Sinu Mets nr 56, september 2019

Nr 56 METSA ÕPPELEHT

September 2O19

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

26

Sisukord

18

METSAOMANIK

12

4 Mida metsamajandajate konkurss 2019 näitas?

6 Kuidas kasvatada segametsa? 1.

8 Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Metsaühistud aitavad taimi tellida 11 Tasub mõelda metsakultuuri kaitsmisele

JAHIMEES

12 Jahimees kui ulukite arvukuse reguleerija 13 Karusid tohib küttida rohkem kui mullu 14 Sõraliste küttimismaht otsustatakse maakonnas 15 Mida rohkem algandmeid, seda täpsem pilt 16 Kaitstud hunt naaseb inimeste silma alla 16 Seakatk möllab nüüd Euroopas 18 Kühvelsarvedega põdrapulle tasub hoida

METSAELU

Metsa õppeleht

24

20 4OO kilost seemnetest saab 15 miljonit kuusetaime 22 Metsalindude hulk on langustrendis 23 Metsamullad ja süsinikuvaru

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Viio Aitsam – erametsasilt kohalikus keeles Võrumaal

20 23 Miks on tähtis metsa majandada?

24 Karuputked kasvavad ka metsas 26 Mets – tigude meelispaik

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu

AMETLIK INFO

31 Metsanduse arengukava koostamise hetkeseis 32 Erametsakeskus lööb kaasa mitmes välisprojektis 32 Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse taotlustähtaeg 33 Soome ja Eesti koostööprojekt edendab soojaäri 34 Uudised

22 31 sinu mets

september 2O19

3

metsaomanik

Mida metsamajandajate Erametsades on käimas omanike põlvkonnavahetus ja pikemaaegsetel majandajatel on välja kujunenud omad eripärad.

T

änavusel metsamajandajate konkursil* osales 13 metsaomanikku. Tulemused kuulutati välja 17. augustil Rakveres kogu pere metsapäeval. Žürii selgitas esikolmiku ja tunnustas ka kõiki teisi osalejaid, nentides, et nad kõik kuuluvad Eesti era­metsanduse eliiti ja võiksid olla oma metsadega teistele eeskujuks.

Samas oli iga osaleja millegi poolest eriline, peegeldades nii me erametsanduse suurt mitmekesisust.

EESTI PARIM METSAMAJANDAJA 2O19

Ardi Allikmets

KONKURSI II KOHT

Martin Kõdar

Metsamaad 65,3 ha, Viljandimaa, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige.

Võttis metsa majandamise viis aastat tagasi üle oma isalt. Mets jääb pere põlistalu ümber, mis tuli Eesti taasiseseisvumisel uuesti üles ehitada. Eriliseks teeb talu see, et Martin Kõdari isa Jaak Kõdar kutsus siin ellu Nava Lava, kus on lavastatud ta enda kirjutatud näidendeid kohalikel ainetel.

Juba looduslikultki kaunis mets on väga mitmekesine. On majandatavat metsa ja puutumatut metsa koos üle 300aastaste võimsate kaitsealuste künnapuudega. Metsa külalised saavad liikuda loodusradadel, kus on omajagu tähistatud objekte.

KONKURSI III KOHT

Metsamaad 84,9 ha, Harjumaa; Vardi metsaühistu liige.

Oskab siduda metsa majandamise ja oma suguvõsa põlise asupaiga pärimuslood, tähtsustab tegutsedes metsaseaduse kõrval vana talupojatarkust, arvestab kogukonnaga.

Tema metsas saab näha püüdu järgida ligipääsusid rajades põliseid metsateid ja vana kraavivõrku. Paigahoidlikku mõtlemist näitab näiteks seegi, et teede äärde jäävad puistuviirud kasvama ja lageraiet tehes jääb naabri majale alles nn puhvermets.

Rohkete kaitsealuste objektide lood on selged – koduloohuvi tõttu on ta spetsiaalselt käinud kohapärimuse kursusel.

4

sinu mets

september 2O19

Martin Kalk

Metsamaad 26,6 ha, Põlvamaa; Metsanduse Arendamise Ühingu liige.

Teeb kõike oma metsas hobikorras ise. Aktiivselt ja n-ö klassikaliselt majandades on ta samas suur katsetaja, et enda ja oma metsa jaoks selgitada välja parimaid majandamisviise ja võtteid. Näiteks on ta proovinud kevadise istutamise kõrval ka sügisest, kultuurihooldust eri aegadel ja hooldamata jätmist jne.

Eriline on just ta parimas mõttes loominguline suhtumine oma metsategevusse.

Järnevalt on ära toodud osalejad tähestiku järjekorras – kõik on samaväärselt tunnustatud.

Madis Arm Metsamaad 1,1 ha, Ida-Virumaa; Virumaa metsaühistu liige.

Noor ettevõtja on rajanud endale maale kodu ja kujundab nüüd kunagiste kartulipõldude vahele kasvanud lepikuribadest oma perele tule­vikumetsa.

Ta esindab noort põlvkonda, kes on kodupaigast kord ära läinud, kuid siis naasnud kindla sooviga jääda maale elama. Tema õhutusel on samasse külla jõudnud teisigi noori.

Toomas Härm Metsamaad 90,3 ha, Pärnumaa; Eesti Kaugmetsaomanike Liidu liige.

Ta majandab oma metsa n-ö klassikalisel viisil ja on seda teinud juba pikka aega. Ka metsaomanike ühistegevuses on ta osalenud kaua. Majandamise põhimõtteks on, et metsatööd tekitaks keskkonnahäiringuid võimalikult vähe, ent samas uuendatud mets oleks parem kui eelmine.

Eriline ongi see, et teda võiks pidada taasiseseisvunud Eesti klassikaliseks erametsamajandajaks.

Kükkeri Ait OÜ/ esindaja Ragnar Jukkum Metsamaad 81 ha, Jõgevamaa; Vooremaa metsaühistu liige.

metsaomanik

konkurss 2O19 näitas?

Põllumajandusettevõtte noor omanik on otsustanud põllumajanduse kõrval käsile võtta ka metsamaad – 1990. aastatel sai metsast võetud, nüüd tuleb sinna midagi ka tagasi panna.

Mets asub allikalistel aladel ja majandamine on kohati liigvee tõttu keeruline. Metsaühistu on abiks ja see on hea näide metsaühistu ja muus valdkonnas tegutseva metsaomaniku koostööst.

Aivo Liiv Metsamaad 7 ha, Jõgevamaa; Vooremaa metsaühistu liige.

Ta eesmärgiks on oma metsamaal, kus väga head mullad, kasvatada kvaliteetset metsa. Väike metsaomand võimaldab seda teha lausa perfektselt. Metsakultuurid on juba istutades tähistatud tikuga, rohu niitmine käib suve jooksul kaks-kolm korda jne. Kõige selle tulemusena näeb ta metsas näiteks selliseid terveid ja elujõus männikultuure nagu mujal on harva.

Margus Loogna Metsamaad 51 ha, Rapla- ja Pärnumaa; Läänemaa metsaühistu liige.

Ta on linlane, kes 2000. aastast hakkas huvi tundma looduse, jahinduse jms vastu ja nüüd ongi kolinud maale elama. Oma metsade majandamiseks on ta teinud põhjalikke ettevalmistusi sellega, et õppis maaülikoolis loodusturismi ja seejärel Luua metsanduskooli metsuriks.

Koos abikaasaga on suured tulevikuplaanid arendada loodusturismi ja sellega arvestatakse ka metsa majandades.

Urmas Orusalu Metsamaad 13,8 ha, Jõgevamaa; Vooremaa metsaühistu liige.

Kord metsa seisukorra tõttu tehtud lageraiete järel on ta maadel palju noori metsi – nii loodusliku tekkega kui ka istutatud. Maaülikoolist Eino Laasilt saadud sügav dendroloogiahuvi peegeldub metsa majandamises ja koduümbruse kujundamises, kus ta on kasutanud ka võõrliike.

Ta on hea näide sellest, kuidas metsaomanik on ka maastikukujundaja.

Jan Pulk Metsamaad 15,4 ha, Pärnumaa; Pärnumaa metsa­ omanike seltsi liige.

Ta majandab oma metsa aktiivselt, n-ö klassikaliselt, kuid väiksemates, jõukohastes mahtudes. Küpsete metsade osakaal on samuti üsna suur.

Eriline on see, et majandamisest rääkides ei rõhuta ta esimesena mitte majanduslikku tulu, vaid võimalust tasakaalustada igapäevapingeid – metsas tegutsemist saab nautida.

Relsiit Haldus OÜ/ esindaja Sander Tiisler Metsamaad 250 ha, Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa; Võrumaa metsaühistu liige.

Tegu on osaühinguga, mille metsi majandatakse n-ö klassikaliselt, suurtes mahtudes. Eestvedaja esindab noort põlvkonda, kes on üle võtnud isade ülesehitatu, et tegevust jätkata ja edendada. Ta jätkab oma isa ja onu

tööd metsafirmas, millel on suur masinapark ja mis peale oma metsas tegutsemise teeb ka mujale teenust.

Tiit Toobal Metsamaad 114 ha, Viljandimaa; MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ja Sakala metsaühistu liige.

Ta oli pikka aega linnamees, kuid naasis siis kodutallu ning asus kohta üles ehitama. Selle juurde on käinud metsa majandamine, aga ka sisseelamine loodusesse ja kodupaiga ajalukku. Metsandusteadmiste omandamisega alustas ta omal ajal nullist.

Nüüd, kui ta ise on vanuse tõttu metsatöödest rohkem eemal, saab ta suures osas oma metsades näidata oma töö vilju.

TÜ Eesti Ühismets/ esindaja Tarmo Lees Metsamaad 20 ha, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa; Vooremaa metsaühistu liige.

Eriline on tulundusühistu selle poolest, et kujutab endast ühistegevuse uut vormi Eestis. Ühismets annab huvilistele võimaluse investeerida metsakasvatusse. Ise investeerijad (praeguseks 32 liiget) metsa majandami­ ses ei osale, kuid neil on võimalik jälgida, kuidas see ehk ühisvara väärtuse kasvatamine käib.

Metsakapital on seni võimaldanud osta neli metsakinnistut. Ühises metsas tegutsemise põhimõtted lepitakse omavahel kokku, kinnistute ostu ja raiete tegemise otsustab investeerimiskomitee.

SM

* Metsamajandajate konkurssi hakkas Eesti Erametsaliit korraldama 1994. aastal, tookord talumetsamajandajate konkursi nime all. sinu mets

september 2O19

5

metsaomanik

Kuidas kasvatada segametsa? 1.

Kõigepealt sellest, mis segamets üldse on ja miks tasub seda kasvatada.

EINO LAAS Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli lektor

S

egametsade (segapuistute) määratlemiskriteeriume on kasutusel mitu. Eestis enamkasutatava järgi on segapuistutes kaasliigi osatähtsus vähemalt 10%, puuliike võib olla ka rohkem kui kaks. Nendeks võivad olla kas ainult okaspuuliigid, ainult lehtpuuliigid või – kõige tavalisemalt – mõlemad segus.

Eesti statistiline metsainventeerimine (SMI) määratleb puht- ja segapuistuid enamuspuuliigi osakaalu järgi: kui see on 70% või enam, siis on tegu kas männiku, kuusiku, kaasiku, haaviku, sang- või hall-lepikuga. Okaspuuliikide osakaalu 40–69% korral määratakse puistu okas- ja lehtpuu segapuistuks ning kui osakaal on 70% või enam, siis okaspuu segapuistuks.

Soomes loetakse segapuistuteks need, kus enamuspuuliiki on vähem kui 75%, USAs need, kus ülarindes on ühest liigist alla 80% puudest.

Seega on puistute klassifitseerimiseks kasutusel liikide osakaalu kriteeriumid, mitte puuliikide arv. Okas-lehtsegapuistutes avaldub lehtpuude positiivne mõju mulla omadustele ja taimekooslustele alles nende osakaalu teatud piiri ületamisel.

Klassikaliselt arvestataksegi segapuistuteks just neid puistuid, kus ülarindes kasvavad okas- ja lehtpuud.

Vajadused segametsade kasvatamiseks võivad olla majanduslikud, ökoloogilised, rekreatiivsed ja/või metsakaitselised.

6

sinu mets

september 2O19

Looduslikud segapuistud Looduslikult tekivad segametsad mitmele liigile sobivatel piisavalt viljakatel muldadel, mis võimaldavad koos kasvada eri nõudlustega puuliikidel. Eelduseks on muidugi mitme puuliigi seemet andvad isendid. Kui vaatame Eesti metsakasvukohatüüpide ordineeritud skeemi, siis esinevad segametsad peamiselt skeemi keskosas ja parema tiiva keskosas, kus on viljakamad, stabiilse veerežiimiga nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad.

Segapuistud domineerivad Eestis jänesekapsa, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-pohla, sinilille, naadi, angervaksa, tarna-angervaksa, sõnajala, osja, tarna ning jänesekapsa- ja mustika-kõdusoo kasvukohatüübis, mis moodustavad kokku 78,6% metsamaast (SMI 2016). SMI 2016 järgi on Eesti metsade keskmine koosseis (protsentides) tagavara järgi: 28,8Mä, 24,7Ku, 21,7Ks, 8,2Hb, 7,7Lv, 4,8Lm, 1,3Sa, 0,9Re, 0,7Ta, 0,2Pn, 0,9Teised.

Meie segapuistutes on okaspuude kõige sagedasemad kaaslased kaseliigid.

Kasvatamise põhiviisid Segapuistute kasvatamise üks põhiviise meie klimaatilistes ja valgustingimustes on valgusnõudlike liikide kooskasvatamine ühes rindes. Teiseks põhiviisiks on kasvatada koos valgusnõudlikke ja varjutaluvaid liike. Seejuures on võimalik nii varjutaluva liigi jäämine II rindesse kui ka II rinde liigi jõudmine I rinde seguliigiks talle soodsate valgustingimuste tekkimisel või loomisel. Meie tingimustes on peamiseks varjutaluvaks liigiks harilik kuusk, kelle asemel või kõrval võib väga viljakatel rõsketel muldadel esineda harilik pärn.

Soomes on segametsadena kasvatamise võimalusteks kuuskede kasvatamine männikutes, mändide kasvatamine

Kahe vanuseklassi segapuistud – ees kuusekultuur lehtpuuuuendusega, taga latimets.

kuusikutes ning lehtpuude (pms aruja sookase) kasvatamine okaspuupuistutes. Soomes käsitletakse segapuistutena ka kaherindelisi kasepuistuid kuusega II rindes.

Segapuistute eelised Meie segapuistutes on okaspuude kõige sagedasemad kaaslased kaseliigid. Kaskede ja leppade segu okaspuistutes vähendab mulla happesust ning kiirendab varise lagundamist ja aineringet, sest okastega võrreldes parandab lehtede suurem kaltsiumisisaldus mullamikroobide tegevust. Seetõttu on segapuistute kasvatamise üks põhimõtteid, et mulda halvendava liigiga kasvaksid koos mulla omadusi paremustavad lehtpuuliigid. Liigniisketel ja rasketel muldadel võib just sookask parandada mulla veerežiimi ja juurtel hapniku kättesaadavust. Kase segu vähendab juurkonkurentsi ja toob puistute aineringesse juurde toitaineid, kuna kase juurestik tungib kuuse juurtest sügavamale.

Segapuistus on kasvutegurite (vesi, valgus, toitained) kasutus efektiivsem kui puhtpuistus, kuna eri liikide konkurents kasvutegurite suhtes ei ole nii karm kui ühe puuliigi puhul. Seguliikide optimaalne osakaal sõltub sellest, mida puistust oodatakse.

EINO LAAS

metsaomanik PEAMISED VÕIMALIKUD SEGAPUISTUTE LIIGILISED KOMBINATSIOONID EESTIS LIIGID

KASVUKOHATÜÜP

kuusk+arukask

jänesekapsa, jänesekapsamustika, sinilille, naadi jänesekapsa, jänesekapsamustika, naadi naadi, sõnajala, angervaksa

kuusk+arukask+haab kuusk+arukask+haab+ sanglepp+saar kuusk+tamm (viimane istutatuna) haab+pärn+arukask+kuusk kuusk+kask+sanglepp kask+haab+sanglepp+saar aru- ja sookask + sanglepp mänd+kuusk mänd+kuusk+arukask

mänd+arukask mänd+sookask

Soojus- ja valgusrežiim on segapuistus soodsam kui puhtpuistus. Kase jt lehtpuude lehtedeta olek talvel suurendab lume tüsedust, mis vähendab mulla külmumist. Kevadel soojeneb muld sega­puistus kiiremini kui sarnase puude arvuga kuusiku all. Suvel on segapuistute soojustase kõrgem kui kuusikus. Kase lehevaris ja mulla soojenemine kevadel kiirendavad aineringet ja pidurdavad kuuse okkavarise hapustavat mõju mullale.

Putukarüüsted ja haigused tabavad tavaliselt vaid ühte puuliiki, mistõttu suurte kahjustuste risk on segapuistutes väiksem. Ka tormirisk on nt puhtkuusikuga võrreldes väiksem.

Mida rikkalikum on puittaimede liigiline koosseis (häiludes ja metsaservades raagremmelga, pihlaka ja leppade kaasamisega), seda rikkalikumaks kujuneb ka selles olev elustik. Kase ja haava segu suurendab okaspuuenamusega puistu maastikulist väärtust ja metsalooduse mitmekesisust ning parandab metsloomade elutingimusi.

Mida silmas pidada?

Segapuistute uurimine on näidanud, et kask vajab okaspuudest enam kasvuruumi, mistõttu segapuistuid tuleb harvendada tugevamini kui puhtokaspuis-

tuid. Esmaharvendusel tuleks kaski eemaldada suhteliselt enam kui okaspuid.

Kase osatähtsust rinnaspindalast või tagavarast võiks hoida 15–30% ulatuses.

Kasvama jäävaid okaspuid otseselt takistavad kased tuleks eemaldada. Järgneval harvendusraiel tuleks põhireeglina soosida kasvuruumiga hea kvaliteediga arukaski, et nad areneksid palgivõi spoonipuudeks. Üherindelise segapuistu jaoks peab kask olema ülevalitsemise vältimiseks okaspuudest noorem ja noorendiku kasvu alguses umbes meetri jagu lühem.

Kuigi kaske on soovitatud seguliigina, mis suurendab puistu juurdekasvu, pole uurimistulemustes männi, kuuse ja kase erinevad koosseisud juurdekasvu suurenemist kordagi ühemõtteliselt näidanud. Lisatoodang on olnud väike (kõige enam 5–10%), harvem ka olematu või on tekkinud juurdekasvu langus.

Nii arukask kui mänd võivad kasvada samal kasvukohal. Siiski ei ole looduslikult selline segapuistu tavaline kahe valgusnõudliku puuliigi valguskonkurentsi tõttu, mille kiirekasvulisem kask alati võidab. Selline puistu on loodav ja säilitatav ainult aktiivse noorendikuhoolduse ja harvendusraiega. Kasvuomadustelt on need puuliigid nii ühesugused,

jänesekapsa, naadi naadi angervaksa, kuivendatud lodu sõnajala, angervaksa, tarna angervaksa, lodu jänesekapsa, jänesekapsapohla, jänesekap­sa-mustika, sinilille, kastikuloo, kõdusoo jänesekapsa, jänesekapsamustika, mustika-pohla, sinilille, kastikuloo, jänesekapsa-kõdusoo jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika tarna, karusambla, kuivendatud siirdesoo

et juurdekasvu suurenemist ei ole oodata ja tagavaragi näib uurimuste põhjal puhtmännikuist pisut maha jäävat.

Arukase ja kuuse moodustatud segapuistut viljakal mineraalmullal peetakse teiste liikide kooslustest paremaks. Mõlema puuliigi kasvuvõime on hea ja kasvukohanõudlused sarnased. Muud omadused aga erinevad tugevasti, mis vähendab nende omavahelist konkurentsi. Arukase noorusea kiire kasv aeglustub 40–50aastaselt, mil kuusk on alustamas parimat kasvu. K. Mielikäineni (1985) järgi suurendab 25% arukasesegu kuusikus tüvepuu toodangut 3–5% ja palgitoodangut 5–9%. Suurem kasesegu suurendab tagavara veelgi, kuid sellega väheneb palkide väljatulek. Mielikäineni järgi oli palkide väljatulek 20–25 m kõrguses segapuistus kuusel ja arukasel 60–75%, kuid sookasel vaid pool sellest. Sookask mineraalmullal kaaspuuliigiks ei sobi.

Segapuistu on majanduslikult ohutum alternatiiv ka eri puuliikide puidu erineva nõudluse ja hindade kõikumise korral. Sellest aga põhjalikumalt juba järgmises osas.

Avaldatud kärbitult Vt ka Eino Laas „Dendroloogia ja pargindus” (Tartu 2019), lk 500–504 sinu mets

september 2O19

7

metsaomanik

PILT 1. Kasutaja ekraanil on näha eraldiste piirid, ortofoto, vääriselupaigad ja veekaitse kihid. Need on vasemal menüüs aktiivseks tehtud.

Vääriselupaigale klõpsates on ekraani paremal küljel näha vääriselupaiga info.

Metsaportaal kiirendab

Peale metsateatise menetluse • Metsaportaali sisenemisel kontrolli- andmeid pole (või on vananenud) ja takse automaatselt, kas sisse loginul seadus raieks neid ka ei nõua. on metsaomanikul võimalus on õigus vastavale kinnistule metsavaadata Metsaportaali abil teatist esitada.

Täiendavad võimalused kogu infot oma metsa kohta. • Kui metsaomanikul on usaldusväär- • Metsaomanikuna portaali sisse logi-

KRISTJAN AIT keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Lõuna regioonis

M

etsaportaal* on olnud metsaomanikele ja teistele huvilistele nüüd kättesaadav juba kaks aastat ning kasutajate tagasiside on olnud üldjuhul positiivne. Portaal asub aadressil register.metsad.ee. Metsaportaal võimaldab metsateatisi kiiremini menetleda, kuid pakub peale selle metsaomanikule veel muidki võimalusi.

Kuidas teatise menetlus käib?

• Metsaomanik saab Metsaportaali sisse logida ID-kaardi, mobiili-ID või smartID abil. Sisse loginuna näeb ta kõigi endale kuuluvate kinnistute olemasolevaid terviklikke metsa inventeerimisandmeid eraldiste kaupa. Samuti on näha metsamajanduskavaga soovitatud tööd – seega saab Metsaportaali kasutades paberkandjal kavast loobuda.

8

sinu mets

september 2O19

ne partner metsa majandamisel, võib ta anda volituse enda kinnistule metsateatise esitamiseks ka otse Metsaportaali kaudu.

• Metsateatise menetlemiseks on keskkonnaameti spetsialistil aega kuni 15 tööpäeva. Menetlusele kuluvat aega saab oluliselt lühendada, kui metsaomanik esitab teatise Metsaportaali kaudu.

Sellisel moel esitatud teatis läbib vajalikud automaatkontrollid ning kui raie lubamine ei vaja kaalutlemist ega välitööd ning vastuolusid ei esine, registreeritakse lubava märkega raie kohe.

• Ka siis, kui Metsaportaali kaudu esitatud teatis suunatakse ametnikule menetlemiseks, võtab menetlemine ikkagi varasemast vähem aega – jääb ära ametnikupoolne andmete ümberkirjutamine, raiealade joonistamine ja nõuetekohasuse kontrollimine. Kaitsealale esitatud metsateatis suunatakse automaatselt vastava tööpiirkonna metsahoiu­ spetsialistile. Ametnik saab keskenduda kohe tegevuse hindamisele.

• Metsaportaalis on võimalik esitada metsateatis eraldisele ka osaliselt. Samuti on võimalik esitada teatis kinnistule, mille kohta metsa inventeerimis-

des on võimalik vaadata enda kinnistul asuvate I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade ja nende kaitseks moodustatud püsielupaikade piire.

Samuti on näha projekteeritavad alad (alad, kus kaitseala või püsielupaiga moodustamist plaanitakse, kuid lõplik otsus nende moodustamise osas on veel tegemata). III kategooria kaitsealuste liikide info on avalik ja selle nägemiseks ei pea portaali sisse logima.

Kui raie lubamine ei vaja kaalutlemist ega välitööd ning vastuolusid ei esine, registreeritakse lubava märkega raie kohe.

• Lisaks liikide infole on portaalis võimalik näha veel kaitsealade piire ja tsoneeringuid, veekaitsevööndeid, kalda- ja ranna piiranguvööndeid, muinsuskaitseobjekte ja vääriselupaikasid (vt pilt nr 1). Samuti on kuvatud maaameti rakenduse kihid, mis on seotud metsa majandamisega (näiteks kõrgus­ andmed, metsanduslik ortofoto, mul-

metsaomanik

PILT 2. Sisse loginud kasutaja ekraanil on sisse lülitatud mullakaart ja III kategooria kaitsealuste liikide info; liigi elupaigale klõpsates avaneb paremal täpsem liigiinfo.

metsateatise menetlust PILT 3. Lubatud raiete leidmiseks on vasemal menüüs sisse lülitatud metsateatiste kiht; lubatud raiega eraldise piir eristub teistest ning eraldisele klõpsates avaneb paremal täpsem raieinfo.

Selle nägemiseks ei pea portaali sisse logima.

lakaart). Seega on võimalik Metsaportaali kasutada ka metsa majandamise kavandamiseks, kasutades portaalis olevat infot (vt pilt nr 2).

• Metsaportaalis on metsateatiste kaardikihi all näha kõik kehtivad lubatud raied ning metsakaitse-ekspertiisid, mille kohta on antud soovitused raieks.

Nii on võimalik saada infot enda kodupiirkonnas toimuvate kavandatud metsatööde kohta (vt pilt nr 3).

• Raietele keskkonnaameti poolt seatud tingimused, soovitused või tähelepanu juhtimised on nähtavad Metsaportaalis metsateatise info all kõigi otsuste kohta. Seega ei teki ohtu, et raieõiguse edasimüümisel pole raieõiguse ostja raiele seatud tingimustest teadlik.

• Metsaomanikul on portaali sisse logides võimalik näha ka enda kinnistuga seotud, keskkonnaameti koostatud metsauuendus-ekspertiise.

• Kõigi eelmainitud tegevuste jaoks on Metsaportaali jaluses olemas juhised, legend ja klienditoe kontakt (sh eraldi juhend metsateatise esitamise kohta).

Soovitame nendega tutvuda, kui tekib tõrkeid teatise esitamisel või Metsaportaalist vajaliku info leidmisel.

Lähitulevikus lisanduvad võimalused • Metsaportaali kasutajasõbralikumaks muutmiseks on kavas lähiajal lisada järgnevad täiendused: - Sisse loginud kasutajale luuakse võimalus muuta andmekihtide joonte värvust ja paksust. Nii on kasutajal võimalik erinevaid infokihte paremini eristada.

- Tekitatakse võimalus lisada ja ka alla laadida metsateatise infot „.xml” kujul. Selle arendusega võimaldatakse ka nendel kasutajatel, kes oma

igapäevatöös tarvitavad metsamajandustarkvara, samuti metsateatisi kiirelt ja mugavalt Metsaportaali kaudu esitada.

- Täiendatakse raadamise ja trassiraie teatise esitamise funktsionaalsust ja tekib võimalus lisada metsateatise esitamisel raie aluseks olevate projektide, projekteerimistingimuste, hoolduskavade vms infot.

- Lisatakse arhiveeritud metsateatiste ja metsakaitse-ekspertiiside kiht. See on abiks näiteks turberaiete planeerimisel ja annab ülevaate kinnistul varem toimunud metsatöödest. *Metsaportaal sündis 2017. aastal peaaegu kolm aastat kestnud arendustööde tulemusel. Portaali koondati mitu varem eraldi asunud teenust: metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus. sinu mets

september 2O19

9

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Doktoritöö selgitas süsinikuja lämmastikuvoogusid metsas Veel enne sügise tulekut oli metsandus- ja maaehitusinstituudis üks doktoritöö kaitsmine. Gunnar Morozov kaitses edukalt oma doktoritööd „Süsiniku- ja lämmastikuvood erinevate kasvukohtade kaasikutes ja hall-lepikutes”.

Metsaökosüsteemi süsiniku sidumise võime sõltub suurel määral sellest, kui viljakas on sealne mullastik. Süsinikuja lämmastikuvood on omavahel aga tihedalt seotud, kuna just lämmastik on üks peamisi taimede, sh puude kasvu mõjutavaid toiteelemente. Hea lämmastiku kättesaadavus mõjub puude kasvule positiivselt ja seega suureneb ka nende süsiniku sidumine. Töös selgitatigi põhjalikumalt nende kahe elemendi omavahelisi suhteid metsaökosüsteemis, täpsemalt siis eri kasvukohtade kaasikutes ja hall-lepikutes, kusjuures fookuses olid ka kuivendamise ja harvendusraiete mõjud nende ainete voogudele.

Autor tõdeb, et vanemaealised hall-lepikud ja sookaasikud võivad ajapikku muutuda süsiniku allikateks ning et süsini-

Gunnar Morozovi doktoritöö.

PRIIT PÕLLUMÄE

PRIIT PÕLLUMÄE

ku efektiivse sidumise seisukohast on neis puistutes mõistlik teha raieid õigel ajal. Seda just seetõttu, et noored ja keskealised puistud seovad atmosfääris leiduvat süsinikku kiiremini.

Lisaks sellele näidati doktoritöös, et harvendusraie on väga oluline metsakasvatuslik võte. Pärast harvendusraiet suureneb allesjäävate puude kasvamine ja seda mitte üksnes seetõttu, et vähenenud on puude omavaheline konkurents, vaid ka seetõttu, et suureneda võib omastatava lämmastiku sisaldus mullas.

Sealjuures leidis autor, et harvendamine ei põhjustanud üldist lämmastiku kadu metsaökosüsteemist.

Maaülikoolist sai tuule tiibadesse hulk noori spetsialiste 19. juunil toimus metsandus- ja maaehitusinstituudi lõpuaktus. Kõrgemat haridust tunnistava diplomi said kätte 31 metsanduse bakalaureuse-õppekava lõpetanut, 4 puidutöötlemise tehnoloogia eriala lõpetanut (esimesed lõpetajad eriala ajaloos) ning vastavalt 7 ja 5 metsamajanduse ja metsatööstuse magistriõppekava lõpetanut.

Nagu varieerusid erialad ja õppetasemed, olid väga varieeruvad ka lõputööde teemad. Leidus väga tehnilisi töid, ülevaateid (näiteks ulukite loendamise meetoditest), kvalitatiivseid analüüse, põhjalikemaid DNA tasemel analüüse ja palju muud.

Juba mitu aastat on parimaid lõpetajaid ka premeeritud.

Juba 15. korda andis parimale metsatööstuse magistritööle oma preemia Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL). Tänavuse preemia pälvis Risto Kööts töö „Termilise töötlemise mõju lepapuidu pinnaomadustele” eest. Esimest korda andis EMPL preemia välja ka rakenduskõrgharidusõppekava „Puidutöötlemise tehnoloogia” parimale lõputööle. Selle pälvis Karl Kütt („TV-aluse projekt CNC pingile”).

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) premeeris metsakorralduse eriala magistrant Priit Vellakut, kes uuris harvendusraiete lühi-ja pikaajalist tasuvust töös „Järvselja õppe- ja katsemetskonnas aastatel 2015–2017 tehtud harvendusraiete ökonoomiline analüüs”. SA Järvselja õppe- ja katsemetskond premeeris bakalaureusetööd „Nutiseadme rakendused metsa mõõtmiseks”, mille autoriks oli Karl Konsap.

Kolmandat aastat järjest valis oma lemmiku välja ka Tornator Eesti OÜ, kes tänavu andis preemiaid koguni kahele metsamajanduse õppekava magistritööle. Mõlemad tööd käsitlesid juure- ja tüvemädanike kahjustusi hariliku kuuse puistutes, ent autorid analüüsisid erinevas vanuses puistuid. Kätlin Piiskop vaatles oma töös 41–80aastaseid ning Merit Fjodorov üle 80aastaseid puistuid.

Nii auhinnatud kui ka kõikide teiste lõputöödega saab lähemalt tutvuda maaülikooli digitaalarhiivis http://dspace.emu.ee/.

Viidatud allikad Morozov, G. (2019). Süsiniku- ja lämmastikuvood erinevate kasvukohtade kaasikutes ja hall-lepikutes. Doktoritöö: Eesti Maaülikool. 226 lk.

10

sinu mets

september 2O19

dotsent, Eesti Maaülikool

metsaomanik

Metsaühistud aitavad taimi tellida VIIO AITSAM

Metsaomanikel tasub lähimast ühistust uurida, kas on võimalust kevade ühistellimisega ühineda.

K

una aina rohkem istutatakse metsataimi ka sügiseti, ei ole praegu veel teada kokkuvõtvaid arvusid 2019. aasta kohta, kuid eelmisel aastal istutati Eestis kokku 33,3 miljonit taime, neist 21,3 miljonit riigimetsa ja 12 miljonit erametsa.

Kes istutamisega on tegelenud, see teab, et taimede tellimist kevadele jättes võib neist kergesti ilma jääda. Sellepärast soovitatakse metsaomanikel taimed varakult ette tellida. Kes taimekasvatajatega otsesuhtluses pole ning ka metsaühistu liikmena juba ühistellimises ei osale, sel tasub uurida, kas lähim metsaühistu teeb ühistellimist ja kas sellega on võimalik liituda.

Suurim taimede ühishankija erametsadesse on metsaühistute organisatsioon Keskühistu Eramets, kus selliste hangetega tegeldakse juba alates 2012. aastast. Tellimuste esitamine ja kevadel taimede kättesaamine käib hankega ühinenud metsaühistute kaudu. Ettetellimise avab Keskühistu Eramets tänavu kas novembris või detsembris.

Metsaomanik ja tema metsakultuur – Martin Kalk Põlvamaal.

Peale suurima ühishanke hangib oma liikmetele ühiselt taimi veel mitu metsaühistut eraldi.

Kõige rohkem ostetakse kuusetaimi.

Näiteks keskühistu hangitud tänavukevadisest taimekogusest, mis oli kokku üle 4 miljoni taime, oli üle 2 miljoni avajuurse kuusetaime ja umbes miljon kuuse potitaime. Puuliigiti on populaarsuse poolest järgmine mänd, seejärel kask ja sanglepp.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär on loetlenud ühishanke kasute-

gureid metsaomanikele: esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele parem, teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, kolmandaks ei pea metsomanik ise sõitma taimedele järele kuhugi Eesti teise otsa.

Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Nende kontaktid leiab era­metsaportaalist www.eramets.ee/metsauhistud/. Selle aasta alguseks oli metsaühistutega liitunud üle 13 500 metsaomaniku. Tänaseks on arv suurem, kuna järjest tuleb liitujaid juurde.

SM

Tasub mõelda metsakultuuri kaitsmisele Ees on aeg, mil dendrofaagsed puittaimede oksi ja koort. Puude osakaal Näiteks tänavuse metsamajandajate toidus suureneb oluliselt talveperioodil. konkursi osalejate metsades on kasutaloomad lähevad rohkem Dendrofaagide toitumine ristub met- tud mitut moodi ulukitõrjet. Pärnumaal üle nii-öelda puutoidule. sakasvataja huvidega. Et istutatud met- tegutseva Toomas Härmi metsas saab

M

etskits kasutab toiduks aasta ringi puude ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, aga nad tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid.

Põder tarvitab toiduks ligi 60 rohttaime- ning 30 puu- ja põõsaliiki. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab pajupõõsaste tipmisi oksi.

Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast.

Punahirv sööb nii rohttaimi kui ka

sataimed, hooldatud noorendik jne sööjaist liialt kannatada ei saaks, tuleb metsakasvatajal oma huvide nimel välja mõtelda, kuidas oma metsakultuure ja noorendikke kaitsta. Piirkonniti on see teema taas eriti päevakorral seoses metskitsedega, kelle arvukus pärast vahepealset madalseisu on taastunud ja kasvanud.

Kaitseks kasutatakse peletusvahendeid (poest ostetavad repellendid või kodused käepärased materjalid), tüveja ladvakaitsmeid, nn ulukiaeda või spetsiaalseid metsanduslikke võtteid. Poest ostetavaid repellente soovitatakse sageli kasutada just sügiseti.

näha ulukiaeda, mis algselt oli mõeldud aia sisse jäänud vahtrakultuuri kaitseks, kuid tänu millele on nüüd aia sisse kasvanud elujõus segamets. Põlvamaal tegutsev Martin Kalk on kasutanud nii repellenti kui ka metsanduslikke võtteid (nt jääb noorendiku serv hooldamisel tihedamaks). Jõgevamaal tegutsev Aivo Liiv on kasutanud repellenti, mida peale noorte puude on pritsinud prooviks ka suuremate kuuskede tüvedele, mida kipuvad koorima põdrad.

SM Allikas: Loomade toitumise kirjeldused on pärit http://bio.edu.ee/loomad, mis koostatud Tartu ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuses. sinu mets

september 2O19

11

jahimees

Jahimees kui ulukite arvukuse reguleerija Kui jahimehed ulukite arvukust ei reguleeriks, teeksid seda taudid ja liiklusõnnetused.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

J

ahipidamisel ja jahindusel valdkonnana on hulk tahkusid. Neid on eri aegadel eri moodi tähtsustatud ja niisama moodi on ajas muutunud jahimehe roll. Kui näiteks oli tähtis jahimehe toidu hankimise roll, siis oli ta au sees kui pere ja kogukonna toitja. Kui tähtsustus nahkade või muude ulukisaaduste (nt meditsiini tarbeks) hankimine, siis hinnati jahimeest sellest lähtuvalt.

Rasketel aegadel, näiteks Soome talvesõja ajal on olnud terve ühiskonna jaoks hinnas jahimeeste oskused. Riigikaitse osana näevad jahimehed end tegelikult ka tänapäeval, kuigi alles hiljuti nii mõnigi sellise seose üle muigas. Jahimeeste riigikaitseline roll on isegi kasvamas. Sellest saab aru, kui mõelda meist üldse mitte kaugel toimuvatele hübriidsõdadele.

Mis võiks olla aga praegu jahimeeste kõige tähtsam roll? See on ulukite arvukuse reguleerimine.

Miks on vaja reguleerida?

Inimene on loodusesse sekkunud sügavuti ja mõjutanud oluliselt looduse protsesse. Inimtegevuse tulemusel on tekkinud kultuurmaastikud ning metsade ja avamaastike mosaiiksus. Paljudele

12

sinu mets

september 2O19

liikidele tähendab see elu- ja toitumistingimuste paranemist. Sellest tulenevalt suureneb arvukus, kohati ka plahvatuslikult. Teadlased on leidnud seoseid näiteks metsaraiete ja põtrade arvukuse tõusu vahel, mis ilmneb mõne aja möödudes pärast raieid.

Inimesest oleks äärmiselt vastutustundetu pöörata ulukitele selg ja öelda, et las loodus reguleerib ise. Oleme muutnud ulukite elutingimusi ja sellest lähtuvalt ka käitumist ning meil on vastutus kanda hoolt selle eest, et populatsioonid nendes teistmoodi tingimustes tervikuna säiliksid ja oleksid kaitstud.

Me ei saa jätta ulukite arvukuse reguleerimist taudide või liiklusõnnetuste hoolde. Haiguspuhangud tekivad reeglina siis, kui arvukus on liialt kõrge. Kui hoida seda optimaalsena, siis on taudide puhkemise ja levimise oht oluliselt väiksem. Siin on heaks näiteks sigade Aafrika katk.

Inimesest oleks väga vastutustundetu pöörata ulukitele selg ja öelda, et las loodus reguleerib ise.

Osa ulukite haigustest võivad olla ohtlikud inimesele või koduloomadele.

Näiteks marutaud, millest Eesti on juba mitu aastat vaba. Oht püsib endiselt, sest meiega piirneval Venemaal on haigus endiselt alles. Veterinaarid jälgivad pidevalt nii kähriku kui ka rebase asurkondi (lisandunud on šaakal) ja siingi on oma roll jahimeestel, kes koguvad veterinaaridele vajalikku uurimismaterjali.

Ulukite arvukuse reguleerimise lahendus ei saa olla surm liiklusvahendi rataste all, mida paraku kõrge arvuku-

se korral aina sagedamini juhtub. Eelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes lausa u 4400 metskitse. See tähendab ka mõlgitud ja mahakantud sõidukeid ning vigastatud inimesi. Sõiduki kokkupõrkes ulukiga on inimesed ka surma saanud.

Vastutuse nii riigi kui ka ühiskonna ees ulukite arvukuse reguleerimises on võtnud jahimehed. Sel jahiaastal soovitavad teadlased näiteks küttida minimaalselt üle 30 000 metskitse. See on arv, mis nende sõnul veel ei alanda arvu­ kust, aga hoiab ära selle edasise suurenemise. Sellise hulga loomade küttimine on tõsine töö, millega kaasneb nii aja- kui ka ressursside kulu. Seda teeb jahimees oma vaba aja arvelt.

Teadmised ja emotsioonid Ehkki teadlaste soovitustel tuleks väikekiskjaid, eriti võõrliiki kährikkoera rohkem küttida (st nende arvukust reguleerida), see ei toimi. Käib aktiivne karusnaha kasutamise vastane tegevus.

Karusnahaturul on mõõn ja jahimeestel pole motivatsiooni. Samas on siin ka

ANDRA HAMBURG

jahimees

Jahipidamise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui paljudel teistel loodussõbralikel tegevustel.

eetiline probleem – ei tohi küttida ulukeid, kui nende saadusi ei kasutata.

Alati tuleks igasuguste aktsioonide puhul mõelda, mis on tegelikult loodusele ja inimesele tähtis. Liiga tihti võivad head ideed teostamata jääda, kuna on tekkinud mingi vastasseis, kus emotsioone palju, kuid loodusteadmisi vähe.

Pelgalt emotsioonidega ja loomade humaniseerimisega me keskkonnaprobleeme ei lahenda. Hoopis on vaja teadmisi, kogemusi ning arusaamist looduslike protsesside ja seoste toimimisest.

Loodusseaduste ja protsesside eiramine maksab karmilt kätte. Kannatavad eeskätt ulukid. Näide Hollandist, kus on linnujaht keelatud. Lindude tekitatud põllukahjud muutusid inimestele talumatuks. Suuri hanede populatsioone oli vaja reguleerida ja kuna jahtida ei saanud, siis tapeti neid gaasiga. See on Eesti inimese jaoks täiesti vastuvõetamatu ja julm massimõrv – selle asemel, et linde mõistlikult ja kontrollitult küttida ning kasutada inimestele väärtuslikuks toiduks, tapeti nad gaasiga ja põletati.

Ühiskondlik tellimus Kaasaegset jahipidamist ehk ulukite arvukuse reguleerimist saab vaadata ka kui praktilist looduskaitsemeedet. Vahel on jahipidamine suunatud mingi kindla looduskaitse-eesmärgi saavutamiseks. Näiteks küttida laiult rebased, et kaitsta pesitsevaid haruldasi linde, või välja püüda võõrliik ameerika naarits, et asustada ja kaitsta euroopa naaritsat.

Sellest võib tuua veel palju näiteid, aga see polegi oluline. Oluline on mõista, et tänapäeva jahipidamine on ulukite arvukuse reguleerimine ja jahimees on selle teostaja, olles ühtlasi ühiskondliku tellimuse täitja. Otsesemalt on ulukite arvukuse teemaga seotud näiteks metsamehed, kalurid, põllumehed, karjakasvatajad, mesinikud, keskkonnakaitsjad, veterinaarid jne.

Asjatundmatu on jahipidamist taandada pelgalt tapmisele. Loomulikult on ka surm arvukuse reguleerimise protsessi osa, aga ainult osa. Jahipidamine on arusaadav ja mõistatav siis, kui on kirjeldatud ja ettekujutus saadud kõigist tema osadest.

Karusid tohib küttida rohkem kui mullu Tänavusel karujahihooajal, mis algas 1. augustil, lubab keskkonnaamet küttida kuni 69 pruunkaru, mis on kaheksa isendi võrra rohkem kui mullu.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

2018. aasta sügise seisuga oli Eestis ligi 750 karu. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on poegadega pesakondade arv. Mullu registreeriti Eestis kokku enam kui 80 sellist pesakonda.

Niisugune pesakondade arv on varasemate aastatega võrreldes suurim.

Viimased viis aastat paistavad karud silma pesakonna kõrge keskmise suurusega – tavapärase kahe poja asemel on neid üha enam kolm või neli, väga harva ka viis.

Meie karupopulatsioon on heas seisundis, paraku kaasneb sellega ka kahjustusi. Samas ei ole kahjustused niivõrd seotud karude arvukusega, kuivõrd toidu kättesaadavusega. Kõige kergem saak on neile mesitarud.

Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt.

Tänavu juuli lõpu seisuga olid karud lõhkunud 252 mesitaru – 100 võrra enam kui eelmisel aastal. Lisaks sellele oli murtud ühes talumajapidamises poni ja lõhutud 82 silopalli. Tänavu on tulnud välja anda ka üks eriluba nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahiaega. Tegemist oli tiheasustusalal pikemalt toimetanud ja kahju tekitanud isendiga. Asula lähedale sattuvatele karudele ei tohi söögiks jätta või metsa visata toidujäätmeid, kuna see tegevus harjutab karud inimeste lähedusega ning muudab nad inimestest sõltuvateks. Siis tekivadki nn nuhtlusisendid.

Eestis on lubatud karujahti pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini. Poegadega emakaru küttimine on keelatud.

SM Allikas: keskkonnaamet sinu mets

september 2O19

13

jahimees

Sõraliste küttimismaht otsust Mõnikord on mulje, et kõik jahimehed veel ei teagi jahindusnõukogudest ja nende rollist.

ANTI RALLMANN Eesti Erametsaliidu esindaja Põlvamaa jahindusnõukogus

A

lates 2013. aastast käivad koos maakondlikud jahindusnõukogud, mille ülesandeks on määrata maakonnas jahipiirkondade kaupa uluksõraliste küttimise mahud, sh sooline-vanuseline struktuur, ja teha keskkonnaametile ettepanekuid suurkiskjate küttimiseks.

Jahindusnõukogude liikmeteks on ulukitega seotud varalist vastutust kandvate organisatsioonide esindajad, sealjuures on kahjukandvate organisatsioonide (riigimetsa, erametsa ja põllumeeste esindajad) ja jahimeeste esindajaid võrdselt. Keskkonnaameti esindaja ülesandeks on kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ja vormistada otsuse protokollid. Jahindusnõukogus osalemise eest kellelgi tasu ei maksta.

Pole kokkulepet, pole jahti Uluksõraliste küttimismahtude ja soolise jaotuse otsustamisel võetakse aluseks keskkonnagentuuri (KAUR) ulukiseire aruanne ja küttimissoovitused ning jahimeeste küttimissoovid. Jahindusnõukogudes osalemine paneb aga eri huvidega liikmete koostööoskused proovile, sest nõukogu otsus peab olema konsensuslik. Kui kõik ei ole otsusega nõus, siis kokkulepet ei saavutata ja jahti ei peeta.

Seetõttu on väga suur kaal KAURi küttimissoovitustel, millest lähtumises metskitse küttimise osas (et kütitakse vähemalt teadlaste soovitatud miinimum) lepiti kokku tänavu 13. juunil maa- ja metsaomanike ning jahimeeste esindajate ümarlauas.

Jahindusnõukogudes selgus siiski, et varasemad kokkulepped alati ei pea.

14

sinu mets

september 2O19

Metskitsede arvukus on kasvanud ja see peegeldub ka metsakultuuride suuremas söömises.

INGMAR MUUSIKUS

Metskits tekitab vaidlust Seni on tekkinud jahindusnõukogudes suuremad erimeelsused eelkõige põdra, saartel ka punahirve osas, aga tänavu põhjustas enim vaidlusi just hoopis metskitse küttimismaht.

Kaberil on viimastel aastatel läinud väga hästi, hea toidubaasi ja soodsate talvede mõjul on selle, Eesti suurima populatsiooniga suuruluki arvukus hüppeliselt tõusnud. Arvukuse kasv annab mitut moodi tunda – oluliselt on kasvanud metskitsede tekitatud kahjustused metsas, põllul ja aianduses, kiiresti on tõusnud metskitsedega seotud autoavariide arv ning lisaks on väga kõrge asustustiheduse tõttu kitsede seas levima hakanud parasiithaigused.

Vältimaks suurte kahjustuste teket ja hoidmaks ära suurest asustustihedusest tulenevaid haiguspuhanguid, tegi KAUR tänavu küttimisettepaneku, mis on senistest suurim – 35 100 metskitse. Hoolimata maaomanike ja jahimeeste kokkuleppest, millele enne juba viita-

sin, kujunes jahindusnõukogudes küttimismaht siiski väiksemaks – minimaalselt 31 618 metskitse.

Põder ja punahirv Meie metsade uhkus, aga ka nuhtlus on põder. Tema teeb enim pahandust männinoorendikes, kus põdrakahjustuste oht võib püsida 10–15 aastat. Selleks ajaks, kui noorendik põdra söömakõrgusest välja kasvab, on seal ca 60–90% puudest kahjustatud. Põdrakahjustuste maht on jätkuvalt metsakasvatuse jaoks liiga suur ja seetõttu on põdra arvukust vaikselt vähendatud. Eesmärgiks võiks olla alandada värske kahjustuse esinemist männinoorendikes alla 3%, praegu on see 6,2%.

Punahirv on Eestisse jahimajanduslikel kaalutlustel sisse toodud liik – osalt Eestis, osalt Lätis Gauja rahvuspargis lahti lastud ja sealt Eestisse levinud. Tänaseks on tema arvukus kõrgeks tõusnud eelkõige saartel. Kuna hirv on karjalise eluviisiga liik, on nende kahjustused põllul või metsakultuuris kontsent-

jahimees

tatakse maakonnas ULUKSÕRALISTE MINIMAALSED, JAHINDUSNÕUKOGUDES KOKKU LEPITUD KÜTTIMISMAHUD MAAKONNITI 2O19. AASTAL Maakond

Põder

Metskits

Punahirv

Harjumaa

684

2000

+

Hiiumaa

158

378

350

Ida-Virumaa

462

1135

+

Järvamaa

370

1500

+

Jõgevamaa

300

2005

+

Läänemaa

483

2000

+

Lääne-Virumaa

530

2300

84

Põlvamaa

203

2000

15

Pärnumaa

725

3600

60

Raplamaa

565

2100

+

Saaremaa

354

2300

1700

Tartumaa

320

2800

+

Valgamaa

340

2200

90

Viljandimaa

520

3000

110

Võrumaa

258

2300

70

Kokku

6272

31618

2479+

+ punahirve lahtris tähendab, et punahirvede esinemise korral võib jahti pidada limiidivabalt Uluksõraliste minimaalsed küttimismahud 2019. aastal jahipiirkondade kaupa leiab erametsaliidu kodulehelt erametsaliit.ee/tegevused/jahindus/.

reeritult tugevad. Saartel on punahirv jahindusnõukogudes jätkuvalt tõsine teema ja kui kliimasoojenemine tõeks osutub, siis õige varsti ka mandril.

Esimene maksimaalne küttimismaht Käesoleva aastani polnud maksimaalset küttimislimiiti jahindusnõukogudes kordagi kokku lepitud ei metskitse, põdra, metssea ega ka punahirve osas.

Jahindus on Eestis ülivaldavalt hobi ja sinna panustatav aeg piiratud, jahimehi on ulukite kohta suhteliselt vähe ja jahimeeskond vananev. Siit tulenevalt polegi mingit ohtu üleküttimiseks, sest ulukite arvukuse langedes muutub ka jaht järjest ebaefektiivsemaks.

Paraku lepiti aga tänavu Jõgevamaal põdra osas kokku maksimaalne küttimismaht, mis samas jääb väiksemaks KAURi soovitatud minimaalsest limiidist. Sellega võttis Jõgevamaa jahindusnõukogu endale väga suure vastutuse.

Maksimumlimiidi küttimise järel pole

jahipiirkonna kasutajaga lepingulises suhtes oleval maaomanikul (nt RMK-l) kahjustuste korral enam võimalik jahipiirkonna kasutajale kahjunõuet esitada. Kui, siis ainult Jõgevamaa jahindusnõukogule.

Kahjustustest tuleb teatada!

Jahindusnõukogudes õigete otsuste tegemiseks on vaja täpseid algandmeid, mis saavad tulla eelkõige jahi- ja metsameestelt. Jahimehed peavad oma jahikasutusõigusega kohustuseks saadud loendused ja vaatlused korrektselt ära tegema ja metsaomanikud esitama metsakahjustuste teatised. Tulevikus võiks infovahetust lihtsamaks ja operatiivsemaks muuta arendatav jahinduse infosüsteem, kus saaks kokku viia kahjustuste tulipunktid ja küttimise.

Kutsume metsaomanikke üles ulukikahjustustest keskkonnaametile teada andma, sest vaid piisava info olemasolul saame ka jahindusnõukogudes teha kõigi osapoolte jaoks mõistlikke otsuseid!

Mida rohkem algandmeid, seda täpsem pilt

T

avapäraselt annavad igaaastase ulukiseirearuande* koostajad ülevaate ka sellest, milline on olnud töö algandmestik.

Selleks on ulukite küttimise, ruutloenduse, vaatluste, jahimeeste hinnangupõhise loenduse, ulukikahjustuste ja hirvlaste pabulaloenduse andmed. Põdra ja suurkiskjate puhul lisanduvad kogutud bioproovide analüüsidest saadud andmed.

Nad rõhutavad algandmete tähtsust, kuna aruanne põhinebki konkreetsel jahiaastal kogutud seireandmete analüüsimisel ja saadud tulemuste võrdlemisel eelnevatel aastatel samasuguse metoodikaga kogutud andmetega.

Lisaks kõikidest jahipiirkondadest laekunud küttimisandmetele ja arvukuse muutuse hinnangutele analüüsiti nüüdseks aruandeks 346 põdra, 335 metskitse, 157 metssea, 77 puna­ hirve, 243 hundi ja ilvese, 263 karu ning 247 koprapesakonna vaatlus­ lehele märgitud andmeid.

Kütitud põtrade vanuse määramiseks hammaste arengu ja kulumise järgi analüüsiti 4650 isendi alalõualuud. Kütitud põdralehmade viljakusproove analüüsiti 626. Kütitud suurkiskjatelt ja šaakalitelt kogunes samadel eesmärkidel 110 hambaproovi ja 35 kütitud emaslooma sigimiselundkonda.

Algmaterjal ja -andmestik koguneb suures osas tänu jahimeestele. Paraku on aruande koostajad seegi kord märkinud, et andmete ja materjali laekumine on maakonniti ja ulukiliigiti väga ebaühtlane – on maakondi ja liike, mille puhul laekuvad andmed pea 100%, aga samas saab piirkonniti ja ulukiliigiti nentida ka nappi laekumist. * Jutt käib keskkonnaagentuuri väljaandest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019”, mille koostajad on Rauno Veeroja ja Peep Männil. Väljaandega saab täies mahus tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur.ee.

sinu mets

september 2O19

15

jahimees

Kaitstud hunt naaseb inim Rahvusvahelise looduskaitseliidu* liigikaitsekomisjoni suurkiskjaspetsialistid on välja tulnud avaldusega, mis õpetab huntidega kohanema.

A

valduses on nenditud, et viimasel ajal on hakanud hundid taas end sisse seadma Euroopa nendes piirkondades, kus neid kaua pole olnud. Inimesed märkavad huntide liikumist ja on hirmul, sest nende ettekujutuse järgi elab hunt paksus metsas ja olukord, kus ta inimeste silme alla satub, on ohtlik.

Tegelikult ei pruugi hundi nägemine ohtu tähendada, vaid hoopis seda, et oma kunagistele asualadele liikuv hunt on eest leidnud inimesest asustatud kultuurmaastiku, millega tal tuleb kohaneda, sest metsikut maastikku talle enam ei jätku.

See, et hundid liiguvad majadest lähedalt mööda või ei pelga autosid või traktoreid, ei näita nende ebaloomulikku käitumist. Põhisisu avaldusest võtavadki selgitused, missugust olukorda hundiga kohtudes saab nimetada ohtlikuks ja missugused olukorrad seda kindlasti ei ole.

Eesti hundid, pildistatud Kõrvemaal.

Kumb on kohanemisvõimelisem?

Mingis mõttes saab enamasti teadlasi ühendava grupi** avaldust lugeda õpetuseks, kuidas inimene väga kohanemisvõimelise hundi olemasoluga nüüd taas omakorda kohaneda saaks.

Et jutt oleks selgem, on lahti seletatud (palju pikemalt kui siin) kasutatavad mõisted.

Harjumiseks nimetavad nad protses-

INGMAR MUUSIKUS

si, milles loom harjub korduvate nähtustega. Inimesega harjunud hundid on õppinud, et inimesed ei ole neile ohtlikud. Teatav harjumine on neile nüüdsetes uutes oludes eluliselt vajalik, see on normaalne protsess. Probleem võib tekkida siis, kui hunt talub inimese lähedust liialt.

Lähikohtumiseks nimetavad nad huntide ja jalgsi liikuvate inimeste koh-

Seakatk möllab nüüd Euroopas Katkuga on eriti hädas mitu Ida-Euroopa riiki.

S

eakatk oli augusti seisuga levinud 16 Euroopa riiki. Osa neist riikidest lisandus tänavuse suvega. Igal pool otsitakse lahendusi, kuidas katkuga võidelda.

Väga kiire levik Selle aasta esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel tuvastati Poolas. Bulgaaria kuulutas välja

16

sinu mets

september 2O19

kriisiolukorra pärast seda, kui nad pidid seakatku leviku tõttu juuli lõpus ja augusti algul hukkama 130 000 kodusiga. Alates juulist oli seal tuvastatud kümnes piirkonnas üle 30 taudipuhangu. Augusti algul leiti Bulgaaria edelaosas kaks katkujuhtumit ka metssigadel.

Taudipuhangud jäid enamjaolt Bulgaaria-Rumeenia piiriala lähedale.

Rumeenias on seakatk edasi levinud tõusvas joones. Juunis oli seal 76 katkujuhtumit, aga augusti alguseks juba üle 300 – peamiselt kodusigadel.

Slovakkia veterinaariaamet kinnitas 12. augustil, et Slovakkia-Ungari piirialal leiti juuli lõpus viis seakatku nakatunud isendit – üks katku nakatunud metssiga ja neli kodusiga. Metssiga leiti riigipiiri lähedalt ja veterinaaride arvates jõudis ta sinna tõenäoliselt Ungarist, kus selleks hetkeks oli tuvastatud 800 katkujuhtumit.

Samaaegselt Slovakkiaga kinnitati esmane taudijuhtum Serbias. Neli seakatkujuhtumit tuvastati ühes farmis.

Augustis oli neil juba seitse katkujuhtumit ja hukatud oli 114 kodusiga.

jahimees

imeste silma alla

Uut moodi käitumine Teadlaste jutt juhib lugejat sinna, et uued olud Euroopas vajavad ka uutmoodi suhtumist.

Üleilmne probleem Kõige suuremat majanduslikku kahju seakasvatusele on ekspertide hinnangul Euroopas tänavu saanud Bulgaaria, Poola ja Rumeenia, kus on hukatud kümneid tuhandeid kodusigu. Näiteks Leedus ja Lätis on nakatunud peamiselt väikesed seafarmid.

Kui arvestada aga kogu maailma, siis hinnatakse suurimaks kahjukannatajaks Hiinat. Seakatk levib Aasias sama kiirelt kui Euroopas.

Eestis on katku lainehari õnneks möödas, aga katk on endiselt alles. Seakasvatusettevõtetes ja kodumajapidamistes tuleb hoolsalt täita bioohutusnõudeid.

SM Allikad: www.ejs.ee ja www.seakatk.ee

Huntide elupaigad on sageli mitusada ruutkilomeetrit suured ja nendesse jääb tänapäeval suur hulk autoteesid või inimasulaid.

Inimese vaatevälja sattuv hunt pole tingimata ohtlik, aga ta võib selleks muutuda, kui ta inimesega liialt harjub.

Liigset harjumist võib kujundada positiivne kinnistamine ehk teiste sõnadega: mida rohkem metslooma nunnutad, seda rohkem ta harjub ja seda ohtlikum ta on. „Ära lähene ega sööda,” on sõnastatud avalduses. Ühtlasi leiavad avalduse autorid, et Euroopas tuleks hakata kõiki juhtumeid, kus hunt näib olevat inimasustusega liialt harjunud, fikseerima ja kirjeldama, et koguneks kogemust, millest saaks teadmisi teistelegi jagamiseks. Ühtlasi oleks see materjal, mida asjatundjad saaksid analüüsida.

Avaldusele on lisatud tabel, kus on loetletud hundiga kohtumise kõikvõimalikud olukorrad. Iga olukorra juurde on puust ja punaselt lisatud, mida asjast SM järeldada ja kuidas käituda. *Rahvusvaheline looduskaitseliit – International Union for Conservation of Nature (IUCN). ** Gruppi nimetatakse Euroopa suurkiskjate algatusrühmaks – Large Carnivore Initiative for Europe.

Avalduse eesti keelde tõlgitud teksti leiab keskkonnaagentuuri kodulehelt uudiste rubriigist.

PEEP MÄNNIL keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

Huntide leviala on Euroopas taaslaienemas – levik liigub järjest rohkem lääne poole ja hunt on jälle olemas riikides, kus teda väga kaua pole nähtud. Kunagi on neilt aladelt hunt välja kütitud, aga nüüd, kui on kasutusele võetud kaitsemeetmed, saab tagasi tulla. Maastik ja olud on muutunud, kuid hundid on väga kohanemisvõimelised.

Osa inimestest on jätkuvalt seisukohal, et hunt on paha ja ohtlik ning parem, kui teda olemas ei oleks.

Juurde on tekkinud ka teine äärmus, kes hundi ja teistegi metsloomade ükskõik millisel põhjusel tapmist ei aktsepteeri.

Meie jaoks see avaldus midagi uut ei ole, kuna meil on hundid kogu aeg olemas olnud. Väga paljudes Euroopa riikides on aga selliseid teadmisi vaja, sest seal tuleb uuesti õppida hundiga koos elama.

Meil inimese jaoks ebatavaliselt julgena käituvad hundid on enamasti loomulikust varem iseseisvat elu alustanud kutsikad, kes on uudishimulikud ja naiivsed nagu lapsed ikka. Selliste loomade ilmumise peamine põhjus on hundikarja juhtloomade äraküttimine.

WWW.SEAKATK.EE

tumist alla 30meetrisel distantsil. Enamasti hakkab hunt neil puhkudel kohe taganema. Kui ta seda ei tee, võib tegu olla kas liigse harjumisega või positiivse kinnistamisega.

Positiivne kinnistamine on olukord, kus mingi käitumine on kujunenud positiivse stiimuli abil, näiteks toiduga, huvitava esemega või mängimisega. Hunt hakkab seostama inimeste kohalolu või inimeste asustatud paika (matkarajad, koduhoovid jm) positiivse kogemusega.

Negatiivne kinnistamine on siis, kus loom hakkab mingit käitumist või olukorda seostama negatiivse kogemusega.

Ta õpib, et mingit käitumist või olukorda peab vältima. Negatiivset kinnistamist saab inimene tekitada heidutavate meetmetega, näiteks kummikuulide või rakettide tulistamine. (See viimane viitab veel ühele Euroopa n-ö uut olukorda iseloomustavale nüansile – kui vanasti hunt küla ümber luuras, võeti püss selga ja mindi hunti küttima, aga nüüd on hunt kaitse all ja teda peletatakse ehk heidutatakse – küttida tohib ainult n-ö viimse häda korral.)

KOMMENTAAR

Seakatkuleiud Eesti metssigadel 27. juulist 30. augustini 2019. sinu mets

september 2O19

17

jahimees Põdra arvukus on mõõdukalt langenud.

Kühvelsarvedega põdrapulle tasub hoida Täiskühvelsarvedega pullide osa on liialt vähenenud mitte ainult Eestis, vaid kogu Põhja-Euroopas.

E

elmine Sinu Mets ilmus enne seda, kui keskkonnaagentuuris valmis ülevaade Eesti ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega. Selle tööga saab igaüks tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel. Ettekujutuse saamiseks siin mõned väljavõtted arvukuse kohta. Lisaks üksikud nopped küttimissoovitustest ja nendest soovitustest, mille adressaadiks pole jahimehed, vaid hoopis seadusandjad.

Jooksuajal võiks jätta põdrad omapäi Enamus eelmise jahihooaja järel kogutud andmetest osutab põdra arvukuse mõõdukale langusele. Vahepealse intensiivsema küttimise tulemusel näeb seda tendentsi teist aastat järjest. Piirkonniti on loomade asustustihedus samas väga erinev: on piirkondi, kus asustustiheduse edasiseks langetamiseks otsest vajadust pole, ja samas selliseid, kus metsakahjude vähendamiseks tuleb asustustihedust oluliselt vähendada.

Jahipiirkondade kasutajatele on soovitatud hoiduda täiskühvelsarvi (sarve kühvliosa moodustab kummagi sarvelaba valendikust enam kui poole) kandvate pullide küttimisest, olenemata sarve-

18

sinu mets

september 2O19

de suurusest, et suurendada meie põdraasurkonna looduslähedust. Pika aja jooksul on sellised põdrapullid olnud suurema küttimissurve all, mistõttu on selle sarvetüübi esindajate osakaal Eesti, aga ka kogu Põhja-Euroopa põdraasurkonnas pidevalt vähenenud.

Pullide küttimisega soovitatakse alustada sarnaselt lehmade ja vasikate küttimisega oktoobrist. Seadusandjale on suunatud soovitus muuta jahieeskirjas põdrajahi alguskuupäeva, viia see 1. oktoobrile. Pullide suurem arv ja konkurents jooksuajal on asurkonnale tervikuna kasulik.

Metssigade arvukuse langus aeglustus Üldiselt sigade Aafrika katku pärast enam ülisuurt küttimist pole. Piirkonniti on aga metssea arvukuse trendid erinevad. Arvukus langes eelmisel jahihooajal jätkuvalt Saaremaal, Läänemaal ja ka Harjumaa lääneosas, kuhu katk jõudis alles aasta või paar tagasi. Kaguja Kesk-Eestis on samas osas jahipiirkondades arvukus hakanud suurenema.

Saare- ja Läänemaal võib minimaalseid küttimismahte võrreldes eelmise aastaga langetada, aga kõikides teistes maakondades soovitatakse arvukuse tõusu vaoshoidmiseks ja uute võimalike katkupuhanguriskide maandamiseks küttimismahte pigem suurendada.

Sama Hiiumaal, mis on seni jäänud katkust puutumata ja kus metssea asustus-

tihedus on palju kõrgem kui eelmise jahiaasta lõpuks seatud eesmärk üks isend 1000 ha kohta.

Punahirvele peaks koostama ohjamiskava Punahirve arvukus on püsinud varasema aastaga sarnasel tasemel. Selle looma „asurkonna ohjamise eesmärkide selguse huvides” soovitatakse koostada eri osapoolte (põllupidajad, metsaomanikud, jahimehed) huvidega arvestav ohjamiskava, milles oleks kokku lepitud arvukuse kompromisstasemed või vahemikud.

Punahirve teeb erandlikuks see, et asurkond on tekitatud eri aegadel saartele ja Eesti naaberaladele (Läti) peamiselt jahimajanduslikest huvidest lähtuvalt – see pole kujunenud loomulikul teel. „Seetõttu pole selget arusaama, millises vahemikus on soovitav punahirve arvukust hoida ja kas üldse peaks midagi ette võtma, kui asurkonna seisund peaks mingil põhjusel oluliselt halvenema...”

Metskitse aju- ja koertega jahi aega võiks pikendada Enamus seireandmetest näitab metskitse arvukuse jätkuvat suurenemist. Seda on soosinud valdavalt madalamal tasemel püsinud küttimise ja kiskluse surve. Eelmine talv oli kitsele varasemate talvedega võrreldes veidi ebasoodsam (sügava lumega aeg), mis võib väljenduda juurdekasvu mõningases langu-

jahimees

Suurkiskjad ja salaküttimine Karude arvukus on kasvamas, hundil ja ilvesel jäänud üldiselt samale tasemele.

Ilvesel on lootust viimaste aastate kehvast seisust välja saada, sest tema põhiline saakloom metskits on jälle heas seisus. Ilvese ja hundi käekäiku võib parandada seegi, et kärntõve levik on tagasi tõmbunud.

Karude ja huntide küttimine on seotud kahjustuskolletega. Hundiga, ent mõneti ka ilvesega seotult on seirearuande teemaks ka illegaalne jaht. „Illegaalne küttimine mõjutab jätkuvalt kohalikku hundiasurkonna arvukust ja juurdekasvuvõimet kohati vägagi olulisel määral ning kujutab endas juba väljakujunenud piirkondades süstemaatilist isendite likvideerimist. Leebed karistusmeetmed, nõrk järelevalve ja tõsisemate jahindusalaste rikkumiste menetlemise puudulik võimekus on põhjus-

tanud olukorra, kus statistilises mõttes probleem puudub, kuid reaalsuses kerkib järjest enam esile...”

Paranenud olude tõttu võiks ilvese arvukus taastuda, aga prognoosid pole paika pidanud. Oletatakse, et põhjuseks on „mingi väga oluline suremustegur”.

See saaks olla illegaalne küttimine ja päriselt välistada ei saa ka „mingit meile mitteteadaolevat, poegade jaoks surmaga lõppevat nakkushaigust”.

Hallhüljes, kobras, šaakal Hallhülge arvukus nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres on olnud pikemat aega tõusutrendis. Üldine küttimishuvi on tagasihoidlik, aga Kihnus kütiti mullu neid rohkem kui seni. Šaakali puhul on aruande peatähelepanu seirel, milles osalised ka jahimehed, kelle piirkonnas see loom liigub. Šaakali kütitud või hukkununa leitud isendite kohta tuleb koguda sama infot ja biomaterjali, mida suurkiskjate puhul. Samuti tuleb kaardistada šaakalite vaatlusi. Detailne seireinfo on vajalik, et selle uue looma käekäiku Eestis adekvaatselt jälgida.

Kopra arvukus on jahimeeste hinnangul pööranud langusse. Mullu toimus üleriigiline koprapesakondade loendus-kaardistamine, aga tulemus üldpilti ei näita, kuna vaatlusi esitati vaid 65% jahipiirkondadest.

Väikekiskjad ja muud elukad Rebase arvukus on languses, aga nüüd seoses kärntõve leviku kahanemisega võib oodata tema käekäigu paranemist. Tugevas languses on kährikkoera arvukus. Tema puhul väiksemat küttimismahtu ei soovitata, kuna kährik loetakse endiselt invasiivsete võõrliikide sekka.

Halljäneste ja valgejäneste arv kasvab ja ka küttimine on suurenenud. Seoses rebase asustustiheduse jätkuva vähenemisega on oodata jäneste arvukuse tõusu jätkumist.

Metsnugise arvukus püsib stabiilsena. Metsise ja lendorava asualadel soovitatakse ta küttimist pigem suurendada. Kivinugis on vähearvukas praeguseks üle kogu Eesti mandriosa.

Mingi arvukus on kerges languses. Et tegu võõrliigiga, ei ole soovitust teda vähem küttida.

Tuhkru arvukus on stabiilne või väikeses tõusus. Jätkuvalt on soovitatud mingi kastlõksu sattuvad tuhkrud vabaks lasta.

Mägra arvukus on enamuses maakondades jätkuvalt kasvamas, aga probleeme tekitab ta Saaremaal.

SM Allikas: Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019, koostanud Rauno Veeroja ja Peep Männil; www.keskkonnaagentuur.ee.

2 x INGMAR MUUSIKUS

ses. Seda eriti piirkondades, kus asustustihedus on kõrge.

Seadusandjale on adresseeritud soovitus lubada kitsele ajujahti ja jahti koertega jaanuari lõpuni ning lisada ta jahiks lubatavate koerte nimistusse väikeste hagijate tõud nagu beagle ja drever. Samas on jahimeestele soovitatud suviti, kitse jooksuajal sokujahti mitte pidada, et soodustada looduslikku valikut.

Ilvese käekäik võiks olude paranemise tõttu paraneda, aga millegipärast ei ole paranenud.

sinu mets

september 2O19

19

metsaelu

4OO kilost seemnetest saab 15 miljonit kuusetaime Sügisel, kui põllumehed räägivad põllukultuuride saagikusest, on paras aeg kõnelda ka metsapuude seemnekandvusest ja seemnete varumise võimalikkusest.

ESKO KRINAL RMK taimla- ja seemnemajandus­ osakonna juhataja

M

etsapuude seemnekandvus ei ole igal aastal ühtlane. Nii nagu koduaedades korduvad head õuna- ja marjaaastad eri puudel-põõsastel eri aegadel, nii korduvad ka metsanduse jaoks oluliste puuliikide seemneaastad erineva perioodilisusega – arukasel keskmiselt iga paari aasta, männil 3–4 aasta ja kuusel 5–6 aasta järel.

Seemneaastatel on seemnete rohkus ja kvaliteet märkimisväärselt parem kui kehvadel aastatel. Seetõttu on otstarbekas seemneid varuda just headel aastatel, saades sel viisil kvaliteetse seemne odavama hinnaga.

Metsandusliku seemnevarumise eesmärgiks on kanda heade puiduomadustega puude pärilikkus edasi tulevastesse põlvkondadesse. Metsakultuure rajatakse kas otse külviga või kasvatatakse seemnetest taimed ja istutatakse need metsa.

Kodumaiste metsapuude seeme valmib meil tavaliselt õitsemise aasta suvel või sügisel. Erandiks on harilik mänd, mille seemnete valmimine võtab aega kaks aastat. Lisaks seemnete valmimise aja teadmisele on tähtis teada ka seemnete puude küljest varisemise aega ja iseloomu. Varisemisperioodi alguses langeb haige ja mit-

20

sinu mets

september 2O19

tearenenud seeme, selle järel toimub terve seemne varisemine. Meie metsad on väga mitmekesised ja varieeruvad ning samadel puuliikidel esinevad nii vara- kui hiljapuhkevad vormid, mistõttu toimub seemnete valmimine ja varisemine suhteliselt pika perioodi jooksul.

Kasel seemneid rikkalikult, sanglepal nii ja naa Esimesena valmivad kase seemned, mis saavad tavaliselt küpseks ja varisevad juuli lõpus, augusti alguses. Sel aastal oli kase seemnete valmimise aeg võrreldes tavapärasega paar nädalat varasem ja seeme hakkas varisema juba juuli keskel. Tänavu on olnud arukase seemneaasta väga rikkalik – tihti tuli hommikuti auto tuuleklaasilt sinna lennanud seemneid ära pühkida. Kuigi kase seemned kogunevad kerge kaalu tõttu tuulega varjulisematesse kohtadesse lausa hunnikusse, ei ole seemnevarumise seisukohast mõistlik sellisel viisil seemet varuda, kuna nii ei tea seemnete päritolu kohta midagi. Seetõttu toimub seemnete varumine väljavalitud parimate puude küljest, et tagada heade puiduomaduste edasikandumine.

Kase seemet varutakse peamiselt taimede kasvatamiseks, millest järgmistel aastatel rajatakse uued kasemetsad.

Kaseseemnete otse metsa külvamine ja sel viisil kultuuri rajamine on suhteliselt ebakindel viis.

Aastas kasutatakse Eestis kaseseemet umbes 60 kilogrammi ja taimi kasvatatakse sellest umbes 2 miljonit tükki.

Oktoobri lõpus valmivad sanglepa seemned ja varisevad kogu talve jooksul. Tänavu on sanglepa seemnekandvus piirkonniti kõikuv, enam on seda Lõuna- ja Ida-Eestis.

Sanglepa seemet kasutatakse samuti peamiselt taimede kasvatamiseks. Eesti aastane seemnevajadus on alla 10 kilogrammi, millest kasvatatakse 200 000 taime.

EESTI METSASEEMNEVARU • Metsaseemnete kandvuse perioodilisuse tõttu on seemnete olemasolu tagamiseks Eesti metsade jaoks olemas metsaseemnete varu, kus on keskmiste seemnevaheaastate suurune kogus seemet, et tagada pidev seemnete olemasolu metsade kultiveerimiseks.

• Keskmine seemnevaheaastate kogus tähendab männi 4 aasta, kuuse 8 aasta ja kase 2 aasta seemnevaru. Seemnevaru seemned on pidevas liikumises – tarvitatakse olemasolevaid ja varutakse uusi seemneid juurde.

• Seemnevaru majandamise kohustus on pandud RMKle ja see majandamine toimub kasumit mittetaotleva tootmise põhimõttel ehk et seemnete müügitulu peab katma varumise ja hoidmise kulud. RMK varub seemneid oma töötajate abil (ei osta enam teiste kogutud käbisid), et tagada kindel seemnete algupära ja õigusaktidest tulenevate regulatsioonide täitmine.

• Hetkel on varus olemas 5 aasta jagu männi, 9 aasta jagu kuuse ja 4 aasta jagu kase seemet, mis tagab Eesti metsade uuendamise stabiilsuse.

Käbikandvust mõjutas mullune soe suvi Metsamajandamise seisukohalt on kõige olulisemad puuliigid harilik mänd ja harilik kuusk, mille käbide varumine ja sealt seemnete saamine on oluline töölõik kvaliteetse metsa kasvatamiseks.

Käbikandvust mõjutab ilmastik õiepungade moodustamise ja õitsemise aastal. Tavaliselt on seemneaasta eeltingimuseks eelmise aasta kuum ja päikeseline suvi, nagu meil oli 2018. aas-

Tänavu on hea kuusekäbiaasta üle terve Eesti.

Pilt on tehtud juuli alguses.

Noored kuusekäbid näitavad eri vorme: ühel kuusel on punased ja teisel rohelised käbid.

tal. Samas võivad saagikust kahjustada kevadised hiliskülmad, tolmlemist takistavad õitsemisaegsed vihmasajud, seen- ja putukkahjurid. Nii nagu looduses on kõik tasakaalus, ilmuvad ka kahjurid välja just sellel ajal, kui neil on piisavalt toitu.

Männi ja kuuse seemned valmivad oktoobris-novembris ja nende valmimisest annab märku käbide värvuse muutumine – esialgu rohelised käbid hakkavad pruunistuma. Harilikul kuusel on

noorte käbide värvuse järgi punaste ja roheliste käbidega vormid, mis hakkavad sügisel valmides pruunistuma mõlemad. Käbidest seemnete varisemine kestab nõrgalt kogu talve, aga massiliselt algab see kevadise päikesepaiste saabudes märtsis.

Seemnevarumiseks sobiv okaspuupuistu peab olema vähemalt II või kõrgema boniteediga, küps uuendusraieks ja varutava puuliigi osakaal koosseisust peab olema vähemalt 50%. Korjatavad

3 x VIIO AITSAM

metsaelu käbid peavad olema vaigujooksuta, putuka- ja seenkahjustusteta. Metsast kogutakse käbisid lageraiega langetatud puudelt, seemlates (seemnete kasvatamiseks rajatud istandused) tõstukitega kasvavatelt puudelt.

Käbidest saadakse seemned kätte kuivatamisega. Käbisid hoitakse kaks ööpäeva 45–55kraadise temperatuuri juures, kuni seemnesoomused avanevad ja seemned pudenevad soomuste vahelt välja. Seejärel vabastatakse seemned lennutiibadest ning seeme puhastatakse prahist ja katkistest seemnetest.

Kuusel hea käbiaasta, männil alla keskmise Eelmised head kuuse käbiaastad olid 2007. ja 2013. aastal. 2013. aastal oli käbikandvus iseäranis hea Põhja-Eestis, enam-vähem Kesk- ja Edela-Eestis ning kehv Lõuna-Eestis.

Tänavusel aastal on kuuskedel käbisid kogu Eestis. Samas on käbikahjurite kõrgtase just käbiaastatel – enim kahjustusi põhjustavad peamiselt käbimähkur ja käbileedik. Nende kahjustuspilt on kergesti äratuntav vaiguerituse, näripuru ja käbi kõverdumise tõttu. Selliseid käbisid ei ole mõtet varuda, kuna kvaliteetsete seemnete kogus nendes on väike.

Kuuse seemet kasutatakse põhiliselt taimede kasvatamiseks, kuna otse metsalangile külvates ei suuda väikesed kuusetaimed viljakatel pinnastel rohurindega konkureerida ja hukkuvad. Eesti aastane kuuseseemnevajadus on keskmiselt 400 kilogrammi, millest kasvatatakse 15 miljonit taime.

Männi seemet kasutatakse nii metsakülviks kui taimede kasvatamiseks.

Männi metsakülvid õnnestuvad hästi liivmuldadega kasvukohtades, kus nõrk rohukasv ei lämmata männitõusmeid.

Eesti aastane männiseemnevajadus on keskmiselt 600 kilogrammi, millest kasvatatakse umbes 12 miljonit taime ja rajatakse 1000 ha metsakülve.

*** Aastate jooksul on metsaseemnevajadus Eestis kaks korda vähenenud. Metsas on selle tinginud käsitsikülvi asendumine masinkülviga, taimetootmises on seemne hulka vähendanud aga külv katmikaladele ja pottidesse. sinu mets

september 2O19

21

metsaelu Eestis väga „massiline” pesitseja metsvint on paraku samuti arvukuse mõõduka langusega liikide hulgas.

VIIO AITSAM

Metsalindude hulk on langustrendis Kõiki põhjuseid tegelikult ei teata.

O

rnitoloogiaühingu ajakirja Hirundo selle aasta esimene number keskendub täies mahus lindude arvukuse teemale. Üks artikkel annab ülevaate Eesti lindude staatusest, pesitsusaegsest ja talvisest arvukusest 2013–2017, teine kirjeldab meie röövlindude pesitsusaegset arvukust ja sigimisedukust 1994–2018 ning kolmandas kajastuvad metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018.

Rohkem kohalikud põhjused Linnuliike, kes ainult või valdavalt metsades pesitseb, on meil ornitoloogide andmeil 85. Neist 32 on vähearvukad, kaitse all olevad – neid on lindude koguhulgast kokku vaid 1%. Ülejäänud 53 liiki on n-ö tavalised linnud, nende arvukus kokku moodustab 99% metsas olevatest lindudest. Just nendele on keskendunud Renno Nellise ja Veljo Volke ülevaateartikkel.

Selle kokkuvõttes on märgitud, et 1983–2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide järgi on öeldud, et metsalinnustik väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra

22

sinu mets

september 2O19

aastas. Suuremat langust näitab paiksete liikide, samuti okasmetsaliikide ja nn metsaspetsialistide (tüüpilised metsa­ liigid) arvukus.

Autorid märgivad, et mujal Euroopas iseloomustab arvukuse vähenemise trend eelkõige rändlinde, eriti kaugrändureid, aga Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis on teistmoodi. Siin ei saa süüd niivõrd ajada rändel varitsevate ohtude kaela, vaid põhjuseid ja mõjutajaid tuleb eelkõige otsida kohapealt, sest meil väheneb paiksete liikide hulk rohkem kui rändsete liikide hulk.

METSALINDUDE ARVUKUSE TRENDID • Ornitoloogid on oma kirjutises märkinud metsalindude puhul nelja trendi: mõõdukas langus, mõõdukas kasv, kõikuv ja stabiilne.

• Mõõdukas languses on laanepüü, turteltuvi, metskiur, võsaraat, vainurästas, mets-lehelind, väike-lehelind, salu-lehelind, pöialpoiss, must-kärbsenäpp, salutihane, tutt-tihane, metsvint, siisike.

• Põhjalikumalt saab lugeda www.eoy.ee/hirundo.

Metsatööd ja muutuv kliima Artiklis on märgitud, et üldiselt võivad metsalinnustiku vähenemise mõjutajaks olla metsaraie, ohud rändeteedel ja kliimamuutused, maaspesitsejate puhul röövluskoormus. Näiteks Soomes on leitud, et kõige arvukamate metsaliikide langevaid trende saab seostada elupaiga kvaliteedi langusega, ja nende liikide puhul, kelle arvukus on langenud ka kaitsealadel, tõenäoliselt kliimamuutuse mõjuga.

Eestis jääb kiiremini vähemaks okasmetsadega seotud linde ja okasmetsade pindala on perioodil 1988–2014 vähenenud umbes 13%, need alad on asendunud valdavalt lehtpuumetsadega. Samuti vähenevad meil kiiremini metsaspetsialistide arvukused, mis viitab samuti eelkõige metsas toimuvatele muutustele – vanade metsade pindala väheneb, metsamaasik fragmenteerub jne.

Lindude toidubaas Lindude arvukuse vähenemine on aina rohkem võimendatud teema ka mujal Euroopas. ERRi Novaatori rubriigis ilmus eelmisel aastal Jane Saluoru kirjutis, kus on välja toodud, et lindude arv on maailmas viimase 30 aasta jooksul vähenenud 421 miljoni võrra.

Näiteks Prantsusmaal on teadlased lindude arvukuse vähenemise seostanud putukate arvukuse vähenemisega – lindudel ei ole enam piisavalt toitu. Putukate hulga kahanemist seostatakse eelkõige intensiivse põllumajandusega.

Saksamaa teadlased avaldasid kaks aastat tagasi oma teadustöö rabavad tulemused, mille põhisõnum, et 27 aastaga on lendavate putukate biomass vähenenud 75% – see võib kaasa tuua lumepalliefekti, kuna mõjutab kogu muud loodust. Meil looduslähedaste elupaikade taastamist propageeriv teadlane Aveliina Hein on kirjutanud, et 60% lindudest toitub putukatest ja 80% taimeliikidest on putukate tolmeldada.

Soomlased on märkinud, et lindude arvukuse kahanemine on seotud putukate arvukuse kahanemisega, kuid Soomes pole putukate arvukust uuritud. Sama kehtib Eesti kohta. Kahjuks pole terviklikke teadmisi ei putukate ega muudegi liigirühmade kohta (nt limused, närilised jm), kelle olemasolust lindude käekäik sõltub.

SM

metsaelu

Metsamullad ja süsinikuvaru Tartu ülikoolis kaitsti doktoritööd, tänu millele on võimalik täpsemini selgitada Eesti metsades juurtes ja mullas seotud süsiniku muutusi.

A

ugustis Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsnud Kaie Kriiska uuringud annavad infot, mis meie metsamuldades süsinikuga üldse toimub ja mis süsinikuvoogusid mõjutab. Töö tulemused aitavad muu hulgas täpsustada Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid. Ülikooli teadusuudiseid ilmutavas ERR Novaatoris on doktoritöö tähtsust rõhutatud selgitusega, et kliimamuutustest kõneldes räägitakse palju fossiilkütuste põletamisel vabanevast süsinikust, aga see on vaid osa globaalsest süsinikuringest. Valdav osa süsinikust asub hoopis mullas, kus seda on rohkem kui atmosfääris ja taimedes kokku.

Katsed ja uuringud Kõik maailma metsamullad sisaldavad kokku umbes 700 miljardit tonni süsinikku, Eesti metsamuldades leidub seda umbes 0,314 miljardit tonni. Juba väikesed muutused mullas võivad mõjutada nii regionaalset kui ka globaalset süsinikuringet ja seeläbi ka kliimat. Samas teatakse metsamulla süsinikuvarude muutustest n-ö kõige vähem.

Eestis on seni metsamulla süsinikuvarude muutuste arvutamisel (vajalik

Teadusuuringuks vajalik mullakaeve Vihula mustika männiku katsealal.

ENDLA ASI

kasvuhoonegaaside aruande jaoks) kasutatud põhjamaade koefitsiente. Meie metsade iseloom on aga teistsugune.

Kaie Kriiska doktoritöö üks tähtis eesmärk oli leida toimivad indikaatorid, mis sobiksid iseloomustama just meie metsades juurtes ja mullas seotud süsiniku muutust.

Doktoritöö aluseks on mitme aasta vältel tehtud katsed ja uuringud. Ainult ühe aasta andmed usaldusväärset teavet ei anna, kuna sademed, temperatuur, tormide ja tugevate tuulte sagedus (kõik need mõjutavad metsa süsinikuvoogusid) on aastati erinevad.

Kuidas majandamine mõjutab?

ERR Novaator on Kaie Kriiskalt küsinud, kuidas metsade majandamine metsa süsinikuringet mõjutab. Vastusest selgub näiteks, et: • Lageraied mõjutavad metsamulla süsinikuringet oluliselt, sest katkeb süsiniku salvestamine ja hakkab vabanema metsakõdusse ning mulda salvestunud süsinik.

• Kände juurimata on kahju metsamullale väiksem ja ka süsinikku lendub mullast vähem. Mulda jäetud kännud ja juured lagunevad aeglaselt, aitavad säilitada mullastruktuuri ning sealset mullaelustikku, mistõttu hakkab langi taasmetsastamisel noor mets üsna pea jälle süsinikku siduma.

• Pärast lageraiet on süsinikuringe seisukohast olulised häiringujärgsed taimed: rohttaimed, puhmad, näiteks vaarikad, aga ka põõsad või kiirekasvulised lehtpuud, sest need seovad samuti süsinikku ning puhverdavad seega lageraiel tekkinud süsinikukadu, kuni domineerima hakkavad aeglasema kasvuga okaspuud.

• Kui noor mets seob süsinikku kiiremini puude intensiivse kasvu tõttu, siis vanas metsas tagab süsiniku sidumise ja seotuse vanuseline ja liigiline mitmekesisus: erivanuselised puud, erinevad liigid ja vanas puistus tekkivad häilud, kus noored puud tagavad vana metsa elupaikade mitmekesisuse ja stabiilse süsiniku sidumise. SM Allikad: Tartu ülikooli koduleht ja Marko Mägi „Tartu Ülikooli doktoritöö toetab teaduspõhise kliimapoliitika arengut” ERR Novaatoris.

Miks on tähtis metsa majandada?

E

rametsaliit tuli hiljuti välja pressiteatega, kus õhutab metsaomanikke oma metsadega rohkem tegelema, rõhutades just kliimamuutuste leevendamist.

Liit märgib, et Euroopa (sh Eesti) on üks väheseid piirkondi maailmas, kus metsasus kasvab. Suur osa Euroopa metsadest on inimeste majandatud, et toota puidust paberit, ehitus-

puitu või energiat. Et tagada piisava ressursi olemasolu, istutatakse iga langetatud puu asemele mitu uut. Puud seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad selle. Puidust toodetega on võimalik asendada fossiilsetest materjalidest tehtavaid tooteid. Seega on metsandusel täita oluline roll võitluses kliimamuutuste vastu. Metsade majandamise kui kliimaprobleemide leeven-

damise võimaluse tähtsust meie regioonis on rõhutanud ka ÜRO kliimaraport.

Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, mis suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse. „Seetõttu on tähtis, et Eesti metsaomanikud oma metsi aktiivselt, jätkusuutlikult ja teadmistepõhiselt majandaksid,” märgib erametsaliit.

SM sinu mets

september 2O19

23

metsaelu

Karuputked kasvavad Karuputke võõrliikide koloonia metsaservas niidul.

Üksik karuputke võõrliigi taim täishiilguses.

EIKE VUNK, KESKKONNAAMET

Nii metsaomanikel kui ka metsas töötajatel tasub silmad lahti hoida.

EIKE VUNK keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Raiematerjali ladustamine kolooniasse põhjustab seemnete hilisema levitamise.

MONIKA LAURITS-ARRO, KESKKONNAAMET

KARUPUTKEKOLOONIATE KAART Eesti teadaolevate karuputke­ kolooniate asukohtadega saab tutvuda PRIA veebikaardi kaudu https://kls.pria.ee/kaart/. Karuputkekolooniate vaatamiseks peab kaart veidi suurendatud olema – siis saab abiinfo kihtide seast otsida kolooniad üles ja neid kaardil vaadata.

Karuputke võõrliikide seemikud metsa väljaveoteel – umbes kolme aastaga võivad need juba jõuda õitsemiseni.

MAARJA NÕMM, KESKKONNAAMET

24

sinu sinu mets mets september september2O19 2O19

E

estis kasvab looduslikult hulk putkeliike, kuid meil on ka selliseid, mis on võõrad – hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum), Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) ja pärsia karuputk (H. persicum). Massiliselt toodi ja levitati võõrkaruputki nõukogude ajal silotaimena. Nüüd kasvavad nad aga kõikjal – teeäärtes, jäätmaadel, prahipaikades, heinamaal, põllul, koduhoovis ja ka metsas.

Pindalaliselt ongi kõige rohkem võõrkaruputke metsaaladel ja põldudel (kummaski üle 700 ha) ning igal aastal lisandub uusi seni teadmata olnud kolooniaid just nendelt kõlvikutüüpidelt. Näiteks 2017. aastal lisandunud kolooniate pindalast moodustasid nn metsaputked 22%. See on päris suur osakaal ja vajab tähelepanu ning teadlikkust just metsas liikuvate ja töötavate inimeste hulgas.

2010. aastal oli üle kogu Eesti kaardistatud ligi 1300 ha kolooniaid, aga 2019. aasta septembri seisuga on karuputke võõrliikidega saastunud alasid teada kokku umbes 2700 ha, sh ka praeguseks hävinud alad, mis on jälgimisel.

Kui riikliku tõrjega poleks alustatud, võiks karuputkekolooniate pindala ulatuda praeguseks 7000 hektarini, mis tähendaks väga olulist negatiivset mõju nii

maakasutusele, inimeste tervisele kui ka looduslikule mitmekesisusele!

Kuidas karuputk levib?

Karuputke levikuteed metsas on enamasti seotud inimeste liikumisega.

• Teedevõrgustik – mujal seemnetega saastunud pinnasel liikunud masin sõidab metsateedel ja seemned pudenevad tee äärde. Alguse saab uus koloonia.

• Maaparandussüsteemide rajamine ja hooldus – väga tihti asuvad karuputkekolooniad just kraavinõlval. Samuti võib esialgne seeme olla toodud töömasinatega mujalt, kuid töö käigus levitatakse seda piki kraavi edasi. Samamoodi võidakse töid tehes juba varem olemas olnud kolooniat laiali vedada.

Koloonia plahvatusliku kasvu võib tekitada olukord, kus muidu kraavi servas või sihil vegetatiivses seisus (mitte õitsev) olevas koloonias parandatakse järsult valgustingimusi (näiteks raiutakse siht lahti) – kasvutingimused paranevad ning taimed hakkavad massiliselt õitsema ja seemneid tootma.

• Puidu kokku- ja väljavedu läbi karuputkekoloonia – liikudes metsatehnikaga läbi olemasolevate kolooniate, kanduvad seemned rataste külge jääva pinnasega laiali piki kokkuveoteed.

• Materjali ladustamine kolooniasse – kui raiutud materjal või raiejäätmed ladustatakse koloonia peale või serva ja jäetakse sinna seisma ka karuputke seemnete valmimise ajaks, siis selle materjali äraviimisel veetakse laiali ka seemned.

Metsa võivad karuputke seemned või juured jõuda ka siis, kui inimesed veavad sinna oma aiajäätmeid ja ebavajalikku pinnast. Vähesel määral on seemneid metsa viidud koos metsloomade lisasöödaga (vili). Väga väike osa on mets-

MAARJA NÕMM, KESKKONNAAMET

metsaelu

ka metsas EIKE VUNK, KESKKONNAAMET

sigadel ja lindudel, kes oma tegutsemise või toitumisega seemneid levitavad.

Miks on karuputkede tõrje metsas keeruline?

Esiteks on metsas karuputkesid leida keerulisem, sest nad lihtsalt ei paista hästi välja. Avatud maastikus näeb kirgasvalgeid õisi kaugelt, aga metsas seda efekti ei ole ja leidmiseks peab pigem kolooniasse sisse jalutama.

Kõige keerulisemad on tõrjumiseks lageraielankidele levinud kolooniad, kuna maapind võib olla kahjustatud ja maha võib olla jäetud erineval hulgal raiejäätmeid. See kõik raskendab oluliselt alal liikumist ja tõrjet. Lisaks muudab mõne aja möödudes metsa järelkasv karuputketaimede ülesleidmise väga raskeks nii tõrjujale kui koloonia kaardistajale. Riiklikus tõrjes on sellised kolooniad määratud mürgitamisele, kuna labidaga taimede juurte väljakaevamine ei ole võimalik.

Mida peaks metsaomanik tegema ja teadma?

Märka karuputke võõrliike metsas ja metsa ääres ning teavita nende leidmisel keskkonnaametit. Kuna karuputke võõrliigid on kogu Euroopas kuulutatud looduslikku tasakaalu ohustavateks invasiiv-

Mürgitatud karuputketaim.

seteks võõrliikideks, ei tohi neid kasvatada, lasta paljuneda, levitada jne ning kõik kasvukohad kuuluvad hävitamisele.

Kui maaomanik ei soovi riiklikku tõrjet, siis peab ta ise tõrjet tegema, kuni koloonia saab otsa. Maaomanike tegutsemine oleks väga tervitatav, sest kohapealse inimese hoolas tõrje on õigesti ja järjepidevana tehtuna oluliselt tulemuslikum ning operatiivsem.

Kui metsa on tekkinud koloonia ja metsaomanikul on vaja teha nt noorendiku hooldust, tuleb võsasaega töötamisel olla väga hoolikas – karuputke mahl võib koosmõjus päikesega põhjustada tugevaid põletushaavu, mis paranevad kaua. Seega – kui avastate üksiku taime, kaevake see kohe kiirelt välja, et vältida edaspidi aastatepikkust vaevalist tõrjet.

Kindlasti tuleb raietööde planeerimisel vältida masinatega kolooniatest läbisõitmist ja materjali kolooniate peale ladustamist.

Maaparandustöödel, mis tähendavad pinnase teisaldamist karuputkekolooniast, tuleb eelnevalt tegevus kooskõlastada keskkonnaametiga. See tähendab, et koloonia pinnas tuleb enne muu tegevuse algust kogu ulatuses viia ettenähtud kohta, et ei toimuks hoopis levitamist ei-tea-kuhu.

Karuputketaimed on metsas hoopis raskemini märgatavad.

MAARJA NÕMM, KESKKONNAAMET

FAKTE KARUPUTKEDE KOHTA • Karuputketaim on mitmeaastane ja ta sureb peale viljumist (v.a pärsia karuputk).

• Taimed on enamasti üle 1,5 m kõrged, säravvalgete suurte õisikutega, tipmises õisikus on üle 100 kiire, lehelaba mõõdud võivad olla kuni 80x120 cm; vars on jäme, sooniline ja karekarvane ning punakate täppide ja triipudega.

• Üks taim võib anda isegi kuni 100 000 seemet. Seeme võib mullas idanemisvõimelisena püsida 10 aastat või isegi rohkem.

• Allelopaatiliste ainete mulda eritamise tõttu ei kasva tihedates karuputkekolooniates enamasti ühtegi teist taimeliiki.

• Taimemahl sisaldab furokumariine ja võib koosmõjus päikesega põhjustada nahale sattudes tõsiseid põletushaavu ja silma sattudes pimedust. Sama mõju on ka mitmel kodumaisel putkel (eriti moorputk), kuid massiivsuse tõttu on karuputkedel lihtsalt mahla rohkem.

• Eestis alustati karuputke tõrjega 2003. aastal, üleriiklikult on kõiki teadaolevaid kolooniaid tõrjutud alates 2010. aastast • Riiklikus tõrjes on kaks peamist meetodit: glüfosaadil põhineva herbitsiidiga käsitsi mürgita­ mine ja kaevamine. Vähesel määral kasutatakse ka õisikute lõikamist.

• Riiklikku tõrjet korraldab keskkonnaamet ja tellib tõrjetöid ­riigihanke kaudu; töid tehakse sõltumata maaomandist ja sihtotstarbest.

• Eestis moodustab 2700 ha karuputke maismaa pindalast 0,06% ja sellest 80% on eramaal.

(Lätis näiteks u 11 000 hektarit ja 0,17%, eramaal 61%).

• Karuputke võõrliikidest ja nende tõrjest saab pikemalt lugeda www.keskkonnaamet.ee.

• Infovoldiku, kust näeb, kuidas karuputke võõrliike kodumaistest putkedest eristada, leiab samuti keskkonnaameti kodulehelt.

• Teateid karuputke leiust ootame aadressil info@keskkonnaamet.ee. sinu mets

september 2O19

25

metsaelu

Mets – tigude meelispaik Tigusid on näinud igaüks, aga seda, kui tähtis roll neil on täita ökosüsteemis, pole tavaliselt teadvustatud.

PIRET KIRISTAJA keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja

E

estis on registreeritud 85 maismaateo liiki, hõlmates nii kojaga kui kojata tigusid. Kojata tigusid ehk nälkjaid on meil kuni paarkümmend liiki. Neist suurim on 10–20 cm pikkune suur seatigu (Limax maximus), kes võib oma siugja välimusega metsas kohtumisel isegi nõrganärvilised ära ehmatada.

Temaga sarnane on must seatigu (Limax cinereoniger), kes ongi üleni must. Seatigusid võib kohata niiskemates salumetsades, mahakukkunud puutüvede all. Märjema ilmaga „jalutavad” nad ka mööda metsaradasid.

Maismaal elavad kojaga teod on suhteliselt väikesekasvulised loomad: palja silmaga on selgelt nähtavad vaid paarkümmend liiki. Enamus metsatigudest on alla-sentimeetrised ja pisimad neist vaid 1–2 millimeetrit.

Omapärased loomad Teod on väga omapärased loomad: nende pea on jalal, hambad on keelel ja mõnel liigil on koja suudmes suudmehambad. „Naba” on tigudel koja alumisel küljel olev ava, mis võib olla suur ja avatud, aga ka väga väike või hoopis puududa.

Naba suurus on üks tigude määramistunnus. Teol on kaks paari tundlaid, millest ülemiste otsas asuvad silmad, alumist tundlapaari kasutab ta tee kompimiseks.

Peale selle on teod liitsugulised – üks loom on korraga nii isane kui emane.

Ogatigu, võrdluseks 1 mm joon.

VÄLJAVÕTE MÄÄRAJAST

26

sinu mets

september 2O19

Tigude eestikeelsed nimed väljendavad enamasti koja eripära.

Pildil on karustigu.

KAITSEALUSED TEOD Elupaikade vähenemise tõttu on Eestis kaitse alla võetud kaks pisi­ teo liiki (suurus 2 mm), kes on ohustatud kogu Euroopas: luhapisitigu (Vertigo geyeri) ja madalsoid ning rannaniite eelistav, ent harva ka soostuvasse vanasse loodusmetsa juhtuv vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Vt ka Kiristaja, P., Ehlvest, A., Remm, L., 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja.

Loodusajakiri, Tallinn

Suve jooksul võib tigu muneda mitu korda. Väiksemate teoliikide eluiga on 1–2, suurematel (näiteks kiritigu) lausa 10 aastat.

Kojaga teo koda on tavaliselt spiraalselt keerdunud ja keermeid lisandub koos teo kasvamisega. Enamik teokodasid on paremkeermelised – koda keerdub tipust vaadates päripäeva. Mõned üksikud teoliigid on vasakkeermesed. Leidub lapikuid, kuhikjaid, munajaid, ruljaid, aga ka käävjaid ja koonilisi teokodasid.

Kuna teo keha koosneb ühest jalast, on ta liikumise kiirus piiratud.

Aga sellest talle piisab, sest teod on oma toiduvalikus vähevalivad ja nad ei

pea eriti vaeva nägema sobiva toidu otsimisega. Vaenlaste eest kaitseb neid tugev koda või paksem limakiht. Limakihi eritamine on vajalik ka liikumiseks, mistõttu on tigude liikumisviis ühtlasi väga energiakulukas. Võimaluse korral kasutavad nad jõu säästmiseks teiste tigude limajälge.

Lima tekitamiseks vajab teo keha palju vett. Seetõttu on tigusid märja ilmaga rohkem liikumas. Limal on lisaks liikumistee libestamisele ka liimimise ülesanne: nii võimaldab lima teol mööda siledat taimevart või puutüve ülespoole liikuda ja sinna tükiks ajaks kinnituda.

Lagundajad, keda paljud söövad Kuna teod vajavad elupaigaks parajalt niisket kõdurikast varjulist kohta, eelistab suurem osa teoliikidest elupaigana metsa. Metsaökosüsteemis on nad olulised lagundajad, toitudes varises leiduvatest kõdunevatest taimeosadest ja neil kasvavatest seentest ning taimede või kivide pealt kraabitud vetikatest, bakteritest ja samblikest. Tänu tigudele lagundatakse ja peenestatakse varist ja surnud puitu, aidates kaasa huumuse moodustumisele.

Teod omakorda on toiduks lindudele ja imetajatele. Teokodade jäänuseid on leitud pea kõigi imetajaliikide maost – tõenäoliselt on sel toidulisandil roll luustikku tugevdada. Lindudele on teokojast saadav kaltsium oluline munade ehitusmaterjal. Kevaditi võib metsas käies lei-

UUDO TIMM

Sulgsuulane.

CHRISTIAN KOITVE

metsaelu

Sulgsuulase tüüpiline asend puutüvel.

VIIO AITSAM

VIIO AITSAM

Nälkja muna ja värske nälkjabeebi.

Kojaga tigude munad on sarnased.

Teomunad on enamasti kobaratena, kus 20–50, mõnikord isegi üle 100 muna.

da nn sepikodasid, kus mõne kivi ümber on suuremas koguses katkiseid teokodasid. Linnud, tõenäoliselt rästad on seal käinud endale toidulisa hankimas.

Mõned näited liikidest Parajalt niisketes segametsades tunnevad ennast hästi sulgsuulased, keda võib kõige sagedamini leida lehtpuude tüvedelt. Nende pikkus on kuni 19 mm, nii et palja silmaga hästi nähtavad.

Sulgsuulaste hulka kuulub ka põliskeermetigu (Bulgarica cana), keda peetakse eriti väärtuslike metsade võtmeliigiks. Eestis on teda leitud peamiselt vanadest niisketest laane- ja salumetsadest.

Selle liigi olemasolu viitab teiste haruldaste vähemärgatavate liikide võimalikkusele selles piirkonnas. Tigu ise on kantud ohustatud liikide nimistusse.

Piklik-kääbustigu (Carychium tridentatum) on üks neist, kelle paljunemiseks on määrava tähtsusega jämeda lamapuidu olemasolu. Lamapuit pakub tigudele kaitset kiskjate ja tuule eest ning hoiab niiskustaset samamoodi nagu kõdukiht, mille paksus (vanemas puistus alati paksem) on teoliikide esinemise oluline näitaja.

Veel üks põnev liik, kes armastab just vanu loodusmetsi, on ogatigu (Acanthinula aculeata). Tema koda on omapärase kujuga ning kaunistatud justkui ogakujuliste jätkedega, mis on nähtavad suurendusklaasi abil. Kuna tema elupaik on pigem kõdus ja kõdupuidus ja suurus vaid 2 mm, siis niisama metsas jalutades teda kahjuks näha ei saa.

Suur osa teoliikidest veedab varises kogu päevase aja ja mõned ei välju sealt ka öösel, kuna seal valitseb stabiilne mikrokliima. Lisaks niiskuse hoidmisele kaitseb varis tigusid talvel madalate temperatuuride eest, eriti talveune perioodil. Enamik tigusid talvituvad kuni 10 cm sügavusel mullas.

UUDO TIMM

Teod ja looduslik kaltsium Kojaga teod vajavad koja ehitamiseks kaltsiumi. Juba 1990. aastate alguseks oli olukord mujal Euroopas happevihmade mõjul kujunenud selliseks, et metsa­ elustikul ei olnud pinnasest võimalik enam piisavalt kaltsiumi kätte saada – happeline õhusaaste põhjustab pinnase ülemistest kihtidest Ca väljauhtmist.

Uuringud on näidanud, et metsades pesitsevate värvuliste pesitsustulemused sõltuvad maismaatigude kui loodusliku kaltsiumiallika esinemisest ning metsalindudel sagenema hakanud munadefekte ja sigimiskäitumise hälbeid põhjendatakse oluliselt vähenenud tigude arvukusega. Linnumunade koor ei saa pinnase vaesestumise tõttu areneda piisavalt tugevaks, mis omakorda põhjustab linnupoegade suremust ja metsalindude arvukuse olulist langust.

Eestis ei ole happevihmad seni teadaolevalt olnud suureks probleemiks.

Kuna aga ligi 40% Eesti metsadest on kaetud happelisel mullal kasvavate männikutega, on otstarbekas nendel aladel pilk peal hoida. Sellest tulenevalt käivitati Eestis metsatigude seireprogramm.

Rootsi metsa kunstliku lupjamise eksperimendi eeskujul jõudis meilgi ellu metsade lupjamise projekt. Selle jaoks valisime Pikasilla männiku katselapi, kus on alates 1996. aastast tigusid seiratud. Lupjamata kontrollalalt ei leitud ühtegi tigu, aga lubjatud alal kujunes tigude arvukus 8 aastaga juba salumetsadega samale tasemele, kuigi esindatud oli vaid mõni liik. Positiivne tulemus tõestas, et sel viisil on võimalik kehva pinnast neutraliseerida.

Tigude eluks on vajalik ka pinnase piisav niiskusesisaldus. Soodsalt niisked ilmastikutingimused mõjutavad neid just nende sigimisperioodil ja kasvamise algjärgus, mil tigu kaitsev limakiht on eriti tundlik välismõjutuste ja kuivamise suhtes.

Mitmel teoliigil on ebasoodsate (liialt kuivade) perioodide üleelamiseks kujunenud kohastumus. Mõnel liigil (rulltigu) on näiteks kaaneke koja avause sulgemiseks, mõnel on koda väga paksust materjalist või kaetud karvakestega (karustigu, harjastigu).

Suur-seatigu.

PIRET KIRISTAJA

Nn sepikoda, kus linnud on hankinud endale vajalikku toidulisa. sinu mets

september 2O19

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis ANDRA HAMBURG

• Euroopa meistrivõistlused Männikul. 28.-30. juunil toimusid Männiku jahilasketiirus Euroopa meistrivõistlused kombineeritud jahipraktilises laskmises (kombi). Võistluste kirkamad karikad ehk meeskondliku tiitli viisid koju sloveenlased, teise koha hõivasid Itaalia ja kolmanda Soome laskurid. Üldse kokku osales 157 võistlejat, kes olid tulnud Eestisse 15 riigist. Eesti jahilaskuritest oli võistlustules 11 sportlast. Eestlased saavutasid meeskonna arvestuses (Tauno Tamm, Tauri Tamm, Rivo Poltimäe, Igor Homin, Kristo Lipp ja Kalvi Viidas) haavlilaskmises 4. koha ja kombis 6. koha.

Kõrgeima punktisumma (762) individuaalarvestuses kogus Tauno Tamm, kes saavutas üldarvestuses kõrge 11. koha.

• Jahimeeste 39. kokkutulek. See suve suursündmus toimus 12.–14. juulil Läänemaal vanal Kiltsi sõjaväelennuväljal, mis nüüd kuulub Kaitseliidu Lääne malevale. Kokkutuleku korraldaski Eesti jahimeeste selts koostöös Kaitseliiduga. Lennuväljale kogunes ligi 4700 jahimeest ja nende pereliiget. Peale jahinduslike võistluste oli tänavu rõõmustavalt palju tegevust – võistlusi, töötubasid jms – organiseeritud lastele, korraldajaks naiskütid, naiskodukaitse ja Studio Viridis. Eesti jahikoerte tõuühing organiseeris väikestele osalejatele võistluse „Laps ja koer”.

Kokkutuleku avamine Kiltsi lennuväljal.

28

sinu mets

september 2O19

• Noorte loodus- ja jahilaager Roostal. Eesti jahinaiste ja EJSi eestvedamisel ning Keskkonnainvesteeringute keskuse toel toimus 24.‒26. juulil Läänemaal Roostal esimene noorte jahindus- ja looduslaager. Kolm päeva kestnud laagris (ettevõtmise projektinimi oli „Jahi- ja looduslaager põhikooli II kooliastmele läbi pärandkultuuri ja praktilise tegevuse looduses”) oli lastele kokku pandud tihe programm. Laagris kohtuti jahikoertega, tehti demojahti modernse mobiilirakendusega Huntloc, tutvuti kohaliku ajaloo, jahitrofeede ja jahilaskmisega ning õpiti jahimehe põhitõdesid.

Laagri eestvedajad olid MTÜ Eesti Jahinaised eesotsas Livia Roometsa, Maria Põhako ja Tene Mäerannaga, kes juhendasid Roostal 27 loodushuvilist noort. Peamiselt 12–14aastased lapsed olid kokku tulnud Eesti erinevaist paigust.

• Tallinna loomaaia 80. sünnipäeval. Seltsi esindus oli kutsutud taas Tallinna loomaaia sünnipäevapidustustele. Töiselt – telkide ja töötubadega. Jahindusest, ulukitest, jahimeestest ja metsaelust rääkis looduse- ja jahimees Peeter Hussar, kellel olid kaasas ulukinahad ja pildid ulukijälgedest – huvilised said neid omavahel kokku sobitada. Jahisaadustest (sulgedest, luudest, hammastest, kihvadest) aitas jahinaine Maria Põhako oma praktilises töötoas meisterdada ilu- ja tarbeesemeid.

• Kogu pere metsapäev. 24. augustil korraldasid erametsaliit ja Erametsakeskus Rakvere kirikupargis kogu pere metsapäeva. Kohal olid mõistagi ka jahimehed: Rakvere jahindusklubi, MTÜ Eesti Jahinaised ja vibuklubi Mägilased.

Oli võimalus huvilistele rääkida jahinduse olemusest tänases maailmas.

Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak ja Peeter Hussar olid kaasa toonud väikese valiku trofeesid, ulukinahku ja topiseid ning mõned ajaloolised jahirelvad. Peeter Hussar, kes on elanud Lahemaal Sagadis ligi nelikümmend aastat, rääkis pealaval oma kogemustest retkejuhina, muu hulgas ka sellest, kuidas nüüd on võimalik Lahemaal näha, mis toimub 50 aasta jooksul metsas, mis majandusmetsast on üle viidud loodusmetsaks. Näiteks Oandu metsarajal saab vaadata, kuidas mets on saanud nii vanaks, et kukub pikali.

JAANUS VAIKSOO

ANDRA HAMBURG

Jahisarve puhujate vennaskond kokkutulekul.

Riho Alep ja Margus Käärma vibuklubist Mägilased ärgitasid proovima plokkvibu.

Maria Põhako õpetas jahisaadustest ehteid valmistama ja vibuklubi Mägilased pakkus rahvale võimalust proovida plokkvibuga laskmist.

EJS Vt ka www.ejs.ee

teated

Eesti Erametsaliit teatab Looduskaitsepiirangute talumise tõttu tekkinud kahju peaks riik omanikule hüvitama.

KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Erametsatelk jahimeeste kokkutulekul. Osalesime suvel Kiltsi lennuväljal toimunud jahimeeste kokkutulekul.

Korraldasime metsaviktoriini, rääkisime metsa istutamisest ja metsaühistutest ning koostöökohtadest jahimeestega. Täname jahimehi sooja vastuvõtu ja Eesti jahimeeste seltsi kutse eest, järgmine aasta jälle!

• Korraldasime kogu pere metsapäeva. 24. augustil toimus juba kolmandat korda kogu pere metsapäev – metsamajandajate kokkutulekust välja kasvanud kogupereüritus, mis toimub igal aastal mulluse parima metsamajandaja kodumaakonnas. Rakvere kirikupargis toimunud metsapäeval käis tuhatkond külalist, kellele pakkusime metsaga seotud tegevust ja ka mõnusat kultuuriprogrammi. Metsaomanike jaoks oli kõige populaarsem koht metsaomanike telk, kus sai omavahel metsaasju arutada ja loenguid kuulata.

• Parim metsamajandaja 2019. Tänavu anti parima metsamajandaja tiitel Harjumaa metsaomanikule ja Vardi metsaühistu liikmele Ardi Allikmetsale. Teise koha sai Martin Kõdar (Ühinenud Metsaomanikud, Viljandimaa) ja kolmanda koha Martin Kalk (Metsanduse Arendamise Ühing, Põlvamaa). Kõiki konkursil osalejaid tunnustati oma metsa hoolsa ja jätkusuutliku majandamise eest.

Stihli ja Loodusajakiri MTÜ väljapandud auhinnad andis üle keskkonnaminister Rene Kokk. (Vt lähemalt lk 4–5.)

• Tegime ettepaneku maksusüsteemi muutmiseks.

Augustis saatsime rahandus-, keskkonna- ja maaelu­ ministrile ettepaneku muuta maksusüsteemi. Et soodus­ tada väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsi majandama, võiks füüsilisest isikust metsaomanikele ja FIEdele anda võimaluse metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulust maksustamis­ perioodil 5000 eurot maha arvata.

• Märgukiri omandikitsenduste hüvitamise regulatsiooni täiendamiseks. Saatsime maaelu- ja keskkonnaministeeriumile ettepaneku välja töötada reeglid kahju hüvitamiseks juhul, kui kaitse alla võetud mets hävineb. Kui metsaga kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on olnud oluliselt piiratud ja piirangute kehtivuse ajal on mets hävinenud, on tegemist kinnisasja omaniku varalise kahjuga.

• Metsaomanike ebavõrdne kohtlemine peab lõppema.

Augustis saatsime taas kirja keskkonna-, maaelu- ja rahandusministrile metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks. Väljaspool Natura alasid asuva piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist piirangute hüvitamisel on nentinud nii keskkonna- kui maaeluministeerium ning sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Tegime kirjas ettepaneku planeerida väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevate piiranguvööndite omanikele makstava toetuse summa kas 2020. aasta riigieelarvega või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

• Planeeringutes kaasa rääkimiseks tuleb endast märku anda. Kohalikes omavalitsustes on käsil üldplaneeringute tegemine. Oleme pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses üldplaneeringute koostamisega, kuid paraku sellest ei piisa, et omanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud.

Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/huvide-kaitse/ planeeringud.

• Petised himustavad eakate metsa. Levib petuskeem, millega on üritatatud elektriliinide rajamise ettekäändel eakamate metsaomanikega kiirustades metsatehinguid sõlmida ja lõpuks nendelt mets välja petta. Tegelikult kavandatakse uusi liine üld- või detailplaneeringuga, millest maaomanikud peaksid juba varakult teadma.

Elektriliinide rajamisel sõlmitakse omanikuga notariaalne servituudileping, milles on kirjeldatud mõlema poole õigused, kohustused ja talumistasu maksmise alused.

Kui keegi soovib metsaomanikuga uute liinide rajamise eesmärgil ja kiirustades metsatehinguid sõlmida, tasuks omanikul kindlasti info üle kontrollida ja vajadusel metsaühistust nõu küsida.

• Uus töötaja. Alates augustist alustas erametsaliidus keskkonnanõunikuna Kertu Kekk, kes tegeleb peamiselt PEFC rühmasertifikaadi haldamise, metsaomanike koolituste ja kommunikatsiooniteemadega. Kertu on erametsanduses alates 2013. aastast ja töötas varem Erametsakeskuses kommunikatsioonijuhina.

Kristel Pern otsustas pärast kümmet aastat erametsaliidu meeskonnas enda jaoks uusi väljakutseid leida. Täname teda senise töö eest ja soovime edu!

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

september 2O19

29

teated

Metsaühistu annab nõu Sügis on õige aeg kevadel või varem istutatud metsakultuuri hooldamiseks.

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku neist on välja läinud, võiks kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus Istutatud puutaime konkurendid on rohttaimed, mis kasvavad kiiremini ning võivad jätta puukese valguse- ja toidunap­ pusesse. Kui puutaim jääb talvel lume tõttu mahakooldunud rohu alla, võib ta lämbuda või saada hiirtest kahjustatud.

Inimesel tuleb seetõttu väikesi puid aidata. Tähtsaim töö on nende ümbert rohu niitmine või tallamine. Eelkõige vajavad seda valgusnõudlikud mänd

ja kask. Tavaliselt puhastatakse taime ümbrus rohust u 30 cm raadiuses. Rohutõrje vähendab ka seenhaigusega nakatumise või putukakahjustuste ohtu.

Kui noorendikus on kuni meetri kõrguseid kuuski, siis tasub madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) külmakahjustuse vältimiseks jätta kasvama mõned lehtpuud, mille võrastik takistab soojuse väljakiirgamist.

Männikultuuris tasub hooldusel raiuda täielikult välja kõik kasvama hakanud haavapuud, kuna haab vahendab männile haigusi (männi-pigiroostet).

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda toetust. Küsi nõu lähimast Metsaühistust!

Valgustusraie Veidi vanemates noorendikes tuleb teha valgustusraiet, et tulevikus kasvaks seal just selliste puudega mets, nagu metsaomanik soovib. Lisaks saavad kasvama jäetavad puud nii roh-

kem valgust ja toitaineid. Valgustusraiet planeerides tuleb võttes arvesse nii metsa kasvukohatüüpi kui puuliike.

Valgustusraieealine puistu (5–20aastane) on tavaliselt väga tihe – hektaril võib kasvada isegi kuni 50 000 puud!

Kõik puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo on aeglane.

Raiel tuleks jätta kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud ning just soovitud puuliigid.

Soovitame jätta kasvama üks puu 2–3 m² kohta.

Valgustusraiega langetatud puud võib jätta langile või välja vedada. Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril.

Metsaühistu aitab Nõu saamiseks, vajalike tööde planeerimiseks ja tegemiseks pöördu lähima Metsaühistu poole – www.metsauhistu. ee/kontaktid.

Eesti metsandus jättis sügava mulje...

Meie metsandusest räägivad teiste riikide metsandustudengid.

S

uvel korraldas Eesti metsaüliõpilaste selts rahvusvahelise metsandustudengite sümpoosioni, mis on üleilmse metsandusüliõpilaste assotsiatsiooni IFSA aasta tippsündmus.

Ligi sada tudengit 40 riigist külastasid kahe nädala vältel RMKd, Lahemaa rahvusparki, maaülikooli, kaevandusmuuseumi, Elistvere loomaparki ja mitut metsandusettevõtet.

Amanubo Amos, IFSA president, Uganda: Mulle jäi hämmastav mulje siinse metsasektori töökorraldusest. Märkimisväärne on, et Eestis kasutatakse puidutöötlemisel ära pea kogu materjal

30

sinu mets

september 2O19

ilma tootmisjääkideta. Esile tõstmist väärib ka sektoris kasutatav tehnika ja ekspordivõimekus. Minu jaoks on see märk metsanduse efektiivsusest ja jätkusuutlikkusest. Olen kindel, et kõik sümpoosionil osalejad õppisid tänavu Eestis palju ja võtsid siinsest metsandussektorist koju kaasa positiivsed emotsioonid.

Daniel Guerra, IFSA, Costa Rica: Eesti on võrrel­des Costa Ricaga täiesti erinev riik. Kliima ja loodus on teistsugused, ma ei kohanud näiteks ühtegi looma ega taime, kes ka meil olemas oleks. Samuti erineb metsade majandamise praktika – kui Costa Rical saab mets raieküpseks 8–25 aastaga, siis Eestis kulub 60–100 aastat.

Mulle meeldib, kui mitmekülgselt Eestis puitu kasutatakse: toodetakse küttegraanuleid, puiduõlisid, suveniire,

isegi kikilipse. Kõige üllatavam oli mulle, et Eestil kui väga lühikest aega iseseisev olnud riigil on tugevam metsandussektor kui riikidel, kes on metsi majandanud oluliselt pikemalt.

Barbara Öllerer, IFSA, Austria: Kahe nädala jooksul saime hea ülevaate sellest, kuidas siin metsasektor toimib. Lageraied ja uute metsade istutamine tundub olevat kõige levinum praktika ja kuigi see on nii suures osas maailmast, on see minu jaoks ebatavaline – Austria metsaseadused seavad prioriteediks metsade loodusliku uuenemise.

Sellest hoolimata on Eesti innovatsiooni ja efektiivsuse tase sektorisiseselt väga silmapaistev. Eriti mõjusad olid hästi arenenud puidutöötlemine ja puidukasutuse ulatus ehituses.

EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS

ametlik info

Metsanduse arengukava koostamise hetkeseis KRISTEL JÄRVE keskkonna­ ministeeriumi metsaosakonna juhataja

E

nne, kui stsenaariumitest rääkida, kirjeldan, mis vahepeal – pärast seda, kui aprilli Sinu Metsas ilmus arengukava koostamist tutvustav kirjutis – on toimunud.

Tegemist on olnud palju. Koos on käinud arengukava (ametlikult metsanduse arengukava aastani 2030, lühend MAK2030) eelnõu koostamist juhtiv juhtkogu ja ka huvirühmad laiemalt, sealhulgas rahvakogulaadne ühendus metsakogu.

Metsakogu kohtumised Metsakogu kutsusime kokku selleks, et juhtkogu ja organiseeritud huvirühmade kõrval saaksid arengukava koostamises kaasa rääkida ka need isikud, kes juba kaasatud organisatsioonidesse ei kuulu.

Kokku osales metsakogu märtsi lõpus ja aprilli algul toimunud kohtumistel 46 inimest. Koos arutati arengukava algatamise ettepanekus toodud probleeme ja need arutelud olid viljakad – kokku tehti üle 100 lahendusettepaneku.

Ka osalejate tagasiside oli hea – inimesed mõistsid osapoolte ja huvide paljusust ning teema keerukust.

Metsakogus esitatud ettepanekud liikusid edasi järgmisesse etappi, huvirühmade aruteludesse, kus neid olid esitamas ja kaitsmas kaks metsakogu esindajat.

Huvirühmade arutelud Huvirühmade laiemaks kaasamiseks korraldasime maikuus kuuel päeval hu-

virühmade arutelud. Seal osalesid nii juhtkogus esindatud organisatsioonid kui ka metsakogu ja teised huvirühmad. Enne kohtumisi saatsid huvirühmad kirjalikult omi ettepanekuid, millisena metsanduse arengut nähakse. Saadud ligi 700 ettepanekut süstematiseerisime ja arutelud võisid alata.

Aruteludesse panustati hulk aega ja kannatust ning kokkuvõttes leidis enamus osalisi, et selline formaat suurendab nende valmisolekut leida konsensus. Sõnastati üle 300 ettepaneku, mille seas nii ühis- kui ka eriarvamusi. Just nende põhjal hakati suvel koostama metsanduse arengustsenaariumeid.

KUST SAAB LISAINFOT? • Metsanduse arengukava koostamise kogu info on avalik ja selle leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee.

• Arengustsenaariumeid esitleb ministeerium kõigile huvilistele ka avalikul seminaril oktoobri lõpul. Kuupäev on selgumas.

Koostamisel on neli erinevat stsenaariumi ja peamiselt konsensuslikel ettepanekutel põhinev baasstsenaarium, mis käib kõigi neljaga kaasa. Esimene tööversioon stsenaariumitest on valmimas.

Viimase lihvi sellele annab teadlaste töötuba, kuhu oleme palunud nii juhtkogus kui stsenaariumite kirjutamises seni osalenud teadlasi.

Arengustsenaariumite kirjutamine Praegu olemegi etapis, kus kogu senise protsessi jooksul laekunud ja läbi arutatud ettepanekute põhjal ning koostöös teadlastega käib stsenaariumite koostamine.

Strateegilisi arengustsenaariumeid on vaja, et oleks alus, mille põhjal kokkuleppeid sõlmida. Nende koostamiseks võtsime appi nõustamisettevõtte PricewaterhouseCooper’i ja neli teadlast – ökoloogia, sotsiaalmajanduse, kultuuri ja metsanduse valdkonnast. Lähtekohaks oli, et stsenaariumid peaksid olema realistlikud, jätkusuutlikud ja seega ka valitavad ning et sisulise raamistiku moodustavad peamiselt huvirühmade arutelude tulemused, kuid vajadusel saavad teadlased neid ka täiendada.

Mõjude hindamine Oleme algatanud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise koos muude oluliste mõjude hindamisega. Praeguseks on riigihange töö teostaja leidmiseks lõppenud ja valmistatakse ette keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. See töö lõpetatakse paralleelselt MAK2030 eelnõu valmimisega.

VIIO AITSAM

Praegu on lõpusirgel strateegiliste arengu­ stsenaariumite koostamine.

Sügisel saab näha arengukava koostamise esimesi vilju – tulevikustsenaariumeid...

Mis edasi saab?

Pärast teadlaste töötuba saadame stsenaariumite esimese tööversiooni juhtkogule arvustada. Seejärel täiendame versiooni ja oktoobri lõpus esitame lõplikud arengustsenaariumid juhtkogule – seekord juba sisuliste valikute tegemiseks. Paremaks otsustamiseks esitame ka arengustsenaariumite mõjude analüüsi.

Aasta viimastel kuudel valibki juhtkogu välja ühe stsenaariumi (vajadusel seda täiendades), mille põhjal koostame MAK2030 eelnõu. Seda arutab ja täiendab juhtkogu 2020. aasta algul. Seejärel lõpetatakse keskkonnamõju strateegiline ja muude oluliste mõjude hindamine ning järgneb tavapärane eelnõu menetlus. Hiliskevadel esitame eelnõu Vabariigi Valitsusele. sinu mets

september 2O19

31

ERAMETSKESKUS

ametlik info

Projektirahvas õppereisil Sloveeniasse.

Erametsakeskus lööb kaasa mitmes välisprojektis Hetkel osaleme partnerina kahes rahvusvahelises projektis, kuid ka kolmas on kohe algamas.

P

rojekti, mille nimi Baltic ForBio, kaasrahastatakse Euroopa Liidu programmi „Interreg Baltic Sea Region 2014–2020” abil. Projektis osalejad on Läänemere-äärsete riikide metsandusvaldkonna teadus- ja uurimisasutused ning organisatsioonid, kes esindavad metsaomanike, metsatööstuse ja

-ettevõtete ning energiaettevõtete huve.

Osaleb 13 partnerit kuuest riigist – Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust ja Saksamaalt. Baltic ForBio eesmärk on suurendada Läänemere-äärsetes riikides puidu kasutust taastuvenergiaallikana.

Metsatöödest jääb tihtipeale maapinnale vedelema suurel hulgal raietegevuse ülejääke, mida võiks kasutada hoopis energia tootmiseks. Projekti tulemusena töötatakse välja tasuvad ja jätkusuutlikud metsaraiemeetodid, juhend- ja õppematerjalid raidmete ning vähekõlbliku puidu kasutuselevõtuks.

Lisaks valmivad tänavu sügiseks geoinfosüsteemi platvorm ja andmebaas, mille abil saab hinnata piirkonna biomassi potentsiaali. Projekt kestab järgmise aasta septembrini.

2018. aasta septembris käivitus Erasmus+ rahvusvaheline projekt Network of knowledge for efficient private forests (lühend Net4Forest; nimetus tõlkes tõhusa erametsanduse alane teadmiste võrgustik), mille juhtpartner on Sloveenia metsandusinstituut ning lisaks Eestile on kaasatud ka partnerid Lätist, Rootsist ja Hispaaniast. Net4Forest eesmärk

Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse Edaspidi saab seda toetust küsida vaid metsaühistu kaudu.

MARIS TÕNURI Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

M

etsa uuendamise toetuse järgmine taotlustähtaeg on 2. detsembril, sügisese taotlusvooru eelarve on pool miljonit eurot. Ühtlasi on tegemist viimase korraga,

32

sinu mets

september 2O19

mil metsaomanik saab Erametsakeskuselt toetust taotleda otse – 2020. aastast käib taotlemine vaid läbi metsaühistute.

Metsaühistu poole tasub pöörduda aga juba tänavu, sest nende kaudu taotlust esitades on toetuse määr kõrgem.

Kuigi nii erametsaomanikule kui ühistule on taotlustähtaeg 2. detsembril, tasub ühistule oma soovist teada anda aegsasti, sest viimasel hetkel nende poole pöördudes ei pruugi andmed enam ühistaotlusesse jõuda.

Metsa uuendamise toetusega toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist, metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.

Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Toetuse määrad metsaühistule on maapinna ettevalmistamiseks ja metsauuenduse hooldamiseks kuni 96, metsataimede soetamiseks ning istutamiseks kuni 400 eurot hektari kohta. Erametsaomanikule on toetusmäärad poole väiksemad.

Metsaühistule peaks toetussoovi korral teada andma, milliste tööde eest toetust küsitakse, kus töid tehti (kinnistu katastritunnus ja eraldiste numbrid), tööde pindala ja omaniku andmed. Taimede soetamise ja istutamise korral on olulised ka puuliik ning info, kellelt taimed osteti. Metsakultuuri hooldami-

ametlik info

ERAMETSAKESKUS

taotlustähtaeg se korral tuleks ära märkida kultuuri rajamise aasta, mõned metsaühistud võivad soovida teavet ka sellest, millal täpsemalt hooldustöid tehti.

Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva.

Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Kõigi Erametsakeskuse vahendatavate toetuste taotlemise tingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www. era­mets.ee või kohalikust metsaühistust.

Soome ja Eesti koostööprojekt edendab soojaäri Lõpusirgel on Eesti ja Soome soojusenergiaja metsandusekspertide koostöös kolm aastat kestnud VISU projekt.

JUHA VIIRIMÄKI

on koolitada metsandusnõustajaid ja metsaomanikke.

Idee on aidata metsaomanikel võtta vastu võimalikult professionaalseid otsuseid ja anda neile teadmisi metsade tulusama majandamise kohta.

Projektis korraldatakse õppereise, mis on peamiselt suunatud osalevate maade metsandusnõustajate ja metsaomanike väljaõppeks ning kogemuste vahetamiseks. Praeguseks on toimunud õppereisid Sloveeniasse ja Rootsi. 2020. aastal korraldatakse õppereisid Katalooniasse, Lätti ja Eestisse.

Lisaks koostatakse metsamajandamise käsiraamat, juhendmaterjal, õppematerjalide kogumik ja tutvustatakse parimate tavade näiteid. Õppepäevadel esitletakse neid sihtgrupile ja koolitusmaterjale avaldatakse nii projektipartnerite (kaasa arvatud Erametsakeskuse) kodulehel kui ka muude sidekanalite kaudu. Projekt kestab 2021. aasta augustini.

Hiljuti tuli positiivne otsus Horizontal Nordplus projekti rahastamise kohta. Nordplus projekti idee on e-õppe kaudu koolitada metsaomanikke, metsandusnõustajaid ja -ettevõtjaid. Selle projekti juhtpartner on Norrast (Forestry Extension Institute) ning lisaks Eestile on projektipartnerid veel Lätist, Soomest ja Rootsist.

Projekt läheb käima tänavu varasügisel ja kestab 2021. aasta augustini.

V

ISU (VIro-SUomi) projekti eesmärk on edendada puitkütustel baseeruvat soojaettevõtlust ning seonduvat maapiirkondade tööhõivet, elujõudu ja säästvat metsamajandamist. Süsinikuneutraalse puiduenergia tootmise ja kasutusega panustab projekt kliimamuutuste ennetusse.

Projekti jooksul tehti energiaauditeid Suure-Kõpu ja Mooste mõisate hoonetele, sh nõustati puithakkel katlamajade kavandamist ja ehitamist. Auditititega seonduvalt vahetati oskusteavet soojusettevõtlusest, energiasäästust ja -tõhususest, energia- ja ohutusnõuetest ning energiatõhusast rekonstrueerimisest. Lisaks loodi uusi koostöövõrgustikke, korraldati nii Eestis kui Soomes teemapäevi, seminare ja õppereise ning osaleti messidel.

Näiteks korraldati tänavu märtsis Viljandimaal Suure-Kõpu mõisa juures puiduenergiapäev, kus osales 25 eksponaati. Kohale toodi tutvustuseks puiduhakkureid, puulõhkumise masinaid, erinevaid saage ja miniharvester. Metsamajandamisega seotud teavet jagasid Soome Metsakeskus, SA Erametsakeskus, Eesti Maaülikool ja Põhja-Sakala vald. Puude lõhkumise meisteroskusi demonstreeris olümpiavõitja Juha Mieto, kes suusatas 1976. aastal Innsbruckis Soomele olümpiakulla.

Aprilli lõpus tõi projekt aga Tartu Maamessile 50 osalejat Soomest, kelle hinnangul on Baltimaade suuri-

Olümpiavõitja Juha Mieto on just lõhkunud puid Kõpu puiduenergiapäeval.

Fotol on ka Irje Möldre ja emeriitprofessor Väinö Poikalainen.

mal maaelumessil puiduseadmed hästi esindatud.

VISU projekti peamised sihtrühmad on maa- ja metsamajanduse praktikud, tööstus- ja energiaettevõtted, kohalikud omavalitsused, haridusasutused ja nõuandvad organisatsioonid Eestis ja Soomes. Projekti tulemustest saavad kasu soojusettevõtted, puidu­ energiatehnoloogia ettevõtted ja seadmete valmistajad.

VISU eestvedajad on Thermopolis Oy, Soome Metsakeskus ja Seinäjoe ametikõrgkool. Eestist osalevad projektis aktiivselt Väinö Poikalainen ja Lembit Lepasalu ettevõttest Teadus ja Tegu OÜ ning Suure-Kõpu ja Mooste ettevõtted. Projekti tegevusi on Eestis aidanud kavandada ja korraldada Eugen Kokin ja Peeter Muiste Eesti Maaülikoolist, Kadri-Aija Viik ja Tiit Kosenkranius metsaühistust Ühinenud Metsaomanikud ning SA Erametsakeskus.

ERAMETSAKESKUS sinu mets

september 2O19

33

ametlik info LOODUSKAITSE

METSAKORRALDUS

Lendorava kaitse meetmetest on kasu olnud Tänavune seire on näidanud, et lendoravate asustatud elupaikade arvu langus on peatunud ja pöördumas tõusule. Mullu oli teada vaid 46 asustatud leiukohta, aga nüüd on neid 71.

Siiski ei anna see alust arvata, nagu olekski lend­ orava asurkond nüüd heas seisus – varem kohtas neid mujalgi Eestis, aga praegu käib jutt ikkagi vaid Virumaast (haldusreformi tulemusel jääb osa lendoravate alast nüüd ka Jõgevamaale). Sealgi on jätkuvalt muret näiteks sellega, et lendoravate levila on killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad pika vahemaa tõttu võimelised suhtlema. Väiksemates asurkonnaosades on ilmnenud sugulusristumist.

Asustatud kohtade arvu tõusule Kirde-Eestis on kaasa aidanud metsaraiepiirangud elupaikades ja ka see, et vahepeal isolatsioonis olnud ja tühjaks jäänud elupaikade vahele on hakanud tekkima taas ühendus ehk noor mets, mida lendoravad saavad liikumiseks kasutada.

Uusi leiukohti on muu hulgas riigimetsas RMK kujundatud liikumiskoridorides ja nn astmelaudadel, mis näitab et RMK tegevus on olnud tulemuslik.

Metsa on saabunud laserajastu Keskkonnaagentuur võtab statistilise metsainventuuri (SMI) proovitükkide täpsemaks mõõtmiseks kasutusele maapealse laserskänneri ehk lidari.

Tulemuseks on väga tihe kolmemõõtmeline punktandmestik, millest on võimalik arvutada täpsemalt puude ja okste mõõtmeid.

Hetkel on käsil masina testimine. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Allan Simsi sõnul on esimesed kokkupuuted aparaadiga olnud positiivsed: „Laserskänner mõõdab kuni 2 000 000 punkti sekundis ja kuni 130 m kaugusele. Ühel objektil olevate punktide tihedus sõltub selle kaugusest skännerist – 10 m kaugusel oleval objektil on punktide vahekaugus 3 mm.”

Kuna laser „ei näe” objektide taha, on metsas asuval proovitükil vaja teha mõõtmisi mitmest erinevast kohast. Ühel 10meetrise raadiusega proovitükil tehakse u 15 mõõtmist, mille peale kulub kokku aega paarkümmend minutit. Ühel proovitükil mõõdetav andmestik sisaldab u 300 000 000 fikseeritud lidarpunkti, mis võimaldabki edaspidi arvutada metsade tagavara veelgi täpsemalt.

Allikas: keskkonnaamet

PUIT Valga Puu ja maaülikool alustasid pikaajalist koostööd Graanul Invest gruppi kuuluv Valga Puu ja maaülikool allkirjastasid juulis kümneaastase koostööleppe, millega Valga Puu asub toetama lehtpuupuistute selektsiooni ja majandamise teadusprojekti. Ettevõtte huvi on teadlaste abil rajada oma põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatele söötis maadele kiirekasvuliste puuliikide istandused.

Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tulluse juhitav töörühm on juba aastaid teinud katseid kiirekasvuliste lehtpuudega Eesti kliima- ja mullatingimustes. Töörühm on uurinud väheväärtuslikele põllumaadele rajatud kiirekasvuliste lehtpuuistandike produktsiooni, elurikkust, süsiniku sidumise võimet ja ökonoomikat. Pikaajaliste katsete tulemused on olemas arukase, hübriidhaava ja sanglepa kasvatamiseks.

Metsamajandusettevõte Valga Puu soovib rajada Lõuna-Eestisse haiguskindlad ja heade tüveomadustega metsaistandikud, kuna ettevõttel on maaüksusi, mille koosseisus olevatele söötis maadele ei ole seni olnud head rakendust.

Valga Puu juht Andres Olesk arvab, et plantatsioonilisel metsandusel on Eestis tulevikku. Ligi pool maailma tööstuslikult kasutatavast puidust tuleb puupõldudelt ja see on ainus reaalne alternatiiv ka meil, kui kaitsemetsade osakaal jätkuvalt kasvab.

Allikas: Eesti Maaülikool

34

sinu mets

september 2O19

Järvselja kuningmännist tehtud 3D laserskänningu järel avaneb pärast arvutiekraanil selline pilt.

TAVAD Rabapäev ja Eesti looduse päev 1991. aastal sai Šotimaalt alguse komme tähistada juulikuu viimasel pühapäeval rahvusvahelist rabapäeva. Keskkonnaministeerium kutsus tänavu juulis taas meilgi kõiki loodushuvilisi avastama neid meie ürgseid kooslusi. Eestis on alles u 3000 km² süsinikku siduvaid sookooslusi, kus igal aastal seotakse igal hektaril keskmiselt tonn süsinikku.

Rabad on seega tähtsad kooslused ka kliimamuutuste leevendajatena.

Augustis tähistati meil Eesti looduse päeva. Algatus augusti kolmandal nädalavahetusel sellist päeva tähistada pärineb eelmisest aastast seoses EV100 ettevõtmistega.

Allikas: keskkonnaministeerium

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Vääriselupaikade pindala riigimetsas ja erametsas maakonniti 1746 Harju 363

1456 Hiiu 183

312 Lääne 167

1188 Rapla 365

2158 Lääne-Viru 771

2O2O Ida-Viru 169

715 Järva 122 725 Jõgeva 76

1579 Saare 12O8

4138 Pärnu 489

1372 Viljandi 228

1O59 Tartu 86 461 Põlva 24

2O812 Kokku 4651

977 Valga 222

9O6 Võru 177

Vääriselupaigad • On alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Tavaliselt on need mõne hektari suurused.

• On eriti tähtsad majandatavates metsades loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks.

• On riigimetsas ja munitsipaalmetsas kaitse all kohustuslikult, kuid erametsas siis, kui metsaomanik sõlmib riigiga vastava kaitselepingu.

• Vabatahtliku kaitse lepingu korral riik kompenseerib omanikule saamatajääva puidutulu.

• Tänavuse märtsikuu seisuga oli keskkonnaameti andmeil erametsades lepingutega kaetud 3O8 vääriselupaika 515 hektaril. Keskkonnaagentuuri andmeil on erametsades vääriselupaikade pind kokku 4651 ha (sh ka alad, mis on juba kaitse all mõne muu kaitsekorraga).

• Lepinguid sõlmitakse vääriselupaikade puhul, mis ei ole kaetud mõne muu kaitsekorraga (nt püsielupaik või kaitseala).

• Lepingu sõlmimise soovi korral tuleks pöörduda keskkonnaametisse. Lepingu allkirjastamist korraldab Erametsakeskus.

PS: Sertifitseeritud metsades tuleb tavaliselt vääriselupaika kaitsta ka siis, kui selleks lepingut sõlmitud ei ole.

FSC sertifikaat arvestab siin veel ka potentsiaalsete väärispaikadega, mida riigi andmebaasist ei leia.

Sinu Metsa saab ka koju tellida Metsa õppeleht

Allikas: keskkonnaagentuur, vääriselupaikade andmebaasi põhjal; Kaardi põhi: https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=147867O

VEP pindala riigimetsas, ha VEP pindala erametsas, ha

• Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee