitja

LEA PAUTS maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja

M

aaomaniku huvi on, et tema maa-asjad oleks korras nii looduses, registrites kui ka kaartidel ning et asjaajamine, sh maatoimingute tegemine, oleks senisest lihtsam. Et saavutada olukord, kus iga maaüksuse andmed vastaksid tegelikkusele, võttis maa-amet 1. jaanuarist 2019 maakatastris kasutusele senisest täpsemad alusandmed.

Mindi üle koordinaatide alusel arvutatud pindalale Kui Eestis tehti maareformi, mille kõrgaeg jäi 1990. aastatesse, mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koos-

32

sinu mets

aprill 2O19

tas maatüki plaani. Sageli moodustati maaüksusi ka maad mõõdistamata – plaanimaterjali alusel. Seetõttu ei pruugi piiriandmed katastris olla alati usaldusväärsed.

Maa-amet selgitas välja kõige usaldusväärsemad piiriandmed ja võttis aluseks kõige uuema aluskaardi. Selle tulemusena muutusid kõlvikute andmed ja vähesel määral võis muutuda ka maatüki pindala. Seejuures andmete korrastamine registrites ei mõjuta piiri looduses.

Soovitame geoportaalist järele uurida, kas katastriüksusele on tehtud katastripidaja märge (geoportaalis avada Eesti kaart, seejärel vasakult katastri­ kaart, edasi klikkida infopäringul; avanevas aknas ongi kuvatud katastripidaja märge). Olgu öeldud, et need märked on informatiivse sisuga ega too kaasa õiguslikke tagajärgi.

VIIO AITSAM

Märge „Pindala on ebatäpne” on üldjuhul lisatud ebatäpsel meetodil moodustatud maatükile. Kui kõrvuti asetsevate maatükkide piiriandmed on vastuolulised, teeb katastripidaja märke „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha”.

Metsaomaniku jaoks on oluline, et raie tegemisel oleks maatüki piir täpselt paigas. See aitab vältida metsaraiet naabri maatükilt ja võimalikke kahjunõudeid.

Oluline on silmas pidada, et piiri asukoha üle ei saa otsustada ainult geoportaalis kuvatavate piiride järgi. Kõige kindlam on naabritega koostöös tähistada metsas piir maamõõtja juhendamisel piirisihiga; võimalusel tuleb piirimärgid tähistada ka kupitsate ja tunnuspostidega. Neid töid on õigus teha ainult maamõõtjal, kellele on väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents. Andmed

MIDA TEHA, KUI TUNDUB, ET ANDMED EI KLAPI? • Kuna kõlvikute- ja pindalaandmetes võisid tekkida muutused, palub maa-amet tutvuda oma maa-andmetega geoportaalis, www.maaamet.ee/kolvikute-pindala.

• Kui maaomaniku hinnangul andmed erinevad olukorrast looduses, siis palub maa-amet maaomanikel sellest teatada aadressil kataster@maaamet.ee või helistada infotelefonil 675 0810.

Maa-amet kontrollib andmed üle, vajadusel parandab need.

Vt lähemalt: www.maaamet.ee

ametlik info maamõõtjate kohta on kättesaadavad maa-ameti kodulehel.

Igasuguse kahtluse korral piiri asukoha suhtes tasub esmalt pöörduda maa-ameti kui katastripidaja poole, kes kontrollib, kas katastripiirid on kaardile õigesti kantud. Kui looduses piirimärki ei ole, tuleb maamõõtjalt tellida piirimärgi taastamine.

Kui selgub, et looduses on mitu piirimärki või on naaberkatastriüksuste omanikel erinev teadmine maatüki piiri asukohast, tuleb tellida maamõõtja kinnisasja piiri kindlaks tegema.

Raietööde aegu käimasoleva piirivaidluse korral soovitame piirinaabritel kuni lahenduse saavutamiseni metsaraie peatada ja pöörduda maamõõtja poole. Maamõõtja tutvub varasema katastrimõõdistamise ja arhiivi andmetega ning määrab piiri asukoha. Seejärel teavitab ta maaomanikke ja kutsub neid katastriüksuse piiri kindlaks tegema. Piiri kindlakstegemist ei takista asjaolu, et kinnisasja omanik loodusesse kohale ei ilmu või maaomanikud kokkulepet ei saavuta. Sellisel juhul määrab piiri asukoha maamõõtja ja maa-amet otsustab piiri asukoha katastrimõõdistamise andmete alusel.

Ajakohastati kõlvikuandmed Samuti on tähtis, et katastrikaardil kajastuks tegelik looduslik seisund ehk oleks õige teave selle kohta, kas ja kui suure osa maatükist katab õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa või muu maa.

Ajaga olukord looduses muutub ja näiteks kui paarkümmend aastat tagasi, katastriüksuse moodustamise ajal oli tegu haritava maa kõlvikuga, mis vahepeal on võsastunud, siis võidakse see kaardistada nüüd metsana. Võsastunud haritav maa kaardistatakse metsana, kui puittaimede kõrgus ületab 10 meetrit ja puuvõrade liituvus on üle 30%. Raiesmikud ja noorendikud loetakse jätkuvalt metsamaaks.

Kraavide servadel kasvavad puittaimed kaardistatakse puittaimereana, seda katastrikõlvikutes metsaks ei loeta. Siis, kui kraavil ja selle ümbruses kasvav puittaimestikuriba on laiem kui 16 meetrit, võib selle kaardistuskriteeriumite kohaselt metsana kaardistada.

Eelistakse siiski puittaimeriba.

Vääriselupaikade kaitseks leiti lisaraha Märtsis sai vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimine taas hoo sisse, sest selleks ette nähtud eelarvet suurendati 8O OOO euro võrra aastas.

KERTU KEKK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

E

rametsakeskuse juht Jaanus Aun nentis, et rahanappuse tõttu on vääriselupaikade lepingute aktiivsem sõlmimine viimastel aastatel pärsitud olnud. Nüüd suurendas keskkonnaministeerium selleks ette nähtud eelarvet poole võrra.

Täiendava 80 000 euroga aastas võiks juba sõlmitud lepingute maksumust ja mahtu arvestades kaitselepingutega kaetav ala kasvada umbes 250 hektari võrra.

Kuidas lepingut sõlmida?

Vääriselupaiku kaitstakse eramaal vabatahtlikult, kuid nende kaitsmise edendamiseks võib eraomanik soovi korral riigiga 20 aastaks ka ametliku lepingu sõlmida. Siis lepivad metsaomanik ja riik kokku, et omanik jätab väärtusliku metsaosa majandustegevusest puutumata ja riik hüvitab seetõttu saamata jääva tulu.

Kui metsaomanikul on soov see le-

ping sõlmida, tuleks kõigepealt pöörduda keskkonnaameti piirkondliku metsahoiu spetsialisti poole. Tema kontrollib metsas vääriselupaiga olemasolu ja suurust ning koostab täpse hinnakalkulatsiooni.

Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks RMK metsamaterjali müügistatistika ja raiekulude andmed, likviidse puidukoguse määramiseks kasutatakse metsa takseerandmeid.

Kui metsaomanik on tingimustega nõus, allkirjastatakse keskkonnaametiga vastav akt ning andmed edastatakse Erametsakeskusele ja notarile. Seejärel korraldab Erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise ja kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks.

Hüvitist makstakse 2O aasta jooksul Lepinguga võtab omanik kohustuse vältida vääriselupaiga alal metsaraiet (v.a erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti telkimist ja lõkke tegemist. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnaamet ja lepingu rikkumisel võib omanikku oodata leppetrahv.

Hüvitist ehk vääriselupaiga kasutusõiguse tasu makstakse iga-aastaste võrdsete maksetena. Seni sõlmitud lepingute põhjal on keskmine hüvitise summa 364 €/ha aastas.

Kui omanik lõpetab lepingu enne tähtaega, tuleb tal seni saadud hüvitis tagastada ja maksta leppetrahvi 20% lepingu kogusummast.

Natura 2OOO toetusvoor toimub 4.–22. aprillini Aprillis saab küsida Natura hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Toetuse määr hektari kohta on sihtkaitsevööndis 110 eurot aastas ning Na-

tura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot aastas.

Taotluse saab esitada vaid e-PRIA portaalis, taotluse täitmisel abistavad metsaühistud üle Eesti.

Lisainfo taotlemise tingimuste ja metsaühistute kohta: www.eramets.ee/ natura. sinu mets

aprill 2O19

33

ametlik info KONKURSS

SÜNDMUS

Metsamajandajate konkurss tuleb jälle Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus kutsuvad üles seadma kandidaate parimate metsamajandajate konkursile. 2019. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 24. augustil Rakveres toimuval kogu pere metsapäeval.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 26. korda. Parima metsamajandaja kandidaadiks ootame metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Seejuures ei oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Kui arvate, et sobite kandidaadiks või teate kedagi, kes sellist tiitlit väärib, andke sellest meile teada!

Täpsema info konkursi ja kandideerimise kohta leiab erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/ metsamajandajate-konkurss/.

Mullu võitis parima metsamajandaja tiitli LääneVirumaa metsamees Lauri Salumäe, kelle metsaga ja selle looga on võimalik tutvuda 24. augustil kogu pere metsapäeval toimuval ekskursioonil.

Tartus otsitakse metsanduse tulevikuvisioone 25. aprillil koguneb metsandussektor Tartusse Dorpat konverentsikeskusesse, kus toimub järjekordne metsanduse visioonikonverents.

Milline võiks olla metsanduse tulevik? Konverents on jaotatud kolme teemaplokki: tark metsandus, puidust tulevik ning riik ja majandus. Päeva juhib ERR ajakirjanik Arp Müller.

Visioonikonverentsi korraldab MTÜ Eesti Metsaselts.

Täpsem programm ja registreerimine aadressil www.metsaselts.ee/visioonikonverents.

25. aprilli õhtul korraldab Eesti metsaüliõpilaste selts Vildes metsandusvilistlaste traditsiooniks saanud kokkutuleku, kuhu on oodatud kõik metsandussektori inimesed.

Allikas: Eesti Metsaselts, metsaüliõpilaste selts

TOETUSED

KERTU KEKK

Allikas: erametsaliit, Erametsakeskus

E-riik kinnitab kanda ka metsatoetuste valdkonnas Alates märtsist alustas Erametsakeskus üleminekut uuele toetuste otsuste edastamise süsteemile.

Metsaomanikud, kes on taotluses märkinud, et on nõus Erametsakeskusega suhtlema e-posti teel, saavad edaspidi otsuse väljastamise korral sellekohase e-kirja. Talle väljastatud toetuste otsustega tutvumiseks saab seejärel sisse logida e-PRIA portaali. Kui soovite samuti otsuseid saada elektroonilisel teel, tehke järgmisel korral taotlust esitades vastav linnuke. þ Allikas: Erametsakeskus

METSA SEISUND

Lauri Salumäe (vasakult teine) autasustamine 2018. aasta augustis.

RAIESPORT Raievõistlustele saab kaasa elada Tartus, Türil ja Rakveres Eesti Metsaseltsi korraldatav raievõistluste sari kannab sel aastal nime xCUT Cup 2019 ja ühendab enda alla kolm võistlust: Kevadkarikas 2019 25.–27. aprillil Tartus Maamessil; TOP 10 18. mail Türi lillelaadal ja Eesti meistrivõistlused 2019 24. augustil Rakveres, kus toimub samal ajal ka kogu pere metsapäev.

Võistlejad panevad ennast proovile langetamises, meeskondlikul teatevõistlusel, saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises.

Lisaks omavahelisele mõõduvõtmisele on raievõistluste korraldamise eesmärgiks metsanduse ja kutsehariduse tutvustamine. Ühelt poolt on tegemist igapäevase metsatööga, teisalt aga spordiga ja sport on sõu, mis pakub kõige rohkem huvi pealtvaatajatele.

Allikas: Eesti Metsaselts

34

sinu mets

aprill 2O19

Männi seisund on viimase 30 aasta parim Värskest aastaraamatust „Mets 2017” selgub, et okkakao alusel hinnatuna oli Eestis männi seisund viimase 30 aasta parim. Terveid puid (okkakadu 0–10%) oli vaatluspuude hulgas 54% ja nõrga okkakaoga (11–25%) puid 40%.

Puude okka/lehekao suurus on üks olulisemaid puu tervisliku seisundi indikaatoritest. Suurenenud okka/ lehekadu näitab, et konkreetsel puul, puudegrupil või liigil tervikuna mingil alal on midagi viga. Okaste ja lehtede varisemise võivad põhjustada putukad, seenhaigused, juurekahjustused (nt juurepess). Eriti ilmneb see põuatingimustes.

Viimastel aastatel on metsaseirealadel registreeritud suhteliselt vähe võrsevähitaolisi kahjustusi (okaspuuvõrsevähk on männil sageli esinev seenhaigus) ja ka punaka männivaablase (me üks sagedaseim männi okkakahjur) kahjustusi.

Vastupidiselt mändide paranenud seisundile on meie kuuskede tervislik seisund okkakao alusel hinnatuna pisut halvenenud. Osaliselt on see tingitud metsakahjustajatest, eriti juurepessust, aga ka ulukitest – iseäranis põdrast.

Allikas: keskkonnaagentuur

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Allar Luik Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Ahti Ilves Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5349 7454 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 506 4759 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Vooremaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee allar.luik@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Ühiselt (metsaühistute kaudu) hangitud taimede jagamine Põlvamaa metsaühistu õuel. METSAÜHISTU

Erametsadesse istutatud taimed* Aasta 2O14

Eesti taimi, mln 7,2

Importtaimi, mln 1,8

Kokku, mln 9

2O15

7,5

2,4

9,9

2O16

6,3

2,3

8,6

2O17

6,1

4

1O,1

2O18

7,4

4,9

12,3

O

3

6

9

12

15

* Andmed on taimlatest ostetud taimede kohta. Kui metsaomanik kasvatab ise metsataimi või kasutab näiteks oma metsa taimi, siis need taimekogused statistikas ei kajastu.

• Kui arvestada juurde ka riigimetsa (RMK) metsauuendus, istutatakse Eestis aastas keskmiselt 3O mln metsataime.

• Metsakülviks kasutatakse nii riigi- kui ka erametsas aastas keskmiselt 5OO kg metsapuu seemneid, millest enamus on harilik mänd. Näiteks 2018. aastal läks erametsa 4O5 kg seemneid, 2O17. aastal 322 kg.

• Üks metsa uuendamise võtteid on ka looduslik uuendus, millele saab nt maapinna ettevalmistusega kaasa aidata.

• Metsaseaduse järgi on metsaomanikud kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat (teatud metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

Allikas: keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet (Eda Tetlov)

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee