Kohalikud Coopi kauplused

Jõgevamaal, Järvamaal ja Raplamaal tegutsevad Coopi üheksateistkümnest piirkondlikust ühistust kolm – nagu maakonna nimedki reedavad, siis on nendeks Jõgeva Majandusühistu, Järva Tarbijate Ühistu ning Rapla Tarbijate Ühistu. Nende kaupluste ustel, mida kolmel ühistul kokku on 78, võib kohata ka nimesid Coop Jõgeva, Coop Järva ja Coop Rapla, kuna viimased kuus aastat on tarbijaühistud Eestis ühiselt kasutanud kaubamärki Coop, mis tuleb ingliskeelsest väljendist cooperative ehk tõlgituna ühistu.

Kõik kolm piirkondlikku ühistut on asutatud juba üle 100 aasta tagasi. Läbi aastasaja on neis piirkondades tegutsenud hulga teisigi kohalike inimeste asutatud tarbijaühistuid, kuid erinevatel ajaloolistel põhjustel on nad omavahel jõud ühendanud ja nüüdseks on nad koondunud kolmeks iseseisvaks tulundusühistuks.

Sõltumata valitsevast riigikorrast on Coopi ühistud lõppkokkuvõttes alati ajanud kohalikku asja, sest on ju oma kandi inimesed need, kes on ühistule kunagi alguse pannud ning oma piirkonna ühistuid läbi aastasaja elus ja töös hoidnud. Nii on see ka tänapäeval.

Pärast riigi taasiseseisvumist said ka ühistud tagasi oma iseseisvuse ja rinda tuli pistma hakata piiri tagant saabuvate konkurentidega. Piirkondades, kus elas rohkem inimesi, lisandus ka rohkem uusi kaupluseid erinevate logodega. Inimesedki hakkasid üha enam kolima linnadesse ja majanduslikke põhjuseid kaupluste avamiseks maapiirkondades jäi vähemaks. Viimasel aastakümnel on väiksemates asulates suletud hulk kaupluseid, mis omanikele pole piisavalt suurt kasumit toonud. Toetame Rapla Korvpallikooli

Coop Rapla on kohaliku korvpallikooli toetaja

Majandusliku edu kõrval on aga rida muidki põhjuseid kaubandusega tegelemiseks. Neist ühed olulisemad on ka ühistute kunagise asutamise peamised põhjused – tagada kaupluse olemasolu oma piirkonnas ja lõpetada võõraste kaupmeeste liigkasuvõtmine. Ka praegu tegutsevad Coopi ühistud põhimõttel, et eesmärk ei ole kasumi teenimine, küll aga on kasum hädavajalik, et ühistu saaks ellu viia muid eesmärke – hoida ja arendada elu oma kodukandis. See on ka peamine põhjus, miks väiksemates piirkondades üle Eesti on nii palju renoveeritud ja uusi Coopi sildiga toidukaupluseid.

Lisaks toidukaubandusele on Coop leidnud teisigi võimalusi, kuidas teenitud kasumiga oma piirkonnas elu paremaks muuta. Viis aastat tagasi ostsid ühistud olulise osa tollasest Krediidipangast ja muutsid selle Coop Pangaks, mis tõi üle Eesti tagasi paljud sellised pangateenused, mida väiksemates piirkondades juba aastaid polnud nähtud – pangakonto avamise, sularaha väljavõtmise, sularaha arvelepanemise võimaluse jpm.

Coopi ühistud on ka agarad kohaliku elu edendajad läbi erinevate spordi- ja kultuuriürituste toetamise. Nii on ühistud toetanud oma piirkonnas asuvaid noorte spordikoole, jooksuvõistluseid, staadionite renoveerimist, muusikaüritusi jpm, mis muudavad kohalike inimeste elu kodukandis mõnusamaks ja vaheldusrikkamaks.

Põhjuseid kodupoe valikul on erinevaid, alustades asukohast, sortimendist ja hinnast, kuid kõigi nende kõrval on Coopi ühistud välja toonud veel ühe – teadmise, et Coopi kauplusest ostes jõuab Sinu raha ühel või teisel moel tagasi kogukonda läbi renoveeritud kaupluse või kohaliku spordi- ja kultuuriürituste toetamise.