![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/98716bfb3a4c2790eda0bfa677e389ca.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
3 minute read
Euroremondi asemel autentsus
Kaunis ja roheline, väärika ajalooga puitmaja, kus Leelo Tael oli varem ühes külaliskorteris peatunud, sai seal viibides lihtsalt nii armsaks, et tekkis soov samasse majja ka endale korter leida. Uuriti järele, kas ehk keegi sooviks majas korterit müüa. Selgus, et soovib küll.
TEKST: Leelo Tael ja Marian Grau FOTOD: Alar Truu Niisiis, sellega läks õnneks ja peagi oli olemas tilluke, spartalike pesemistingimuste ning kappi ehitatud tualettruumiga korter, mis vajas hädasti kapitaalremonti.
Advertisement
Algne plaan oli korter võimalikult lihtsalt ja kiirelt ära renoveerida – kipsplaat seina, vanale laudpõrandale uus peale, pisut ruumimuutust, uus torustik ja elekter. Siis hakati aga maja ajaloo kohta uurima ja see muutis kogu suhtumist renoveerimisprotsessi. Nimelt tuli välja, et tegemist on 1904. aastal ehitatud Mühlemanni šveitslasest veskiomaniku härrastemajaga ja just see majaosa, kus asub pragune korter, oli auväärse linnakodaniku ja tema abikaasa tuba. Maja teistes tiibades ja korrustel elasid veski- ja pagaritöökoja töölised. Nimelt asetses maja kõrval Mühlemanni veski.
Majas asus omal ajal ka pagaritöökoda ja keset maja oli suur leivaahi, mis läbis suuremal või vähemal määral kõiki kortereid. Korteriteks tehti maja pärast teist maailmasõda. Tubade vahele ehitati lihtne saepurutäidisega laudis ja maja jagati kaheksaks korteriks. Veski ise hävis teises maailmasõjas.
Kui juba, siis autentselt
Kui oldi maja ajalooga tutvutud, sai selgeks, et midagi euroremondi laadset sinna korterisse teha pole mõistlik. Ka ehitaja leidis, et vana puumaja tuleks jätkusuutlikult renoveerida. Välja
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/28d4516a315181f032551cc924f194e3.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/7897952e339a3a30264da75eaa0afc13.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/2c9cacdecad07deca045532c47509503.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
lammutati nõukogude ajal ehitatud pliit ja ahi ning välja veeti põranda all olev liiv, savi ja rusikasuurused maakivid.
Leelo meenutab, et kõige hullem oligi lammutamise ja utiliseerimise osa, sest seda tehti ise. Kui korter sai tühjaks lammutatud, avanes vaatepilt, mis andis aimu kunagisest hiilgusest. Siis saabus arusaamine, et korter tuleb üles ehitada võimalikult autentselt.
Seinu puhastades koorus välja vähemalt seitse kihti tapeeti – alguses nõukogudeaegne ja lõpuks viimane kiht, mis oli sinakashallides toonides valgete ja hõbedaste ornamentidega. "Minu suur soov oli säilitada kõrge kaarlagi, mis tegi kogu projekti oluliselt kallimaks, sest siia kulus kõverate seinte sirgeks krohvimiseks vähemalt kaks tonni lubikrohvi," meenutab Leelo.
Osa palkseinast otsustati nähtavale jätta ning materjalide valikul lähtuti sellest, et need hingaksid ja sobiksid vanasse puumajja, et vältida võimalikku hallituse teket. Ka uue laudpõranda alla jäi tuulutus.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/106a9d52d786ec9d84fe978b5f2db331.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Väljakutsetega käsikäes
Üheks suurimaks väljakutseks oli küsimus, mida teha akendega, sest olemasolevaid ei olnud mõtet taastada, aga samas oli soov säilitada aknalengid koos aknalauaga. Seega telliti vaid aknad ilma lengide ja aknalauata ning isegi 115 aastat vanad pronkshinged on võetud vanadelt akendelt. Probleemne ning aja- ja rahanõudev oli akende etteistumise protsess, sest
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/4c24cd18f26c557aff1ab545e41133d4.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/621460fb3b62c214d607c80642ee0d42.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220329115355-b82aac47b294a25ed2da9a51ae5d909c/v1/92c61686d7404c4bd6f3f488caf3d9e2.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
vanad aknalengid polnud vinklis. Ahi on tellitud kohalikult pottsepalt ja on kütteperioodil igapäevases kasutuses.
Kuna 27 m2 ühetoalises korteris on neli suurt akent, köök ja ahi ning magamisase, siis pole parimagi tahmise juures kuhugi paigutada kappi asjade hoiustamiseks. Pika kalkuleerimise tulemusena sai välikoridorist ruumi näpates tekitatud väike garderoob koos pesumasinaga.
Võimalikult ajastutruud muljet püüti luua ka pistikute, siseuste, lülitite, valgustite, piirde- ja põrandaliistudega. Väljakutseid esitasid vannitoa peaaegu olematud ruutmeetrid, sest kindlaks sooviks oli, et sinna peab saama ka vann.
Söögilaud ja toolid sai soetatud kohalikust antiigipoest. Söögilaud vajas restaureerimist ja paari kuu pärast tuli ilmsiks, et puukoid olid juba pikaaegsed elanikud laua sees. Sai ise tehtud nii tõrje kui ka lihvimine ja õlivahaga õlitamine.
Kogu kulgemisele tagasi vaadates tõdeb Leelo, et sellesse majja elamise saamine oli õnnelik juhus ja ta on äärmiselt tänulik võimaluse eest elada just siin. Rohelises majas, millesse ta armus esimesel silmapilgul. Tillukesse koju on põimitud head lahendused ja sisekujundus, siin kohtuvad minevik, olevik ja tulevik.