Sinu Mets õppeleht juuni 2020

Nr 59 METSA ÕPPELEHT

Juuni 2O2O

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Telefon

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

Metsamaaparandustööde toetus

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

14 6

Sisukord

18

METSAOMANIK

22 20

4 Kuuse-kooreüraskit ohjeldab metsaomaniku tark tegevus 6 Valmis üraskikahjustuste ärahoidmise juhend 6 Muudatusi metsaregistri kasutamisel 6 Erametsaomanikud said täiendava tulumaksusoodustuse 8 Metsakuivendus on piirkonniti hädavajalik 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Mis väärtegusid mullu metsas toime pandi?

11 Kuidas Covid-19 erametsandust mõjutab?

21 Aasta tegelased 2020 22 Ökoloogilise tasakaalu vähetuntud kindlustajad

JAHIMEES

TEATED

12 Enne ja pärast pandeemia esimest lainet 14 Metskitsejaht tegi rekordi 15 Ulukikahjustused riigimetsas on vähenenud 16 Seakatkuteenuste uus leping on sõlmitud 17 Kogemus: kuidas Tšehhi seakatkust vabaks sai?

METSAELU

Metsa õppeleht

18 Kogemus: kuuse-kooreürask Kesk-Euroopa kuusikutes 20 Aasta orhidee 2O2O on soo-neiuvaip Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Kaljo Voolma – kuuse-kooreüraskid koore all

24 Eesti Jahimeeste Seltsis 25 Erametsaliit teatab 26 Metsaühistu annab nõu 27 Lageraielangid väiksemaks ja kaitsealadele linnurahu

AMETLIK INFO

28 Otsitakse parimat metsamajandajat 28 Suvesse jääb kolm metsandustoetuste vooru 29 Luua metsanduskool ootab uusi õpilasi 30 Uudised

27 sinu mets

juuni 2O2O

3

metsaomanik

Kuuse-kooreüraskit ohjeldab metsaomaniku tark tegevus Üraskikolle kuusikus.

Üraskitõrje peamine eesmärk on hoida nende arvukus nii madal, et nad ei hakkaks ründama kasvavaid puid.

KALJO VOOLMA metsaentomoloog, Eesti Maaülikooli emeriitdotsent

K

uuse-kooreürask (Ips typographus) on kuusega seotud putukate seas suurima majandusliku ja ökoloogilise mõjuga. Euroopas metsakahjustusi põhjustavatest teguritest ületavad teda vaid tormid ja metsatulekahjud.

Metsaökosüsteemis on üraskitel täita mitu olulist funktsiooni. Eelkõige seisneb nende ökoloogiline roll vanemate ja nõrgestatud puude elimineerimises, millega nad parandavad allesjäävate puude kasvutingimusi ja teevad ruumi uue metsapõlve tekkeks. Kuuskede esmaasustajana juhatab kuuse-kooreürask sisse puidu lagunemise protsessi, valmistab ette elupaiga teistele surnud ja kõdu-

4

sinu mets

juuni 2O2O

4 X KALJO VOOLMA

nevast puidust toituvatele putukatele ja mikroorganismidele, kes selle protsessi lõpule viivad ning orgaanilise materjali uuesti looduse aineringesse saadavad. Üraskid ise on toiduks parasiit- ja röövputukatele, lindudele ja teistele loomadele, aitavad kaasa lestade, ümarusside, seente ja teiste organismide levimisele.

Massilise paljunemise korral on nad suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet. Metsa kasutuse seisukohast tähendavad üraskikahjustused puitmaterjali ja selle kvaliteedi kadu, aga ka metsa mittepuiduliste väärtuste alanemist, sh mõju metsa puhkemajanduslikule jm kasutusele (näiteks kuivanud puude ohtlikkuse tõttu suletud matkarajad Saksamaa rahvusparkides).

Tõrjevõtteid tunti juba ammu Üraskikahjustused ja nende vältimise abinõud on pälvinud tähelepanu juba üle 300 aasta. Neist on kirjutatud paljudes metsanduslikes ja putukaid käsitlevates raamatutes sajandite tagant tänapäevani. Mõned tänapäevalgi aktuaalsed üraskitõrjevõtted on teada ammustest aegadest. Näiteks juba aastal 1707 anti Saksimaal üraskite noore põlvkon-

na hävitamiseks korraldus värskelt asustatud üraskipuud kohe raiuda ja koorega materjal, kui võimalik, metsast eemaldada või kohapeal koorida ja koored põletada (Abhandlung über die Wurmtroknis, 1787, lk 62). Mahukas peatükk integreeritud üraskitõrjest sisaldub ka kõige uuemas, möödunud aasta lõpus Austrias ilmunud kuuse-kooreüraskit käsitlevas raamatus (Der Buchdrucker: Biologie, Ökologie, Management, 2019, lk 116–155). Selles on esitatud üraskite ohjamiseks järgmised abinõud: • Stabiilsete, kasvukohale sobivate segapuistute kasvatamine.

• Üraskite sigimiseks sobiva materjali (värske tormikahjustuse) õigeaegne metsast eemaldamine või koorimine.

• Metsa seisundi jälgimine (seire) värskete üraskiasustuste õigeaegseks avastamiseks.

• Värskelt asustatud seisvate üraskipuude õigeaegne raie ja eemaldamine metsast või koorimine.

• Üraskite arvukuse vähendamiseks metsas püünispuude ja feromoonpüüniste kasutamine.

• Täpse arvestuse pidamine üraskite leviku ja kahjustuste üle.

• Puistute kahjustuskindluse tõstmine, kuuse osatähtsuse vähendamine

metsaomanik puistute koosseisus ja üraskite looduslike vaenlaste soodustamine metsamajanduslike võtete abil.

Põhjalikult on üraskitõrje ja kuusikute kaitse võimalusi, sh metsamajanduslikke meetmeid, käsitletud Venemaal ilmunud raamatus kuuse-kooreüraskist ja kuusemetsade kuivamisest (Короедтипограф и усыхание еловых лесов, 2010, lk 114–120). Soovitusi üraskite tõrjeks ja kahjustuste vältimiseks on toodud ka mitmes eestikeelses metsakaitse õppe- ja käsiraamatus ning artiklis.

Tähtis on tegutseda õigel ajal Üraskitõrje peamine eesmärk on hoida ohtlike üraskite arvukus metsas nii madal, et nad ei hakkaks ründama kasvavaid puid. Olude paranedes suudavad ka ajutiselt nõrgestatud puud edaspidi kosuda ja oma vastupanuvõime taastada. Oskuslikult korraldatud üraskitõrje aitab seega säästa kasvavat metsa, eelkõige vanemaid kuusikuid.

Kõik üraskitõrjeabinõud puudutavad üksnes tooreid, äsja asustatud, vigastatud või nõrgestatud puid, kuivanud puudel metsakahjurid ei sigi. Nõrgestatud või äsja surnud (murtud, langetatud) puu on üraskitele sobivaks elupaigaks ainult ühe põlvkonna vältel, järgmine generatsioon peab leidma endale juba uue sigimispaiga. Hilinenud tõrjeraied (kui üraskid on puult lahkunud) ja kuivanud puude raiumine on üraskitõrje seisukohast asjatud. Üraskitõrjemeetmed on efektiivsed üksnes siis, kui neid rakendatakse õigel ajal, mis on sõltuv ilmastikust ja üraskite arengust. Õige aja selgitamise eeldus on üraskite fenoloogilise arengu jälgimine. Üraskite püüdmiseks ja lendluse dünaamika jälgimiseks on juba 40 aastat kasutusel feromoonid ja eri tüüpi feromoonpüünised. Väga tähtis on kevadsuvel (mais-juunis) esimese üraskipõlvkonna järglaste metsast eemaldamine, mis oluliselt vähendab edasisi kahjustusi. Talvitunud üraskite (vanemate põlvkonna) asustatud puul areneb noor põlvkond, kes on suuteline asustama 20 uut puud, nende järglaskond juba 400 puud.

Otseste tõrjemeetmete efektiivne rakendamine on piiratud kitsa ajavahemikuga ja nõuab täpset kooskõla üraskite fenoloogilise arenguga. Hilinenud raietel tõrjeefekti pole, need on vajalikud üksnes kahjustatud puidu kasu-

Kuuse-kooreüraski käigumuster kuuse koore all.

Kuuse-kooreüraski tõugud ja nukud koore all – õige aeg üraskitõrjeks.

Kuuse-kooreüraski noormardikad koore all – efektiivne tõrjeaeg on juba möödas; need puud võiks veel kohapeal koorida, kuid koored tuleb kokku koguda ja koos noormardikatega hävitada.

tamiseks. Praktikas jääb tormimurru, püünispuude ja värskelt asustatud seisvate üraskipuude õigeaegne eemaldamine metsast pahatihti logistiliste probleemide taha.

Arvestada tuleb kohalike oludega Pikaajalisem mõju üraskite ohjamisel on metsanduslikel meetmetel. Metsade majandamine mõjutab metsade seisundit, sealhulgas ka üraskikahjustuste esinemist ja levikut. See mõju võib olla nii positiivne, metsade seisundit parandav, kui ka negatiivne, metsakahjustusi soodustav. Nii on puhtkuusikute laialdane kultiveerimine Kesk-Euroopas suurendanud üraskikahjustuste ohtu. Kuusepuistute kasvatamisest loobumisega kaob ka kahjustuste probleem. Põhjamaistes oludes ei ole kuusest loobumine siiski mõeldav. Majandusliku tähtsuse kõrval on kuusel oluline roll ka metsa elurikkuse seisukohast. Soome entomoloog Uunio Saalas on kirjutanud kaks paksu köidet kuuse mardikatest (Die Fichtenkäfer Finnlands, 1917, 1923), milles nimetab 341 kuusel esinevat mardikaliiki.

Segapuistutes on üraskite hulgisigimise oht seda väiksem, mida rohkem

on teisi puuliike kuuse kõrval, mida tormikindlam on puistu ja mida elujõulisemad on puud. Regulaarne majandamine vähendab üraskitele vastuvõtlike puude arvu ja suurendab allesjäävate puude vitaalsust. Teatud tingimustes (ebasobivamates kasvukohtades, puhtpuistutes) on otstarbekas alandada kuuse raievanust. Vältima peab puistute liigset hõrendamist, üle 70aastastes kuusikutes on hooldusraied ebasoovitavad.

Tänapäeva ökoloogilises metsakaitses tuginetakse eelkõige kohalike tingimustega kooskõlas olevatele metsamajanduslikele meetmetele. Kesk-Euroopas või mujal lõunapoolsetes piirkondades soovitatavad majandusvõtted (kasvõi näiteks püsimetsanduse põhimõtted) ei pruugi olla asjakohased laiaulatuslikuks kasutamiseks põhjamaistes oludes. Teatud tingimustes ja väiksemas mahus võib neid muidugi rakendada, aga nagu mineviku kogemused on näidanud, ei päästa see üraskikahjustuste eest. Nii nagu püütakse säilitada metsade liigilist, geneetilist ja struktuurilist mitmekesisust, on asjakohane ka mitmekesiste majandamisvõtete kasutamine.

Vt ka lk 6 ja lk 18–19 sinu mets

juuni 2O2O

5

metsaomanik

Valmis üraskikahjustuste ärahoidmise juhend

K

eskkonnaministeerium koostas kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks ja praegustest kahjustustest ülevaate saamiseks tegevuskava. Selle alusel on ministeeriumi ja spetsialistide koostöös valminud ka üraskijuhend erametsaomanikele.

Nii tegevuskava kui ka erametsaomanike jaoks koostatud juhendi viited leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee/et/uudised/valmis-uraskikahjustuste-arahoidmise-kava-ja-juhendmaterjal.

Seitsmeleheküljelises juhendis on õpetatud, kuidas kuuse-kooreüraski olemasolu ära tunda, kuidas kahjustusi vältida ja vähendada ning mida ette võtta, kui kahjustus on ulatuslik.

Muu hulgas on ära toodud tabel, kus kuuse-kooreüraski kahjustuste hindamise ja metsakaitseliste võtete rakendamise hinnangulised ajad. Hin-

nangulised on ajad sellepärast, et üraskite tegevus sõltub palju ilmastikust, mis aastati on erinev. Tänavu on ürask liikvel pigem hilinenult.

Näitena valik tegevusest, mis Sinu Metsa ilmumise hetkel veel päevakorral: • Püünispuude langetamine II põlvkonna jaoks – eeldatavalt 15. juuni kuni 1. juuli.

• Feromoonpüüniste paigaldamine II põlvkonna jaoks – 25. juuni, üraski lendluse algus.

• II põlvkonna värskelt asustatud puude raie ja kokkuvedu laoplatsile – eeldatavalt 15. juuli kuni 31. august.

• Püünispuude kokkuvedu laoplatsile – eeldatavalt 15. juuli kuni 31. august.

• Metsamaterjali väljavedu laoplatsilt – esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15. septembril.

SM Vt ka lk 4–5

ÜRASKIPÜÜNISEID

Muudatus Muutub andmete registrisse kandmise kord ja täpsustatakse kasutajate õigusi.

KRISTEL JÄRVE keskkonna­ ministeeriumi metsaosakonna juhataja

K

eskkonnaministeerium on teinud ettepaneku muuta metsaressursi arvestuse riikliku registri (metsaregistri) põhimäärust kahes põhimõttelises küsimuses. Esiteks saab metsakorraldusettevõte edaspidi metsaregistrisse inventeerimisandmeid

Erametsaomani Metsast teenitud tulu on 5OOO euro ulatuses aastas maksuvaba.

M

Lihtne pudelpüünis.

Eestis toodetud ristpaneelpüünis.

Püüniseid kasutatakse koos feromoondispenseriga, mis üraskeid ligi meelitab.

4 X KALJO VOOLMA

6

sinu mets

juuni 2O2O

Kast-pilupüünis.

Lehterpüünis.

etsaomanike kauaoodatud maksusoodustus sisaldus koroonaviiruse mõjusid leevendavas nn kriisipaketis, mille Riigikogu aprillis vastu võttis. Erametsaliidu ettepanekul tehtud seadusemuudatuse eesmärk on vähendada väikemetsaomanike metsamaa müüki ja motiveerida omanikke oma metsi ise majandama. „Riigikogus vastu võetud maksusoodustus muudab metsaomanike maksustamise õiglasemaks ja annab neile lisamotivatsiooni oma metsas ise toimetada. Majanduse elavdamiseks nii eriolukorra ajal kui pärast selle lõppemist on oluline, et eluks vajalike asjade tootmine hoogustuks. Metsast saadav puit on igapäevaselt vajalik nii toodete tootmiseks kui ka elatise ja töö andjana. Seadusemuudatus vähendab ka ohtu, et kriisist väljudes hakatakse kinnistuid hoogsamalt müüma,” kommenteeris erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Omandireformis tagastatud maa müügi korral kehtib metsaomanikele

metsaomanik

si metsaregistri kasutamisel esitada üksnes metsaomaniku nõusolekul ja teiseks täpsustatakse registri täisandmete kasutajate ringi.

Esimese muudatusettepaneku on teinud keskkonnaministeerium seetõttu, et esineb juhtumeid, kus metsakorraldaja on metsa inventeerinud ja inventeerimisandmed metsaregistrisse kandmiseks esitanud omaniku teadmata. (Tõsi, omanikul on olnud võimalus tagantjärele reageerida ja teha avaldus andmete kustutamiseks.) Kuigi neid juhtumeid on vähe, peame oluliseks, et omaniku tagaselja tema omandit puudutavate andmete käsitlemine ei oleks võimalik.

Vajadusele metsaregistri pidamise reegleid muuta juhtis ministeeriumi tähelepanu ka erametsaliit, tõstes esile juhtumeid, kus agressiivsed metsaostjad on

metsaomanikele helistades teatanud, et nende metsa andmeid on metsaregistris uuendatud ja aeg on hakata raiet tegema.

Ka sai näiteks Hiiumaa suurt avalikku meelepaha pälvinud metsapettus alguse just metsaregistris andmete uuendamisest – pärast seda esitati võltsitud metsateatis ja raiuti metsa omaniku teadmata.

Metsaregistri teine kavandatav muudatus puudutab erametsaomanike andmetele juurdepääsu. Ühtlasi täpsustatakse, millistel juhtudel saab andmeid kasutada metsakorraldusettevõte, millistel metsaühistu või näiteks Erametsakeskus. Metsakorraldusettevõttel on vaja algandmeid kasutada metsa inventeerimiseks, metsaühistul metsaomaniku nõustamiseks ja Erametsakeskusel erametsanduse toetuste haldamisel.

Selguse loomiseks tegimegi ettepaneku kinnitada, millistel juhtumitel on metsaomanike huvides võimalik andmeid kasutada lihtsustatud korras. See ei tähenda, et automaatselt on õigus vaadata ja alla laadida kõiki metsaregistri andmeid – kasutada tohib ainult neid andmeid, mida on vaja määruses sõnastatud eesmärkidel.

Täisandmete kasutusõiguse saavate asutustega sõlmitakse metsaregistri kasutuslepingud, kus sätestatakse nii andmete kasutamise õigused kui ka rikkumisega kaasnevad sanktsioonid. Ühtlasi on täisandmetele ligipääsu õiguse saanud isikuid võimalik tuvastada ja nende tegevust metsaregistris, sh andmete vaatamist, on võimalik kontrollida.

nikud said täiendava tulumaksusoodustuse maksuvabastus, kuid samal maal metsa majandades teenitud tulult tuli seni tulumaksu maksta. Nüüd Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus annabki igal aastal metsa majandamisest teenitud tulust 5000 euro ulatuses maksuvabastust.

Tulu hulka saab arvestada ka looduskaitsepiirangute eest saadud Natura hüvitise, sellega võrdsustas Riigikogu metsamaa kasutamisel puidu tootmise ja ökosüsteemsete teenuste pakkumise.

Riigikogu metsanduse toetusrühma juht ja endine Kohila metsaseltsi eestvedaja Heiki Hepner rääkis, et metsaomanikud on sellist seadusemuudatust ammu oodanud. Seetõttu katsus ta ka tänastele kolleegidele maksusoodustuse tähtsust selgitada. „Kriisiaeg toob probleemid halastamatult alasti välja ja nende lahendamist ei ole võimalik edasi lükata. Mul on hea meel, et suur osa mu kolleegidest mõistsid, kui oluline on, et omanikud toimetaksid oma metsa ja maaga ise, mitte ei müüks seda võõrastesse kätesse.

Era­metsaomanike lai ring on meie riigi majanduse ja julgeoleku vundament ja nüüd on see veel tugevam,” ütles Hepner.

MUUDATUSED • Tulumaksuseaduse 21. aprilli muudatusega leevendati metsatulu maksustamise reegleid tagasiulatuvalt alates 2020. aasta algusest. See tähendab, et täiendavat maksuvabastust rakendatakse 2020. aasta tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 30. aprilliks 2021.

• Seaduse § 37 täiendati lõikega 11, mille kohaselt võib füüsiline isik talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud metsamajandamisega seotud kulude mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

• § 37 lg 10 sätestatud maksustamise hetke valimise õigus kehtib ka edaspidi. Näiteks: metsaomanik sai raieõiguse müügist 2018. aastal tulu ja lükkas selle maksustamise edasi 2020. aastasse. 2020. aastal maksti metsaomanikule Natura 2000 erametsamaa toetust. 2020. aasta tuludeklaratsioonis liidetakse

sel juhul varem maksustamisele valitud summale juurde Natura 2000 erametsamaa toetus ning kogusummast lahutatakse maha täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot. Ülejäänud summa läheb maksustamisele.

• Samaväärse maksuvabastuse saab alates 2020. a tuludeklaratsioonist ka FIE, st et laieneb ja kasvab senine metsatulu maksuvabastus. FIEdesse puutuva muudatuse leiab seaduse § 32 täiendatud lõikest 41: oma kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud ettevõtlusega seotud kulude mahaarvamised, saab maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Muutmata kujul säilib FIE-le seaduse § 32 lg 4 sätestatud täiendav mahaarvamine omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulule kuni 2877 eurot.

Allikas: maksu- ja tolliamet

ERAMETSAKESKUS, EESTI ERAMETSALIIT sinu mets

juuni 2O2O

7

metsaomanik

Metsakuivendus on piirko Uus metsapõlv liigvees ei kasva.

LAURI AAVIK projekteerija

M

etsamelioratsioon ehk metsakuivendus on metsamajanduslik võte, millega parandatakse metsamulla hapnikuga varustatuse tingimusi ja juhitakse liigne vesi kraavide abil suublatesse (jõgedesse, järvedesse, merre). Eestis tarvitatakse laialt ka mõistet metsaparandus, mis sisuliselt on laiem. Metsaparanduse alla liigitatakse lisaks ka metsa väetamine, uuendamine, mittemetsamaade metsastamine, kaitsemetsade ja kaitsemetsaribade rajamine. Metsa väetamine on Eestis keelatud. Mittemetsamaade sihipärast metsastamist ei toimu – selle töö teeb hetkel loodus ise.

Maa kuivendusega on tegeldud meil alates sellest ajast, kui tekkisid esimesed päriseks ostetud talud. Tsaariajal ja vabariigi esimestel aastakümnetel talud üldiselt metsamaad ei kuivendanud, vaid põlde ja heinamaid, sest need alad olid tootmismaad. Praegu erametsadest leitavad kraavid on peamiselt need, mis on rajatud endistele, nüüdseks metsastunud põllu- ja karjamaadele.

Enamasti vanad labidakraavid Enamus Eesti erametsades paiknevatest kraavidest on käsitsi kaevatud. Need kaevati 0,8–1 m sügavad, kohati – kui nt oli vaja suuremast künkast läbi kaevata – ka sügavamad. Kui vanad talukraavid kaardistada ja kanda plaanile, siis näib esmapilgul, et mingitki seaduspärasust, mida näeb riigimetsas, pole. Talumees arvestas omal ajal, et tuleb kaevata võimalikult vähe, aga täpselt nii palju, et kraavivõrk maad kuivendaks. Kraavide asupaik valiti maaomandi kuju ja maapinna reljeefi järgi. Üsna tihti tuleb ette, et metsas on ammusest ajast väga tihe kraavivõrk. Kõiki

8

sinu mets

juuni 2O2O

Mõlemad kraavid on uued. Esimesel pildil on eeskujulik kraav, aga teise pildi kraavi nõlvad on olnud liig

kraave puhastada ei pruugi olla otstarbekas, sest tänapäevase tehnoloogiaga kaevatud kraavi kuivendusmõju on suurem kui kunagise madala labidakraavi oma.

Kindlasti peab arvestama, et tihedalt kraavitatud mets kipub metsa majandamist segama.

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide lisa 1 tabelis 21 „Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused” on näiteks liigniisketel savikatel muldadel angervaksa kasvukohatüübis kraavide vahekauguseks määratud 120– 180 m. Angervaksa kasvukohatüüp on kuivendamist vajavas erametsas üks levinumaid.

Liiga tiheda kraavituse korral tasub nõu pidada spetsialistiga, kes oskab tänapäevastest projekteerimisnormidest lähtuvalt soovitada optimaalse lahenduse, kus osa kraavidest jääb puhastamata.

Pinnas on piirkonniti erinev Meediast ja ka eravestlustest on jäänud kõlama, et maakuivendus ei ole tänapäeval normaalne, see on nõukogude-

aegne igand ja kraavid tuleks likvideerida või siis jätta looduse meelevalda. Paraku asub Eestimaa merelises kliimas, kus vett sajab taevast alla väga palju, aga ära aurab vähe. See tekitab olukorra, et kui kuivendusega ei tegele, siis maa viljakus väheneb, maa muutub liigniiskeks ja ühtlasi pole võimalik saada nii palju põllult toitu ja metsast puitu kui seni.

Eesti on nagu suurriik, kus pinnas idast läände ja põhjast lõunasse suurelt erineb. Mõnes paigas pole tõepoolest vaja mõelda kuivenduse peale, samas peab teisal kraave kaevama palju. Kui inimene, kes elab Põlva ümbruses liivastel pinnastel, kõneleb Vändra ümbruses rasketel savimaadel elavale inimesele, et maaparandust ei tohi teha, tekitab see kindlasti arusaamatust. Rasketel savimaadel pole kevadisel või sügisesel ajal võimalik traktorit kuivendamata metsa või põllule saata – upub sinna pori sisse ära.

Erineb ka kraavide seis Erametsades võib leida igasuguseid kraave, alates täissettinud ja praktiliselt

metsaomanik

onniti hädavajalik

FOTOD: LAURI AAVIK

MIKS METSAKULTUUR KUIVENDATUD PINNAL PAREMINI KASVAB?

ga järsud ja mulle on jäänud laiali ajamata. Pildid näitavad, kui tähtis on, kes istub ekskavaatori roolis.

olematutest kraavidest ja lõpetades niisugustega, mis toimivad hästi ja mille hoolduseks piisab vaid voolutakistuste eemaldamisest. Need viimased võivad olla rajatud nõukogude ajal kolhoosipõldude teenindamiseks.

Maaomanik saab palju teha oma kraavide ja truupide hooldamiseks. Arvestama peab, et truupidele ei tohi lasta peale kasvada puid ja võsa, mis rikuvad truubi. Eriti lõhub juurestik betoon­ truupe. Peale vajaduse ära raiuda truubi muldkehandile kasvanud võsa ja puud tuleb eemaldada truupide ette kogunenud risu. Truubi otsakuid tuleb jälgida, et need oleks korras. Kui kraavil on olemas rahuldav säng ja vesi sees voolab, siis piisabki voolutakistuste eemaldamisest ja võsa võtmisest.

Kui kraave korrastatakse toetuse abil, siis peab omanik arvestama, et tal on kohustus neid tulevikus ka hooldada. Näiteks 8 aasta pärast tuleks kraavilt võsa niita. Hea oleks, kui väike ekskavaator ka puhastaks kraavi põhja, aga seda saavad lubada endale rikkamad metsaoma-

nikud. Kui väikemetsaomanik hooldab eelpool kirjeldatud viisil oma kraave ja truupe, võib ta kindel olla, et tema väike kuivendussüsteem töötab pikalt.

Võimalus taotleda toetust Riigimetsas toimub süsteemipärane kuivendussüsteemide rekonstrueerimine, uuendamine ja hooldus, aga erametsas on see töö tihti teise- kui mitte kolmandajärguline. Põhjus on lihtne: töö on kallis ja tasuvusaeg inimpõlve jagu pikk.

Siiski tasub liigniisketes metsades kindlasti kraavide hooldus ette võtta. Kuivenduse mõju võib reaalses elus näha kohe, kui kraavide puhastamine ja kaevamine ajatada lageraiejärgsesse aega, mil rajatakse uut metsapõlve või külvab loodus metsa ise. Noorte puude kasv on siis hoogsam kui kraavitamata metsamaa puhul. Keskealistes, valmivates metsades kuivendus sellist nähtavat efekti ei saavuta, peale selle, et metsa majandamine on tänu kraavivõrgule ja truupidele hõlpsam.

Eesti vabariigis on ellu kutsutud met-

Pärast lageraiet suureneb metsapinnase veesisaldus oluliselt, sest suured puud imavad oma elutegevuseks suurtes kogustes vett ning nende mahalõikamisel see vesi enam äratarvitamist ei leia.

Kui midagi ette ei võta, võib pärast lageraiet selguda, et pinnase liigniiskuse tõttu uus puistu kasvama ei hakkagi.

samaaparanduse toetus, mida jagab Era­ metsakeskus. Oma olemasoleva kraavivõrgu uuendusel tasub väikemetsaomanikul seda kasutada. Eesti keskmine metsaomand on 10 ha suur, millel reeglina asub kuni kilomeeter kraave. Vahel võib seal asuda üks kuni kaks truupi.

Toetuse suuruseks võib tänavu kujuneda 1500–2500 eurot (taotleda võimalik kuni 10 000 eurot), kaasa arvatud uuendustööde kava koostamine (kuni 300 €) pluss tööde vastuvõtuakti koostamise tasu (100 €). Meeles peab pidama, et toetus on mõeldud ainult olemasolevate kraavide korrastamiseks – uusi kraave pole võimalik selle abil rajada.

Kui erametsaomanik võtab toetuse taotlemise ette, võib ta arvestada, et toetus katab tema kulutustest umbes poole. Vahel, kui kraavil kasvab väga tihe võsa või lausa mets, saab oskuslikul majandamisel arvestada ka väikese kasumiga (likviidne materjal katab mingil määral omaosalust). Kui kraavil kasvab vaid hõre võsa, tuleb omanikul arvestada suurema väljaminekuga.

Need eelnevad väited on pärit autori vestlustest metsaomanikega, kes on neid töid ellu viinud ning kulude ja tulude osas täpset arvestust pidanud. Tegemist on kasumliku ettevõtmisega, ent investeering on pikaajaline ja töö vilju naudivad järeltulevad põlved.

Vt metsamaaparanduse toetuse kohta ka lk 28–29

Vt ka infomaterjali „Metsamaaparandustööd”, mille Erametsakeskuse tellimusel on koostanud Eesti Maaparandajate Selts. Seda saab elektrooniliselt lugeda erametsaportaalist: www.eramets.ee Kasulik ja huvitav, Raamatud ja trükised. sinu mets

juuni 2O2O

9

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt

ENELI PÕLDVEER Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi nooremteadur

ERLIKO PÕLDVEER

Eriolukorrast hoolimata on metsateadlased teinud oma tööd endises tempos.

Maaülikooli metsamaja.

Turberaie- ja uuendusviiside mõju männitaimede kasvule Aina enam pakuvad kõneainet erinevad turberaieviisid, milles nähakse lageraiemeetodiga metsamajandamisele alternatiivi. Maaülikooli doktorandi ja Tornator Eesti OÜ keskkonnajuhi Martin Tishleri eestvedamisel uuriti Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, kuidas turberaied (aegjärkne, veer- ja häilraie) ja hariliku männi uuendusviisid (avajuursed ja potitaimed, seemnete külv, looduslik uuendus) mõjutavad puude varajast kõrguskasvu ja ellujäämist (Tishler jt 2020).

Katsealasid seirati kuue aasta vältel.

Selgus, et vana metsa turbe all kasvavad männid kõige jõudsamalt veerraie puhul – kuue aasta jooksul keskmiselt 1,5 ± 0,3 m, mis on võrreldav lageraielangi istutuse kasvuga. Aegjärkse ja häilraie katsealal olid puude kõrguskasvud vastavalt 47% ja 35% väiksemad. Suurima ellujäämistõenäosusega (89%) olid veerraie langile istutatud avajuursed männitaimed. Nii looduslik uuenemine kui ka seemnete külv võivad tagada turberaiealade piisava taastumise, kuid puude kõrguskasv võrreldes poti- ja avajuursete taimedega oli oluliselt madalam.

Uurimistulemustest järeldati, et peamiselt juurkonkurentsi tõttu kasvavad männid häil- ja aegjärksel raiel märkimisväärselt halvemini kui veerraiel, mis on oma olemuselt kitsas lageraie. Samal katsealal võrreldakse ka taimestiku mitmekesisust eri turberaieviiside korral ja

10

sinu mets

juuni 2O2O

uuritakse edasist turberaiete majandusökoloogilist dünaamikat.

Raiejäätmete kasutamine taastuva energiaallikana Viimastel aastatel on aina enam hakatud küttepuule lisaks kasutama küttematerjalina ka raiejäätmeid. Nende eemal­damisel langilt on metsamajanduses omad eelised, näiteks võimaldab see piirata metsakahjurite levikut, korrastatud raielank on silmale meeldivam vaadata ja hea õnne korral saab jäätmete eest lisatulu teenida. Kurvits jt (2020) hindasid Järvselja õppe- ja katsemetskonnas tehtud uurimuses hariliku männi, hariliku kuuse, arukase ja sanglepa raielankidele jäävate raiejäätmete kogust ja kvaliteeti. Selgus, et raiejäätmed on arvestatav energiaallikas. Kõige suurem kogus hektarile (29 t, kuivmass) ja ka kõige suurema energiasisaldusega (365 GJ/ha niiske, 585 GJ/ha kuiva materjali korral) olid arukase raiejäätmed. Samas produtseerisid need ka suurimat tuhakogust (0,3 t/ha). Kõige suurema kütteväärtusega olid okaspuujäätmed (~14 MJ/kg niiske, ~20 MJ/kg kuiva materjali korral).

Metsa muutuste tuvastamine aerolaserskanneriga Metsades toimuvatest muutustest on mõned aeglased ja teised võrdlemisi kiired, mõned on inimese põhjustatud ja teiste põhjuseks on looduse kulg. Kõiki muutusi võimaldavad tuvastada kor-

duva aerolaserskaneerimise (ALS) andmed. ALS andmed koosnevad maapinnalt ja taimestikult tagasi peegeldunud impulsi peegeldustest, mille asukoht ruumis on x, y, z telgedel teada ja mis seeläbi moodustavad kolmemõõtmelise punktipilve.

Arumäe jt (2020) tegid maa-ameti korduvaid ALS andmeid kasutades uuri­muse, tuvastamaks metsades toimunud inimtekkelisi häiringuid ja puude kõrguse kasvu. Uuring tehti Põhja-Eestis, Aegviidus, kus 870 vaatlusalust puistut. Puistutes tehti harvendusraie enne ALS mõõtmist, kahe mõõtmise vahelja ka pärast korduslendu. Harvendusraie tulemusel muutub puistu võrastik hõredamaks ja piisavalt suure raiekraadi korral suudab ALS Arumäe jt (2020) uuringu tulemuste näitel sarnaseid võrastikumuutusi tuvastada. Puude kõrguskasv oli harvendatud ja harvendamata puistutes sarnane.

Viidatud allikad Arumäe, T.; Lang, M.; Laarmann, D. (2020). Thinningand tree-growth-caused changes in canopy cover and stand height and their estimation using low-density bitemporal airborne lidar measurements – a case study in hemi-boreal forests. European Journal of Remote Sensing, 53 (1), 113−123.

Kurvits, V.; Ots, K.; Kangur, A.; Korjus, H.; Muiste, P. (2020). Assessment of load and quality of logging residues from clear-felling areas in Järvselja: a case study from Southeast Estonia. Central European Forestry Journal, 66 (1), 3−11.

Tishler, M.; Tullus, T.; Tullus, A.; Jäärats, A.; Lutter, R.; Lundmark, T.; Tullus, H. (2020). Effects of shelterwood method and plant stock type on the early growth and survival of pine seedlings in regeneration stands under hemiboreal conditions. Scandinavian Journal of Forest Research, 1−11.

metsaomanik

Mis väärtegusid mullu metsas toime pandi?

AAVO SEMPELSON keskkonna­ inspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor

2

019. aastal registreeris keskkonnainspektsioon 57 metsaõigusnormide rikkumist*. Kontrollide ja tuvastatud rikkumiste suhe oli kaitstavatel aladel tulundusmetsast suurem.

Kaitstavatel aladel oli ka suurem tähelepanu.

Enamlevinud rikkumised kaitstavatel aladel olid: lubatust suurem lageraie;

aegjärkse raie täiuse viimine alla normi; raied püsielupaigas ja sihtkaitsevööndis, säilikpuude nõutavast väiksem maht, liigikaitsest tulenevad nõuete rikkumised.

Tulundusmetsas oli raienormide rikkumistest kõige rohkem harvendusraiel raiejärgse rinnaspindala viimist lubatust madalamale või ületati sanitaarraiel metsateatisega raiuda lubatud mahtu.

Oli ka raieõiguseta raieid (raiega mindud üle kinnistu või eraldise piiri); majandamisenõuete rikkumistest eelkõige sõitmisi metsas väljaspool teid; raieks metsateatise esitamata jätmisi (raied üle 20 tm).

Keskkonnale tekitati raietega kahju kokku 15 korral, sh 9 juhul tulundusmetsas ja 6 juhul kaitstavate alade met-

sas (neist 2 raiet kaitsealuse linnuliigi püsielupaigas). Keskkonnakahjuga juhtumite arv on viimasel kolmel aastal püsinud sisuliselt samal tasemel.

Raienormide rikkumiste põhjal alustas inspektsioon 4 kriminaalasja (tegu oli metsa lubatavast hõredamaks raiumisega harvendusraie ja aegjärkse raiega ning lubatust suurema raiega kaitsealal). Lisaks on 2 olulise keskkonnakahjuga metsaraie kriminaalasja politsei menetluses (sh paljuräägitud Hiiumaa juhtum). *Metsaseaduse rikkumised ei ole inspektsiooni statistikas esireas. Näiteks kalanduses registreeriti väärteomenetlusi 441, jäätmevaldkonnas 232, looduskaitses 228.

Suures plaanis eriolukord ei vähendanud, vaid elavdas metsaomanike tegevust.

Ühishankega ostetud metsataimede jagamine eriolukorra tingimustes.

METSAÜHISTU

Kuidas Covid-19 erametsandust mõjutab?

E

rametsaliidu andmeil hakati pärast viiruseepideemia eriolukorra kehtestamist metsaühistutes märkama, et paljud metsaomanikud, kes varem oma metsa vastu huvi ei tundnud või näiteks olid seni tellinud metsaistutust jms ühistust, olid nüüd huvitatud ise oma metsa majandamisega tegelemisest.

Keeruliseks ja eriettevalmistusi nõudvaks osutus metsataimede laialijagamine seal, kus taimi ühiselt telliti. Näiteks kesk­ühistu Eramets, kes vahendas metsaomanikele tänavu kevadel 3,6 miljonit taime. Taimede jagajad kasutasid maske-näovisiire ja kindaid ning neile, kes kogustele järele tulid, et need laiali viia, määrati kellaaegasid, et ei tekiks inimeste suuremaid kogunemisi. Turvaliselt tuli korraldada üle 800 otsekontakti.

Oli omanikke, kes tellisid taimi juurde (istutasid rohkem), kuid samas oli ka üksikuid, kes taimedest loobusid, kuna

ei näinud võimalust eriolukorra tingimustes nende istutamist korraldada.

Korraldati siiski ka istutustalguid, kus teadlikult hoiti pikivahet ja järgiti hügieeninõudeid. Ühistute suhtlus metsaomanikega käibki üsna laialt e-kanalite kaudu, eriolukorras suleti kontoreid. Nüüd on uue asjana kontorites käte desinfitseerimise vahendid ja vajadusel kasutatakse suhtlemisel visiire või näomaske. Väga heaks kiidetakse Erametsakeskuse seatud võimalust, et Natura toetuse taotlemisel võimaldati kontaktivaba taotle-

mist (konsulendi kaudu).

Iga suhtlust tuli eraldi planeerida, kui oli aeg tuludeklaratsioone esitada, milleks paljud metsaomanikud kasutavad ühistu konsulendi abi.

Takistatud on olnud ühisettevõtmised (nt õppepäevad). Kõige rohkem muret tekitab, kuidas korraldada metsaühistute üldkoosolekuid, mida on seetõttu ka edasi lükatud. Näiteks kui ühistus on üle tuhande liikme, ei ole üle interneti korraldatavad koosolekud mõeldavad Pealegi on palju metsaomanikke, kes arvutit ei kasuta.

SM sinu mets

juuni 2O2O

11

jahimees

Enne ja pärast pandeemia esimest lainet Jahimehed, metsamehed ja põllumehed on muu ühiskonnaga võrreldes teistmoodi positsioonil.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

C

ovid-19 epideemiast tulenevalt peavad nii mitmedki ettevõtjad oma tegevust muutma ning paljudel ettevõtetel on eksistentsi- ja identiteediprobleemid. Loodusressursside säästlikel kasutajatel, nagu jahi-, metsaja põllumehed, on asi veidi teistmoodi.

Loomulikult tuleb ka meil oma tegevus kriitiliselt üle vaadata, sellest ei pääse, aga suures pildis tuleb see meile kasuks. Meil on tugevad eeldused oma asjaga edasi minna.

Kohalik tootmine ja kohalik ressurss Globaalprotsessid, nagu linnastumine, kliima soojenemine, reostuse kiire kasv, kasvavad joogiveeprobleemid, nõuavad kogu inimkonnalt oma ökoloogilise jalajälje vähendamist. Jahindus kui valdkond pakub siin lahendusi. Jahipidamine kasutab n-ö taastuvat ressurssi ja kui seda teha säästlikult, siis ökoloogiline jalajälg on olematu. Meil oleks vaja kogu oma tegevuses rakendada senisest enam teadliku ja säästliku kasutuse põhimõtteid, samuti looduskaitseprintsiipe.

Selge on see, et kohaliku toidu tootmine ja töötlemine, mis baseerub põllumajandusel, tuleb senisest enam tähtsustada. Samuti ka metsamajandus ja metsa kõrvalkasutus. Seda nõuavad nii

12

sinu mets

juuni 2O2O

riigi toiduga varustamise julgeolek, endaga toimetulek kui ka keskkonnaaspektid. Mida rohkem me suudame Eestis ise toitu toota ja mida väiksema ökoloogilise jalajäljega seda teeme, seda kindlam on tulevik.

Ka jahipidamine annab arvestatavates kogustes väärtuslikku toitu, millele kohalik töötlemine annab lisaväärtust juurde. Meil on veel palju kasutamata ressursse ja võimalik on kohapeal loodust kahjustamata saada veelgi enam ja mitmekesisemat toorainet, mis on nii ehk nii meile eluks vajalik. Siis ei peaks toiduaineid nii palju importima.

Kriis äratas ununenud väärtuste taju Kindlasti on aeg üle vaadata ka praktilise looduskaitse põhimõtted. Looduse kaitsmine ei tohi olla ainult kitsa grupi tegevus, vaid kogu elanikkonna elustiil. Täna on tekkinud vastasseis ja polariseerumine, kust edasi ei ole võimalik minna. Üks osa elanikest nõuab agressiivselt ja kompromissitult osa taastuva ressursi (ka puit) kasutamise lõpetamist ja teine pool selle jätkamist.

See toob tüli kogukonda ja ei aita kuidagi edasi. Vaja on mõistlikkust ja ratsionaalsust.

Kui on häda käes, siis tegelikult kogukond või vähemalt osa ju oskabki ratsionaalselt ja mõistlikult käituda. Pärast eriolukorra kehtestamist sõitsid paljud, kellel see võimalus oli, loodusesse – maale, kus on hõredam asustus, puhas vesi, kohalik toit jms. Võeti endale kanu, et saada mune ja liha. Sellega mindi nii hoogu, et saadaval tibud said riigis otsa.

Tuletati meelde, kuidas ahju ja pliidi alla tuld teha ja seal toitu valmistada. Elu ja elamise ununenud väärtused said selgeks, kui häda oli käes.

Nüüd, kui see häda hakkab (vähemalt seekord) taanduma, soovivad pal-

Covid-19 mõju jahind ja jahimeeste tegevus • Eripiiranguid otse jahindusele on kehtestatud üksikutes riikides.

• Jahimeestele on kehtinud riigi üldised eriolukorra reeglid.

SUURBRITANNIA: Jahipidamine keelatud, v.a ulukitõrjeks põldudel jms. Jahimehed on kogukondades abiks. On annetatud haiglatele ulukiliha.

HOLLAND: Jahitunnistuste pikendamine häiritud.

Jahivastased soovisid jahi keelustada, aga ministeerium lükkas ettepaneku tagasi.

BELGIA: Jahipidamine keelatud Flandria aladel. Valloonia piirkonnas jaht lubatud vaid kahjustuste vähendamiseks.

SAKSAMAA: Sissesõidukeeld Mecklenburg-Vorpommernisse.

Lubatud vaid individuaalne jahipidamine. Ära on jäetud kõik jahinduslikud kohtumised.

TŠEHHI: Jahipidamine on aktiivsem.

On muretsetud metsloomade pärast, sest metsas liikujaid on rohkem ja paljudel on koerad kaasas.

PRANTSUSMAA: On annetatud arstidele ja õdedele kaitsemaske.

Koostöös politseinikega on osaletud karantiinireeglite järgimise kontrollis.

AUSTRIA: Ulukilihakaupmehed müügiga hädas ja püüavad ümber orienteeruda kohalikule tarbijale.

HISPAANIA: Jahipidamine üldiselt keelatud, v.a erandid ulukikahjustuste korral ja seakatku ennetuseks.

jud, et taastuks endine olukord. Kriisid aga on selleks, et vigadest õppida. Pole vaja taastada endist olukorda! On vaja kujundada elu ümber, tuginedes nendele väärtustele, mis varem olid unustusehõlma vajunud, kuid kriisi ajal meelde tulid.

Nagu öeldud, peame hakkama senisest enam kasutama oma kohalikku ressurssi, tehes seda senisest säästlikumalt. Eesti jahinduse hea tava üks põhimõte ütleb, et küti nii palju, kui on tege-

jahimees

dusele Euroopas NORRA: Ei saa laskekatseid teha. Ühisettevõtmised on ära jäänud. Koos tervishoiuasutustega korraldati kampaania, et lisandunud loodushuvilistele õpetada, kuidas looduses käituda ja toime tulla.

EESTI: Ühisüritused on ära jäänud (mh jääb ära ka suvine kokkutulek).

Lisandunud loodushuvilistele on jagatud teavet, kuidas käituda metsloomade suhtes.

Lümanda Jahimeeste Selts annetas raha Saaremaa haiglale vajalike tarvikute soetamiseks.

LÄTI: Lubatud on individuaalne jaht.

Ulukilihatoodetega on toetatud neid, kel karantiini tõttu toidunappus. Toetatud on kohalikke kogukondi.

POOLA: On oldud abiks üle riigi ja kogutud raha. Annetatud on kaitsemaske, visiire, kaitseülikondi, desinfitseerimisvahendit jms, ka ulukiliha.

Ostetud on lastele kaugõppeks 14 arvutit ja tervishoiule 2 kiirabiautot, 2 intensiivravijaama, 2 olulist meditsiinimonitori.

SLOVAKKIA: Jahiturism hädas.

On korraldatud lisandunud loodushuvilistele teavituskampaania sellest, kuidas looduses käituda ja metsloomi mitte häirida.

SERBIA: On kogutud abistamiseks raha.

MONTENEGRO: On aidatud toidu, ravimite jms kojuveol maal ja hajaasustuses.

On annetatud verd ja COVID-19 töögrupile raha. Tehakse valitsusasutustega koostööd, et abiks olla.

ITAALIA: Kahjustusi põhjustavate ulukite seire on piirangute tõttu häiritud.

On tehtud annetusi nii riiklikul kui kohalikul tasandil, mh osaletud korjanduses, mis kogub raha, et haiglatele meditsiinitarbeid osta ja vaktsiiniuuringuid toetada.

Koostati juhend jahipidamiseks eriolukorras.

lik vajadus, ja kasuta kõik ära, mis kütid.

Täna on selles osas vajakajäämisi. Söödava liha küll kasutame, aga nahad jäävad paljudel juhtudel kasutamata. Osaliselt on põhjus enda huvi puudumine, aga oma mõju on globaalprotsessil – laialt nõutakse karusnaha kasutamise lõpetamist. Karusnahavastase liikumise tõttu on kasutusest väljas nendegi ulukite nahad, kes on kütitud legaalselt looduskaitse vajadustest lähtuvalt. Näiteks võõrliikide kähriku ja mingi nahad.

MALTA: On aidatud kogukondi toidu viimisega koju (nt vanuritele).

Algatati annetuskampaania, et toetada riigis koroonavõitlust.

Allikas: FACE, tõlkis Andra Hamburg Kaardi põhi: https://commons.wikimedia.org

Lähtuvalt säästva kasutuse põhimõtetest on ulukinahkade mittekasutamine ja selle asemel suure ökoloogilise jalajäljega kunstnaha tootmine ebamõistlik. Kas pandeemia äratas mõistlikkuse?

Seakatk kui õpe, millest õppust võtta Taastumas on metssea populatsioon.

Metsseajaht on Eestis üks kõige rohkem elamusi pakkuvaid jahiliike. Samas on metssealiha maitsev ja toitev. Suure

arvukuse puhul aga tekivad nii kahjud põllumajandusele kui ka oht epideemiateks, mis näiteks seakatkuna ka ellu jõudis. Jahimeestel on seega siingi, mille üle mõtelda. Tuleb leida õige ja optimaalne arvukus, mis tagaks bioloogilise mitmekesisuse, majandusliku mõistlikkuse ja sotsiaalse tasakaalu.

Uus suhtumine jahindusse nõuab senisest enam teadmisi ja isiklikku panustamist. Aga ka sotsiaalset aktiivsust ja senisest rohkem pädevust suhtlemisel kogukonnas. Konkreetselt metssea arvukuse juures on väga oluline sotsiaalne aspekt ehk kogukonna arvamus, mistõttu ei saa soovitada ühte valemit kõigile. Tuleb leida oma ruumi sobiv variant. Kindlasti aitab siin edasi põhimõte, et kui mu kogukonna liikmetel läheb hästi, siis läheb hästi ka minul. Samuti nagu arusaamine, et tegelikult tuleb otsustada ja vastutus võtta endal kohapeal, mitte oodata valmis lahendusi kabinettidest.

Oluline oleks ressursi kasutajatel koos kaitsjatega üle vaadata senise kaitse ja kasutuse põhimõtted. Kasutus peaks saama kaitse osaks. Kui kasutamine ja kaitsmine on eraldi protsessid, mis ei kattu, siis on kõigil halvasti. Looduskaitse eesmärk on näiteks liigi ja elupaiga kaitse. Selle saab tagada ainult koos kasutusega laiemas tähenduses. Mõne liigi lihtsalt kaitse alla eraldamine ei pruugi tagada efektiivset tulemust. Uus olukord nõuab nii looduskaitse üle otsustajatelt kui ka kasutajatelt suuremat pädevust, sh sotsiaalset. Mõlemalt poolt asjade salaja ära tegemine ei aita olukorda kuidagi paremaks muuta. Üha enam levib ka ulukitel, sh lindudel haigusi. Osa neist võivad olla inimesele ohtlikud. Peale muu peame üle vaatama ulukiliha esmakäitluse. Loodame, et peagi avanev meede on siin osale jahiseltsidest abiks.

Mõtlemisainest on tegelikult palju rohkem. Kuidas korraldada ühisjahte, kas ja kuidas vastu võtta jahikülalisi, kuidas korraldada jahiväliseid, meie kultuurile omaseid sündmusi – kokkutulekuid, näitusi, võistlusi, hooaja avapidusid jms. Lisaks individuaalsele on jahipidamine sotsiaalne tegevus, mis eeldab inimestega kontaktis olemist.

Kuidas seda teha nii, et kõigi turvalisus oleks tagatud? sinu mets

juuni 2O2O

13

jahimees

Metskitsejaht tegi rekordi Metskitsede arvukus Eestis on suur.

K

õige suuremad muutused on toimunud metskitsejahis.

Möödunud jahihooajal kütiti 31 032 metskitse, mis on teadaolevalt Eesti jahinduses aegade suurim arv. „Küttimismahtude suurenemine on seotud metskitse suure arvukusega. Kuna see toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, on vaja arvukuse edasist tõusu oluliselt piirata,” kommenteeris keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Ka karude arvukus on suurenenud ja siingi on suurema küttimismahu põhjuseks vajadus ära hoida karude tekitatud kahjusid. Kütiti 67 karu, mis on viimase paari aastakümne kõige suurem kütitud karude arv ühel hooajal.

INGMAR MUUSIKUS

Samas näiteks põtrade puhul on see arv väiksem kui eelneval kolmel jahihooajal – 6304. „Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, langevad põdra küttimismahud järgnevatel aastatel tõenäoliselt veelgi,” kommenteeris Veeroja.

Mitme jahiulukiliigi küttimiseks oli 2019/2020 soe ja lumevaene talv ebasoodne. See mõjutas hundi- ja mitme kärplaseliigi jahti. Näiteks kütiti 1517 metsnugist, mida on kaks korda vähem kui eelnevatel jahihooaegadel. Samamoodi on väiksem kütitud kivinugiste, tuhkrute ja minkide arv.

Teatud määral mõjutas lumeta talv ka metsseajahti. „Vaatlusandmed näitavad selgelt, et metssea arvukus on taas

tõusuteel ja lumikatte olemasolul võinuks kütitud metssigade arv jahihooaja lõpuks olla märksa suurem. Kuna sigade Aafrika katku põdevaid metssigu ei ole Eestis juba enam kui aasta jooksul leitud ja sigade küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata,” märkis Veeroja.

Lumeta talv võis mõjutada ka šaakalite küttimise tulemust. Peamine põhjus, miks see oli väiksem, oli siiski pigem see, et 2018/2019 oli šaakalijaht väga intensiivne.

Teistest väikeulukitest kütiti varasemaga võrreldes rohkem näiteks kopraid ja metskurvitsaid, vähem aga hanelisi.

EJS

KÜTTIMINE MÖÖDUNUD JAHIHOOAJAL JA VÕRDLUS EELMISTEGA

14

Liik

2019/ 2020

2018/ 2019

2017/ 2018

Liik

2019/ 2020

2018/ 2019

2017/ 2018

Liik

2019/ 2020

2018/ 2019

2017/ 2018

Põder

6304

7163

7337

Ondatra

0

1

0

Suur-laukhani

652

714

1525

Punahirv

2543

2757

1916

Laanepüü

63

35

36

Hallhani

677

933

1024

Metskits

31032

24146

15807

Nurmkana

16

47

45

Valgepõsklagle

2194

4474

1355

Metssiga

4820

4761

7690

Faasan

70

36

13

Kanada lagle

39

9

44

Pruunkaru

67

60

54

Metskurvits

3371

2384

1657

Haned kokku

4908

8115

6534

Hunt

64

67

104

Tikutaja

8

4

31

Viupart

1039

1371

1434

Ilves

0

0

0

Kaelustuvi

1057

1037

824

Rääkspart

172

86

63

Hallhüljes

20

18

9

Kodutuvi

698

975

1028

Piilpart

1522

1527

1619

Šaakal

26

76

26

Hallvares

893

1150

1246

Sinikaelpart

4688

5237

4605

Rebane

4382

5117

5274

Künnivares

49

25

27

Soopart

212

336

390

Kährik

5551

5781

6628

Ronk

3

19

36

Rägapart

158

95

146

Metsnugis

1517

3365

3024

Hallrästas

421

174

198

Luitsnokkpart

203

233

252

Kivinugis

40

87

106

Hõbekajakas

0

4

7

Punapeavart

7

2

3

Tuhkur

156

243

224

Merikajakas

19

23

35

Tuttvart

15

29

18

Mink

91

118

147

Naerukajakas

4

8

4

Hahk

0

0

0

Mäger

225

184

197

Kalakajakas

13

55

9

Aul

0

0

75

Saarmas

49

44

47

Lauk

89

78

60

Mustvaeras

0

0

0

Halljänes

1063

1295

1028

Kormoran

690

909

778

Sõtkas

129

180

107

Valgejänes

240

171

155

Hallhaigur

5

17

5

Pardid kokku

Kobras

7127

6837

7038

Rabahani

1346

1985

2586

8145 9096 8712 Allikas: keskkonnaagentuur

sinu mets

juuni 2O2O

jahimees

Ulukikahjustused riigimetsas on vähenenud Eelkõige tähendab see just põdra- ja hirvekahjustuste vähenemist.

Graafik 1. Ulukikahjustused 2O15-2O19, ha

4000 3500 3000

3527,9

2500

1976,3

2000

RMK jahindustalituse juhataja

R

MK esitas üheksale jahiühendusele kahjunõude 2019. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjustuste eest 23,5 hektaril, kus RMK-l tuleb kultuure täiendada või uuendada.

Nagu näitab graafik, on esitatud kahjunõuete pindala võrreldes eelmise aastaga vähenenud üle kolme korra. Kokku hinnati 2019. aastal ulukikahju 9200 eurole, millest jahiühendused peavad tasuma 8000 eurot – osa kulust kaetakse oma tööga.

Kahjunõuete vähenemine on tulnud eelkõige põdra ja ka punahirve kahjustuste vähenemise arvelt, samas on metskitsega seotud kahjunõuded jäänud samale tasemele. Tõenäoliselt on põtrade ja punahirvede arvukus langenud Eestis tasemele, mis hoiab riigimetsas oluliste kahjustuste fooni talutaval tasemel.

Et metskitsekahjustused ei suureneks, oleks vaja küttimismahtu hoida vähemalt mullusega sarnane, arvestades ka 2019/2020 olematu talvega.

Ulukikahjustuste pindala ja olem Ka aastas lisanduv ulukikahjustuste kogupindala on riigimetsas aasta-aastalt vähenenud, olles 2019. aastal ca 780 ha (vt graafik 1). Oluliste kahjustuste pindala on seejuures jäänud samasse suurusjärku – 430 ha. Põhiliseks metsakahjustajaks on kogupilti vaadates jäänud põder (87% juhtudest), kusjuures Jõgevamaa ja terve Virumaa arvele langeb pea pool põdrakahjustustest. Punahirvekahjustusi on täheldatud vaid saar-

1000 500 0

Allikas: RMK

1813,3

1831,2

1500

KALEV MÄNNISTE

ulukikahjustused üldine põdrakahjustused metskitsekahjustused punahirvekahjustused kahju hindamise akt

3342,8

1508,3 85 65,1 14,86

73,5 51,7 38,94

936,5

78,5 20,6 79,76

778,8 697,5

32 13 23,51

2015 2016 2017 2018 2019

tel (vt tabel 1). Olulistest metskitsekahjudest jäi 2019. aastal kaks kolmandikku Põlva-, Tartu- ja Valgamaa arvele.

RMK noortes metsades arvel olevate oluliste ulukikahjustuste pindala (s.o need mitme aasta jooksul tekitatud kahjustustega alad, kus kahjustusjärgsed metsakasvatuslikud tööd veel käivad) oli 2019. aasta lõpus 3742 ha.

Võrreldes oluliste kahjustuste olemit (noortes metsades näitab minimaalset langust) ja ulukikahjustuste lisandumist noortes metsades (langustrendis), võib kokku võtta, et ühelt poolt on kahjustuste olem vähenenud likvideeritud ulukikahjustuste tõttu, kuid teisalt on TABEL 1. OLULISED ULUKIKAHJUSTUSED MAAKONNITI 2O19, HA maakonnad

1050,3 178,7 84,2 42,59

põder

punahirv

metskits

Harjumaa

2,97

0,46

Hiiumaa

1,52

0,21

Ida-Virumaa

42,54

Jõgevamaa

97,26

0,99 2,07

Järvamaa

6,8

Läänemaa

13,99

Lääne-Virumaa

42,33

0,71

Põlvamaa

26,61

4,38

Pärnumaa

46,78

0,68

Raplamaa

4,54

Saaremaa

0

5,9

3,26

Tartumaa

36

4,86

Valgamaa

15,05

6,44

Viljandimaa

30,38

Võrumaa

8,56

KOKKU

375,33

6,11

23,85 Allikas: RMK

vähenenud ka registreeritud kahjustuste pindala. Ilmselt on jahindusnõukogudes kokku lepitud ulukikahjustustel baseeruvad küttimissoovitused hakanud andma tulemusi.

Arvestada tuleb ka küttimismahuga Jahiühenduste põdraarvukuse hinnangute ja keskkonnaagentuuri küttimissoovituste alusel sõlmitavad põtrade küttimise kokkulepped peaksid lähitulevikus üldjuhul jääma juurdekasvu piiresse. Põhikarja suurus peaks jääma alla 4 isendi 1000 ha metsamaa kohta, mis hinnanguliselt väldiks kahjustuste fooni suurenemist.

Analoogsed põhimõtted võiksid kehtida ka punahirve kohta. Hirvekahjustuste marginaalsuse taustal riigimetsas peaks jätma vastutuse optimaalse küttimismahu rakendamisel jahiühendustele. Tähelepanu peaks pöörama fikseeritud kahjustuste süvenemise vältimisele.

Arvestades, et metskitsest on saanud Eestis põhiline saakloom ilvesele ja hundile, jääb jahiühendustele metskitse arvukuse reguleerimises mõnevõrra väiksem roll. RMK on aastaid kasutanud repellente metsakultuurides, kus kahjustuste tekkimise/süvenemise ohtu on hinnatud kõrgeks. Meil pole teadmisi, kui palju tegelikult metskitsi Eestis on ja kui palju neid optimaalselt võiks jahimaadel olla. Metskitsede küttimise peaks jahipiirkonnas suunama just kahjustuskohtadesse, vältimaks kahjunõuete suurenemist. sinu mets

juuni 2O2O

15

INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Õnneks pole uusi seakatkujuhtumeid olnud ja metssigade asurkond on taastumas.

Seakatkuteenuste uus leping on sõlmitud Sel aastal on taas sõlmitud sigade Aafrika katkuga seotud teenuste vahendamise leping veterinaar- ja toiduameti ning Eesti jahimeeste katusorganisatsiooni EJSi vahel.

L

eping kirjutati alla 7. aprillil ja see hõlmab teenuseid 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2020.

Lepingu sisu on analoogne eelmise aasta omaga ja käsitleb kahte gruppi teenuseid: 1. Kütitud ja sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutunud ning hukkununa leitud metssigade kõrvaldamine, mis koosneb kolmest etapist: a) surnuna leitud metssea leiukohast või mahalastud kliiniliste tunnustega metsseast maakonna veterinaarkeskuse teavitamine; b) hukkunud või kütitud metssealt vereproovi kogumine; c) hukkunud või kütitud metssea korjuse/rümba kõrvaldamine.

2. Üle ühe aasta vanuste metsseaemiste küttimine ja kü-

16

sinu mets

juuni 2O2O

titud emise organmaterjali lähimasse veterinaarkeskusesse toimetamine. See teenus koosneb kahest etapist: a) emise küttimine ja organmaterjali kogumine ning veterinaarkeskusesse toimetamine; b) emise kõrvaldamine.

Keskkonnaameti käskkirja järgi tuleb teavitada igast surnuna leitud metsseast. Samuti tuleb teavitada seakatku kliiniliste tunnustega seast sellisel juhul, kui neid tunnuseid on märgata küttimisel/mahalaskmisel. Teavitamise eest makstakse mõlemal juhul kompensatsiooni ainult siis, kui jahimees saadab vormikohase teate vastavale maakondlikule veterinaarkeskusele. Teavitamine toimub e-postiga. Vastav vorm (lepingu lisa) peab sisaldama järgmist teavet: leidmise või küttimise kuupäev, kütitud metssea puhul küttimisloa number, info esitaja nimi ja telefoninumber, jahiseltsi nimi, leidmise või küttimise maakond ja surnuna leitud metssea korjuse asukoha GPSkoordinaadid.

Proovide võtmise vahendid: paremal süstal ja vasakul vereseerumi katsutid. Verd peaks olema vähemalt poole EJS katsuti ulatuses.

Maakondlike organisatsioonidega sõlmib lepingud EJS Eesti jahimeeste selts veterinaar- ja toiduameti esindajana sõlmib lepingud maakondlike katusorganisatsioonide ja seltsidega, kusjuures ka nendega, kes EJS liikmed pole – amet ise otselepinguid ei sõlmi. Maakonnas sõlmitakse leping eelistatult maakondliku katusorganisatsiooniga, kes suhtleb edasi teiste organisatsioonidega. Lepingute sõlmimine on vabatahtlik, ent samas on lepingu olemasolu eeldus riigilt kompensatsiooni saamiseks. Lepingu ja selle täitmise küsimustes tuleks pöörduda EJSi lepingu koordinaatori Kristel Zilenski poole (kristel@ejs.ee).

Vastavalt lepingule on ette nähtud ka lepingute haldamise kulu. See on kuni 10% hüvitise summast ja jaguneb võrdses osas keskuse ja kohaliku katusorganisatsiooni vahel.

Täpsustatud nõuded Olulisemad täpsustatud nõuded „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas”: • Keeld siseneda loomakasvatushoonesse 48 h jooksul pärast kokkupuudet metssea või korjusega – nõue nii loomapidajatele kui jahimeestele.

• Keeld tükeldada või käidelda (sh naha eemaldamine) metssea lihakeha enne seakatku uurimustulemuste saabumist (uurimata rümpa tuleb hoiustada ettenähtud temperatuuril).

• Kohustus kahjutustada (konteinerisse toimetada) kütitud ja seakatku diagnoosi saanud metssigade rümbad ja rümbast pärinevad loomsed saadused.

• Kohustus tagada leitud metsseakorjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol lekkekindlus (mahutid ja kastid peavad olema terved ja neist ei tohi midagi keskkonda pääseda).

• Kohustus jälgida jahipidamisel, et kütitud metssea siseelundite ja pea eemaldamisel saastataks ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe ning et kõik loomsed kõrvalsaadused kahjutustataks ja kõrvaldataks nõuetekohaselt.

• Kohustus puhastada ja desinfitseerida korjuse/rümba transportimiseks kasutatud sõiduki pinnad ja kasutatud töövahendid.

EJS

jahimees

Kogemus: kuidas Tšehhi seakatkust vabaks sai?

Tšehhi on Euroopa riikidest ainus, kes on suutnud sigade Aafrika katku oma alalt välja tõrjuda.

SAK tsoonid Tšehhis

Tšehhi seakatku nakkuskolde piirkond ANDRA HAMBURG

Tsoon Pindala, km² Tsoon I, kitsendustega ala 3953,664 Tsoon II, puhvertsoon 409,646 Tsooni II jääb ka Zlini rajooni katkuleidudega ala

toimetaja Eesti Jahimeeste Seltsis

E

simesed katkujuhtumid kinnitati Tšehhis 26. juunil 2017 – riigi kaguosas Zlini lähedal oli leitud kaks surnud metssiga, kellel tuvastati katk. Kuni 2019. aasta märtsini oli kokku 230 katkujuhtumit, nendest 212 hukkunud loomad ja 18 kütitud metssead. Kõik katkutunnustega isendid on olnud pärit Zlini rajooni väikeselt maaalalt (89 km²). Kodusigadel pole seakatku tuvastatud.

Viimane seakatku nakatunud metssiga leiti hukkunult 15. aprillil 2018. 2019. aasta märtsis kuulutas Tšehhi seakatkuvabaks Euroopa Komisjon ja mais ka maailma terviseorganisatsioon WHO. Elektritarad ja isolatsioon Alates esimestest katkujuhtumitest võeti riigis kasutusele sigade Aafrika katku kontrollimeetmed ja hakati rangelt jälgima biooohutuse nõudeid. Tauditsoonis intensiivistati kohe jahipidamist, et vähendada katku leviku suurenemise riski. Seejärel keelati taudiga nakatunud aladel nii jahipidamine kui ka lisasöötmine. Tauditsoon võeti kontrolli alla ja testiti metssigu.

Võimuesindajad käivitasid tauditsoonis aktiivse rümpade otsingu. Seda tegid jahimehed, kes said iga hukkununa leitud ja kütitud metssea eest tasu. Lisaks paigaldati tauditsooni kõrge riskiga alale (57 km raadiuses) elektritarad. Kohaliku võimu nõusolekuta ei tohtinud tsooni siseneda.

Legend

TSOON I

TSOON II

Umbes kuu pärast jahipidamise keelamist tauditsoonis hakati tegema sellele erandeid, aga küttida tohtisid ainult Tšehhi veterinaarameti SVA väljaõppe saanud kohalikud jahimehed, kes pidid järgima bioohutuse eeskirju. Väljaõppe said ligikaudu 1300 jahimeest.

2018. aastal kütiti riigis kokku 137 245 metssiga ja 2017. aastal 229 000.

Jahihooaeg kestab Tšehhis aasta vältel ning küttida võib mh püünistega ja kasutades öövaatlusseadmeid.

Kõikidelt kütitud metssigadelt pidid jahimehed võtma SAKi proovi ja rümbad ohutult hävitama.

Koostöö politsei ja veterinaaridega Püüdes vähendada metssigade arvukust tauditsoonis, tehti koostööd ka Tšehhi politseiga. Politseisnaiperid olid metsseajahiks koolitatud ja järgisid bioohutusmeetmeid. Nad küttisid alates 2017 oktoobrist tauditsioonis kokku 157 metssiga, kellest 8 olid SAK-positiivsed. Metssigade arv piirkonnas vähenes märkimisväärselt.

Tšehhi veterinaarameti korraldatud rümpade intensiivotsing taudialadel 2018. aasta märtsis ja aprillis tõi 56 leidu, millest 10 olid SAK-positiivsed.

Lisaks tehti alates 2017. aasta juulist kontrollreide farmidesse. Üks pea-

misi eesmärke oli nakatunud piirkonnas suurendada bioohutuse meetmeid ja rangelt vältida kokkupuudet metssea ja kodusea vahel. Alles pärast veterinaaride luba võis sigu teisaldada. Osa söötasid nakatunud piirkonnas keelati ja sigu tohtis pidada ainult sisetingimustes. Zlini piirkonna omavalitsus pidi korraldama seakasvatuse loenduse.

Monitooring jätkub Kuigi katku Tšehhis enam tuvastatud pole, jätkub passiivne monitooring nii hukkunud metssigade kui ka maanteedel hukka saanud metssigade suhtes.

Keelatud on metssigade lisasöötmine, v.a jahimeeste peibutussööt. Lisaks jätkavad ametivõimud kodusigade järelevalveprogrammi.

Tšehhi alustas tegelikult metssigade SAK-testimisega juba 2014. aastal.

Kõikidelt hukkunud metssigadelt võeti proov. Aktiivne seire algas pärast esimesi katkujuhtumeid riigis.

Katku väljatõrjumine oli edukas.

Tšehhid usuvad, et väga tähtis osa selles oli koostöö jahimeeste, veterinaaride, omavalitsuse ja riigiasutuste vahel.

Lisaks nüüdsele passiivsele metssigade testimisele on põllumajandusministeerium koostanud kriisiplaani selleks puhuks, kui seakatk peaks uuesti riiki levima. Praegu ähvardab see oht neid nii Poolast, Slovakkiast kui ka Ungarist.

Allikas: Tšehhi Jahimeeste Selts, Tšehhi veterinaaramet SVA sinu mets

juuni 2O2O

17

metsaelu

Kogemus: kuuse-kooreürask Vanemates puhtkuusikutes on üraskikahjustused paari aastaga laienenud lausa frondina üle metsaosade.

KALJO VOOLMA metsaentomoloog, Eesti Maaülikooli emeriitdotsent

2

018. aasta jaanuari keskel räsis Lääne- ja Kesk-Euroopat torm nimega Friederike. Kesk-Saksamaal Harzis Brockeni mäel mõõdeti 18. jaanuaril tuuleiilide kiiruseks 56 m/s. Tormi põhjustatud metsakahjustusi hinnati Saksamaal 950 000 m³.

Tormisele talvele järgnes rekordiliselt kuum ja sademetevaene suvi, mis lõi piirkonnas laialt levinud keskealistes ja vanemates kuusemetsades ideaalsed tingimused kuuse-kooreüraski (Ips typo­graphus) massiliseks paljunemiseks. Üraskil arenes suve jooksul kolm põlvkonda järglasi, mistõttu nende arvukus kasvas plahvatuslikult ja põhjustas kuusepuistute ulatusliku hukkumise. Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium (selle haldusalasse kuulub ka metsandus) avaldas 2020. aasta veebruaris ülevaate eelneva kahe aasta tormi-, põua- ja üraskikahjustustest: 160 miljonit m³ kahjustatud puitu, 245 000 ha kahjustusalasid vajab taasmetsastamist.

Seos ekstreemsete ilmastikunähtustega Euroopas esinevast ligi 300 üraskiliigist asustab kuuske 39 liiki, neist vaid vähesed on põhjustanud metsakahjustusi: harilik võraürask (Pityogenes chalcographus), hiidürask (Dendroctonus micans), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), okaspuu-puiduürask (Trypodendron lineatum), kohati ka harilik niineürask (Polygraphus poligraphus) ja kuuse-juureürask (Hylastes cunicularius), kuid ükski neist pole võrreldav oma arvukuse, leviku ning

18

sinu mets

juuni 2O2O

Tänapäevasest üraskikahjustusest Saksamaal Harzi piirkonnas annavad ettekujutuse video­salvestised 2O18. ja 2O19. aastast: • Nationalpark Harz Borkenkäfer Irrsinn. Jonas Napa, YouTube, 8.10.2018. https://www.youtube.com/watch?v=vPSSFaradCs. • Videoreportage aus dem Harz: Wenn der Wald stirbt. Der Spiegel, 10.08.2019. https://www.spiegel.de/video/waldsterben-im-harzborkenkaefer-hat-katastrophale-folgen-video-99028976.html.

ökoloogilise ja majandusliku tähtsuse poolest kuuse-kooreüraskiga. Kui räägitakse üraskikahjustustest kuusikutes, peetakse silmas eelkõige kuuse-kooreüraskit. Üraskikahjustuste vallandajaks on enamasti ekstreemsed ilmastikunähtused. Torm valmistab värskelt murtud ja heidetud puudena üraskile ette ideaalse toidubaasi, soe suvi soodustab ja kiirendab putukate arengut ning veepuudusest nõrgestatud puud tagavad toidu ja sigimispaiga üraski järgnevatele põlvkondadele, mistõttu nende arvukus järjest kasvab.

Kõrge arvukuse korral suudavad üraskid rünnata ka täiesti terveid elujõulisi puid. Kesk-Euroopa vanemates puhtkuusikutes on üraskikahjustused paari aastaga laienenud mitte koldeliselt, nagu see meil tavaliselt on olnud, vaid lausa frondina üle tervete metsa-

osade, kus ükski puu puutumata ei jäänud. Üraskite asustatud puud on määratud vältimatule hukkumisele.

Veidi ajaloost Üraskikahjustused Kesk-Euroopas pole uus nähtus. Loodusteadlane, Göttingeni ülikooli professor Johann Friedrich Gmelin (1748–1804) esitab oma üraskikahjustusi käsitlevas raamatus „Abhandlung über die Wurmtroknis” (1787) hulganisti andmeid tormikahjustustest ja neile järgnenud üraskirüüstetest ning nende vastu rakendatud abinõudest Saksimaal 17. ja 18. sajandil.

Gmelini raamatus nimetatakse kahjustusi aastatest 1649, 1665, 1674, 1677, 1692, 1706–1708 jmt. Tollal vajati palju puitu puusöe tootmiseks, mida omakorda oli vaja Harzis ja Maagimäestikus tegutsevatele metallisulatusahjudele. Puidunappus andis tunda juba

metsaelu

Kesk-Euroopa kuusikutes

Kuusealad Euroopas.

Kuuse-kooreürask on levinud kõikjal, kus kuusk kasvab, Euroopas harilik kuusk, Venemaal ka siberi kuusk, mis ulatub Kaug-Idani.

Allikas: https://en.wikipedia. org/wiki/Picea_abies#/media/File:Norway_Spruce_ Picea_abies_distribution_ map_2.png

Sellelt Harzi rahvuspargis tehtud pildilt on näha, kuidas 2018. aasta kuumal suvel on üraskikahjustus levinud mäenõlvadel lausa frondina üle tervete metsaosade.

15. sajandil – aastast 1473 on teada, et puidupuuduse ja põua tõttu jäid mäetööstused seisma. Oma osa selles oli ka üraskikahjustustel.

Kauakestev üraskikahjustus laastas Harzi metsi 18. sajandi viimasel veerandil (1773–1786). See erialases kirjanduses korduvalt viidatud ja „suureks üraskirüüsteks” (Große Wurmtrocknis) nimetatud kahjustuspuhang hukutas 30 000 ha kuusemetsa.

19. sajandi teises pooles pälvisid suurt tähelepanu üraskikahjustused, mis leidsid aset okkalainelase (Lymantria monacha) – liblikas, kelle röövikud söövad kuuse okkaid – raagu söödud kuusepuistutes Ida-Preisimaal ja levisid sealt põhja suunas Liivimaani. Okkakahjurite laastatud metsas olevat üraskid lennanud lausa musta pilvena.

20. sajandi suurim üraskirüüste Saksamaal oli aastail 1942–1951 sõjaaegse-

te ja sõjajärgsete raietega laastatud metsades, mida on hinnatud 25 mln tihumeetrile.

Seos inimtegevusega Tänapäeval tavatsetakse ulatuslikke üraskikahjustusi seostada kliima soojenemisega. Kuigi ilmastikutingimustel on üraskikahjustuste vallandajana oluline osa, ei saa eitada ka inimese rolli selleks eelduste loomisel.

Inimene on metsi mõjutanud aastasadu. Valikraietega laastatud metsi hakati Saksamaal juba 18. sajandi algul taastama. Enim kultiveeritavaks puuliigiks sai kiirekasvuline ja väärtusliku puiduga kuusk, mis pidi tagama jätkusuutliku puiduga varustamise. Hoogsalt rajati kuusekultuure 19. sajandil ja ka Teise maailmasõja järgsed raiestikud kultiveeriti suures osas kuusega. Kuuske istutati ka aladele, kus teda varem loodusli-

kult ei kasvanud, näiteks Harzi mägedes madalamale kui 600 m üle merepinna, samuti Saksamaa lääne- ja edelaossa, endistele lehtmetsade kasvualadele. Saksamaal on kuusk tänapäeval levinuim puuliik, mis kasvab 2,7 miljonil hektaril ja hõlmab 25% metsamaast. Kuusk on majanduslikult kõige olulisem puuliik, mis annab 90% metsatulust.

Veelgi suurem on kuuse osatähtsus Tšehhi ja Austria metsades. Tšehhimaal on kuusemetsade osa tänapäeval 50%, kuigi looduslikele tingimustele vastavalt oleks see vaid 11%. Austria metsades on kuuse osatähtsus 57%, teisel kohal on pöök 12%ga. Viimastel aastakümnetel on kuuse osatähtsus küll mõnevõrra näidanud vähenemise tendentsi.

Levikut soosivad muutused Kuusepuistute rajamine pole siiski ainus inimmõju ilming seoses üraskikahjustustega. Kuusepuistud vajavad hooldamist ja sellega on Saksamaal ja mujal Kesk-Euroopas 20. sajandi teisel poolel üsna hästi toime tuldud. Tormikahjustuste ja nõrgestatud puude õigeaegne eemaldamine metsast (Saubere Wald­wirtschaft), püünispuude kasutamine ja muud abinõud on aidanud vältida üraskite ülemäärast sigimist ja hoida ära suuremad üraskikahjustused.

Meie oludes on seda nimetatud metsa sanitaarmiinimumi nõuete täitmiseks.

Viimastel aastakümnetel on aga nende nõuete järgimisest loobutud. Logistilistel, majanduslikel ja ökoloogilistel kaalutlustel jääb metsa üha enam üraskite sigimiseks sobivat materjali, mis Šveitsi teadlase Beat Forsteri sõnul on võimaldanud üraskite arvukusel tõusta kõrgemale kui kunagi varem. Üha vähem on metsanduses (näiteks Austrias, aga ka meil) ametis asjatundlikku metsakaitsega tegelevat personali (metsapatolooge), mistõttu üraskitõrje rakendamine on unarusse jäänud. See kõik on soodustanud üraskite sigimist ja kahjustusi metsas.

Kuuse-kooreürask on kuusemetsade alaline elanik. Kuuse ja kuuse-kooreüraski kooselu on vahelduva eduga ühe või teise kasuks kestnud aastatuhandeid.

Kumma poolele asub inimene? sinu mets

juuni 2O2O

19

metsaelu Sajad soo-neiuvaibad sooniidul.

14.juuli, Hiiumaa

EOKK kutsub üles loodus­ huvilisi teatama soo-neiu­ vaiba leiukohta­dest, andes neist teada klubi juhatusele.

Orhidee­huvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ja lugeda klubi ajakirja Ööviiul.

Aasta orhidee 2O2O on sooSoo-neiuvaipa leidub üle Eesti.

ARTO-RANDEL SERVET Eesti Orhideekaitse Klubi liige

S

äravvalge, justkui plisseeritud äärisega huul annab õiele eriti piduliku ilme. Huule keskel olevale v-kujulisele kühmude reale on emake loodus nagu vilunud kunstnik vaba käega tõmmanud oranžkollase triibu. Kaks huule kohale kummarduvat sisemise ringi õiekattelehte on valged, kergelt hajuvate punakate triipudega, kolm välimist on lillakas- või pruunikaspunased, üle­ mine­kuga rohekatele toonidele. Tõeline põhjamaine ilu troopilises võtmes!

See ongi soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kelle Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks. Esineb ka taimi, millel punakat tooni pole või on ainsaks punaseks detailiks õie südames huule jalamil olev triibutus. Soo-neiuvaiba heledaõielise vormi õis sai klubi „vapililleks”, olles eeskujuks kunstnik Anne Metsale klubi logo kujundamisel.

Soo-neiuvaip on lubjalembene taim.

Tema peamised kasvukohad on madalsood, allikasood, õõtsikud, niisked looja rannaniidud; teda leidub inimtekkelisteski kasvukohtades, nagu kraavid ja karjäärialad.

20

sinu mets

juuni 2O2O

Ta võib kasvada ka mõne lagedama koha peal soometsas, ent eelistab valgusküllaseid elupaiku. Sobiva pinnase ja koosluse puhul suudab see orhidee hakkama saada kuivemateski kohtades, kuid seal on taimed väiksemad kui niiskes biotoobis. Õitseb alates juuni lõpukolmandikust Õitseaeg kestab soo-neiuvaibal tavaliselt juuni viimasest kolmandikust augusti alguseni. Õied paiknevad õiekandelehtede kaenlas ja ripuvad taime varrel enam-vähem ühekülgse ebaühtlase kobarana nagu neiuvaipadele omane. Õierao osa täitev sigimik on hõredalt kaetud viltjate karvakestega. Õisi on tavaliselt kümne ringis, aga olen ühes õisikus loendanud ka lausa 32 õit – ülemised õied olid veel puhkemata, kõige alumine õiepaar juba viljunud ja rippuv kupargi paisumas. Soo-neiuvaiba seemned on väikesed, piklikud ja vajavad idanemiseks, nagu teisedki meie orhideelised, seeneniidistiku abi. Samas paljuneb see liik jõudsalt ka risoomi ehk maa-aluse varre harunemisel tekkivate võsunditega.

Soo-neiuvaiba õitel võib kohata palju erinevaid putukaid alates pisikestest kiletiivalistest, kelle liiki teavad vaid putukateadlased. Seal ajavad oma putukaasju veel sipelgad, mesilased, herilased, kimalased, sirelased, kärbsed, mardikad ja neid meelitab õitele huulel leiduv nektar. Kes neist tolmeldamisel põhitöö ära teeb, on paikkonniti erinev. Huul on keskosas mõlemalt poolt sisselõikega ja

kitsas. Kui mõni raskem putukas huulele maandub, siis paindub tipupoolne osa alla, kuid kui putukas ülespoole ronib ja tasakaal muutub, tõuseb taas algasendisse, tõugates potentsiaalset tolmeldajat õie keskosa suunas, kus paikneb õietolm. Samas on teada, et õis on võimeline viljuma ka isetolmlemise teel.

Võrsub igal aastal veidi teises asukohas Lehti on soo-neiuvaibal enamasti 5–7 ja need kinnituvad vart ümbritsevalt kordamööda ühele ja teisele poole. Lehed on kujult süstjad, tipu suunas pikalt teravnevad, alumised lehed on jässakamad (laius 5 cm ja enamgi). Taime kõrgus jääb tavaliselt vahemikku 30–60 sentimeetrit, harva võib see ulatuda ka üle 90 sentimeetri.

Vars on lehtede kõrgusel roheline, õisiku osas aga punaka varjundiga ja sametiselt karvane. Heledaõielisel vormil on vars kogu pikkuses heleroheline.

Eemalt paistab suvetuules kiikuv soo-neiuvaipade kogumik nagu parv valgeid liblikaid. Ühte sellist tosinast taimest koosnevat heleda soo-neiuvaiba „pesakonda” käisin suve jooksul mitu korda vaatamas ja pildistamas, aga nii nagu sageli inimese puhul läks ka taimedel suvi ruttu ja osa oodatud hetki jäi tabamata. Otsustasin järgmisel suvel jätkata, kuid samas kohas nägin hoopis uut olukorda – taimi oli vähem ja hõredamalt. Põhjus peitub kirjanduse andmetel selles, et soo-neiuvaiba risoom kasvab kiiresti ja igal aastal sirguvad taimed uues asukohas, mis tähendab seda, et kogumikud on pidevas liikumises.

metsaelu Õied lähivaates.

30. juuni, Saaremaa

Aasta tegelased 2O2O

Soo-neiuvaiba taimed täispikkuses.

30. juuni, Saaremaa

-neiuvaip Heledaõieline soo-neiuvaip.

30. juuni, Saaremaa

5 X ARTO-RANDEL SERVET

Soo-neiuvaiba õied vaatavad samas suunas. 30. juuni, Saaremaa

*** Kuna soo-neiuvaipa leidub üle Eesti, on teda lihtne tundma õppida. Tuleb vaid lähikonnas olevad sobivad kasvukohad tema õitseajal üle vaadata. Alustada tasub kodu lähedalt niiskest heinamaaservast või kraavipervest.

Võite minna ka sohu või rannaniidule.

Otsige üles esimesi õisi avav sooneiuvaip ja laske silmadel puhata sel põhjamaisel ilul. Jätke koht meelde, võtke aega ning külastage seda taime suve jooksul veel ja veel. Võite kindel olla, et loodus avaldab teile mõne oma paljudest saladustest.

Kasutatud kirjandus: Schmeidt, O. 1996.

Eesti­maa orhideed; Kull, T., Tuulik, T. 2002.

Kodumaa käpalised; Kurbel, R., Hirse, T. 2017.

Eesti orhideede käsiraamat.

SOO-NEIUVAIP JA TEMA OHUSTATUS • Soo-neiuvaiba levila maailmas ulatub Iirimaast Lääne-Siberini ja Skandinaaviast Türgini.

Royal Botanic Gardens, KEW andmetel on perekonnas Epipactis 56 kinnitatud liiginime.

Eestis kasvavad veel tume­ punane neiuvaip (E. atrorubens), laialehine neiuvaip (E. helle­ borine) ja alamliik väikeselehine neiuvaip (E. helleborine subsp. orbicularis).

• Soo-neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

(1983. aastast on riikliku looduskaitse all kõik Eestis kasvavad orhideeliigid.)

• Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame soo-neiuvaiba kategooriast „ ohuväline”, mis tähendab, et viimasel kümnendil pole liigi levik ja arvukus kahanenud. Siiski vajab liik jälgimist ja leiukohad kaitset, peamised ohud on võsastumine ja kuivendamine, kurja teeb ka korjamine.

• Aasta orhidee valimise traditsiooni algatas Eesti Orhideekaitse Klubi 2010. aastal, et valitud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

• Aasta lind – tuttpütt. Veelind, kellest saab lugeda veebilehelt www.eoy.ee/tuttpytt/.

• Aasta loom – nahkhiir. Eestis on neid registreeritud 14 liiki. Vaata lähemalt näiteks Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt (elfond.ee/ nahkhiired/nahkhiirtest).

• Aasta puu – kuusk. Eesti kõige kõrgem puu on just kuusk (48,6 m), mis kasvab Põlvamaal. Kuusk on aasta puu olnud ka varem.

• Aasta sammal – harilik valvik.

Kuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse. Leidub enamasti Lääne-Eestis ja saartel.

Täpsemat teavet saab: sisu.ut.ee/ samblasober/avaleht.

• Aasta seen – alpi põdrasamblik.

Ligi­kaudu 20% seentest on kohastunud püsivalt koos elama kas vetika ja/või tsüanobakteriga. Sellist püsivat kooselu tunneme nime all „samblik”. Alpi põdrasamblik on üsna silmatorkav ja dekoratiivne, teda võib leida enamasti nõmme- ja palumännikutes. Lähemalt Eesti mükoloogiaühingu lehelt: mukoloogiauhing.ut.ee/aastaseen-2020-alpi-põdrasamblik-0.

• Aasta liblikas – teelehe-mosaiikliblikas. Tiivakiri koosneb punakas­ oranžidest, kollastest ja pruunidest laikudest ja alakülje kiri on sarnane ülakirjaga. Iseloomulikuks tunnuseks on tagatiibadel paiknevad mustad täpid, mida võib näha ka tiibade alaküljel. Röövikud toituvad põhiliselt peetrilehel ja teelehtedel.

• Aasta orhidee – soo-neiuvaip.

Lähem teave kõrvalloost.

• Aasta muld – erodeeritud muld.

Erodeeritud muld on kõrgustike kuningas, mis moodustab 1,2% kogu Eesti muldkattest. Rohkesti leidub erodeeritud muldi Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul.

Lähemat teavel saab maaülikooli mullapäeva ettekandest, mille leiab video.emu.ee/mullapaev-x2019-osa-5/.

• Peale selle on 2020. aasta eesti rahvajutu aasta (väljakuulutaja Rahvakultuuri Keskus) ja digikultuuriaasta.

Allikas: keskkonnaamet sinu mets

juuni 2O2O

21

metsaelu

Ökoloogilise tasakaalu vähetun Iga muutus metsa ökosüsteemis mõjutab suurelt mulla mikroskoopilisi asukaid, kellel on tasakaalu säilitamises võtmeroll.

MARI IVASK mullaökoloog

M

ets on tervik, kus omavahel seotud taimkate ja loomastik, sh kogu mullas olev elustik. Neid kõiki mõjutab keskkond ja nemad omakorda mõjutavad keskkonda.

Iga metsa kuuluva komponendi muutumine ja muutmine põhjustab omakorda terve rea muutusi, mis kõik on seotud metsaökosüsteemiga.

Muld on osa sellest ökosüsteemist, mulla talitlemine on otseselt seotud metsataimestikuga. Varisena mulda jõudva orgaanilise aine hulk on märkimisväärne – metsaalusele maapinnale langeb seda aasta jooksul keskmiselt 1–7 t/ha. Varise kogus ja toiteelementide sisaldus sõltub puistu liigilisest koosseisust, juurdekasvust, vanusest ja tihedusest. Okaspuupuistutes on varist vähem, haavikutes ja kaasikutes rohkem, kõige suurem on varise kogus laialehistes metsades.

Kogu varis läheb lagundajate „toidulauale” töötlemiseks. Metsa kui tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi jaoks on varise lagundajate osa äärmiselt oluline – nad osalevad aineringetes ja tänu nende tegevusele säilib metsas ökoloogiline tasakaal.

Mikrofloora ja mikrofauna Enamik Maa elusast biomassist koosneb mikroorganismidest, eriti mitmekesine ja arvukas on see mullas, eeskätt mulla risosfääris. Nad on valdavalt mitteloomsed organismid – bakterid ja seened, kes moodustavad mulla mikrofloora. Üks osa mikroskoopilisi organisme on loomad – neid nimetatakse mikrofaunaks.

Bakterite ja seente mitmekesisus ja

22

sinu mets

juuni 2O2O

Teadlased, kes pühendunud mullaelustikule, on enamasti spetsialiseerunud mõnele kindlale organismirühmale. Rühmade vahelised seosed on raskesti tajutavad ja mõõdetavad, osa senini teadmata ja kirjeldamata.

Inglise mullaökoloog John E. Satchell, kes on neid seoseid hoomata aitava mullaorkestri idee autor, soovitab: ühendage analüütilise käsitlusega intuitiivne ja häälestage oma kõrvad sellele mõrkjasmagusale harmooniale.

arvukus mullas on aluseks metsakoosluse talitlemisele ja metsaga seotud ökosüsteemiteenustele, näiteks taimeproduktsioon, toitainete mineraliseerimine, süsiniku sidumine. Mõistmaks nende protsesside toimumist, tegelevad metsaökoloogid ja mikrobioloogid nende tegurite mõju väljaselgitamisega, mis reguleerivad mulla mikrofloora ja -fauna arvukust, struktuuri ja talitlust.

Mikrofloora kui tähtsaim lagundaja Tähtsaimat osa ainete ringkäigus ja mullatekkes täidab mulla mikrofloora. Selle osalised (bakterid ja mikroseened) on peamised orgaanilise aine tarbijad metsamuldades, lagundades ja mineraliseerides üle 90% metsavarisest.

Nende arvukust ja mitmekesisust mõjutavad ühelt poolt abiootilised tegurid (olulisematest mullaniiskus, orgaanilise aine hulk, mulla pH), teisalt järjest rohkem tähtsustatud bioloogilised tegurid, mis avalduvad toitumissuhetes.

Mullas elavad loomad mõjutavad

mikroobikooslust (mikrofloorat) nii otseselt kui kaudselt. Otsene mõju on seotud mullamikroobide ärasöömisega, mis põhjustab muutusi nende koosluste arvukuses ja struktuuris.

Kaudne mõju on seotud muutustega metsamulla toitumisahela erinevatel astmetel, need on erisuunalised ja mõjutavad nii mikroobikooslust kui mullafaunat. Eri loomarühmad soodustavad või vähendavad mikroobikoosluse lagundustegevust, samas muutub ka mikroobitoiduliste loomarühmade arvukus.

Mikrofauna kui aktiivne vahelüli Mulla mikrofaunagi olemasolu avaldub eelkõige nende talitluse kaudu – varise lagunemine, metsamulla viljakus ja taimeproduktsioon. Mikrofauna rühma kuuluvad kõige väiksemad selgrootud loomad on mõne tunnuse poolest omavahel sarnased nii ökoloogiliselt kui ka talitluslikult: • neil on väikesed (kuni 0,1 mm) ühe- või mitmerakulised kehad, • nad elavad mullavees,

metsaelu

ntud kindlustajad • nad on kohastunud ellu jääma ka äärmuslikes tingimustes – kuivas ja külmas.

Aktiivselt ringi liikuvad mikrofauna organismid on oluliseks lüliks mulla toitumisvõrgustikus: nad söövad mullamikroobe, aga ka tükeldavad ja peenestavad orgaanilist ainet, mis muutub seeläbi mikrofloorale paremini kättesaadavaks.

Algloomad on üherakulised, kõige väiksemad loomad, kes elavad mullavees koos oma toiduobjektiga – bakteritega, vetikatega, seentega. Bakteritest on nad suuremad. Hinnanguliselt 50 000 algloomade liiki jagunevad kolme rühma, mis erinevad kehakuju poolest.

Ripsloomad on algloomadest suurimad, nad liiguvad mullavees karvataoliste ripsmete abil.

Amööbid liiguvad jalataolise nn kulendi abil.

Viburloomad on kõige väiksemad algloomad, kes liiguvad vees ühe või kahe viburi abil.

Algloomadel on oluline roll toitaineteringes: nad toituvad bakteritest ja endast väiksematest algloomadest ning seeläbi saavad nende keharakkudes sisalduvad toitained taimedele ja teistele mullaorganismidele kättesaadavaks.

Sama tähtis on nende osa bakterite arvukuse reguleerimisel ja teiste tillukeste mullaloomade toiduobjektina.

Nematoodid. Algloomade toidukonkurendid on nematoodid – liigirikas, mitmekesine ja arvukas hõimkond, kuhu kuuluvad lihtsa ehitusega usja kehaga loomad. Valdavalt mikrosuurusega nematoodide kõrval on mullas ka suuremaid liike. Nad on hea kohanemisvõimega, neid leidub kõikides muldades ja erinevates elupaigatingimustes. Nende toiduobjektid on väga varieeruvad, toitumisviis võib organismi eluea jooksul

lagunev orgaaniline aine.

Mullas elavad nad peamiselt varises ja kõduhorisondis, osakesi muutuda, metsamulümbritsevad vees. la toiduahelas võivad Loimurid asustavad maismaal mulla nad olla mitmel tasemel. Nad imevad koos pindmisi kihte, puuveega orgaanilise aine koort, mereliiva ja -setteid. Uurijate arvates on osakesi, baktereid, vetikaid, tsüste, eoseid, selgroonad Maa kõige vastupidaLoimur. tute mune ja algloomi. Osa suuvamad loomad, taluvad nii küldab toidu hankimiseks läbi näma kui kuivamist. Neil on neli rida taimejuurte ja -kudepaari jäsemelaadseid moode, vetikate, seente või dustisi, mida nad kasutavad liikumisel; küüväikeste selgrootute kattekudesid. nised nende otstes on Keriloomad on liigiomaste tunnustega. Tugev lihaseliveeloomad. Vaid üksikud sugukonnad ne keha, tundlikud näsad peas, seljal ja jäon kohastunud eluks semetel ning kaks lihtmaismaal, mullavees sat silma, lisaks neli paaja kõduosakeste veekiles, sobivate tingimuste korri jäsemeid, mis võimaldaral on neid üsna arvukalt. Toivad liikumist igas suunas. SuuKeriloom. du haaramisel kasutavad nad rem osa loimuritest toituvad keha peaotsas asuvat ripsbakteritest, kuid leidub metest koosnevat keka rööveluviisiga liiriaparaati, mille abil ke: tugevate kihvadega lõhutakse taimede, nad ka liiguvad. Saagiks on neile algloosammalde, samblike, mad, nematoodid, nematoodide, ümarvetikad, väikeste selgloomade, loimurite rootute vastsed. ja teiste väikeste selgRipskõhtsed toiturootute elusaid rakke, vad, liiguvad ja ka viljaset neid tühjaks imeda. tuvad samuti ripsmeid kasu*** tades, kuid nende ripsmed asu- Ripskõhtne.

Ka suuremad mullaloomad vad keha kõhupoolel. Ripsloovõivad olla mikroobisööjad, neemade toiduks on algloomad, bakterid, lates alla ja seedides ära mikroobidega samas elupaigas paikneva mikrofaunagi. Hooghännalised, vihmaussid, valgeliimuklased, kakandid, putukavastsed jmt neelavad toitumisel hulgaliselt mullamikroobe. Neist omakorda toituvate kiskjate (putukad, lestad, sadajalgsed, ämblikud) mõju mikroobikooslustele on kaudne, liigiomane, kuid märkimisväärne.

Nematood.

4X INTERNET

TUTVUSTUSED SINU METSAS • Hulkjalgsed (Nr 47, juuni 2017) • Vihmaussid (Nr 50, aprill 2018) • Ebaskorpionid (Nr 51, juuni 2018 • Valgeliimuklased (Nr 52, september 2018)

• Hooghännalised (Nr 53, november 2018) • Lestad (Nr 54, aprill 2019) • Kakandid (Nr 55, juuni 2019) • Teod (Nr 56, september 2019)

• Ämblikud (Nr 57, november 2019) • Metsaputukad mullas (Nr 58, aprill 2020) • Mikroelustik (Nr 59, juuni 2020) sinu mets

juuni 2O2O

23

teated

• Ilmus Eesti Jahimees 2/2020. Ajakirja uus number keskendub endiselt jahikoertele, sel korral Vene-Euroopa laikale. Samuti tuleb juttu aktuaalsest teemast – pliilaskemoona asendavatest haavlitest.

Vaatame tagasi Saksamaal toimunud hunditeemalisele konverentsile. Endiselt on fookuses ka väikekiskjate küttimise teema – käisime Eesti Jahimehe toimetusega väikekiskjajahi õppepäeval Jõgevamaal, et kuulda nii Ida-Virumaa kui ka soomlaste kogemustest.

• Kohtumine Eesti seisukoerte liidu esindusega. 3. märtsil kohtus Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe Eesti seisukoerte liidu esindusega. Jahimeeste seltsi poolt oli veel kutsutud Tiit Seer. Arutati jahikoerte kasvatamisel ja kasutamisel tekkinud valupunkte ja otsiti koostöövõimalusi. Kindlasti kirjutatakse alla koostööleping. Leiti, et on viima-

ne aeg hakata koolitama jahikoerte katsete kohtunikke.

Eesti seisuskoerte liidul on liikmeid 22, neist 7 on jahimehed. Liikmetel on kokku 27 koera, 6 seisukoerte tõust: Ungari lühikarvaline linnukoer, Saksa lühikarvaline linnukoer, Saksa karmikarvaline linnukoer, Weimari lühikarvaline linnukoer, Itaalia karmikarvaline linnukoer ja Iiri punane setter.

Liit tegeleb põllutreeningute ja praktilise jahiga. Seisukoerte koolitaja tunnistust pole veel kellelgi, mistõttu on plaan korraldada ametlikke koolitusi nn külaliskoolitajate osavõtul. Samas on senised treeningud olnud tulemuslikud ja huvi koolituse suhtes on kasvanud.

• Jahinduse valikkursus Võru gümnaasiumis. Eelmisel sügisel avanes võimalus pakkuda Võru gümnaasiumile välja uus valikaine jahindus.

Kool võttis pakkumise vastu. Üllatus­ likult osutus see lisaaine populaarseks. Jahinduse kursuse valis üle kahekümne gümnasisti. Kooli tehtud valiku järel pääses kursusele 16 õpilast, nende hulgas kaks neidu. Teada-

ARVI LEPISK

Eesti Jahimeeste Seltsis Võru gümnasistid jahinduse kursusel.

olevalt on see teine üldhariduskool Eestis, kus valikainena on võimalik süveneda ka jahinduse valdkonda.

Kursus sai teoks valikainete nädalal 2.–6. märtsini, kestis 35 tundi.

Vastavalt kursuse õppekavale süveneti jahinduse valdkonda, kuid oli ka üldharivat nii ökoloogia kui ka meie loomastiku tundmaõppimise poolelt. Kõige rohkem meeldis õpilastele praktiline tegevus nii klassis kui metsas ja muidugi lasketiirus laskmine.

Kursuse viimasel päeval oli arvestus ja arutleti, kuidas võiks veel õppekava viimistleda. Kursuslased ise arvasid, et praktilise tegevuse osa võiks veel suurem olla. Õpilased kiitsid jahinduse lisamise valikainete sekka õnnestunuks ja kursuse korraldaja Arvi Vt ka www.ejs.ee Lepisk jäi rahule.

Loomad teel: mõnikord on parim suhe kaugsuhe

Ä

sja lõppes laiaulatuslik, maanteeameti eestvõttel korraldatud teavituskampaania, mille eesmärk oli ulukite kevadise aktiivse liikumise perioodil juhtida liiklejate tähelepanu sellele, mida teel olles jälgida ning kuidas teha kõik endast olenev, et vältida teel kokkupõrget ulukiga. Üks 31. mail lõppenud kampaania nähtavaid tulemusi on maanteeameti veebilehekülg www.mnt.ee/ulukid, kuhu on koondatud liiklejatele kasulikku infot nii õnnetuste vältimise kohta kui ka

24

sinu mets

juuni 2O2O

juhiseid, kuidas käituda, kui kokkupõrge loomaga on siiski toimunud. Ühtlasi leiab sealt näiteks interaktiivse loomakaardi, mis näitab kuude ja aastaaegade lõikes loomaliike, kes on parajasti kõige aktiivsemalt liikvel.

Ulukiõnnetuste ennetamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat plaanib amet korrata. Seekordse kampaania korraldamises oli palju osalisi, teiste seas ka jahimehed. Jälle oli jutuks vajadus paigaldada valitud teelõikude äärepostidele ulukeid peletavad valgusreflekto-

rid (vt neist pikemalt Sinu Mets nr 57, detsember 2019).

Saksamaal paiknev ettevõte, mis on keskendunud maanteede turvalisus­ elementide tootmisele, on valgusreflektoreid pikalt testinud. Nüüd on Eestis plaan koostöös jahiseltsidega teha omapoolsed katsetused. Kui valgustõkendid saavad paika, siis vast aasta pärast saab näha esimesi tulemusi, kolme aasta möödudes saab tulemusi juba ka analüüsida.

Allikas: Urmas Salmu, Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel” projektijuht

teated

Eesti Erametsaliit teatab sateatisel. Lisaks võiks meie arvates kõigile metsa­ andmetele ligi pääseda vaid metsaregistrisse sisse logides. Need muudatused aitaks olulisel määral kaasa ebaausa konkurentsi ja metsanduslike pettuste vähendamisele.

KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Tulumaksuseaduse kauaoodatud muudatus. Aprillis sai Riigikogu heakskiidu metsaomanike kaua oodatud tulumaksuseaduse muudatus, mille nimel on erametsaliit koostöös Eesti põllumajandus-kaubanduskoja ja teiste organisatsioonidega väga pikalt tööd teinud.

(Loe muudatuse kohta täpsemalt lk 6.)

• Looduskaitse-, metsa- ja jahiseaduse muutmine.

Keskkonnaministeeriumis on käimas looduskaitse-, metsa- ja jahiseaduse muutmine, millega planeeritakse mitme metsaomanike tegevusvabadust piirava normi kehtestamist. Samas ei ole huvirühmadele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjalikult hinnatud ega kirjeldatud ei planeeritud muudatuste sotsiaalmajanduslikku mõju ega ka tegelikku mõju looduskeskkonnale. Oluliselt plaanitakse tõsta ka rikkumiste eest määratavaid trahvimäärasid, mis mõnel puhul suureneks lausa 100 korda. Me ei tolereeri seadusenõuete rikkumist, aga sellisel kujul vastutuse määrade tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivaid karistusi.

• Planeerimisseaduse muutmine. Rahandusministeeriumi plaan kaotada metsaseadusest nõue üldplaneeringutega metsamaa kasutamisele seatavate piirangute osas metsaomanikuga kokkuleppele jõuda on meie hinnangul põhiseadusega vastuolus. Metsade majandamine on seadustega juba piisavalt reguleeritud ja omanikult ei saa võtta õigust maatulundusmaalt tulu teenida. Kõik KOV kehtestatud piirangud tuleb maaomanikuga läbi rääkida ja vajadusel omanikule hüvitada. Selgitame oma seisukohti koostöös Eesti omanike keskliidu ja Eesti põllumajandus-kaubanduskojaga.

• Metsaregistri põhimääruse muutmine. Keskkonnaministeerium on muutmas metsaregistri kasutamist reguleerivat põhimäärust. Väga positiivse muudatusena on juba plaanis lubada andmeid registrisse kanda vaid metsaomaniku nõusolekul. Tegime ministeeriumile täiendavalt ettepaneku, et vähem andmeid oleks avalikult kättesaadavad, nt planeeritav raiemaht met-

• Kopra kaitse ja ohjamise tegevuskava. Andsime keskkonnaametile oma sisendi kopra kaitse ja ohjamise tegevuskava muutmiseks. Meie hinnangul võiks maaparandussüsteemide alal muuta koprale jahipidamise aastaringseks. Sellega annaksime kiire mooduse kevadiste rändavate noorloomade küttimiseks seal, kus nad suurt majanduslikku kahju põhjustavad, ja võtaksime ära vajaduse kopraid looduslikest veekogudest „igaks juhuks” välja küttida. Ühtlasi säästetaks nii keskkonnaameti tööressurssi erilubade väljaandmise menetlemise vähenemisega. Kuna ainult 15–20% kobrastest asustab põllumajandus- ja metsakuivenduskraave, poleks ka üleküttimisohtu.

• Puidu väärindamise edendamine. Eesti Teadusagentuur kutsus erametsaliitu valdkondliku ekspertkomisjoni liikmena kaasa rääkima riikliku teadus- ja arendustegevuse rahastamisprogrammi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine” rakendamisel. Räägime kaasa projektitaotluste hindamisel ja elluviimisel ning nõustame teadusagentuuri valdkondlike teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskavade koostamisel. Meie esindajaks ekspertkomisjonis on tegevjuht Andres Talijärv.

• Rohelise kaardi algatus. Jätkub töö rohelise kaardi süsteemi väljaarendamiseks. Koostöös Eesti metsa sertifitseerimise nõukoguga oleme kaardistanud peamised eesmärgid: edendada metsade säästvat ja jätkusuutlikku majandamist, parandada metsatööde tegijate pakutavate teenuste kvaliteeti, tagada metsatööde tõhus ja seaduskuulekas tegemine, tagada pärast tööde tegemist metsa hea tervis, loodus- jm väärtuste (kultuurilised, ökohüved) säilimine ja hea seisukord, tagada ettevõtete sotsiaalne vastutus (tööohutus, palgad, maksud, kohalik kogukond).

• Liikmete üldkoosolek. Kevadise eriolukorra tõttu olime sunnitud aprillis ära jätma nii erametsapäeva kui ka volinike koosoleku. Majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub erametsaliit juunis kokku elektroonilise üldkoosoleku, kus saavad kuulajatena osaleda ka kõik volinikud. Täpsem info saadetakse liikmetele ja volinikele e-posti teel.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis. sinu mets

juuni 2O2O

25

teated

26

sinu mets

juuni 2O2O

INGMAR MUUSIKUS

teated

Lageraielangid väiksemaks ja kaitsealadele linnurahu Võsaraat, alusmetsade lind, kes teeb pesa maapinna lähedale.

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused.

RENE KOKK keskkonnaminister

O

tsustasin ministrina asuda metsanduse põletavamaid probleeme lahendama juba enne selle valdkonna järgmise kümnendi arengukava valmimist. Paralleelselt arengukava kokkupanekuga ja sealsete konsensuseotsingutega püüdsime erinevate huvirühmadega kohtudes leida mõnes küsimuses eraldi kompromisslahendusi.

Just nende arutelude põhjal töötasimegi välja kooskõlastamiseks saadetud olulised seadusemuudatused: looduskaitsealadel kehtestatakse raierahu lindude kevad-suvisel pesitsemise perioodil ja kogu metsamaal vähendatakse lageraielangi maksimumpindala.

Linnurahu ja täpsustatud väärteod Minu soov on keelata lindude pesitsemise ajaks raietööd kõikidel kaitsealadel. Looduskaitseseaduse kavandatavas seadusemuudatuses on kevadine raierahu sätestatud 15. aprillist 15. juulini ja

lisatud on võimalus seda vastavalt kevade saabumisele ministri käskkirjaga nihutada, sest loodus ju kalendrit ei vaata.

Siinjuures tasub märkida, et RMK on kevadist raierahu juba aastaid vabatahtlikult pidanud ja teeb seda riigile kuuluvas majandusmetsas ka edaspidi. Üksikuid erandeid võib ette tulla, nagu näiteks tänavused kuuse-kooreüraski tõrjumiseks vajalikud tööd. Metsal ja eriti tulundusmetsal on palju erinevaid funktsioone ning seetõttu tulebki lähtuvalt olukorrast kaaluda, kuidas seal toimetada.

Raierahule veel laiemalt vaadates soovime, et metsaomanikud saaksid ise oma majandamisotsuseid teha. Küsitluste põhjal teame, et suur enamus erametsaomanikke juba peab või on valmis kevad-suvist raierahu pidama. Just seetõttu ja huvirühmade ühisel kokkuleppel tellisimegi metsaomanike harimiseks juhendi, kuidas kevad-suvisel lindude pesitsemisajal metsas toimetada. Töö tegi Tartu ülikool ja sellest leiab nüüd nii kokkuvõtte metsalindude pesitsemisest erinevates metsatüüpides kui ka soovitused, mida sel lindudele tundlikul ajal metsas teha või mitte teha. (Vt ka „Märka lindu!” Sinu Metsas nr 58) Seadusemuudatuste valguses väärib kindlasti mainimist ka juba olemasolevate linnukaitsesätete täpsustamine, et kõigile oleks üheselt mõistetav linnurahu kehtimine ka oksahunnikute tõstmisel ja okste purustamisel. Nende tööde planeerimisel peab kindlasti kontrollima, ega mõni lind sinna pesitsema ole läinud.

Uute piirangute kehtestamine on plaanitavate seadusemuudatuste üks

pool. Nüüdisajastamist vajavad ka karistused. Seadusemuudatused kergitavad loodust rikkuvate juriidiliste isikute maksimaalseid karistusmäärasid üle kümne korra – 32 000 eurolt 400 000 eurole. Lisaks täpsustame väärteokoosseise: senise üheksa väärteo asemel on eraldatud 34.

Lageraie pindala kuni 5 ha Metsaseaduse plaanitava muudatusega on kavas vähendada lageraielangi piirpindala. Kui praegu on olenevalt kasvukohatüübist lubatud mitme eraldise piires kuni 7 hektari suurune lageraie, siis seadusemuudatuse jõustumisel väheneb lageraielangi maksimaalne pindala mitme eraldise piires 5 hektarile. Erandiks on ühe metsaeraldise piiresse jääv raielank, mille suurus võib olla ka üle 5 hektari. Loometsades kehtib ka edaspidi kahehektariline pindalapiirang.

Lageraie ja lageraiealade suured pindalad on probleemkohana välja toonud metsandusega seotud rahulolu-uuringud – piirpindala vähendamine muudab need silmale vähem häirivaks. Mõju elustikule võib olla positiivne või negatiivne, sõltuvalt eri vanusega metsade ruumilisest asetusest. Kindlasti on väiksem pindala hea uudis väheliikuvatele liikidele, kelle liikumist suured lagedad alad takistavad. Samas on kuni 5hektarilised alad piisav, et ei tekiks ainult killustatud minielupaigad.

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused teenivad säästva arengu huve ning aitavad leevendada paljude inimeste jaoks olulisi metsanduse kon­ fliktikohti. sinu mets

juuni 2O2O

27

ametlik info

Otsitakse parimat metsamajandajat Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad metsamajandajate konkursile kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda kestlikult majandavad.

KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

M

etsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 27. korda. Parima metsamajandaja tiitlile oodatakse kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. See-

juures ei ole oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Tähtis on, et seda tehakse hästi.

Hinnatakse kogu tegevust Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on erametsaomanike mitmekesisus ja eriilmelisus metsamajanduse kestlikkuse aluseks: „Meil on umbes 100 000 metsaomanikku, kellest igaüks toimetab oma metsas isemoodi. See tähendab, et erametsanduses valitseb tõeline bioloogiline mitmekesisus ning iga mets on oma omaniku nägu ja tegu.”

Ando Eelmaa lisas, et kuna ühiskond ootab metsaomanikelt lisaks puidule aina enam teisi ökosüsteemiteenuseid, vaadatakse ka konkursil kandideerijate puhul suuremat pilti ja metsaomaniku erinevaid tegevusi.

Erametsakeskuse juht Jaanus Aun märkis, et meie metsaomanike taust on väga kirju. „On neid metsaomanik-

Pilt on 2019. aasta suvest, kui konkursi hindamiskomisjon käis Harjumaal Ardi Allikmetsa metsas. Parajasti hinnatakse metsauuenduse seisu. Augustis kuulutati Ardi Allikmets (pildil paremal) parimaks metsamajandajaks 2019.

ke, kes toimetavad iga päev oma esivanematele kuulunud metsades ja hoiavad elus ammuseid traditsioone. Samas on ka neid, kes muude tegemiste kõrvalt on oma metsa lugu alles kujundama hakanud ja soovivad oma lastele ja lastelastele neid väärtusi edasi anda.”

Kandideerida saavad kõik Parima metsamajandaja tiitlile saavad Jaanus Auna sõnul kandideerida kõik alates väikemetsaomanikest ja lõpetades metsaomanikust ettevõtetega: „Nende kõigi hulgas on palju häid näiteid, kelle tegevust esile tõsta.”

Suvesse jääb kolm metsandu Kõige kiirem on metsa uuendamise toetusega.

MARIS TÕNURI Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

V

õrreldes varasemaga on muutunud see, et metsa uuendamise toetust saab alates sellest aastast taotleda ainult metsaühistu kaudu. Näiteks eelmisel aastal istutati erametsadesse rohkem kui 14 miljonit taime ja metsa uuendamist toetati kokku 1,3 miljoni euroga.

28

sinu mets

juuni 2O2O

Metsa uuendamise toetus Tänavu jagatakse uuendamise toetamiseks 1,47 miljonit eurot, sellest aasta esimeses taotlusvoorus 830 000 ja teises 640 000. Kuna taotleda saab vaid metsaühistu kaudu, tasub metsaomanikel kohaliku ühistuga kindlasti ühendust võtta enne jaanipäeva, et soov ühistaotlusesse jõuaks. Ühistu jaoks on taotluse esitamise tähtpäev 1. juuli.

Meetmest toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsataimede soetamisel ja istutamisel on maksimaalne toetus 400 eurot hektari kohta, maapinna ettevalmistamisel ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta.

Istutamine ja hooldamine peavad olema metsas tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal.

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamisega on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Kes suve alguses taotlust esitada ei jõua või plaanib metsa uuendada sügisel, saab toetussoovist metsaühistule teada anda ka hiljem ning osaleda sügiseses voorus, mille taotlemistähtaeg ühistutele on detsembri alguses.

VIIO AITSAM

ametlik info

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, Hiiumaa metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja Erametsakeskuse kontrollispetsialist, metsakonsulent Veljo Kütt. Suve jooksul külastab komisjon kõiki kandidaate ning tutvub, kuidas oma metsa majandatakse, kuidas ühistegevusse ja maaelu arengusse panustatakse, traditsioone hoitakse jms. 2020. aasta parim metsamajandaja selgub suve lõpuks.

M e t s a m a j a n d a j at e konkursil kandideerimiseks tuleb täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt: https: //erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss/ metsamajandajate-konkurss-2020/ M e t s a m a j a n d a j at e konkurssi korraldavad Eesti Erametsaliit ja Era­ metsakeskus, osalejatele paneb väärilised auhinnad välja STIHL Eesti.

Luua metsanduskool ootab uusi õpilasi Luua metsanduskoolis on käimas uute õpilaste vastuvõtt. Sisseastumise infosüsteemis (SAIS) saab kuni 3. juulini esitada avaldusi päevasesse õppesse astumiseks, sessiooniõppesse ootab Luua metsanduskool huviliste avaldusi 15. juunist 10. augustini.

Sel aastal avatakse noortele esmakordselt metsatehniku eriala, mis varasemate erialadega võrreldes keskendub rohkem metsakorraldusteadmiste ja -oskuste jagamisele. „Luua metsanduskoolil on selge vastutus varustada Eestit tarkade ja väga heade praktiliste oskustega metsameestega. Metsanduse kompetentsikeskusena on meil hea koostöö sektori tööandjatega, kelle vajadustest lähtuvalt me õppekavasid arendame. Tänu sellele on meie lõpetajad väga hinnatud ja tööturule oodatud spetsialistid,” sõnas Luua metsanduskooli turundusjuht Kairit Prits.

Luua metsanduskoolis saab õppida kolme valdkonna erialadel. Kokku pakub kutsehariduskool õppimisvõimalusi 12 erialal, neist jääb metsanduse valdkonda seitse, aianduse valdkonda neli ja loodusturismi valdkonda üks eriala.

Vastuvõtt päevasesse õppesse toimub 3. juulini. Sessiooniõppesse algab vastuvõtt 15. juunist. Täiendavat infot saab kooli kodulehelt www.luua.ee/astusisse.

dustoetuste vooru Pärandkultuuri toetus Pärandkultuuri toetuse eesmärk on toetada erametsamaal paikneva pärandkultuuriobjekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist.

Objekt, millele toetust küsitakse, peab olema Eesti Looduse Infosüsteemi pärandkultuuri objektide nimekirjas ja paiknema erametsamaal.

Selle toetusmeetme puhul võib töödega alustada pärast taotluse esitamist, kuid taotlemiseks on vaja teha mõningaid ettevalmistusi. Toetuse saamiseks tuleb Erametsakeskusele lisaks taotlusele esitada ka konsulendi hinnang pärandkultuuriobjekti ja planeeritavate tööde kohta, pärandkultuuriobjekti

asukoha skeem ning vähemalt üks hinnapakkumine tellitava töö või teenuse kohta. Pärandkultuuri säilitamise toetuse taotlemise tähtpäev on 1. juulil. Taotlusvooru eelarve on 10 000 eurot.

Taotluse saab Erametsakeskusele esitada kas posti (Tallinna mnt 22, Rapla 79512) või e-postiga (siseriiklik@era­ mets.ee).

Maaparandustoetus Septembri alguseks ootab Erametsakeskus taotlusi metsamaaparandustööde toetuseks. Toetus on mõeldud olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks, toetatakse olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolu puhastamist settest, voolunõva rajamist ja truubi asendamist.

Töödega võib alustada pärast taotlu-

se esitamist, kuid toetuse taotlemise ettevalmistustega tasub varakult pihta hakata. Metsamaaparandustööde toetuse saamiseks tuleb Erametsakeskusele lisaks taotlusele esitada nimekiri planeeritud töödest ning maaparanduse alal tegutseva ja MATER-registris oleva ettevõtja koostatud uuendustööde kava. Samuti peab taotluse juurde esitama kava koostaja esitatud arve koopia ja selle tasumist tõendava dokumendi. Metsamaaparandustööde toetuse taotlemise tähtpäev on 2. septembril. Toetusvooru eelarve on 250 000 eurot.

Taotluse saab Erametsakeskusele esitada kas posti (Tallinna mnt 22, Rapla 79512) või e-postiga (siseriiklik@era­ mets.ee).

Kõigi Erametsakeskuse vahendatavate toetuste taotlemise tingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www.eramets. ee või kohalikust metsaühistust (vt kontakte tagumisel sisekaanel). sinu mets

juuni 2O2O

29

ametlik info METSAKAITSE KESKKONNAMINISTEERIUM

LOOMAD

Märtsist kestab tuleohtlik aeg Päästeamet kehtestas tänavu tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist, kui viimase kahe nädala jooksul oli riigis toimunud juba 65 metsa- ja maastikutulekahju, millest mitu olid ulatuslikud.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, muul maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kulu põletamine on Eestis keelatud aasta ringi.

Allikas: päästeamet

LINNUD Nahkhiirte kaitseks Seoses COVID-19 pandeemiaga on meedias avaldatud artikleid, kus on viidatud, nagu oleks nahkhiired pandeemia põhjustajad või viiruse levitajad. Kuigi tegelikult pole seda seost miski kinnitanud, on meediakajastused mujal maailmas kaasa toonud ka nahkhiirte vaenamist.

Seetõttu on ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) rändliikide kaitse konventsioon e Bonni konventsioon koos oma allorganisatsioonidega saatnud liikmesriikidele märgukirja, kutsudes üles nahkhiiri rahule jätma.

Eesti terioloogia selts toetab märgukirja sõnumit ja juhib lisaks tähelepanu sellele, et uuringute järgi pole zoonootiliste haiguste puhangute taga peaaegu kunagi see liik, kust haigus pärineb, vaid muutused keskkonnas ja inimeste käitumises. Majanduslikel põhjustel tekitatud muutused maastikus ja rahva arvu kasv viivad inimesed hüppeliselt tihedamatesse kontaktidesse looduslike liikidega. See võimaldab zoonootiliste haiguste levimist inimesele ja üldine globaliseerumine aitab viirusel jõuda kiirelt üle kogu planeedi.

Keskkonnaministeerium on omakorda avaldanud toetust terioloogia seltsi seisukohale.

Allikas: keskkonnaministeerium

METSAUUENDUS RMK istutab tänavu 22,4 miljonit puud RMK istutab tänavu kokku rekordilised 22,4 miljonit taime, mis on seni suurim ühel aastal istutatavate taimede kogus. Lõviosa taimi on istutatud kevadkuudel, üks miljon taime saab mulda sügisel. „Metsaistutushooaeg on riigimetsas üks pingelisemaid perioode, sest kahe kuu vältel on vaja istutada iga päev hinnanguliselt 180 jalgpalliväljaku suurune ala,” ütles RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

Väädi sõnul oli eriolukorra alguses mure, kas istutustööde ahelas võib tekkida seisakuid, kuid täiendavad ettevaatusabinõud istutamisel, taimede veol ja tööobjektide hajutamisel säästsid tagasilöökidest. Eriolukorra tõttu tuli küll ära jätta eestimaalaste seas oodatud RMK igakevadised avalikkusele suunatud istutuspäevad.

RMK uuendab kõik raiesmikud. Lisaks istutab RMK puid kohtadesse, kus varem metsa polnud, näiteks väheväärtuslikele rohumaadele, põõsastikele ja karjääridesse. Kokku rajab RMK tänavu metsa niisugustele aladele enam kui 400 hektaril.

Allikas: RMK

30

sinu mets

juuni 2O2O

Laanerähn ja üraskid Keskkonnaagentuuri kodulehelt saab lugeda Rein Nellise põhjalikku arvamust, et kuuse-kooreüraskite arvukust võiks aidata ohjeldada praegu kahaneva arvukusega laanerähn, kes on rähnidest ainsana spetsialiseerunud üraskite, üraskitõukude ja -nukkude söömisele (teisedki söövad üraskeid, kuid see pole põhitoit). Suvisel pesitsusajal lisanduvad laanerähnide toidusedelisse siklased ja siklaste vastsed. Kui pojad pesast läinud, keskenduLaanerähn vad laanerähnid taas üraskitele ja kogunevad toituma üraskikolletele.

Laanerähni seisund sõltub otseselt püsti seisvatest või maha langenud surnud puudest.

Kui omanik metsast kõik surnud puud välja veab, pole laanerähnil seal midagi teha, liigi seisund ei parane ja nendele rähnidele ei saa loota ka üraskikahjustuspuhangute korral. Mõne metsaosa majandamata jätmine tervendaks metsaökosüsteemi, parandaks liigilist mitmekesisust ja muu hulgas ka üraskitõrje abilise laanerähni käekäiku.

Arvamusele vaidleb vastu maaülikooli metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul, kelle selgitusi saab lugeda erametsaportaalist. Ivar Sibul ei usu, et üks suhteliselt vähearvukas rähniliik suudab kuuse-kooreüraski populatsiooni oluliselt mõjutada. Samuti toob ta välja, et laanerähni elupaigaeelistus (surnud puud) näitab ta laiemat toidulauda, kuna kuuse-kooreürask asustab värsket puitu.

Suurte üraskikahjustuspuhangute korral ei tule Ivar Sibula sõnul üraskite looduslikud vaenlased kahjuri tõrjumisega toime, kuna seaduspäraselt on looduslike vaenlaste arvukuse tõus kiiresti ja hulgipaljunevast liigist alati samm tagapool. Massilise üraskirüüste korral on ikkagi põhiline inimese sekkumine.

MATI KOSE

Põhja-nahkhiir

Allikas: keskkonnaagentuur, www.eramets.ee

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Metsaomanike omandi suurus seoses vanusega • Eestis on 98 393 füüsilisest isikust metsaomanikku.

• Vanuse järgi on (2O19) füüsilisest isikust metsaomanike omandis olevast kogu metsamaast kõige suurem pindala (kaks kolmandikku) kolme vanusegrupi käes: Vanusegrupp 41–5O aastat 51–6O aastat 61–7O aastat

% kogupindalast 2O15 22,4% 24,9% 19,6%

2O19 2O,4% 26,4% 21,2%

2O1O 23,6% 22,7% 19,5%

Keskmine pindala 2O19 6,41 ha 7,44 ha 7,32 ha

2O1O 13,3% 12,7%

Keskmine pindala 2O19 4,19 ha 7,66 ha

• Väiksema osakaaluga on vanusegrupid: Vanusegrupp 2O19 7,6% 15,2%

Võrreldes 2O19. aasta uuringu tulemusi varasematega on uuringu tegijad teinud järelduse, et kerge suundumus metsaomanike vananemise suunas võib olla põhjustatud bioloogilisest vananemisest. Samas pakuvad nad välja, et metsaomandi müügiks on altimad metsamaa päranduseks saanud inimesed: võrreldes 2O15. aastaga on oluliselt vähenenud metsaomanike arv kõigis alla 4O aasta vanusegruppides.

Füüsilisest isikust erametsaomanike metsamaa pindala jaotus vanuse ja metsaomandi suuruse järgi 2O19. aastal.

180 000

Metsamaa pindala (ha)

31-4O aastat 71-8O aastat

% pindalast 2O15 9,4% 14,7%

üle 500 ha

160 000

100-500 ha

140 000

50-100 ha

120 000

20-50 ha 10-20 ha

100 000

5-10 ha

80 000

2-5 ha

60 000

1-2 ha

40 000

0,5-1 ha

20 000

0,1-0,5 ha

0

1-10

11-20

21-30

31-40

41-50

51-60

61-70

71-80

81-90

>101

Allikas: Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2O19. aastal, koostas keskkonnaministeeriumi tellimusel ForInfo, Tartu 2O19

Sinu Metsa saab ka koju tellida Metsa õppeleht

91-100

Vanusegrupp

• Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee