Kasvuhoone kevadkoristus ja taimekaitse

Kasvuhoone

kevadkoristus ja taimekaitse

Kasvuhoones on temperatuur kõrgem kui avamaal ja see võimaldab kasvatada soojalembesemaid taimi. Kuna seal on taimed tihedamalt koos ning õhuvahetuski on selles kehvem kui avamaal, on oluline jälgida, et kahjurid ja taimehaigused seal võimust ei võtaks.

TEKST: Eva Luigas, Maakodu tegevtoimetaja FOTO: Shutterstock

Teadagi on kõige parem probleemide vältimise viis nende ennetamine. Parim, mida aiaomanik kasvuhooneprobleemide ennetamiseks teha saab, on hoida kasvuhoonet puhtana ja kõige parem on, kui kasvuhoone puhastatakse korralikult sügisel, vahetult pärast aiahooaja lõppu. Nii on kevadel võimalik kohe kasvatushooaega alustada. Kui see töö on jäänud sügisel tegemata, pole ka veel midagi katki. Sel juhul aga tuleb puhastamiseks oodata sobivaid ilmasid, sest päris miinuskraadidega pesupäeva ette võtta ei saa. Parim on pesemine ajatada kergelt pilvisemale ja vähemalt 10–12 soojakraadiga päevale. Ere päike kütab kasvuhoone ka jahedal päeval seest liiga kuumaks ja seebivesi kipub siis kohe seintele kuivama.

Hari ja seep appi

Kas puhastuseks piisab seebist ja veest või tuleb mõni tõhusam vahend appi võtta, oleneb kasvuhoone eelmisest aiahooajast. Kui siis õnnestus taimehaigusi ja kahjureid eemal hoida, piisab, kui puhastamiseks kasutada leiget vett, rohelist, majapidamis- või männiseepi ning pehmete harjastega harja. Lapi või nuustikuga kasvuhoone kallale minna ei tasu, sest need kahjustavad kile või polükarbonaadi pinda, pealegi pääsevad harjased ligi ka kohtadesse, kuhu lapid-nuustikud ei mahu, näiteks kõikvõimalikesse pragudesse ja õõnsustesse. Need on aga kohad, kuhu mustus ja kutsumata külalised esimesena peitu poevad.

Parimal viisil saab kasvuhoone puhtaks, kui esmalt see seebiveega kokku teha, kõik pinnad harjaga üle käia ja jätta vähemalt tunnikeseks seisma ning seejärel seebiveega uuesti üle harjata. Nii jõuab ka suurem mustus lahti liguneda. Loputamiseks on kõige efektiivsem kasutada survepesurit, selle puudumisel ajab asja ära ka kastmisvoolik. Kui aga voolavat vett majapidamises pole, tasub hankida suuremamahuline aiaprits. Selle abil saab seebivee pindadele kanda ja selle ka hiljem puhta veega maha loputada. Loputusveeks sobib kergelt desinfitseeriva toimega kaaliumpermanganaadi helelilla lahus.

Mida teha mullaga?

Teada on, et kahjurid ja haigusetekitajad talvituvad mullas ning taimejäänustel. Kuidas kasvupinna eest hoolitseda, kas mulda oleks vaja vahetada ja kas seda peaks tegema igal aastal?

Lihtsalt asja ees, teist taga pole mõistlik kasvuhoones mullavahetust ette võtta. Oluline on hooaja lõpus kasvuhoone peenrad läbi kaevata ja sealt

kõik taimejäänused eemaldada. Kui aiahooaeg on kasvuhoones möödunud ilma kahjurite ja suuremate haiguskolleteta, piisab, kui pealmine kiht mullalt ära koorida ning kevadel uut mulda lisada. Mulda aga võib igal aastal veidi parandada, kaevates sinna sisse orgaanilist komposti, või kui pinnas on väga savine, siis lisaks ka liiva või mõnda köögiviljakasvatuseks sobivat turbasegust kasvusubstraati.

Kui eelmisel aiahooajal sügiskoristus tegemata jäänud ning haigused ja kahjurid peavalu valmistanud, tasuks enne kasvuhoone kevadist kasutuselevõttu seda efektiivsemate vahenditega desinfitseerida. Sel juhul soovitan puhastustöödeks kasutada kas kasvuhoonekeldri septikut või teha väävlisuitsu. Mõlemat vahendit tuleb täpselt kasutusjuhendi järgi kasutada, jälgides sõna-sõnalt kõiki ohutusreegleid. Oluline on ka teada, et nendega töötlemine tuleks ette võtta esimese tööna. Alles seejärel eemaldada kõik sidumisnöörid, taimejäänused ja pealmine 10 cm mullakiht ning kasvuhoone ära pesta nagu eelpool kirjeldatud. Mullauuendus tasuks ette võtta vahetult enne taimede istutamist-külvamist.

Monitoori pahalasi

Taimekahjurite õigeaegseks avastamiseks tasuks kasvuhoonetes pidevalt kasutada liimpüüniseid. Liimpüüniseid on saadaval erinevates värvides – valgeid, kollaseid ja siniseid – ning nad meelitavad ligi erinevaid kahjureid. Aeg-ajalt tasuks liimpüünistele kinni jäänud tegelasi luubiga uurida, sest suur putukate kontsentratsioon püünistel viitab nende rohkele esinemisele ja siis võib juhtuda, et on vaja kasutada muid taimekaitsevahendeid. Taimi ja eriti lehtede alumisi külgi tuleks samuti aeg-ajalt visuaalselt kontrollida, sest haiguste ennetamisel pole liimpüünistest abi. Kasvuhoone hea õhustatus, taimede korralik kastmine ja väetamine on samuti määrava tähtsusega, sest terved ja tugevad taimed on haigustele vähem vastuvõtlikud. Kui märkate taimelehel või varrel haiguskollet, tuleks see kohe välja lõigata. Et seeneosed ei lenduks, tasuks kahjustatud kohta kergelt seebilahusega pritsida. See kleebib eosed kinni ja nende levimine on siis vähem tõenäoline.

Leia poest

Rolson RL-82126 oksakäärid 10,29 6,99 Hard Work töökindad lastele Pippy, Rico; nr 3–5 2,79 2,19

Rolson RL-82592 aiahark 6,85 4,65 Rostaing Maxfeel aiatöökindad hall; nr 9/10 6,99 4,99

Rolson RL-82594 kobesti 6,85 4,65 Rolson RL-82595 käsireha 6,85 4,65 Rostaing Maxfeel aiatöökindad erinevad värvid; nr 7/8 6,99 4,99

Rolson RL-82593 istutuskühvel 6,85 4,65

Mercury Super käsiprits 1 l 8,59 6,29 Venus Super 360° surveprits 1 l 17,45 12,79 Mulla pH ja niiskuse tester 11,49 8,49 Roheline jutepael 250 g ca 150 m 3,55 2,49 Pehkimis- ja närilistekindel sidumispael 100 g 3,49 2,49

Roheline taimesidumistraat pehme kattega 7 m x 5,4 mm 5,99 4,25 Kattekanga kinnituskonksud 11 cm 30 tk pakis 5,59 3,99 Compo BIO maitsetaimede vedelväetis 500 ml 5,99 4,49

Compo BIO pikaajaline väetis lambavillaga 750 g tomatitele, marjadele 6,99 5,19 Compo BIO tomati- ja köögiviljamuld 40 l 10,99 8,19 Compo BIO vedelväetis tomatile 1 l 9,99 6,99 Compo BIO vedelväetis aed- ja puuviljadele 1 l 9,99 6,99

Compo BIO istutusmuld 7,5 l 5,25 3,75 Compo BIO külvi- ja maitsetaimede muld 20 l 7,79 5,49

Koduõue murusegu 1 kg 6,69 4,99 Trallimuru muruseeme 1 kg 8,99 6,49 Horticom BIO tomativäetis 1 kg 4,25 2,99 Horticom Premium muruväetis 2 kg 8,59 6,19