Sinu Mets nr 60, september 2020

Nr 60 METSA ÕPPELEHT

September 2O2O

sisukord

12

Erametsanduse toetused

Sisukord METSAOMANIK

14

SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi

4 Metsamajandajate konkurss 2020 6 Mida võib kliima soojenemine metsakasvatusse kaasa tuua?

8 Metsakraavid tasub ikkagi arvele võtta 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Kuidas ise parandada oma metsa tormikindlust?

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael Helian Maivel

Metsa uuendamise toetus

E-post

Mart-Ants Pavelson

siseriiklik@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Kati Tael

METSAELU

29

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390

24 25 26 27

kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

18 Elurikastel puisniitudel hoiad haruldasi liike 20 Metsa seenele!

22 Mets kui päevaliblikate päästerõngas kiiresti muutuvas maastikus

TEATED

kadri.laur@eramets.ee 5683 1803

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed.

Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Kuidas läheb meie ulukitel?

Miks ilvest ikka veel küttida ei tohi?

Vibujaht 21. sajandi Euroopas Maaomanikud ja jahimehed taas ümarlauas 17 Seakatk laastab Eesti lähiriike

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805

Kati Tael

13

12 14 15 16

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 helian.maivel@eramets.ee 5668 3904

Metsamaaparandustööde toetus

Natura metsa toetus

JAHIMEES

Telefon

Metsa õppeleht

Toetuse liik

18

Eesti Jahimeeste Seltsis Erametsaliit teatab Metsaühistu annab nõu Metsanduse uus arengukava viibib.

Kuidas edasi?

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Anniki Leppik, tel 5309 8907, e-post anniki.leppik@eramets.ee

Teostus

AS Postimees Grupp

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Anne Vahermaa

Esikülje foto

Viio Aitsam – seenemetsas

21 AMETLIK INFO

28 Valmis bioatlase portaal 28 Metsa uuendamise toetust saab küsida ka sügisel 29 Metsaühistud ootavad investeerimistoetuse soove 29 Puidu hinnainfo: hinnad võiksid motiveerida raiuma rohkem kaasikuid 30 Uudised

22 sinu mets

september 2O2O

3

metsaomanik 15 X KERTU KEKK, ANNIKI LEPPIK

metsaomanik

Mihkel Jürisson, Jürmets OÜ, Pärnumaa.

Johannes Nirgi, Lääne-Virumaa.

Peeter Änilane, OÜ Peeter ja Pojad, Tartumaa.

Ahto Ülemaantee (esindab vanemaid Liisi ja Tõnis Ülemaanteed), Hiiumaa.

Metsamajandajate konkurss 2020 Sel aastal püstitati metsamajandajate konkursil osalemise rekord – osa võttis 15 metsaomanikku.

KERTU KEKK Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

2

020. aasta parimaks metsamajandajaks kuulutati Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Võitja sõnul tuli võit talle väga suure üllatusena. Jürisson nentis, et metsamajandajad on oma igapäevaelus väga kokkuhoidev rahvas, nüüd tuli astuda väga tihedasse konkurentsi. „Igapäevane koostöö toimib väga hästi. Me teeme oma metsades väga palju töid just üksteiselt nõu küsides ja parimaid praktikaid üle võttes,” rääkis ta.

Koit Paasma, Viljandimaa.

4

sinu mets

september 2O2O

Mihkel Jürisson alustas ettevõtlustegevust aastaid tagasi korvipunujana.

Praegu tegeleb ta nii põllumajanduse kui metsandusega, mis annab perele tegevust ja sissetulekut aasta ringi. Ta majandab enda pere ja ettevõtte Jürmets OÜ metsi nii Pärnu-, Järva-, Rapla- kui Saaremaal. Metsamajandamise kõrval on ta pööranud rõhku ka vaba aja veetmise võimaluste loomisele oma metsas. Näiteks on ta rajanud kõikidele kasutamiseks matkateesid ja lõkkekohti. Jürissonid hoiavad korras ka Mädara külaplatsi ja linnamäge ning on aktiivsed kohaliku kogukonna liikmed ja külaelu hoidjad.

Metsamajandajate konkursi II koha sai Johannes Nirgi Lääne-Virumaalt ja III koha Peeter Änilane Tartumaalt. Peale selle anti välja eriauhindasid. Deskis OÜ eriauhinna sai Priit Orupõld Raplamaalt, Alexela eriauhinna Valdu ja Mare Reinaas Raplamaalt ning ulukitõrjevahendi Trico maaletooja Systemseparation Ltd eriauhinna sai Ahto Ülemaantee Hiiumaalt. Kestliku ja hooliva metsa-

Maie Rebane, Valgamaa.

Mare ja Valdu Reinaas, Raplamaa.

majandamise eest tunnustati kõiki konkursil osalenud metsaomanikke.

Tagasivaade kandidaatide külastusele Rekordiline osavõtjate arv tõi tänavusele metsamajandajate konkursile väga kõva konkurentsi, esikohaväärilisi kandidaate oli mitu. Sel aastal oli osalemas ka mitu elukutselist metsameest, kel seljataga või veel käimas pikk karjäär metsandusega seotud ametis. Küsimuse peale, miks just nüüd otsustati konkursile osalema tulla, toodi mitmel korral välja, et nii palju on nüüd tehtud, tahaks lõpuks teistele ka näidata. Näiteks tunnistas üks aastakümneid metsakorraldajana töötanud metsaomanik, et peale taksaatori ja lähemate tuttavate polegi keegi metsandustaustaga inimene tema metsas käinud. Vaadata oli seal aga palju ja arutamist jätkus väga erinevatel teemadel.

Samas oli ka neid metsaomanikke, kellel metsanduslikku tausta ei ole, kuid

Orm Tammepuu ja Riin PallonTammepuu, Raplamaa.

Aigar Paas, Võrumaa.

BirchLagoon OÜ, esindaja Rain ja Birgit Komlev, Tartumaa.

kes on otsustanud endale mets osta ja seda majandama hakata. Sellistel juhtudel on palju abi saadud metsaühistutest, kes vajalike tööde kohta nõu annavad ja kasulikke õppepäevi korraldavad, kus näiteks võsasae kasutamise vms selgeks saab.

Kuigi erametsad on kõik alati veidi erinevad – oma omaniku tegu ja nägu, kippusid siiski mõned teemad erinevates metsades korduma. Välja võib tuua näiteks maaparanduse olulisuse, ulukite suure arvukuse ja metsa kõrvalkasutuse.

Väga palju on konkursil osalevad metsaomanikud panustanud maaparandusse ja teede ehitamisse. Erametsade puhul on üsna tüüpiline, et need kipuvad asuma liigniisketel aladel. Seda nägime ka mitme kandidaadi juures, kes on metsa hooldama asudes esimese tööna võtnud ette vanade kuivenduskraavide korrastamise. Samuti on investeeritud teede ehitamisse või nende seisukorra parandamisse, tulemuseks hüve, mida saavad kasutada ka teised kohalikud inimesed, kes näiteks koertega jalutama või metsa marjule soovivad minna.

Samuti jäi silma, et otsitakse võimalusi metsa kõrvalkasutuseks. Näiteks oli mitu kandidaati otsustanud kaasikutesse istutada musta pässiku tüüblid. Metsaomanikud loodavad, et madala boniteediga kaasikutes, kus vineeripakk või palk nagunii ei kasva, võib puutüvedel seente

Priit Adler, Lääne-Virumaa.

kasvatamine raiest tulusamaks osutuda.

Kandidaatide tegevusvaldkonnad olid veel turismi ja loodushariduse edendamine, kasemahla ja kasevihtade tootmine. Mõnes peres on aga mets perele vaba aja veetmise koht, seikluspark või hoopis metsandusharidust toetav praktikabaas.

Metsades oli näha ka ulukite suur arvukus, õigemini metsaomanike pingutused puude kaitsmiseks eelkõige metskitsede ja põtrade, aga ka hirvede eest.

Kaitset on otsitud nii repellentidest kui ka lambavillast või puude külge riputatud CD-plaatidest. Mitme kandidaadi, aga ka hindamiskomisjoni liikmete kogemus näitab, et ulukikahjusid aitab edukalt vähendada repellendi kasutamine. Näiteks on ennast tõestanud lambarasvast ja veest koosnev looduslik repellent Trico, mille kasutamise märke nägime erinevates metsades nii noorte okaspuude latvades kui ka vanemate puude tüvedel.

Erki Jõeäär, Ida-Virumaa.

tud, siis uuesti saavad metsast tulu lõigata juba nende lapsed.

Mitme osaleja puhul ongi see põlvkondade vahetumine juba toimunud ja vanemad on metsaküsimused laste otsustada andnud.

Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutati välja 15. augustil Tallinnas toimunud kogu pere metsapäeval. Konkursi peaauhinnad pani juba neljandat aastat välja STIHL Eesti. Auhinnakotti aitasid täita ka Chaga Health, RMK, Loodusajakiri ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liit.

Loe kandidaatide kohta täpsemalt erametsaliidu kodulehelt: www.erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss.

Järeltulevatele põlvedele Metsaomanikega rääkides tuleb ikka jutuks, kuidas ja kellele mõeldes metsatöid ja majandamisotsuseid tehakse.

Korduma kipub üks sõnum – järeltulevatele põlvedele. Nagu üks kandidaat hindamiskomisjonile rääkis: mina kasvatan metsa oma lastelastele. Kui oma lapsed on metsast saadud tulu abiga koolitatud ning oma elu peale saade-

Priit Orupõld, Raplamaa.

Risto Kiisk, Tartumaa.

KORRALDAMINE • Metsamajandajate konkursi 2020. aasta hindamiskomisjoni kuulusid Hiiumaa metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent ja juhatuse liige Tiit Kosenkranius, metsakonsulent ja SA Erametsakeskus kontrolliüksuse spetsialist Veljo Kütt.

• Juba 27. korda toimunud konkursi korraldas Eesti Erametsaliit koostöös Erametsakeskusega. Konkursi korraldamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülo Tuvi, Viljandimaa sinu mets

september 2O2O

5

metsaomanik ERAKOGU

metsaomanik

Mida võib kliima soojenemine metsakasvatusse kaasa tuua?

Teema üks pool on kvaliteetsem metsataim ja teine pool võimalikud uued, seni meist lõuna pool kasvatatavad puuliigid.

R

MK viib koostöös maaülikooliga ellu metsapuude parendamise pikaajalist programmi.

Siht on parandada hariliku männi, kuuse ja arukase seemnevaru kvaliteeti, et taimekasvatajal oleks võimalus kasvatada elujõulisemaid puutaimi ja metsakasvatajal võimalus rajada puidu mõttes kvaliteetsemaid ning kliimamuutusest heitlikele ilmaoludele vastupidavamaid tulevikupuistuid. Ühtlasi tahetakse riigi metsaseemnevarus suurendada ühtlasemalt häid järglasi andvate seemlaseemnete osa ja vähendada juhuslikuma järglaskonnaga puistuseemnete osa.

Praegu käivad (mänd ja kuusk) või on algamas (arukask) metsadest valitud plusspuude järglastega järglaskatsed, mis 13–18 aasta pärast peaksid ära näitama, milliste plusspuude kloone saab istutada uutesse seemlatesse.

Maaülikooli teadur, RMK programmi juht Tiit Maaten, mis kasu on erametsaomanikule riigimetsa metsapuude parendamise programmist?

Metsapuude seemneid toodab ja seemnevaru hoiab Eestis RMK. Ka erasektori taimekasvatajad ostavad seemne just sealt.

Programmi kasu jõuab erametsadesse ostetud seemnete kaudu.

Kas programm haarab vaid kolme puuliiki?

Mõtet on parendada puuliike, mida kultiveeritakse. Näiteks sa-

6

sinu mets

september 2O2O

rapuuga pole mõtet tegelda, sest seda liiki meil ei istutata ega külvata. Programm hõlmab praegu tõesti vaid mändi, kuuske ja arukaske. Tulevikus võiks võib-olla lisada sanglepa.

Missugused praegu meist lõuna pool kasvatatavatest puuliikidest võiksid tulevikus sobida ka Eesti metsakasvatusse?

Kui mõelda sellele, et peamine tegur, miks lõunapoolsemad liigid siin ei kasva, on olnud siinne nende jaoks liiga külm talv, ja sellele, et kliima muutumine väljendub eelkõige soojemates talvedes, on tõenäoline, et osa neist liikidest edenevad tulevikus ka meil.

Tormid sagenevad, putukaid on rohkem... Näeme, mis toimub meie kuusega, mis on tormihell ja kannatab aina

rohkem juurepessu või üraskite tõttu.

Aga ühtegi lõunapoolsemat puuliiki ei julge mina küll niimoodi soovitada, et istutage nüüd kõik hoopis seda – ainuüksi Eestis endas on kasvutingimused piirkonniti niivõrd erinevad. Võõrliikide puhul peame arvestama ka sellega, et mujalt toodud seemnetest puud on alati riskantsem kasvatada kui selle puu järglasi, mis on siin juba kasvanud ja kohanenud.

Minu arvates tuleks tulevikuks valmistudes kõigepealt teha inventuur, mis meil potentsiaalsetest tuleviku võõrliikidest siin Eestis juba kasvab – näiteks mõisaparkides, eri aegadel ka metsadesse rajatud puistutes, metsateadlaste vanades katsekultuurides. Seejärel tuleks hästi kohanenud puude järglastest rajada uued katsekultuurid, et meil oleks nende liikide kohta rohkem teadmisi. Kohe võiks teha ka poogendeid, et siis, kui peaks vaja olema, oleksid ka seemned juba olemas.

Enne, kui mõnd liiki või päritolu soovitada, peaks see olema erinevates tingimustes katsetatud. See tähendab, et ühest katsekultuurist ei piisa, vaid neid tuleks rajada erinevatesse piirkondadesse – sinna, kus talviti kõige madalamad temperatuurid, pehmemate ilmaoludega Lääne-Eestisse jm.

Näiteks võiks vaadata euroopa nulgu. Järvseljal või Ida-Eestis pole ta kasv suurem asi, aga Hiiumaal või professor Andres Mathieseni kunagi rajatud puistus Saaremaal Kuusnõmmel kasvavad hämmastavalt suured nulud. Miks mitte valida sealt paremad puud välja ja panna nende järglased katsena ka sisemaale kasvama.

Samamoodi võiksime vaadata lehiseid, keerdmändi, loo-

mulikult pööki, musta paplit, mis ei aja tüve- ja juurevõsusid, äkki ka ebatsuugat jms. Kõikidest neist liikidest ei pruugi meil häid metsapuid saada, kuid mõnest saab kindlasti. Ühel konverentsil ütlesite, et tulevikus muutuvatele kasvutingimustele mõeldes on tähtis teada kõikide Eestis praegu kultiveeritavate metsapuude päritolu. Kas mõtlesite, et iga metsaomanik võiks sellist infot fikseerida?

Jah. Hea oleks, kui metsa uuendamisel pandaks kirja, kust see materjal tuleb, mis konkreetsele eraldisele läheb. Kui istutati taimed, siis kas need osteti Eestist või mujalt ja mis päritolu seemnest need taimed olid kasvatatud.

Seda infot on vaja siis, kui selle konkreetse puistuga midagi juhtub. Saame vaadata, mis päritolu taimi ei tasu enam kasutada. Niisuguse info kogumine ei tohiks maksumaksjale väga kulukaks ettevõtmiseks kujuneda. Kui kliima muutudes tulevad keerulisemad ajad, võib potentsiaalne kasu olla märgatav.

Metsas, mis on püsivalt ühe pere omanduses, muidugi mäletatakse ka, kust taimed toodi, aga kui mets vahetab omanikku, kaob see info tavaliselt ära.

Sajandi alguses istutati meie erametsadesse palju Rootsist toodud kuuske, mis oli kasvatatud Valgevenest pärit seemnest. Hiljem on palju sisse toodud Leedu ja ka Läti kuuske. Teada on, et lõunapoolsematest piirkondadest pärit kuuskedel võib pärast 20. eluaastat ilmnema hakata tüvelõhede probleem.

Kui teaksime täpselt, kus need kuused kasvavad, saaksime jälgida, mis toimub. Kas tekivad lõhed või äkki on kliima muutumine toonud kaasa, et just ei teki ja puud kasvavad väga hästi. Sellest teadmisest saame teha järeldusi, kuidas edaspidi toimida. Piltlikult öeldes laieneb lõunapoolsemate alade kliima järjest põhja poole. Võib-olla ühel hetkel selgub, et tulekski just Leedu kuusetai-

Tiit Maaten ja võõrpuuliik – kollane mänd.

mi sisse tuua, aga selguse saamiseks on andmeid vaja.

Taimede sissetoomisel on tänapäeval ka oht nendega koos võõraid putukaid ja taimehaigusi tuua...

Praeguses olukorras, kus kõik on pidevas muutumises, ei saa ütelda, et olgu kõik ainult kodumaine. Ka Eestis kasvatatud taimede seast võib leida nii head, keskmist kui ka halba. Kui ikka on teada, et kusagil mujal kasvatatud metsataimest kasvab tormikindlam ja putukarüüste suhtes vastupidavam puu, siis miks mitte neid sealt tuua. Aga kaasnevat ohtu, et võime koos taimedega kaasa tuua putukaid või seenhaigusi, tuleb meeles hoida ja püüda vältida. Üldine reegel taimetervise seisukohalt on, et mõistlik on sisse tuua mitte taimi, vaid seemneid.

Kas geneetiliste omaduste järgi plusspuid valides ja nende järglastest seemlaid rajades võiksime jõuda sinna, et saame näiteks kuuse, keda üraskid ei laasta?

Tuul ja putukad on sellised nähtused, mida ei juhi. Seenhaiguste puhul on küll nendele resistentsemaid, geneetiliselt vastupidavamaid puid, aga üraskirüüste ei olene geneetikast, vaid putukast.

Kui Tšehhis ja Slovakkias olid suured

tormid, avastati seal, et terved metsad olid pikali, aga mõned puud jäid püsti.

Nende puude poogenditega rajati seemla, loodetakse, et neis on midagi, mis muudab nad tormikindlamaks. Mõneti võib selles küll ka geneetikat sees olla, aga seda veel ei teata.

Kas kusagil maailmas tegeldakse analoogselt geenmuudetud maisiga geenmuudetud puuliikide kasvatamisega?

Ametlikult on maailmas lubatud geenmuudetud puude kasvatamine vaid kahel juhul – pappel Hiinas (putukakahjude vähendamiseks) ja ühe eukalüptiklooni kasvatus Brasiilias (kasvukiiruse tõstmiseks). Kuulujuttude tasemel räägitakse, nagu oleks see tegevus hoopis laiem. Igal juhul on geneetilisel modifitseerimisel mõtet vaid hästi paljundatavate ja kiiresti kasvavate puuliikide puhul. Selliseid Põhjamaades ei ole.

SM MÕISTEID Seemla – kloonidest või perekondade vanematest koosnev metsapuu seemnete tootmiseks rajatud puuistandik, mis on piisavalt isoleeritud või hoitud selliselt, et välistest allikatest tolmlemist on välditud või vähendatud. sinu mets

september 2O2O

7

metsaomanik

Metsakraavid tasub ikkagi arvele võtta Maaparandussüsteemide registrisse registreerimise keerukus oleneb sellest, kui palju dokumentaalseid jälgi konkreetse süsteemi kohta olemas on.

LAURI AAVIK projekteerija

E

estis on maaparandust tehtud nii põllu- kui ka metsamaal.

Nõukogudeaegsed maaparandusprojektid ja teostusjoonised on enamasti põllumajandusametil olemas, aga vanematel maaparandusobjektidel tavaliselt dokumentatsiooni pole, seda eriti just Eesti vabariigi esimestel aastaküm-

netel tehtud kraavkuivenduste korral.

Need jäävad enamasti tolleaegsetele põllu- ja karjamaadele, mis tänaseks on metsastunud.

Seadus lubab arvestada põhikaardi andmeid Kui erametsaomanik otsustab, et metsakraavidega tuleks tegelda projekti tasemel (nt nende uuendamiseks), tuleb esmalt uurida, kas maaparandussüsteem on registreeritud. Seda näeb Eestis sisse seatud maaparandussüsteemide registrist, millest saab süsteeme otsida katastriüksuse tunnuse järgi.

Kui selgub, et olemasolev maaparandussüsteem ei ole registreeritud, siis peab hakkama selle olemasolu tõestama. Selleks tuleb pöörduda põllumajandusameti poole ja uurida, kas on olemas projektplaane, teostusjooniseid või muid dokumente, mis võimaldaksid konkreetseid kuivenduskraave maaparandussüsteemide registris arvele võtta

ja kasutusluba saada. Enamasti on erametsas paiknevatel kuivendusvõrkudel dokumentatsioon kadunud ja maaparandussüsteemi olemasolu tuleb tõestada teistel viisidel.

Vastavalt maaparandusseadusele on võimalik maaparandussüsteemi olemasolu selgitada põhikaardi alusel. Enamasti on kraavid põhikaardilt leitavad. Oma maaparandusrajatiste registreerimiseks registris piisab sel juhul taotlusest ja põhikaardi väljavõtte esitamisest põllumajandusametile. Taotluse alusel hindab amet kraavide seisukorda ja arvelevõtmise võimalikkust. Kui kõik klapib, kantakse maaparandusrajatised registrisse ja maaomanik saab asuda projektfirma käest oma maaparanduse jaoks projekti tellima.

Kui andmeid pole, on vaja mõõdistamisjoonist Raskemal juhul võib olla nii, et erametsaomanik teab – mets on kraave täis, aga TÄHTAJAD

Väljalõige mõõdistamisjoonisest. Tumesinised kraavid on mõõdistatud, helesinised on põhikaardilt leitavad kraavid. Heleroheline on eesvool. Oranž joon on arvele võetav tee.

Kollased punnid on truubid andmetega.

8

sinu mets

september 2O2O

• 16. mail 2018 jõustus praegu kehtiv maaparandusseadus, kus kirjas tähtajad, millega metsaomanikul tuleb arvestada.

• Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mida pole registrisse kantud, saab registreerida maaparandussüsteemide registris 1. jaanuarini 2026.

• Pärast 2003. aasta 1. juulit ebaseaduslikult ehitatud maaparandussüsteeme saab arvele võtta 1. jaanuarini 2022. Selleks on vaja kindlasti ehitusprojekti, selle puudumisel mõõdistamisjoonist, isegi siis, kui kraavivõrk on põhikaardil olemas.

• Kui tähtajad on kukkunud, muutuvad registreerimata maaparandussüsteemid seaduse silmis olematuks. Siis käsitletakse kõiki maaparanduslikke tegevusi registreerimata maaparandussüsteemil kui uue süsteemi rajamist. Nii ajalises kui rahalises mõttes on see siis oluliselt kulukam kui enne tähtaegasid süsteem arvele võtta ja korda teha.

põhikaardil need ei kajastu. Sellisel juhul tuleb pöörduda maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud projekteerija või litsentsi omava maamõõtja poole, kes korraldab mõõdistamise ja koostab mõõdistamisjoonise.

Mõõdistamisjoonis on sisult 1:2000– 10 000 mõõtkavas teostusjoonis, mis kajastab reaalselt seda, mis antud maa-alal olemas on. Seal võib olla nii truupe, purdeid, kraave, tuletõrjetiike kui ka rajatud teid. Need kantakse plaanile ja lisatakse parameetrid (nt kraavi pikkus, truubi pikkus, läbimõõt ja materjal jpm), mis on maaparandussüsteemi registreerimisel vajalikud.

Kõigi nende andmete saamiseks peab projekteerija eeltööna kasutama ajaloolisi plaanimaterjale, näiteks NSVL topokaarti (mõõtkavas 1:10 000), vanu aerofotosid vms, mis võimaldab välja selgitada, kus maaparandusrajatised maaüksusel paiknevad. Selle eeltöö saab ära teha ka maaomanik ise, lihtsustades sellega kraavide arvele võtmise protsessi.

Vaidlusi naabritega võib tekitada peamiselt eesvool Olemasolevate maaparandussüsteemide registreerimisel tuleb arvestada naabrite olemasoluga. Piirikraave on võimalik mõõdistamisjoonise koosseisust välja arvata, kui selgub, et naaber ei taha maaparandusest kuuldagi.

Praktikas on peamisteks vaidluskohtadeks eesvoolud, mille kaudu juhitakse maaparandussüsteemi vesi läbi teiste kinnisasjade suublasse. Tihti on naabrid eesvoolukraavide registreerimise vastu.

Peamiselt kardetakse, et ülesvoolu paiknev naaber ujutab nende kinnisasja üle.

Maaparandusseaduse järgi tuleb eesvoolu registreerimisega ka maaparandushoiu kohustus, mis tähendab, et naaber peab eesvoolu toimivana hoidma.

Kuna eesvool on maaparandussüsteemi oluline osa ja allavoolu paiknev naaber ei saa kahjustada ülesvoolu paikneva naabri maaomandit, tuleb eesvoolu olemasoluga paraku nõustuda. Maaparandusseaduses on sätestatud, et maaomanik peab taluma oma kinnistule teist maaomandit teenindava eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal, kui teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maatulundusmaad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjus-

VIIO AITSAM

metsaomanik

Taastatud metsakraav.

tab ülemääraseid kulutusi. Eesvoolu puhul võib nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga, mille sisu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis määrab selle kohus.

Võib juhtuda, et vana süsteem tuleb rekonstrueerida Kui projekteerija on tuvastanud kinnistult kraavid, need mõõdistanud ja kandnud plaanile, siis tuleb maaomanikul koos mõõdistamisjoonisega esitada taotlus, mida põllumajandusamet hakkab menetlema alles siis, kui on selge, et kõik vajalik dokumentatsioon maaparandussüsteemi registreerimiseks on olemas. See tähendab, et kui maaomanik loodab kiiret asjaajamist, siis peab ise ka täitma täpselt seadust või leidma inimese, kes antud valdkonda tunneb.

Põllumajandusamet tavaliselt hindab kõigepealt, mis seisukorras maaparandussüsteem on. Kui selgub, et see on väga halvas olukorras, siis teeb amet maaomanikule ettepaneku esitada taot-

lus projekteerimistingimuste saamiseks, et süsteem rekonstrueerida. Kui on saadud projekteerimistingimused, koostatud projekt ja selle alusel ka tööd ellu viidud, siis registreerib põllumajandusamet maaparandussüsteemi ja annab välja kasutusloa. Kui projekteerimistingimuste taotlust ei esitata, siis maaparandusüsteemi arvele ei võeta.

Maaparandussüsteemide registri ja maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri leiab põllumajandusameti kodulehelt (www.pma.agri.ee) maaparanduse valdkonna osast.

MÕISTEID Eesvool – kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe (kraav, kanal vms) või loodusliku veekogu reguleeritud lõik.

Suubla – veekogu, mis ei ole eesvool. sinu mets

september 2O2O

9

metsaomanik

metsaomanik

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi nooremteadur

se tehnoloogia eriala lõpetanut. Lisaks kaitses Tauri Arumäe doktoritööd teemal „Puistute takseertunnuste hindamine aerolidari mõõtmisandmete põhjal hemiboreaalsetes metsades”.

Ivar Sibul (2020) kirjutas: „Noorte õppejõudude juurdekasv ning Eesti metsateaduse ja metsandushariduse jätkuvalt hea tase ja rahvusvaheline haare annavad kindlust, et Eesti metsanduslik kõrgharidus elab, kasvab ja õitseb ka järgmised sada aastat.” Võtkem südameasjaks seda uskuda ja head aastapäeva kõikidele metsainimestele!

Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik Metsandushariduse saja aasta sisse on mahtunud lugematul arvul suuremaid ja väikesemaid metsanduslikke uurimis- ja katsetegevusi. Paljud metsanduslikud katsealad paiknevad Tartumaal Kastre vallas asuvas Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Kuid mitte ainult – näiteks rajati 1995. aastal Urmas Petersoni algatusel Eesti metsadesse esimesed 200 ringproovitükki, millest kasvas välja Eesti metsa kasvuENELI PÕLDVEER

100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Tänavu tähistavad metsainimesed juubelit – möödus 100 aastat sellest, kui Tartu ülikoolis avati metsandusosakond ehk pandi alus metsanduslikule kõrgharidusele Eestis. Metsandusliku kõrghariduse 100. aastapäeva puhul on korraldatud juba hulk üritusi, sealhulgas hariv metsaõppepäev koos lodjasõiduga Emajõel, akadeemiline aktus ja vilistlaskokkutulek „Mets on tarkuse (k)andja”, ning sümboolseid tegevusi nagu Tartu linnale jõulupuu kinkimine, maaülikooli metsamaja ette juubelipeenra rajamine jm. (Vt ka lk 30). Seda kõike on tore näiteks järgmise saja aasta möödudes, aga miks mitte ka varem, meenutada.

Saja aasta jooksul on Tartus metsandusliku kõrghariduse omandanud üle 4000 tudengi (Sibul, 2020). Tänavu said endale diplomi bakalaureuse õppekavadel viis loodusvarade kasutamise ja kaitse ning kümme metsanduse eriala lõpetanut, magistri õppekavadel üks metsatööstuse ja seitse metsamajanduse eriala lõpetanut ning rakenduskõrghariduse õppekaval kaheksa puidutöötlemi-

ENELI PÕLDVEER

käigu püsiproovitükkide võrgustik (Kiviste jt, 2015). Püsiproovitükkide võrgustik loodi peamiselt puude kasvukäigu uurimiseks ja üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevate puistu kasvumudelite koostamiseks. Võrgustik laieneb Diana Laarmanni ja Andres Kiviste juhtimisel nii proovitükkide arvu kui ka tegevuste osas igal aastal.

Püsiproovitükkide võrgustikus on esindatud kõik Eesti metsatüübid, kõiki proovitükke mõõdetakse iga viie aasta tagant – näiteks 1995. aastal rajatud proovitükke on mõõdetud juba kuuel korral.

Proovitükid on rajatud puistu tihedusest sõltuvalt 10–30meetrise raadiusega. Neis mõõdetakse kõik üle 4 cm diameetriga (sh surnud) puud rinnakõrguselt; esmalt proovitüki keskpunkti suunas ja seejärel sellega risti. Kõikidele puudele määratakse kaugus ja asimuut proovitüki keskpunktist, liik, rinne ja puudel esinevad vigastused. Lisaks mõõdetakse reeglina iga viienda puu kõrgus, kuid jälgitakse, et kõrgus saaks mõõdetud kindlasti (üle)valitsevate puude ja harvaesinevate puuliikide puhul. Teatud aja tagant seiratakse proovitüki asukoha puistu looduslikkust, proovitükil esineva lamapuidu mõõtmeid ja kogust, taimestikku jm.

Võrgustikul on täna Eesti metsateaduse jaoks laiem tähendus kui vaid puude kasvukäigu uurimine – see on omalaadne infrastruktuur, millele tuginevad paljud väga erinevad metsaökosüsteemide uuringud. Võrgustik on oluline andmebaas riiklike teadusuuringute jaoks.

Viidatud allikad Sibul, I. 2020. One hundred years of academic forestry education in Estonian. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused, 72, 1–2. DOI: 10.2478/fsmu2020-0001.

Tudeng Joel Aruoja suvisel püsiproovitükkide mõõtmisel.

10

sinu mets

september 2O2O

Kiviste, A., Hordo, M., Kangur, A., Kardakov, A., Laarmann, D., Lilleleht, A., Metslaid, S., Sims, A., Korjus, H. 2015. Monitoring and modeling of forest ecosystems: the Estonian Network of Forest Research Plots. – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 62, 26–38.

Kuidas ise parandada oma metsa tormikindlust?

Kõige probleemikamad on kuusikud Metsaomanik Taavi Ehrpais ütleb, et tormikindlusele pannakse alus valgustusraiega ja seda hakkab toetama õigel ajal ning õige tehnikaga tehtud harvendusraie. Nii harvendus- kui uuendusraiel on väga tähtis läbi mõelda, kuidas tegutseda, et metsaservad püsiksid tormikindlad.

Kõige tormihellem puu on pinnaselähedase juurestikuga kuusk, kes tihti ka üraskite ja juuremädanikuga kimpus. Kask võib samuti olla tormihell ja kannatada lume vaalimise tõttu, kui on hooldamata ja väljaveninud. Kõige vastupidavam puu tormi suhtes on sügava juurestikuga mänd, kui tal on õnnestunud põdrakahjustuste aeg tervena üle elada ja suureks kasvada.

Taavi Ehrpaisi soovitusi: • Valgustusraie. Varem õpetati metsameestele koolis, et kuusekultuur tuleb esimesel kümnel aastal teistest puuliikidest puhas hoida, välja arvatud tamm ja teised kõvalehtpuud. Nüüdsel ajal tasub peale kõvalehtpuude kohe kasvama jätta ka paremad arukased, vastavalt koosseisule teisigi lehtpuid. Vanasti oli kask küttepuu, kuid nüüd on seegi puuliik väärtustatud – kuuse ja arukase puit on samas hinnaklassis. Segapuistu maandab metsaomaniku riski, kui kuusega midagi (juuremädanik, üraskid, torm) peaks juhtuma – omanik kasvatab välja kase ja saab tulu sellest.

Segapuistu on alati tormikindlam kui puhtkuusik. Ainus puhtpuistu, mida Eesti metsas kasvatada tasub ja saab, on männik. Ent viimastel aastakümnetel on meil männi põdrakahjustusi peljates suurtele pindadele istutatud just kuuske.

• Harvendusraie. Metsaservade puud on algusest saadik tuule käes olles kasvanud tormidele vastupidavamaks kui puistu sees kasvavad puud. Sama kehtib metsas olevate häilude servapuude

VIIO AITSAM

Uudiseid metsateadlastelt

Naaberkinnistul tehtud lageraie on avanud metsaserva tuultele...

kohta. Harvendusraiel ei tohi mingil juhul lõhkuda metsaserva.

Tormikindlust mõjutavad ka kokkuveoteed. Esimene kokkuveotee tuleb metsaservast viia nii kaugele kui võimalik ja serv tuleb jätta tihedaks. Kuusikus tuleks serva esimesed 10 meetrit jätta täielikult harvendamata – ta kannatab ka tihedas kasvada.

Kokkuveotee normaalne laius ei tohiks üle 5 meetri minna. See ütleb ka ära, et liiga suur masin, mis vajab laiemaid teid, harvendusraieks (eriti kuusikute harvendusraieks) tegelikult ei sobi.

Tee ei peaks minema metsa sisse otse, vaid tasub teha väikesi laugjaid kurve. Esiteks jätab see looduslikuma mulje, mõjub visuaalselt paremini; teiseks ei saa siis tormituul piki kokkuveoteed suurt hoogu sisse võtta.

Metsas sees tasub harvesterijuhil võtta aega, ringi jalutada ja vaadata, kuivõrd saaks tee tegemist ühendada looduslike häiludega – nii saab ära kasutada ka häiluäärsete puude paremat tormikindlust ja väheneb vajadus teha teed tulevikupuude arvelt.

Kui metsaserv on rikutud, hakkab torm murdma metsas olevaid puid. Iga

tormimurtud kuusk on kuuse-kooreüraskite ligimeelitaja.

Kui kuuskede harvendus on õigel ajal tegemata jäänud, tasub kaaluda, kas seda üldse hakata tegema – võib juhtuda, et kasu asemel tehakse tormihellale kuusele hoopis kahju.

• Uuendusraie. Tähtis on enne raiet üle vaadata raielangi piirid – kas kasvama jääv mets (olgu oma või naabri oma) suudab selle häiringuga, milleks lageraie on, toime tulla. Kui kõrvale jääb mets, millele pole olnud võimalik tugevat serva kujundada, tasub langiserva 20–30 meetri laiune metsariba kasvama jätta. Laius sõltub puistu koosseisust ja konkreetsest olukorrast.

Kõige suuremad probleemid on seotud kuusega, kuna tugevatest tuultest murtud või nõrgestatud kuuski asustavad kuuse-kooreüraskid. Kui metsa tekib üraskikolle, võib see halvemal juhul laieneda ja haarata aina rohkem kuuskesid. See tähendab, et metsaomanikul tuleks pärast raietöid kasvama jäänud metsal silm peal hoida. Kui tekib tuulemurdusid või üraskikahjustusi, tuleb tegutseda.

SM sinu mets

september 2O2O

11

jahimees

Metssigade praegune arvukus Eestis on ilmselgelt alahinnatud.

Kuidas läheb meie ulukitel?

Lumeta talv mõjutas ka seireandmete kogumist.

PEEP MÄNNIL keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

J

uulis avaldas keskkonnaagentuur järjekordse ulukiseirearuande*, kus tuuakse välja meie ulukipopulatsioonides toimunud muutused ning tehakse ettepanekud nende küttimiseks ja kaitseks.

Möödunud talv oli erakordselt soe, vihmane ja lumevaene. See kahandas jahimeeste küttimisedukust osade liikide korral, samas raskendas ka seireandmete kogumist ja neist saadud tulemuste tõlgendamist.

12

sinu mets

september 2O2O

Ulukite ruutloendus ning hundi ja ilvese vaatluste kaardistamine põhinevad täielikult või suuremal jaol jälgede vaatlustel lumelt. Lumikatet nägime vaid üksikutel päevadel, mistõttu kogutud andmed on puudulikud ja varasemate aastate andmetega halvasti võrreldavad.

Arvukuse muutusi väljendasid tavapärasest halvemini ka hirvlaste pabulaloenduse tulemused. Nimelt ei püsinud osad sõraliste väljaheitehunnikud soojade ilmade ja sagedase vihmaga oma tavapärases struktuuris ja olid kevadeks muutunud loendajatele väga raskesti eristatavateks.

Talvised ilmastikuolud ei mõjuta ainult kolme meie jahiulukist imetaja (karu, kobras, mäger) seire tulemusi.

Järgnevalt lühiülevaade olulisemate liikide seisundi muutustest ja antud küttimissoovitustest.

• Põder. Põdra ohjamise üks peamine eesmärk on viimastel aastatel olnud

arvukuse üldine langetamine tasemeni 10 000–11 000 isendit talvituvas populatsioonis. Mitmel järjestikusel aastal on kütitud põtru üle nende aastase juurdekasvumäära ja arvukus ongi kahanenud.

Nüüdseks on eeldatavasti saavutatud arvukuse soovitud tase, mida tuleks säilitada ja küttida juurdekasvu ulatuses.

See tähendaks küttimismahu vähendamist umbes kolmandiku võrra võrreldes eelmise aastaga. Eelmisel aastal kütiti 6304 põtra ja selle aasta küttimissoovitus on 4300.

Kahanenud arvukuse juures on tõenäoliselt suurenenud kiskluse osakaal vasikate suremuses, millega küttimissoovituse koostamisel on arvestatud.

Kuna seoses arvukuse üldise langusega on asustustihedus muutunud ebaühtlasemaks, tuleks enam tähelepanu pöörata maakonnale soovitatud küttimismahu suunamisele põdraga tihedamalt asustatud ja seega ka suurema kahjustusriskiga aladele.

• Metssiga. Meie metssigade populatsiooni jõuliselt räsinud sigade Aafrika katk (SAK) ei ole teadaolevalt nende arvukust pärast 6. veebruari 2009, mil leiti viimane viirus-positiivne metssiga, enam mõjutanud. Kõik hiljem avastatud SAK-positiivsed pole olnud enam viiruskandjad, vaid antikeha-positiivsed ehk siis katku läbi põdenud ja sellest paranenud isendid. Viiruse leviku sumbumine on andnud tõuke populatsiooni arvukuse taastumiseks ja selle silmnähtavale kasvule viitavad ka kõik jälgitavad näitajad.

Jahipiirkondade kasutajate koondhinnang arvukusele tänavu kevadel oli 3900 isendit, mis on aga kindlasti tugev (umbes kahekordne) alahinnang. Olulist alahinnangut juba möödunud aastal väljendab näiteks see, et 2019. aastal kütiti rohkem kesikuid ja täiskasvanud sigu kui neid sama aasta loenduse järgi üldse olema pidi. Vältimaks metssigade arvukuse kiiret kasvu, mis suurendaks oluliselt uue katkupuhangu riski, soovitame küttimismahtu oluliselt suurendada, lasta käimaoleval hooajal vähemalt 7000– 8000 isendit ja mitte mingil juhul hakata valikuliselt emiseid hoidma.

• Punahirv. Hirve arvukust võib eri näitajate põhjal hinnata Mandri-Eestis tõusvaks, Saaremaal stabiilseks või tõusvaks ja Hiiumaal pigem stabiilseks.

Saaremaal näitavad andmed, et arvukuse soovitud langust pole saavutatud, kuigi küttimissurvet on märgatavalt suurendatud. See viitab üheselt asjaolule, et arvukust on järjepidevalt alahinnatud. Arvukuse tegelikuks vähendamiseks tuleks küttimismahtu oluliselt suurendada. Samuti soovitame selle inimtekkelise populatsiooni küttimismahtu suurendada Mandri-Eestis.

• Metskits. Jälgitavate näitajate põhjal võib öelda, et siiani teadaolevalt aegade suurim küttimismaht (31 032 isendit) ei ole metskitse arvukuses suuri muutusi kaasa toonud. Kuna tavapärasest märgatavalt kehvema kvaliteediga seireandmete põhjal ei saa trendi üheselt välja tuua, soovitame küttida eelmise aastaga sarnaselt.

• Karu. Karu asurkond suureneb jätkuvalt nii arvukuse kui ka levikuala osas.

Mullu saadi vaatlusandmetele tuginedes Eestis kokku 94 sama-aastaste poegade-

ga emakaru. Seoses jahinduse infosüsteemi ( JAHIS) arendamisega ja sellega, et aina suurem hulk jahimehi seda kasutab ning vaatlusi fikseerib, suurenes mullu järsult nii tehtud vaatluste hulk kui nende kvaliteet, täpsustus ka seire tulemus. Tõenäoliselt oli juba varasematel aastatel arvukus suurem ja selle kasv kiirem, kuid siis ei olnud see veel nii selgelt näha. Karude asustustihedus on maakonniti väga ebaühtlane – näiteks Lääne-Viru- ja Jõgevamaal on see üle kümne korra kõrgem kui Võru- ja Valgamaal.

Seoses karu arvukuse täpsustumisega ja sellega, et mesinduse karukahjustuste hulk suureneb, soovitasime tänavu tõsta küttimislimiiti võrreldes mullusega koguni 25% (93 isendit; mullu oli 70). Selle ebaühtlane jaotus maakonniti peaks kaasa aitama karu asustustiheduse mõningasele ühtlustamisele.

• Hunt. Hundi pesakondi oli möödunud aastal Eestis 25, mis on suurkiskjate tegevuskavaga soovitud maksimummäär. Hundi juurdekasvu polnud vaid Hiiu- ja Saaremaal. Peamiselt seoses talve kehvade lumeoludega kütiti möödunud hooajal ainult 64 isendit – suhtarvuna ligi kaks korda vähem asurkonna aastasest juurdekasvumäärast. Ennustame arvukuse olulist suurenemist üle soovitud määra ja vajadust eeloleval hooajal seda jõuliselt ohjama hakata. Hundi küttimise ettepanek tehakse oktoobris enne jahihooaja algust.

ne aasta suurim hulk kopraid – 7127 isendit. Küttimist võiks jätkata sama intensiivsusega, keskendudes aga rohkem väiksematele vooluveekogudele, kus nad paisude ehitamisega kaladele rändetakistusi või ulatuslikke metsa- ja põllumaade üleujutusi tekitavad.

• Haned. Selle linnurühma arvukus on jõudsalt suurenemas, liikidest võib esile tuua valgepõsk-laglet ja suur-laukhane.

Kasvanud on ka nende põllumajandusele tekitatud kahjud ja prognoosid näitavad kasvu jätkumist. Soovitame jahimeestel hanede küttimist intensiivistada, seadusandjal aga hanejahile uusi piiranguid mitte seada, vaid neid hoopis leevendada. Tuleval kevadel tuleks hanede heidutusjahti jätkata vähemalt tänavukevadises ulatuses. *Aruande täisversioon on saadaval agentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur.ee.

INGMAR MUUSIKUS

INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Põdra küttimise vajadust üle juurdekasvu piiride enam ei ole.

• Ilves. Ilvese pesakondi oli (andmete põhjal, mida õnnestus saada) mullu Eestis 64. Seda oli natuke rohkem kui aasta varem (59), aga selgelt liiga vähe, et ilvest taas küttida. Suurkiskjate tegevuskava näeb ette vähemalt 100 poegadega emailvese olemasolu.

(Vt ilvese kohta ka lk 14.)

• Šaakal. Šaakali arvukus kasvas kuni 2018. aastani, tugeva küttimissurve tulemusel oli see möödunud aastaks taas langenud. 2018 lasti 76 isendit, 2019 vaid 24. Samal ajal oli märke levikuala laienemisest nii Saare- kui ka Tartumaal. Šaakal ei ole võõrliik ja soovitame teda küttida tavapärast jätkusuutlikkuse printsiipi järgides.

• Kobras. Kopra arvukus on püsinud juba üsna pikka aega küllalt stabiilne.

Möödunud hooajal kütiti viimase kümsinu mets

september 2O2O

13

jahimees

Noor isailves.

Miks ilvest ikka veel küttida ei tohi?

Asurkond on jätkuvalt madalseisus.

PEEP MÄNNIL keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

I

lvese asurkond oli meil viimati väga heas seisus 2000. aastate lõpul – juurdekasv võimaldas küttida aastas üle 150 isendi. Teatavasti järgnesid sellele kaks ekstreemset talve, mil hukkus keskeltläbi 80% meie metskitsedest.

Selline järsk muutus ilvese toidubaasis mõjus järsult ka tema juurdekasvule. Üksikud täiskasvanud ilvesed suutsid minna säästurežiimile, kasutades murtud saakloomi ökonoomsemalt ja

14

sinu mets

september 2O2O

võttes rohkem kasutusele alternatiivseid saakliike (kobras, rebane, kährik, linnud), aga poeginud emailvestel polnud enam suutlikkust poegi üles kasvatada. Oluliselt vähenes pesakonna keskmine suurus ja osa emasilvestest jättis sigimistsükleid hoopis vahele.

Sel ajal oli kõrge nii rebase kui ka kähriku arvukus, aga nende hulgas oli laialt levinud kärntõbi. Ilveste suurenenud vajadus neid murda tähendas suurt ohtu jääda kärntõvesse. Teatavasti on ilves selle suhtes tundlik ja see mõjub letaalselt eriti just noortele ja kurnatud isenditele.

Kehv seis mitmes mõttes Seoses metskitse ja ilvese enda arvukuse langusega suurenesid märgatavalt täiskasvanud ilveste koduterritooriumid. Vabadest aladest oli puudus ja vähesed ellujäänud noored leidsid oma pikkade rännakute tulemusel esma-

pilgul sobiva toiduküllase vaba ala Lätis (rängad talved mõjutasid Läti metskitsesid palju vähem). Seal jätkati ilvese intensiivset küttimist, mis vabasid territooriume aina juurde tekitas. Võimalikku noorte ilveste migratsiooni Eestist Lätti tõendavad Põhja-Läti tolleaegsed läbi aegade suurimad ilvese küttimise mahud ning seegi, et 2009. aastal Kilingi-Nõmme juures kaelustatud noor emailves läks Lätti poegima ja ta kütiti seal järgmisel aastal ära koos kutsikatega. Läti oli meie ilvestele justkui ökoloogiline lõks.

Olukorda mõjutas ka see, et 2010– 2011, kui metskitse arvukus oli juba rängalt langenud, kuid ilvese arvukus veel kõrge, võis osale meie jahimeestest tunduda, et metskitse jaoks halvima ärahoidmiseks tuleb sõltumata ilvese küttimise piirangutest tema kisklussurvet kitsele siiski rohkem vähendada. Tõenäo-

liselt oli illegaalne küttimine üsna agar.

Jutte sellest on palju, Harri Valdmanni järgi* võidi sel perioodil ületada ilvese küttimislimiiti kolmekordselt.

Arvukuse taastumisest Metskitse arvukuse taastumine oli näha juba 2015. aastal. Prognoos oli, et ilvesegi arvukus hakkab tõusma ja ilvesele seati – peamiselt jahimeeste esindajate survel – küttimislimiit 19 isendit. Selle realiseerimisel langes aga järgmiseks aastaks ilvese arvukus veelgi. Võimalikke põhjendusi on kaks: kas ilvese arvukus oligi tegelikult umbes kolm korda toonasest hinnangust madalam või kasutasid jahimehed limiiti kurjasti ära ja küttisid olemasolevate lubadega vähemalt kolm korda rohkem loomi. Muudmoodi ei ole nii väikese küttimismahu korral ilvese arvukuse langus lihtsalt võimalik. Järgnevatel aastatel pole olnud seetõttu muud võimalust, kui määrata ilvese küttimislimiidiks ümmargune 0. Sellest hoolimata on ta seisund jätkuvalt ebasoodne.

Ilvese põhiline toidubaas (metskits) on taastunud, vajadus metskitse kaitseks ilvest küttida on kadunud, kärntõbi on taandunud – justkui pole enam põhjust, miks ilvese asurkond taastuma ei peaks. Samas seire tulemused seda ei näita. Heinamaalt leitud kuuliauguga ilvesekorjus, kalamehe landi otsa jäänud katkilõigatud ilvesekaelus ja lumejälgedelt selgelt nähtav kollektiivne jaht ilvesepesakonnale viitavad üheselt salaküttimise jätkuvalt suurele mõjule.

Erinevalt mõnel pool majanduslikel eesmärkidel tegutsevatest salaküttidest ei ole ilvese ja hundi salakütid mingid võõrad, vaid inimesed meie endi seast.

Siin mängib peamist rolli, kas kohalik jahiseltskond aktsepteerib suurkiskjate salaküttimist või mitte. Olen üsna kindel, et ilvese asurkonna taastumise võti peitub just selles.

Eesti terioloogia selts tegi juba 2018 ettepaneku suurendada ilvese ebaseadusliku küttimisega tehtud keskkonnakahju määra piirini, mis annaks aluse algatada rikkumise korral kriminaalmenetlus. Seda on toetanud ka keskkonnainspektsioon, aga ei toeta Eesti jahimeeste selts, mistõttu keskkonnaministeerium pole muudatust ellu viinud. Ehk on nüüd aeg seda siiski teha.

* Harri Valdmann. Ilvesest, aasta loomast ja muustki. Eesti Jahimees 2/2018, lk 20– 21.

Vibujaht 21. sajandi Euroopas See loodussõbralik jahipidamisviis on kasutusel juba 16 Euroopa riigis.

le (mh valgesaba-hirv, kes põhjustab seal üle 3000 avarii aastas), metsseale ja muflonile. Riigimaadel on vibujahilitsents 50% odavam tavajahilitsentsist – riik näitab nii oma toetust, viidates vibujahile kui keskkonnasõbralikule jahipidamisviisile.

Soomes on vibukütte edukalt rakendatud küülikupopulatsiooni ohjamisel linnades. Parkide, kalmistute või oma aedade pärast muretsevad kodanikud saavad pöörduda kohaliku vibujahiklubi poole. Linnas peetav vibujaht tuleb registreerida politseis.

Rootsis on vibujahi legaliseerimisprotsess praegu käimas. 2020 veebruaris valmis akadeemilise uuringu kokkuvõte, mis seda hoogustab.

RITA-ANETTE KOHAVA vibujahiklubi Mägilased juhatuse liige

V

ibujaht kütab tänases Eestis kirgi ja ringlema on läinud aegunud või suisa valeinfot. Näiteks räägitakse, nagu oleks see vaid meelelahutuslik jahipidamisviis.

Või kardetakse, et vibujaht on ebatäpne ning põhjustab loomadele kannatusi ja piinu. Tegelikult peetakse tänapäeval vibujahti valdavalt plokkvibuga, mille täpsus on tänu sihikule võrdne või kohati ületab sileraudse püssi kuulitabavust.

Skandinaavia kogemusi ja uuringuid Taanis korraldati 1999–2004 uuringu eesmärgil metskitsedele vibuga testjaht. Selle uuringu tulemused olid metskitse vibujahi legaliseerimise aluseks 2005 ja see võttis maha ka loomakaitsjate hirmud. Edukas kitsejaht andis kindluse järgmiseks sammuks – 2018 alustati 4aastast hirve vibujahi testperioodi.

Soomes tohib vibuga metskitsi küttida 2001. aastast. Alates 2017 on legaalne vibujaht kõikidele hirveliikideMARIO TRAKS

INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Eestis on vibujaht väikeulukitele olnud lubatud juba seitse aastat.

Keskkonnakaitse tööriist Hispaanias Hispaania on vibujahi uuringuid ja katsejahte korraldanud lausa mitu korda.

Ikka selleks, et avalikkuse ja loomakaitsjate hirme leevendada. Näiteks analüüsis sealne veterinaaramet pea 10 aastat tagasi 45 metssiga, kes olid testjahil vibuga kütitud. Leiti, et vibuga kütitud ulukitele ei põhjustata asjatut valu ja emotsionaalseid kannatusi – vibu surmab kohe.

Madridi linnapiirkondades on vibujahiga saavutatud häid tulemusi ja ametivõimud hindavad seda kõrgelt. Vibuga kütitakse populatsiooni reguleerimise eesmärgil sigu ja hirvesid ka Madridi lähedal UNESCO biosfäärikaitsealal.

Jahivibudega kütitaksegi Hispaanias just linnades, linnalähedastes piirkondades ja kaitsealadel, kus tulirelvasid kasutada ei saa. Samadel põhjustel kaalutakse vibujahi katsetamist Saksamaal Brandenburgi piirkonnas, kus on probleeme metssigadega. *** Vibujaht on ökoloogiline, loodussõbralik ja ohutu jahipidamisviis – see on leidnud kinnitust nii teadusuuringutes kui 21. sajandi Euroopa praktikas.

Euroopas on vibujaht legaalne peale Eesti Soomes, Taanis, Prantsusmaal, Ungaris, Venemaal, Itaalias, Slovakkias, Valgevenes, Portugalis, Kreekas, Türgis, Serbias, Bosnia-Hertsogoviinas, Horvaatias ja Gröönimaal. sinu mets

september 2O2O

15

jahimees INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Maaomanikud ja jahimehed taas ümarlauas

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

M

aaomanike organisatsioonide esindajate ja jahimeeste ümarlaud tegutseb Eesti jahimeeste seltsi juures juba mitu head aastat. See on koht, kus sünnivad kokkulepped meie ulukiressursi paremaks

ohjamiseks. Just nii nägi seda ette ka jahiseadus, mille nn selgrooks on kokkulepe maaomaniku ja jahimehe vahel.

Detailsed kokkuleppimised toimuvad maakondades kohapeal, ümarlauas sõlmitakse raamkokkuleppeid.

Algavaks jahihooajaks kokkulepete sõlmimiseks saadi kokku 9. juulil. Esindatud olid erametsaliit, põllumajanduskaubanduskoda, talupidajate keskliit ja Eesti jahimeeste selts. Koosolek algas sellega, et jahimehed said kiita – põllumehed tänasid jahimeeste seltsi ja jahimehi haneliste heidutusjahile kaasaaitamise eest. Nende hinnangul oli heidutus väga efektiivne ja hulga saaki sai kaitstud. Selle praktikaga soovitakse jätkata ja jahimeeste abi loodetakse ka edaspidi.

PÕDRA TÄNAVUSED KÜTTIMISMAHUD Tänaseks on koos käinud ka maakondlikud jahindusnõukogud, kus on küttimismahud läbi vaieldud ja enamikes on vastu võetud ka otsused.

Põdra osas on selle loo kirjutamise ajaks (18. august) küttimismahud kokku lepitud kõigis maakondades, välja arvatud Saaremaa. Koos Saaremaal teoks saava kokkuleppega peaks põdra tänavune kokkulepitud küttimismaht Eesti jahimeeste seltsi hinnangul jääma 4615 ja 4645 vahele.

16

Maakond

Jahimeeste soov

Keskkonnaagentuuri soovitus

Jahindusnõukogu otsus

Harjumaa

550

450

450

Hiiumaa

114

100

106

Ida- Virumaa

401

290

371

Jõgevamaa

239

170

171

Järvamaa

262

250

262

Läänemaa

386

370

370

Lääne Virumaa

392

320

370

Põlvamaa

166

160

166

Pärnumaa

637

500

590

Raplamaa

400

400

400

Saaremaa

280

250

?

Tartumaa

257

190

219

Valgamaa

279

250

290

Viljandimaa

455

400

400

Võrumaa

234

200

200

Kokku

5052

4300

4365+ Saaremaa

sinu mets

september 2O2O

Tuleb olla valvel, et nakkus taas meile ei jõuaks.

Veterinaar- ja toiduamet andis augustis teada, et Lätis, Leedus ja Poolas on katku tõttu hukatud või hukkunud ligi 60 000 kodusiga.

Ameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on selline olukord murettekitav, kuna Eesti inimesed on hakanud palju reisima just lähiriikidesse, kus katk endiselt levib. Nõnda võib aktiivne viirus jõuda ka meile ning seda just inimeste kaudu.

Eestis pole viimastel aastatel katk farmidesse jõudnud ja ka uusi nakatud metssigu pole leitud (küll tuvastatakse sigade Aafrika katku antikehadega metssigu). Vältimaks meie metssigade taasnakatumist sigade Aafrika katku, on ameti soovitus, mida ka jahimehed aktsepteerivad, hoida sigade asustustihedus madal – 1 isend 1000 ha jahimaa kohta.

Samamoodi tuleks ettevaatlik olla reisijatel inimestel, kellele amet paneb südamele vältida välisriigis viibides igasuguseid külaskäike, mis kodusigadega kokkupuutumist tähendaks.

Tänavu suvel, mil teateid uutest kodusigade katkukolletest Euroopas on tulnud pea iga päev, on sigade Aafrika katku tuvastatud peale Läti, Leedu ja Poola ka Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

SM

Ühtlasi nentisime, et eelmise aasta ümarlauas kokkulepitu pidas suures osas paika ja vajalik hulk suurulukeid kütiti.

Ka esmapilgul suhteliselt raske ülesandega, metskitsede küttimisega suurusjärgus 30 000 isendit, said jahimehed hakkama.

Uus olukord põdraga Selle jahihooaja üks eripära on, et põdra küttimise soovide ja soovituste osas on tekkinud uus olukord. Senise praktika järgi on keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitus põtrade minimaalse küttimise osas olnud suurem kui seda on soovinud jahimehed. Nüüd on asjad pöördunud: keskkonnaagentuur soovitas minimaalselt küttida 4300 isendit, aga jahimeeste soov on olnud küttida 5053 põtra. Ümarlauas avaldas jahimeeste pool muret selle üle, et põdra arvukus on langusetrendis – juba eelmisel hooajal jäi päris paljudel jahipiirkondadel seetõttu küttimismaht täitmata. Maaomanike esindajad seda muret ei jaganud, vaid avaldasid kahtlust, kas seireandmed on ikka tõesed. Jahimeeste seltsi esindajad pakkusid välja, et võiks kaaluda põdra kaitsmiseks küttimise maksimummahtude kehtestamist, aga maaomanike esindajad seda ei toetanud. Kompromissina lepiti lõpuks kokku, et toetatakse küttimismahte, mis jäävad keskkonnaagentuuri soovituse 4300 ja jahimeeste soovi 5053 vahele.

Teistest sõralistest Metssea osas täheldati, et juurdekasv pole mitte enam 100%, vaid tunduvalt suurem; jahimehed on metssigu loendanud 1000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Eelmise hooaja kohustuslik küttimismaht jäi umbes 500 isendi ulatuses täitmata, kuna oli lumevaene talv –

Tänavu on esimene kord, kui keskkonnaagentuur soovitab põtru küttida vähem kui jahimehed tahaksid.

küttimine on sellistes oludes eriti just suhteliselt väikese arvukuse korral raskendatud. Kui ilm poleks alt vedanud, oleks jahimeeste hinnangul küttimismaht võinud sama arvuga ületatud olla. Ümarlauas nentisime, et selle aasta näitajate järgi olime metssigu küttinud umbes poole rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Põllumeeste esindajad rääkisid, et ka kahjud on suurenenud ja seegi annab tunnistust kasvanud arvukusest.

On kõigi ühine huvi katku uuesti riiki mitte sisse lasta. Seetõttu tuleb jätkuvalt metssigade arvukus hoida madal – 1 isend 1000 ha kohta. Minimaalne küttimismaht alanud hooajaks on keskkonnaagentuuri soovitusel 7800 metssiga.

Selles suurusjärgus küttimist toetab ka ümarlaud.

Metskitse osas vaatasime üle eelmise hooaja küttimise. Kütiti 31 032 metskitse, mis on läbi aegade kõige suurem hulk. Lisaks jäi ligi 5000 metskitse autorataste alla. Loomulikult tuleb arvestada ka nende metskitsedega, kes lähevad suurkiskjatele toiduks. Seega võib neid loomi Eestis olla hinnanguliselt suurusjärgus 30 000–40 000. Jahimehed on seisukohal, et metskitse arvukuse tõus on küttimisega peatatud.

Eelmise aasta soodsad talvetingimused lõid olukorra, kus metskitse teki-

tatud kahjusid oli minimaalselt ja looduslikku suremust praktiliselt polnud.

Keskkonnaagentuuri arvates tuleks metskitsesid küttida samas mahus, mis eelmisel jahihooajal. Kokku soovitatakse küttida 32 300 looma. Jahimeeste endi küttimissoov on olnud ligi kolmandiku võrra väiksem. Ümarlaua arutelul jõuti seisukohale, et metskitse küttimist tuleks jätkata umbes samas mahus kui eelmisel hooajal. Kindlasti sõltub tegelikkus sellest, milline tuleb talv.

Hirve osas tõdeti, et mandril probleeme pole ja saartel tuleks küttimisega jätkata mahus, mis kindlustab kahjude püsimise taluvuse piires.

Lisaks sõraliste teemale arutati ümarlauas ka kopraga seonduvat. Tunti muret selle üle, et kopra tegevuskava tegemine on millegipärast takerdunud. Seetõttu pole ka rakendatud ümarlaua otsust koprajahi tähtaegade osas. Kaks aastat tagasi toetati ümarlauas mõtet, et tehissüsteemide korral peaks olema võimalik kopra arvukust aasta ringi reguleerida. Samas oldi nõus looduslikel veekogudel küttimistähtaegu lühendama. Seda toetasid ka keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Nüüd otsustati teha täiendav pöördumine, et asjasse selgust saada. Sügisel võetakse teema taas lauale.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet TOIDU- JA VETERINAARAMET

Suvisel kohtumisel olid teemaks sõraliste küttimise suurusjärgud.

Seakatk laastab Eesti lähiriike

sinu mets

september 2O2O

17

metsaelu

metsaelu

PIRET SEPP

Elurikastel puisniitudel hoiad haruldasi liike

Maaomanikud võiksid agaramalt puisniitude taastamisele mõtelda.

KAIDI SILM keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja

A

vatud niidud on sajandeid olnud Eesti maastike loomulik osa. Ajal, mil suurem osa rahvast elas maal, vajati loomade karjatamiseks karjamaid ja talvise sööda saamiseks heinamaid. Nii kujunesid pika VÄLJASPOOL KAITSEALA Kuidas käituda, kui puisniidu selgete tunnustega ala paikneb väljaspool kaitseala ja on soov seda taastada?

Väljaspool kaitsealasid on puisniite kaardistatud vähesel määral ja riiklikku toetust nende taastamiseks ei ole võimalik taotleda. Selliste alade puhul on vaja esitada keskkonnaametile metsateatis ja raie peab olema kooskõlas metsaseadusest tuleneva raieviisiga.

18

sinu mets

september 2O2O

aja jooksul niidud ehk poollooduslikud kooslused, nende seas ka liigirikkad puisniidud, mis on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud – lagedal niidualal kasvavad erinevas vanuses üksikud puud või puudegrupid ja hõre põõsastik.

Praeguseks on kasutusest väljas olevad puisniidud enamjaolt kinni kasvanud ja nende pindala on drastiliselt vähenenud üle kogu Euroopa. Kuigi neid kooslusi enam nii palju ei hooldata, on need jätkuvalt olulised elupaigad haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele.

Eestis hooldatakse praegu toetuste abil ligikaudu 910 ha puisniite. See ei ole piisav, et tagada haruldaste liikide säilimine tulevikus. Et liigirikkad maastikud säiliksid, tuleb looduskaitse arengukava järgi hooldada vähemalt 3300 ha puisniite. Seetõttu toetab riik puisniitude taastamist ja hooldamist kaitsealadel.

Osa puisniitudest on kaardistatud Iga maaomanik saab maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest poollooduslike koosluste kaardikihilt kontrollida, kas tema maal asub puisniit. Sellised puisniidud, mis vastavad ka metsa tunnustele ja millele taotletakse Natura metsatoetust, ei ole kaar-

Sama puisniit kaks aastat hiljem.

dirakenduses kuvatud. Sellistel juhtudel tuleks konsulteerida keskkonnaameti maahoolduse spetsialistiga, kes saab puisniidu olemasolu ja taastamise soovi korral teha kaartidel muudatusi.

Kaitsealadel ja registrisse kantud puisniitude taastamiseks ette nähtud toetused on keskmiselt 3000–3500 €/ ha, olenevalt nende algseisust. Toetus sisaldab võsa ja puude/põõsaste raiet, materjali väljavedu ja lõppetapis freesimist. Taastamine kestab üldjuhul 2–3 aastat ja see tuleb teha nii, et edaspidi on võimalik tehnikaga niita – seepärast on ka kändude freesimine oluline. Pärast taastamist on ülioluline puisniite igal aastal hooldada – niita ja niide koristada –, sest järjepidev hooldus on võtmekoht liikide säilimisel; hooldamata puisniidud võsastuvad kiiresti.

Hooldamise toetust maksab PRIA 450 €/ha aastas*.

Taastamise eeldused Puisniitude taastamise eeldusena peab elupaigas olema säilinud puisniidule iseloomulik maastikuline ja liigiline struktuur – seal kasvab hajusalt või gruppidena palju eri põõsa- ja puuliike, eriti laialehiseid ja suuri vanu laia võraga, varem heades valgustingimustes kasvanud puid, mille vahele on majandamise lõppemise järel kasvanud noored puud ja võsa.

Taastamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: • Puisniidu struktuuri kujunda aasta jooksul mitmes etapis, raiudes puittaimi järk-järgult.

• Mõistlik on esmalt eemaldada enamik võsast. Seejärel hakka valima ja märkima allesjäävaid puid ja põõsaid.

• Oluline on allesjäävate ja mahavõetavate puude-põõsaste ning teiste elementide eristamine. Parim aeg nende tähistamiseks on siis, kui puud on raagus ja puistu struktuur on paremini näha.

Samuti peaks alal kasvama mitmetü• Struktuuri kujundamisel lähtu vavelisi lehtpuid (eriti kask ja sanglepp), nast, ajalooliselt piirkonnale iseloomumis on arenenud niidu majandamisel like puisniitude ilmest nii, et tekiks hajus tekkinud kännuvõsudest. Lagedamates ebakorrapärane muster puudest, põõkohtades on säilinud rohukamar ja lei- sastest ning puude ja põõsaste kompdub kunagisele hooldusele viitavaid ob- leksidest, mis vahelduvad lagedate niijekte nagu kiviaiad või heinaküünide dulappidega.

• Jäta kasvama eelkõige vanad puisjäänused. Niisiis on mõistlik puisniite taastada ja kujundada aladel, kus niidud niidu puud, sh ka kahjustatud, poolelon ajalooliselt asunud ja ka seemnepank di surnud võraga puid (jämedad, laiuva mullas säilinud. võraga, mitmetüvelised, välja kujunenud tugeva korbaga; eriti tamm, kask, Mida taastamisel silmas pärn, vaher, kuusk). Säilita ka nooremapidada? te vanuseklasside isendeid (soovitataPuisniitude taastamisel on oluline ku- valt niitmiseks vähem sobivatesse kohtajundada maastik, kus hõre puu- ja põõ- desse nagu kivide ümbrus, kännud, ebatasased alad ja veekogude servad), et tagada põlvkondade järjepidevus.

• Säilitatavate puude valikul eelista üle 30 cm jämedusi või erilise võravõi tüvevormiga ja eriilmelisi puid. Tingimata säilita kohapärimusega või muu kohaliku pärandkultuuritraditsiooniga seotud puud ja puudegrupid.

• Oluline on säilitada Puisniidu struktuuri elemendid: 1 – vana laia võraga puu õõnsustega puid, milles sipelgapesaga, 2 – põõsaste rühm, 3 – mittemajandatav leiavad pesapaiku linnud. puudegrupp, 4 – jalal seisev surnud puu, 5 – mitmevõraline • Põõsastest on eelispuu kiviga, 6 –lamapuit, 7 – känd, 8 – puude-põõsaste rühm. tatud sarapuu, pooppuu, TEELE KASEPALU

Saaremaal paiknev, taastatav puisniit 2018. aastal.

sarinne vaheldub lagedate niidulappidega. Elurikkust soodustavad elemendid on lamapuit, poolkuivanud või surnud jalal seisvad puud, suuremad kivid ja sipelgapesad.

pihlakas, mets-õunapuu, viirpuu liigid, jäta ka teisi põõsaliike. Üksikute isendite kasvamajätmisel võiks eelistada võimalikult suuri põõsaid.

• Võimalusel, eriti väiksemate ja vähem kinnikasvanud alade puhul alusta raiet ala servast või laiendades paremini säilinud niidulaike.

• Soovitatav puistu liitus on 0,4–0,5, millest põõsarinne võiks moodustada 10–20%.

• Ühest juuremättast kasvav puudegrupp eemalda kas tervikuna või säilita, mitte raiuda üksikuid harusid.

• Väljaraiutavad puud ja põõsad võta maha võimalikult maapinna lähedalt maapinnaga paralleelselt.

• Töid tehes ei tohi tehnikaga kahjustada allesjäävaid puid-põõsaid ja teisi maastikuelemente.

• Taastamisel säilita maksimaalselt elusa ja eluta looduse komplekse, st jäta koos kasvama väikesi puude ja põõsaste gruppe ja nende alla üksikuid kive, sipelgapesi jm.

• Taastatavale alale võib jätta tihedamaid mittemajandatavaid puittaimede gruppe.

• Taastatud alale on soovitatav jätta ka mõned jämedamad kännud alusaineks seene-, sambliku- ja samblaliikidele.

• Puisniidul asuvate kiviaedade vahetut ümbrust ei tohiks raadata.

• Taastamise ajal või taastamise järel on soovitatav karjatada alal loomi, et soodustada liikide taastumist ja loomad aitavad efektiivselt tõrjuda pealekasvavat peenvõsa.

Puisniitude ja kõikide poollooduslike koosluste taastamine ning hooldamine sõltuvad väga palju eraomanikest. Nende säilimisele saab kaasa aidata iga maaomanik, kelle maadel väärtuslikud kooslused asuvad. * Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise toetuste kohta leiab põhjalikumat teavet elektroonilisest Riigi Teatajast, otsides märksõnadega „Loodushoiutoetus” ja „Poollooduslike koosluste hooldamise toetus”. sinu mets

september 2O2O

19

metsaelu

metsaelu

Maapinnal kasvavad seened Maapinnal kasvavatest seentest on tegevuskava koostatud kahele liigile. Metsade majandamisest tulenevate keskkonnatingimuste muutumise kõrval (valgus, niiskus) on nende jaoks väga oluline ohutegur ka pinnase kahjustamine, mis hävitab seal asuvat seeneniidistikku.

20

sinu mets

september 2O2O

• Roosakas puunääts kasvas Eestis vaid ühes kohas – Loode tammikus Saaremaal, kahel tammel kõrgel oksaharudel.

2011 varises viimane viljakehaga oks ja rohkem viljakehi ei ole leitud. Viljakehad on mitmeaastased, 1 cm paksused, liibuvad, kreemja või ookerja värvusega.

Lilla põdramokk.

Krookustorik.

Puudel kasvavad seened Puudel kasvavatest seentest ehk rahvakeeli torikseentest on tegevuskava kuuel liigil. Liigid sõltuvad eri liiki jämedatest eluspuudest ja kõdupuidust, mis on nende kasvupinnaks. Kõige suuremad ohutegurid on seega metsade intensiivne majandamine ja noorenemine, (jämeda) lamapuidu puudumine.

• Leht-kobartorik kasvab vanadel tammedel (ka kändudel) nii parkides, puis-

• Poropoorik kasvab vanades loodusmetsades kuuse lamatüvedel ja septembris tekkivad viljakehad on kuni 20 cm suurused, tömpjad või paksu riiulit meenutavad, ülapind on punakasvalge ja udejalt karvane, alapind määrdunudvalge, kriimustatud kohad värvuvad roostepruuniks. Eestis leidub teda 9 kaitsealal, kus jääb riigimaale. Tegu on tõelise põlismetsaliigiga ja 6 leiukohta on lisandunud viimase nelja aasta jooksul.

• Käsntorik leiti Eestis 1956, hiljem hinnati siin väljasurnuks. Tänavu leiti liiki aga taas Tartumaalt. Kasvab jämedatel haavatüvedel ja on silmatorkavalt suure viljakehaga.

URMAS OJANGO

Roosakas puunääts.

• Roosa võrkheinik kasvab salumetsades näiliselt maapinnal, kuid tegelikult lehtpuude puidul. Tema augustist oktoobrini tekkivad kuni 8 cm laiused kübarad on silmatorkavalt lõheroosad kuni virsikuvärvi ja võrkjas-kärjelis-soonelise limase pinnaga. Eestis on teada 5 leiukohta, millest üks asub poolenisti eramaal. Kõik leiukohad asuvad kaitsealadel.

Liibuv roostetorik.

• Laanekorgik moodustab mitmeaastaseid viljakehi suurtel kuuse lamatüvedel. Torukeste pind valge, hiljem hallikas. Eestis leitud vaid 4 kohast.

URMAS OJANGO

INDREK SELL

INDREK SELL

• Krookustorik kasvab elus ja surnud tammetüvede õõnsustes tammikutes ja puisniitudel. Suve lõpust oktoobrini tekkivad viljakehad on liibuvad või poolliibuvad, lihakad ja pehmed. Ülapind on matt, kumer ja ühtlaselt kollakasoranž, alapind ere-oranžpunane. Eestis on teada 4 leiukohta, millest 1,5 asuvad eramaal. Kõik leiukohad on looduskaitse all.

Lõhe-lehtervahelik.

Erekollane püsipoorik.

Eriti haruldased Järgnevalt tutvustan näitena ka nelja torikseent, kes on Eestis äärmiselt ohustatud ja haruldased, kuid mitte looduskaitse all, esinevad just vanades põlismetsades ja vajavad seetõttu tähelepanu.

• Liibuv roostetorik moodustab üheaastaseid viljakehi kuuse lamatüvedel.

Viljakeha on liibuv, kreemjast oranžikaspunase värvuseni, suurte labürintjate pooridega, mis on nagu rebenenud laiadeks hammasteks. Eestis on leitud vaid 2 kohast.

Leht-kobartorik.

• Lõhe-lehtervahelik kasvab salu-lehtja segametsades. Sügisel tekkivad kuni 7 cm läbimõõduga kübarad on valkjaskreemi värvi, eoslehed on lõheroosad.

Väga sarnane tavavahelikuga ja kindlaks määramiseks tuleb viljakeha kaasa koguda. Eestis leitud vaid ühel korral, 2001. aastal Järvselja ürgmetsast, mis asub riigimaal ja on looduskaitse all.

Roosa võrkheinik.

• Taigapässikut on Eestist leitud vaid ühel korral – 1965. aastal Muraka looduskaitsealalt. Üheaastased liibuvad, pehmed ja kaneelipruuni värvusega viljakehad kasvavad kõdunenud okaspuude lamatüvede alakülgedel ja on seetõttu ka raskelt leitavad.

Laanekorgik.

• Erekollane püsipoorik moodustab liibuvaid ja hästi silmatorkavaid viljakehasid mitmel lehtpuuliigil, eriti tammedel. Eestis on leitud ainult 2004. aastal Alam-Pedja kaitseala tammikust.

OLLI MANNINEN

INDREK SELL

Taigapässik.

INDREK SELL

M

aitsvate söögiseente kõrval kasvab meie metsades hulk seeni, kes on jõudnud looduskaitse huviorbiiti. Peamine põhjus on selles, et tegu on elupaigaspetsialistidega – nad kasvavad väga kindlate tunnustega metsades ja neid metsasid on jäänud järjest vähemaks. Enamasti ei sobi haruldastele liikidele tänapäevased metsade majandamismeetmed.

Looduskaitsealuste liikide nimekirjadesse on kantud Eestis 46 seeneliiki, neist 9 esimesse ehk kõige rangemasse kaitsekategooriasse. Ohustatud seeneliike on aga oluliselt rohkem, näiteks torikseentest on ohustatud 27% ning nende jaoks on peamiselt puudus jämedatest säilik- ja kõdupuudest. Pikemalt saab kõdupuidu väärtusest metsades lugeda Eesti Metsast 1/2017.

Looduskaitsel on kaks otsest hooba liikide seisundi parandamiseks: kasvukoha kaitse alla võtmine (kaitseala, hoiuala või püsielupaik) ja tegevuskava koostamine. Eestis on spetsiaalselt seente kaitseks moodustatud 36 püsielupaika, liigi tegevuskava on kinnitatud 8 seeneliigile. Tegevuskava annab ülevaate liigist ja tema ohuteguritest ning tegevustest, mis aitavad saavutada liigi soodsat seisundit. Tegevuskavadega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel ja lühidalt tutvustan neid ka praegu.

Poropoorik.

ASKO LÕHMUS

INDREK SELL

keskkonnaameti liigikatse peaspetsialist

niitudel kui tammikutes. Moodustab augustist oktoobrini viljakehakogumikke, kus hele-nahkpruuni värvi lusikakujulised kübarad kinnituvad (kübara suhtes) külgmise jalaga aluse külge. Üle Eesti on teada 12 leiukohta, millest kolmandik asub eramaal ja enamus on looduskaitse all. Kõige uhkemad leiukohad on Kadrioru pargis, Mädapea ja Vinni tammikutes.

MAARJA NÕMM

EIKE TAMMEKÄND

• Lilla põdramokk kasvab Lääne-Eesti loometsades. Augustist oktoobrini tekkivad u 12 cm läbimõõduga kübarad on pealt pruunikad, vanemana tumesinise tooniga. Katkilõigatult on seen tumeroosa, vanemalt sügav-tumesinine või mustjaslilla. Kokku on Eestis teada ainult 6 leiukohta, millest 4 asuvad eramaal. Kõik leiukohad on looduskaitse all.

INDREK SELL

Harv juhus, kuid ette võib juhtuda ka haruldusi.

URMAS OJANGO

Metsa seenele!

Käsntorik.

Seened näitavad hästi meie metsade elurikkuse seisundit. Nad on ka veidi vimkaga – viljakehad ei teki mitte igal aastal. See ei tähenda liigi hävimist antud kohas, liik on seeneniidistikuna alles maapinnas või tüves. Näiteks leiti Rootsis krooksutoriku viljakehi samalt tammelt isegi pärast 70aastast vaheaega.

Seente kaitsele saab kaasa aidata igaüks. Kui leiate võimalikke haruldusi, tasub pildid ja asukoha koordinaat saata ka kas seeneteadlastele või keskkonnaametile. Samas aitavad looduskaitsehoobade kõrval ehk pareminigi metsas liikide mitmekesisust tagada vanade puude ja kõdupuidu säilitamine (eriti kuusk ja haab), loodusliku uuenduse soosimine ja häiringute mittetäielik ärakoristamine (nt tormimurd). See võib olla väike panus inimese tegudes, aga suur abi meie loodusele!

Kasutatud allikad, ka lisalugemiseks: Kadri Runnel. Eesti torikseente looduskaitseline seisund. 2017.

Ann Kraut, Kadri Runnel. Ka majandusmetsas on kõdupuidul väärtus. Eesti Mets, 1/2017.

Asko Lõhmus, Eike Vunk, Kadri Runnel.

Conservation management for forest fungi in Estonia: the case of polypores. 2018.

sinu mets

september 2O2O

21

metsaelu ANU TIITSAAR

metsaelu

Würzburgi Ülikooli biokeskuse järeldoktor

TIIT TEDER Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur

M

TIIT TEDER

õeldes metsaelustikule pole päevaliblikad ehk esimene liigirühm, mis pähe tuleb.

Enamasti seostuvad need varakevadest septembrini lendavad putukad ju rohkem õierohkete aasadega. Ometi on umbes kolmandik ligi sajast Eesti päevaliblikaliigist otseselt seotud metsaga – nende röövikud toituvad puudel, põõsastel või metsa alustaimestikus kasvavatel rohttaimedel. Muidugi trehvab päevaliblikaid hoopis sagedamini valmikuna, olgu siis päiksepaistelistes pai-

Monokultuurses kuusikus võib küll olla palju kuuse-kooreüraskeid, liblikaelamust siit aga loota ei ole.

22

sinu mets

september 2O2O

Elupaiga sobivuse määravad röövikute toidutaimed Mets pole siiski oluline vaid kitsas tähenduses metsaliikidele. Oma hiljutistes teadustöödes oleme näidanud, et metsamaastikku kasutab elupaigana ka suur osa avamaastikuliikidest, sh suur osa neist, keda tavapäraselt oleme harjunud seostama poollooduslike niitudega. Sellistele n-ö niiduliikidele pakuvad metsamaastikus püsivamat elupaika mitmesugused joonelemendid – teeservad, elektriliinialused, sihid, ajutisema iseloomuga elupaiga leiavad paljud liigid ka raiesmikel. Neis piirkondades, kus poollooduslikud rohumaakooslused on peaaegu kadunud, on metsamaastik niiduliikidele mõneti päästerõngaks.

Samas ei saa siiski öelda, nagu oleks metsamaastikus elamine liblikatele kehv või „pealesunnitud” alternatiiv. Avalaikudega metsamaastikus on ohtralt päevaliblikaid ka sellistes piirkondades, kus poollooduslikke niite jagub veel küllaldaselt. Pigem võib öelda, et liblikad elavad seal, kus vajadused nende elutsükli läbimiseks on täidetud.

Enamiku liblikate jaoks on elutähtsaid ressursse kaks: toidutaimed röövikutele ja nektaritaimed valmikutele.

Otsustavaks on elupaiga sobivuse määramisel eeskätt just röövikute toidutaimed – nende suhtes on enamik liike vägagi valivad. Osa liike toitub röövikuna vaid ühel taimeliigil. Seevastu nektaritaimede suhtes on liblikad märksa vähenõudlikumad – neile sobivad paljud tavalised õitsevad taimed, sh ka nn prahipaikade taimed nagu näiteks ohakad.

Röövikuna mailastel ja härgheintel toituv niidu-võrkliblikas on tavaline liik erinevates metsamaastikes.

Kõrvenõges on linnapildis järjest haruldasem ja nii ka temal röövikuna toituvad päevaliblikad – päevapaabusilm (pildil), koerliblikas, nõgeseliblikas. Metsamaastikus pole puudust ei nõgestest ega temaga seotud liikidest.

Eri tüüpi metsas erinevad liblikad Kuna erinevate metsakasvukohatüüpide taimekooslused erinevad, ei ole samasugused ka nende liblikakooslused. Metsamaastikus, kus domineerivad kuivad palumännikud, võib kohata vaid üksikuid niiskele salumetsale iseloomulikke liblikaliike. Nagu ka vastupidi.

Peamist rolli selles, miks liblikakooslused metsatüübiti erinevad, mängivad jällegi just röövikute toidutaimed. Näiteks niisketes, rammusa mullaga metsamaastikes on arvukad mitmed röövikuna kannikestel toituvad täpikuliigid, otseselt metsaga seotud liikidest on siin arvukalt lehtpuudel ja -põõsastel toituvaid kiirgliblikaid ja lumikuid. Kuivades liivase pinnasega metsamaastikes on seevastu rohkem erinevaid silmiklasi ja sinilibliklasi. Mida mitmekesisem on metsamaastik kasvukohatüüpide poolest, seda mitmekesisem on ka selle päevaliblikafauna. Reljeefsemad maastikud, kus sageli on kõrvuti väga erinevat tüüpi metsad, on päevaliblikate poolest see-

Niiskemate metsamaastike teedel näeb juulis kiirgliblikaid, kes oleks justkui troopikast siia ära eksinud.

Pigem kolm väikest lanki kui üks suur Nii avamaastiku- kui metsaliblikatele sobib mosaiikne metsamaastik, kus avalaigud vahelduvad puistuga. Liblikate seisukohast optimaalsed avalaigud, sh raiesmikud, ei tohiks olla suuremad kui paar hektarit. Nimelt eelistavad lendavad putukad tuulevarjulisi elupaiku, mida suured langid ei paku. Mõistagi ei ole liblikatel vahet, kas ühe suurema ava-

Raiesmikud pakuvad päevaliblikatele vaid ajutist elupaika.

laigu moodustab üks suur või mitu kõrvuti asuvat väiksemat lanki. Viimase aja suurenenud raiekoormus, mille paratamatuks kaasnähuks on järjest suuremad langid, on liblikatele seetõttu liiast. Tuleb ka arvestada, et praegustele suurtele lankidele kasvav ühtlaselt noor, häiludeta mets jääb aastakümneteks päevaliblikatele vähesobivaks elupaigaks.

Et päevaliblikaid toetab ka praegusest oluliselt vähem intensiivne metsandus, kinnitavad meie 6–7 aasta tagused uurimused Mandri-Eesti metsamaastikus.

Sel ajal oli päevaliblikatele sobivas vanuses raielankide pindala umbes poolteist korda väiksem praegusest. Sellest hoolimata piisas vaid 35 juhuslikult valitud mõnehektarilisest raiesmikust, et kohata enamikku siinsest päevaliblikate faunast – nii metsa- kui avamaastikuliikidest. Avastasime, et heade lendajatena leiavad nad üles ka need raiesmikud, mis on täielikult metsast ümbritsetud. Niisiis pakuvad majandatavad metsad paljudele päevaliblikatele sobivat elupaika, kuid oluline on selle juures majandamise mõõdukus.

Osa päevaliblikaid vajab siiski niite nii praegu kui ka tulevikus. Erinevatel põhjustel, nt toidutaime niru levimisvõime või erilise elutsükli tõttu, ei sobi metsamaastik mingitele liikidele (nt mustlaik-apollo, nõmme-tähniksinitiib), sõltumata selle majandamisest.

Päevaliblikate olukord suures osas Lääne-Euroopast ei ole juba pikemat aega kiita – mitmes riigis on osa liike sootuks kadunud ja paljude liikide arvukus on suures languses. Selle peamine põhjus on poollooduslike rohumaade – päevaliblikate klassikalise kantsi – kadumine ja asendumine intensiivse

TIIT TEDER

MARI-LIIS VILJUR

tõttu üldiselt mitmekesisemad kui tasased maastikud.

Püsivama iseloomuga avakoridorid – teeservad, metsasihid ja elektriliinialused püsivad tänu regulaarsele niitmisele ja võsa eemaldamisele avamaastiku päevaliblikatele elupaigana sobivatena pikka aega. Seevastu ajutiste avalaikude – raiesmike – sobivus neile muutub ajas.

See, kui kaua raiesmik piisavalt avatuna püsib, sõltub metsatüübist ja langi majandamisest. Madala viljakusega kasvukohatüüpides, kus puittaimede kasv aeglasem, säilivad tingimused avamaastikuliblikatele sobivana kümmekond aastat, väiksemate laikudena kauemgi.

Viljakates kasvukohatüüpides on see aeg enamasti lühem, kuid sõltub oluliselt majandamisest. Looduslikult uuenev lank on liblikasõbralikum kuivade kasvukohatüüpide puhul, kus võsastumine on aeglane. Seevastu looduslikult uuenev lank salumetsas muutub võsastumise tõttu avamaastikuliblikatele ebasobivaks mõne aastaga. Selliste lankide sobivust päevaliblikate elupaigana pikendab võsa ohjamine.

TIIT TEDER

kades õitelt nektarit imemas või hoopis metsateedel porilombiservast mineraale ammutamas.

Meie laiuskraadidel on metsapäevaliblikad seotud hõredapoolsemate metsade või mosaiiksete, avalaikudega metsamaastikega. Tiheda hämara puistu all valmikuid enamasti lendamas ei kohta, sest seal on liiga jahe mikrokliima ja napib nektaritaimi.

ANU TIITSAAR

Mets on koduks nii metsakui ka niiduliblikatele.

TIIT TEDER

Mets kui päevaliblikate päästerõngas kiiresti muutuvas maastikus

Metsateede servad on sageli liigirikkad nii taimede kui liblikate poolest.

põllumajandusmaastikuga, kus elupaika leiavad vaid kõige vähenõudlikumad liigid. Kuigi poollooduslike rohumaade pind on kiiresti kahanenud ka Eestis, on selle senine mõju päevaliblikatele olnud suhteliselt tagasihoidlik. Võimalik, et just suur metsa osakaal on meie päevaliblikaid kehvast käekäigust säästnud.

KUIDAS METSAOMANIK LIBLIKATE METSAELU SOODUSTADA SAAKS? • Raietega tasub olla mõõdukas – suurte raiete korral on 10–20 aasta pärast palju noort metsa, mis enamikule avamaastikuliblikatest elupaigaks ei sobi.

• Raiesmikud võiksid olla väikesed, vähemalt osale liikidest sobivad ka häilud püsimetsana majandatavas metsas.

• Päevaliblikaid on seda mitmekesisemalt, mida liigirikkamad on puistud.

• Hästi mõjub ka näiteks raiejäätmete jätmine raiesmikule, sest osa taimede kasvu pärssides ja teisi soodustades aitab seegi suurendada taimestiku heterogeensust. sinu mets

september 2O2O

23

teated

teated

EJS

Eesti Jahimeeste Seltsis • Riigikogus arutati pliimoona üle.

18. juunil oli Riigikogus jahimeeste toetusrühmas arutelu, kus teemaks ELis kavandatav pliihaavlite keelustamine märgaladel. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks kehtestada see keeld kahe-kolme aasta pärast. Üleminekuga on siiski veel piisavalt probleeme. Näiteks on segasevõitu märgalade määratlus ja arusaamatusi on tõlgetega. Riigikogu töörühm pakkus välja, et tuleks keskkonnaministeeriumis moodustada spetsiaalne töörühm, kes pliimoona asjus esile tulnud küsimustele vastused leiaks.

tamiseks ja kommenteerimiseks. Lepingu eesmärk on kaitsta maaomanike huve ja koostöös jahimeestega ulukikahjustusi ennetada.

KERTU KEKK

24

sinu mets

september 2O2O

• Toimus neljas kogu pere metsapäev. Tavaks on saanud korraldada see igal aastal mullu parima metsamajandaja tiitli võitnud metsaomaniku kodumaakonnas. Sel aastal toimus kogu pere metsapäev Tallinnas Männi pargis, kus metsateemadega tutvuma tuli u 5000 inimest. Perepäeval tutvustasid Eesti metsa elu ja olu erinevad metsaga seotud organisatsioonid.

Lisaks kuulutati metsapäeval välja tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused – 2020. aasta parima metsamajandaja tiitli sai Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Varem on sündmus toimunud Rakveres, Haapsalus ja Ruunaveres, järgmisel aastal korraldame kogu pere metsapäeva Pärnus.

(Vt tänavuse konkursi kohta ka lk 4–5.)

Virumaa jahimeeste esimene kokkutulek.

• Toimus jahinduse ümarlaud. Juulis kutsusid jahimehed kokku jahinduse ümarlaua, et arutada põdra küttimismahu minimaalsete limiitide, aga ka maksimaalsete limiitide kehtestamise üle. Meie hinnangul maksimumlimiiti kehtestada ei saa ega tohi ning miinimumlimiitides lähtume nii keskkonnaagentuuri ettepanekust (4300 is) kui ka jahimeeste küttimisoovist (5052 is). Metskitse osas oldi arvamusel, et võiks küttida eelmise aastaga samas mahus ja punahirve osas küttida vähemalt samas mahus nagu eelmine aasta. Metssigade arvukus on tõusmas ning seetõttu tuleb küttimismahtu suurendada, et püsida sigade Aafrika katkust tulenevalt vajaliku arvukuse juures.

(Vt ümarlauast lähemalt lk 16–17.)

• Rohelise kaardi algatus. Jätkub töö rohelise kaardi süsteemi väljaarendamiseks. Koostöös Eesti metsasertifitseerimise nõukoguga oleme kaardistanud peamised eesmärgid: edendada metsade säästvat ja jätkusuutlikku majandamist, parandada metsatööde tegijate pakutavate teenuste kvaliteeti, tagada metsatööde tõhus ja seaduskuulekas läbiviimine, tagada pärast tööde tegemist metsa hea tervis, loodus- jm väärtuste (kultuurilised, ökohüved) säilimine ja hea seisukord, tagada ettevõtete sotsiaalne vastutus (tööohutus, palgad, maksud, kohalik kogukond). Jätkub sisendi kogumine erinevatelt huvirühmadelt ja võimalikelt rohelise kaardi taotlejatelt.

• Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Oleme jätkuvalt pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses kohalike planeeringute koostamisega. Oleme omavalitsustele meelde tuletanud, kui oluline on omanike teavitamine ning piirangute kehtestamisel omanikuga kokkuleppe saavutamine.

Et maa- ja metsaomanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud, peab omanik ise samuti aktiivne olema. Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab erametsaliidu lehelt www.erametsaliit.ee/tegevused/huvidekaitse/planeeringud/.

• Uus jahimaade kasutamise leping. Koostöös põllumajandus- kaubanduskojaga on koostamisel uus jahimaade kasutamise leping, mille saatsime jahimeestele ülevaa-

• Kohtumine peaministriga. Septembri alguses kohtus erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv peaminister Jüri Ratasega, muu hulgas arutati Eesti metsanduse olukorra ja väljakutsete ning metsaraie mahu teemadel.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel www.erametsaliit.ee või Facebookis.

KERTU KEKK

bima takistusraja, kus muu hulgas ne maailmameister ja tõi kaks korda tuli kaks korda ületada Purtse jõge. koos meeskonnaga koju Argentiina Rada oli tehniliselt raske, aga väga karika. Just August Liiviku 100. sünhuvitav. Rada oli seekord pühendaniaastapäeval tekkis Mati Hõbemäel, tud karule ja ka enamus küsimusi ja Tarmo Kõutsil ja Benno Leesikul ülesandeid olid karuteemalised. Oli idee rajada Järvamaale lasketiir – see ka viktoriin, meeskondlik laskesuuoleks kui ausammas kuulsale laskurisatamise võistlus ja jahijuttude teele ja annaks noortele võimaluse käia ma oli „Minu jahikoer”. sama kuulsusrikast teed.

Virumaa jahimeeste kokkutuleku Tänuga meenutas Mati Hõbemäüldvõitjaks krooniti Kohtla-Nõmgi kõiki, kes tiiru ehitusele kaasa aime jahtkond, teise koha saavutas tasid. Avamisele oli tulnud palju niOonurme-Nugritsa jahtkond ja kolmekaid külalisi, kelle hulgas võis manda Tudulinna jahtkond. märgata nii Riigikogu kui valitsu• „Metsapoole” on taas eetris. 16. ause endiseid ja praeguseid liikmeid. gustist alustas Kanal 12 taas jahisaaPärast avamist tänati toetajaid ja sai tega „Metsapoole”. Kavas on 10 saauue lasketiiruga tutvuda, korraldadet, kus muu hulgas tuuakse vaatajati demolaskmine. Kokkutulnutel oli ni ennenägematud kaadrid šaakalivõimalik omavahel võistelda kompjahist ja koprajahist vibuga. Veel näileksvõistlusel, mis koosnes kuulidatakse, kuidas vibujahiga alustada, laskmisest ja kettalaskmisest. Võistmillised testid on vaja läbida ja mida lust korraldas Igor Homin. see jaht endast kujutab. Lisaks saab Tiirus on hetkel kaks kaarrasaadetes näha hirvejahti Saaremaal, da, mille peal ka COMPAKi rajad – metsseajahti Ida-Virumaal ja palkaks COMPAKi rada ja kaks autoju muud. Saadet produtseerib Balmaatset trapirada, 50meetrine elekttic Trophy. rooniline searada ja 100meetrine • Järvamaal avati lasketiir. Juulikuu elektrooniline põdrarada.

Vt ka www.ejs.ee viimasel päeval avati Järvamaal Järva vallas Jalametsa külas pidulikult jahilasketiir.

Selle rajamise üks eestvedajaid Mati Hõbemägi rääkis avakõnes, kuidas see mõte sündis ja mis raskusi tuli ületada.

Ta meenutas Järvamaalt pärit tuntud laskurit August Liivikut (1903– Vaade Järvamaa lasketiirule.

1942), kes oli 12kord-

EJS

• Ümarlaud jahikoerte teemal. 30. juunil Eesti jahimeeste seltsi kogunenud ümarlauas osalesid Anne Toompalu Lõuna-Eesti jäljekoerte ühingust, Aivo Kivitar Eesti seisukoerte koolitusklubist, Mari-Ann Rehk Tallinna jahimeeste seltsist, Tatjana Mihhailova Eesti seisukoerte liidust, Ivar Lints Eesti suurulukikoerte klubist ja Kristin Kerem takside ühingust. Arutelu juhatas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Peateema oli kõigile tõugudele sobiva verejäljekatse koostamine. Kaugemaks sihiks seati verejälje diplomit omavate koerte üle-eestilise võrgustiku loomine, et vähendada jahipraaki.

• Virumaa jahimeeste kokkutulek.

25. juulil toimus esimene Virumaa jahimeeste kokkutulek. Päev oli täis meeleolukaid sündmusi, töötubasid ja võistlusi, kus võttis mõõtu üheksa võistkonda. Alasid oli seekord viis. Kokanduses tuli keeta uhhaad ja seda imiteeritult looduslikes tingimustes. Kutsemeisterlikkuses pidid kaheliikmelised võistkonnad lä-

• Suur-konnakotka kaitse tegevuskava muutmine. Edastasime keskkonnaametile oma ettepanekud seoses suurkonnakotka kaitse tegevuskava muutmisega. Muu hulgas palusime kaaluda tegevuskava koostamise otstarbekust seoses liigi väga madala arvukusega ning jätkuva hübridiseerumisega väike-konnakotkaga.

Liigikaitse tegevuskavast selgub, et suur-konnakotka toitumis- ja elupaiganõudlus ei ole hästi teada, liik on vähe uuritud ja raskesti määratav. Liigi pikaajaline arvukuse muutus on olnud ebaselge, samuti arvukuse languse põhjused. Peamise probleemina näeme tegevuskava puhul ohutegurite hinnangu ja konkreetsete meetmete tasakaalustamatust, näiteks kriitilise tähtsusega hübridiseerumine väike-konnakotkaga vs väikese tähtsusega keskkonnamürgid.

Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

EJS

Jahimeeste toetusrühm Riigikogus.

Eesti Erametsaliit teatab

Ühisfoto pärast metsamajandajate konkursi autasustamistseremooniat. sinu mets

september 2O2O

25

teated VIIO AITSAM

teated

Vaade püsimetsailmeliselt majandatavasse erametsa.

Metsanduse uus arengukava viibib. Kuidas edasi?

Tõenäoliselt pikeneb senise arengukava kehtivusaeg.

KRISTEL JÄRVE keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

P

raeguseks on selge, et metsanduse uue kümnendi arengukava mõjuhindaja puudumise tõttu planeeritud ajaks valmis ei saa. Arengukava koostamise juhtkogu pakkus keskkonnaministrile välja valikud, kuidas edasi minna. Keskkonnaministri seisukoht on, et tuleks kaaluda kehtiva arengukava pikendamist ja jätkata uue arengukava mõjuhindaja otsinguid.

Pole leidnud keskkonnamõju hindajat Hetkel on kõige teravam probleem just metsanduse uue, kuni 2030. aastani ulatuva arengukava (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindaja (KSH) leidmine, sest ilma KSHta riiklikku strateegilist dokumenti vastu võtta ei saa.

26

sinu mets

september 2O2O

KSH tegija leidmine luhtus juba neljandat korda, seda vaatamata hanke poolitamisele ja tihedatele konsultatsioonidele Eesti keskkonnamõju hindajate ühinguga. Viimasel korral toodi pakkumuse esitamata jätmise peamiseks põhjuseks liigset koormatust, sest samad ettevõtted hindavad ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringute mõjusid. Ja neid koostatakse praegu palju: enamikul omavalitsustest on üldplaneeringu kehtivus läbi saamas.

Teiseks valukohaks on olnud metsandusvaldkonna vastuolulisus ja ka metsandusekspertide puudumine mõjude hindajate seas. Olulist rolli mängib ajaline perspektiiv: keskkonnamõjude hindamise ühingust kinnitati, et nii olulise töö tegemiseks kulub minimaalselt poolteist aastat.

Tuginedes juhtkogu juunikuistele aruteludele, otsustas keskkonnaminister Rene Kokk, et septembris kuulutatakse välja uus väikehange mõjude hindamise programmi koostamiseks. KSH tegijad on märku andnud, et hilissügisel on võimalik tööga pihta hakata. Lisaks valmistab ministeerium ette seaduseelnõu, mis pikendab MAK2020 kehtivust kuni uue arengukava valmimiseni. Eesmärk on see sügisel Riigikogusse viia.

Metsanduse arengukava olemasolu ei ole küll kohustuslik, kuid siiski me leiame, et see on üks indikaator metsa jätkusuutliku majandamise indikaatorite reas. Ka Eesti lähtub rahvusvahelisest jätkusuutliku metsa majandamise definitsioonist ja on lõiminud selle nii metsapoliitikasse, metsandust puudutavatesse strateegilistesse dokumentidesse kui ka õigusloomesse. Eesti metsapoliitika kehtib juba 1997. aastast ja jätkusuutlik (säästev) metsa majandamine on ühtlasi metsaseaduse eesmärk.

Eesti mets on jätkuvalt kaitstud ka MAK2020 kehtivuse pikendamisel, sest metsaseadus võimaldab vabariigi valitsusel raiete mahtu piirata, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Seni ei ole aga olnud vajadust seda sätet kasutada.

Sisuline töö jätkub Kuigi MAK2030 kokkupaneku aeg on pikenenud ja valmimine kaugemale nihkunud, oleme tööd sisulises osas jätkanud. Juba kaks korda on kohtunud mõõdikute töörühm ja et kõik saaksid olulistest mõistetest ühtmoodi aru, plaanitakse sügisel lisaks mõistete töörühma loomist.

Mõõdikute töörühma ülesanne on MAK2030 praeguses kavandis välja pakutud mõõdikud üle vaadata ja nende teostatavust hinnata, mõistete töörühm aitab aga, nagu öeldud, kõigil kõigest ühtmoodi aru saada. Sügisel plaanime ka vähemalt kolme juhtkogu kohtumist, et läbi arutada arengukava alaeesmärgid ja töörühmade ettepanekud.

Lisaks on keskkonnaministeerium aktiivselt metsanduse vallas tegutsenud, sh koostanud kuuse-kooreüraski tegevuskava ja jälginud selle täitmist, kutsunud eraomanikke üles pidama kevad-suvist raierahu, valmistanud ette nii metsaseaduse kui ka looduskaitseseaduse muudatused (sh lageraielangi maksimaalse pindala vähendamine ja kevad-suvise raie keelamine kaitstavates metsades). Koostöös rahandusministeeriumiga on ellu viidud maksumuudatused erametsaomanikele.

Lisaks jätkub ettevalmistus metsaregistri põhimääruse ja erametsanduse toetamise määruse muutmiseks.

Kavas on korraldada veel mõned teavituskampaaniad. Seda kõike selle nimel, et meil ja meie metsal läheks veelgi paremini! sinu mets

september 2O2O

27

ametlik info

Valmis Bioatlase portaal

R

ahvusvahelise projekti Baltic ForBio raames, mille partner on ka Erametsakeskus, valmis sellel suvel rahvusvaheline portaal Bioatlas, mis võimaldab Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis vaadata piirkonniti puidu saadavust.

Bioatlas sisaldab teavet energia tootmiseks kasutatavate väikese läbimõõduga puude, raidmete ja kändude varumise kohta. Portaali on hea kasutada näiteks uute investeeringute kavandamisel. Lisaks energiapuidu sortidele on Rootsis ja Eestis arvutatud välja ka saematerjali ja paberipuidu mahud. Portaal on kasutamiseks mõeldud eelkõige metsa- ja energiaettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ning teadus- ja arendusorganisatsioonidele.

Baltic ForBio projekti Bioatlase tööpaketi juht Perttu Anttila Soome loodusvarade instituudist (LUKE) selgitas, et Bioatlase kasutaja saab puidukoguseid arvutada omavalitsuste ja maakondade kaupa ning võimalik on ka ise markeerida huvipakkuv piirkond, mille kohta portaalist teavet küsida.

Eesti andmebaasi koostasid maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli dotsent Ahto Kangur ja teadur Allar Padari.

Erametsakeskus osaleb projektis Baltic ForBio ühe partnerina, projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu programmi Interreg Baltic Sea Region 2014–2020 abil. Projekti eesmärk on suurendada Läänemere-äärsetes riikides puidu kasutust taastuvERAMETSAKESKUS energia allikana.

OOTAME BIOATLASE KOHTA TAGASIDET! • Bioatlas on leitav aadressil http://forest-energy-atlas.luke.fi.

• Teenus on saadaval eesti, inglise, läti, leedu, rootsi ja soome keeles.

• Küsimusi ja kommentaare Bioatlase kohta saab saata aadressile ahto.kangur@emu.ee või allar.padari@emu.ee.

28

sinu mets

september 2O2O

Metsaühistud ootavad inventeerimistoetuse soove Tänavu on võimalik esitada metsaühistute kaudu taotlusi inventeerimistoetuse saamiseks, vooru eelarve on 150 000 eurot.

Ü Metsauuenduse hooldus peab enne toetusetaotluse esitamist tehtud olema...

Metsa uuendamise toetust saab küsida ka sügisel Metsa uuendamise toetuse järgmine taotlustähtaeg on 2. detsembril, sügisese taotlusvooru eelarve on 640 000 eurot.

MARIS TÕNURI Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

K

äesolevast aastast saab toetustaotlusi esitada ainult metsaühistute kaudu. Ehkki ühistutele on taotlustähtaeg 2. detsembril, tasub sinna oma soovist teada anda aegsasti, sest viimasel hetkel nende poole pöördudes ei pruugi andmed enam ühistaotlusesse jõuda.

Metsa uuendamise toetusega toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist, metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.

Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Toetuse määrad on maapinna etteval-

mistamisel ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsataimede soetamisel ja istutamisel kuni 400 eurot hektarile.

Metsaühistule peaks toetussoovi korral teada andma, milliste tööde eest toetust küsitakse, kus töid tehti (kinnistu katastritunnus ja eraldiste numbrid), tööde pindala ja omaniku andmed. Taimede soetamise ja istutamise korral on olulised ka puuliik ja info, kellelt taimed osteti.

Metsakultuuri hooldamise korral tuleks ära märkida kultuuri rajamise aasta, mõned metsaühistud võivad soovida teavet ka sellest, millal täpsemalt hooldustöid tehti.

Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Kõigi Erametsakeskuse vahendatavate toetuste taotlemise tingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www. eramets.ee või kohalikust metsaühistust.

histutele on taotluse esitamise tähtaeg 16. detsember, aga metsaomanikul tasub oma soovist ühistule teada anda juba novembri lõpuks, sest ühistaotluse vormistamiseks on aega vaja.

Meetmest toetatakse metsamajanda-

miskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist.

Toetust saab taotleda metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete kohta, kusjuures toetust maksatakse konkreetsele taotlejale üks kord kümne aasta jooksul. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal.

Toetust saab taotleda ainult metsa-

ühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta.

Toetuse määr on kuni 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Arveid ja maksekorraldusi enam esitama ei pea.

Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

ERAMETSAKESKUS

Puidu hinnainfo: hinnad võiksid motiveerida raiuma rohkem kaasikuid II kvartalis kasvasid kasest saadava metsamaterjali hinnad kõige rohkem.

K

mas on hea tervisliku seisundi ja suure aastase juurdekasvuga okaspuukultuuride omanikel võimalus hinnatõusu ootuses raiet edasi lükata. Seda muidugi juhul, kui riske, eelkõige kuuse-kooreüraski ohtu hinnatakse madalaks.

Teine kvartal on sageli aeg, mil kevadise sula, puidu sinetamise ohu ja saeveskite plaaniliste hoolduste tõttu võib okaspuu realiseerimine keerulisem olla.

Veel ei ole võimalik ette öelda, milliseks lõppkokkuvõttes kujuneb kolmanda kvartali pilt, kuid lisaks tavalistele te-

äesoleva aasta teises kvartalis on männi jämepalkide keskmine hind püsinud võrreldes aasta algusega praktiliselt muutumatuna, kuid männi peenpalkide tihumeetrihind on langenud 3–4 eurot. Suurem hinnalangus on tabanud kuuse jäme- ja peenpalke, mille tihumeetrihinnad on langenud 4–5 eurot.

Kasepaku ja kasepalHooldusraiel saadud kasepuit. gi keskmine hind tõusis 2019. aasta viimase kvartali madalseisust 2020. aasta esimese kvartali jooksul ligi 5 eurot ja hinnatõus 1–3 eurot on jätkunud ka teises kvartalis.

Võrreldes aasta algusega on okaspuidu, eriti kuuse sordihinnad langenud. Enim on kasvanud kasest saadava metsamaterjali hinnad.

See võib motiveerida metsaomanikke raiuma rohkem kaasikuid. Sa-

guritele on tänavu puiduturgu mõjutamas kuuse-kooreürask ja kogu majandust ülemaailmne tervisekriis. Sellistes oludes tasub metsaomanikul end oma metsa seisukorraga hästi kursis hoida, et vajadusel olla valmis kiirelt otsuseid langetama.

Samas tuleks meeles pidada, et hooldusraiete planeerimisel tuleks metsaomanikul juhinduda eelkõige metsa seisukorrast ja alles seejärel turusituatsioonist. Kui metsa on korrektselt hooldatud ja metsa tervislik seisund on hea, on võimalik uuendusraiete teostamisel suuremal määral võtta arvesse ka turuolukorda, et ajatada võimalikult hea tulu teenimist.

Kvartaalset puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner (OÜ Tark Mets).

2020. aasta II kvartali terviklik puidu hinnainfo on nähtav erametsaportaalis: www.eramets. ee/uuringud-ja-statistika/hinnainfo/.

VIIO AITSAM

VIIO AITSAM

ametlik info

ERAMETSAKESKUS sinu mets

september 2O2O

29

ametlik info HARIDUS

Eesti Posti postkaart.

Maaülikoolis tähistati juubelit 15. augustil möödus 100 aastat päevast, mil Tartu ülikooli juurde asutati metsaosakond. Sel puhul istutasid maaülikooli metsateadlased ülikoolilinnakusse Tähtveres juubelitamme ja esitleti Eesti Posti tervikasja (nii nimetatakse pealetrükitud postmargiga ümbrikku või postkaarti, antud juhul on tegu postkaardiga) ja eritemplit „100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust”.

Kunstnik Indrek Ilvese kujundatud postkaardil on kolme mehe pildid. Andres Mathiesen oli metsaosakonna looja ja metsakorralduse õppetooli esimene juhataja, professor Oskar Daniel metsakasvatuse õppetooli juht ja Kaarel Veermets metsakasutuse õppetooli juhataja.

Metsateadlaste koolitamise vajadus tekkis Eestis pärast 1919. aasta maareformi, mil 80% metsadest arvati riigi omandisse. Ei jätkunud spetsialiste, kes oleksid osanud seda rikkust kaitsta ja majandada.

Seetõttu loodi 1920. aasta 15. augustil Tartu ülikooli juurde metsaosakond. Pärast II maailmasõda jätkus akadeemilise metsandushariduse andmine juba 1951. aastal loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja jätkub samas koolis, mille nimi on nüüd Eesti Maaülikool.

Allikas: maaülikool

METSATÖÖD Eesti metsaomanik pöörab rohkem tähelepanu metsa tervisele Keskkonnaamet võttis kokku metsaregistris 2020. aasta esimese poolaasta jooksul menetletud metsateatised ja leidis sealt kaks rõõmustavat suundumust – Eesti metsaomanikud tellivad varasemast rohkem metsaekspertiise ja soovivad rohkem teha hooldusraiet.

Metsateatiste põhjal on metsaomanike soov metsa raiuda tervikuna pisut vähenenud. Selle aasta esimese kuue kuuga on keskkonnaamet andnud raieloa 56 465 metsaeraldisele (kokku 57 899 ha). Võrreldes 2019.

30

sinu mets

september 2O2O

aasta I poolaastaga on raielube antud 4,3 % vähem.

(Lugejal tasub meeles pidada, et metsateatised ei näita tegelikku raiemahtu, sest ligi veerand teatistest jääb tavaliselt realiseerimata.)

Märgatavalt on suurenenud soov teha hooldusraieid – võrreldes eelmise aasta sama ajaga 21%. Hooldusraieid ehk sanitaar- ja harvendusraieid, millega raiutakse ära surevad või lähitulevikus looduslikult välja langevad puud, on metsateatiste alusel kavandatud 29 415 hektarile. Sellele lisanduvad valgustusraied, mida amet teatistega ei registreeri.

Lageraieid on kavandatud Eesti metsades 2020 I poolaastal kokku 24 064 hektaril, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4% vähem.

Oluliselt on suurenenud metsaomanikele koostatud metsakaitseekspertiiside maht – mullu I poolaastal koostati ekspertiis 1489 hektarile, nüüd 2418 hektarile. Põhjuseks on ilmselt Eesti metsi tabanud üraskikahjustused, aga ka metsaomanike teadlikkuse paranemine.

Hoooldusraiet lubavaid metsateatisi on esimese poolaasta jooksul väljastatud kõige rohkem RMK-le (13 742 ha). Pindala poolest järgnevad teised juriidilised isikud (9270 ha), siis eraomanikud (5857 ha) ja muud metsaomanikud, nt kohalikud omavalitsused (823 ha).

Allikas: keskkonnaamet.

LOODUSKAITSE Ilmus põhjalik ülevaade Eesti looduskaitsest Uues Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud väljaandes kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda. Hetkeseisuga on Eesti maismaast ja siseveekogudest kaitse all 20,5% ning territoriaalmerest ja mere majandusvööndist 18,7%.

Metsa kohta leiab väljaandest kahed paralleelsed andmed, põhjuseks, et kasutusel on kaks erinevat metoodikat. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) liigitab puittaimede kasvuala metsaks, kui puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sh ka raiesmikud ja noorendikud, lisaks arvatakse metsamaa hulka metsavahelised teed ja kraavid. Statistiline metsainventeerimine (SMI) lähtub metsamaa määratlemisel metsaseaduse kriteeriumidest, ei liigita metsa hulka metsavahelisi teid ja kraave, mille laius on üle 3 meetri. Seega on Eestis metsa ETAK-i järgi 2 342 961 ha ehk 51,8% kogu territooriumist (sisejärvedeta ligi 54%), SMI järgi aga hinnanguliselt 2 332 575 ha ehk 51,4% Eesti territooriumist (sisejärvedeta 53,6%). Metsaga metsamaad on SMI järgi vastavalt 47,2 ja 49,3%.

Rangelt kaitstavat metsamaad oli Eestis 1. jaanuari 2020 seisuga ETAKi järgi 306 323 ha ehk 13,1% Eesti metsamaast, SMI järgi 332 648 ha ehk 14,3%. Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on range kaitse all neljandik.

Väljaandega saab tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnaagentuur.ee.

Allikas: keskkonnaagentuur

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Jarro Mihkelson Guido Ploompuu Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 505 4390 525 8199 5345 3698 5919 4696 5558 3777 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee jarro.mihkelson@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Mets ja kliima soojenemine

Kliimamuutused hakkavad suure tõenäosusega metsa kasvamist ja tervist mingi aja jooksul ohustama.

Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis olnud aasta keskmine soojenemine juba üle 2 kraadi.

• Suureneb lumeta talvepäevade arv, kus päikesekiirgust lumelt tagasi ei peegeldu ja see omakorda soojendab kliimat.

• Suureneb metsa hingamine ja CO2 vabanemine, mis pikema aja jooksul koostoimes suureneva niiskusega kasvuperioodil võib hakata metsa kasvukiirust kärpima.

Kliimamuutuste mõju ja ulatus Eesti metsale oleneb piirkonnast ja kasvutingimustest, samuti metsa vanusest • Meie liigid, eriti oma leviala lõunapiiril ja seisukorrast. elavad liigid liiguvad põhja poole ja lõuna Kliima soojenedes: poolt lisandub uusi liike.

• Muutuvad talv ja kevad niiskemaks ja Allikas: 2020. aasta raport „Mets ja kliimamuutused” keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee soojemaks, suvi kuivemaks.

Kaardipõhja allikas: maa-amet

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel.

• Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee