Piimad”, millega pole lehmadel midagi pistmist

"Piimad",

millega pole lehmadel midagi pistmist

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega.

TEKST: Martin Hanson FOTO: Shutterstock

Välja näevad need "piimad" üsna sarnased sellega, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist?

Mainitud taimsed joogid (rahvasuus kutsutakse neid ka "veganpiimadeks", "taimseteks piimajookideks" või ka lihtsalt kaerajoogiks, mandlijoogiks, riisijoogiks ja nii edasi) ei ole tehniliselt, ega ka sisuliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi lihtsalt teraviljast, ubadest või pähklitest valmistatud jookideks, kuigi enamik arenenud maailma on ekslikult võtnud omaks terminid nagu "kaerapiim, riisipiim, mandlipiim". Ajamata neid jooke segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi.

Aastasadadepikkune traditsioon

Nagu ikka, tuleb kuskil ka nende taimsete jookide puhul mainida ära tõsiasi, et tegemist ei ole mingilgi moel uue leiutise või avastusega, vaid ikka hästi unustatud vanaga. Täpsemalt siis juba aastasadu, võib-olla isegi aastatuhat vana traditsiooniga. Taimseid jooke on kasutatud nii Hiina, araabia kui ka paljude teiste riikide, rahvaste ja tsivilisatsioonide gastronoomias.

Kõige vanem analoogne taimne jook, millel on ka kõige pikem kasutusajalugu, on tõenäoliselt Aasia toidu lahutamatu osa kookosjook. Kuna kookospähkel hulbib vees, levisid kookosed üle kogu planeedi, jäädes kasvama neisse piirkondadesse, kus kliima sobilik oli. Nii on paljude Kagu-Aasia, LõunaAmeerika ja Vaikse ookeani rahvaste hulgas just purustatud kookose viljalihast pressitud jook see, mida peetakse selleks õigeks "piimaks".

Kui kookosjoogi ajalugu on selgelt kõige vanem, siis kõikide teiste jookide puhul saab tuua välja erinevaid esmamainimisi: esimest korda mainitakse Hiina kirjanduses sojajooki juba 1365. aastal, 17. sajandist on see jook juba kindel Hiina toidukultuuri osa ja 19. sajandi lõpul võrdles üks USA ajakiri lehmapiima ja sojajoogi toitainelist koostist. Sojajoogis tooteid on lääneriikides müüdud terve eelmise sajandi vältel.

Põhja-Aafrika, araabia maade ja India üks olulisemaid toiduaineid – mandel – jõudis Euroopasse juba enam kui 1000 aastat tagasi. Islami ja kristluse tüvitekstides on palju kohti, kus mainitakse mandlijooki kui religioosse gastronoomia osa. Üsna pea jõudis mandlijook ka kokaraamatutesse: 13. sajandil ühe Bagdadis välja antud retseptivihiku lehekülgedele ja 14. sajandil hoopiski Etioopia kokakunsti tutvustavasse teosesse. Inglise keelde jõudis

Kuidas valmistada kodus kaerajooki?

Tõsta kannmikserisse 2,5 dl kaerahelbeid ja lisa 0,8 l vett. Vähem vett annab tihedama joogi, ent see on täiesti maitse-eelistuse asi. Võid lisada ka veidike mett, vahtra- või agaavisiirupit. Töötle umbes minuti jagu, kuni kaerahelbed on enam-vähem purunenud ja jook segunenud.

Täiesti siidist tulemust ei ole tarvis taga ajada, siis võib kaerajook hoopistükkis limaseks minna. Nõruta saadud vedelik sõelal läbi köögirätiku või mitmekordselt kokku pandud marli.

Pigista kangast kõvasti pambuks, et kogu vedelik kätte saada. Vala kaerajook purki või pudelisse, hoia külmkapis. Ise tehtud kaerajook ei sobi kuumutamiseks, siis muutub ta paksemaks. Seda on aga hea tarvitada müsliga, smuutides ja küpsetistes. Allikas: Mari-Liis Ilover (mariliisilover.com)

mandlijoogi termin 1390. aastal, USAsse aga alles 19. sajandil. Suuresti on selle joogi Ameerika populaarsusele kaasa aidanud seitsmenda päeva adventistid, kes on veganid ja kasutasid mandlijooki lehmapiima asemel.

Riisist valmistatud jook pole ka kindlasti uus toode, kuid kummalisel kombel on kirjanduses selle kohta esimesed märked alles 1921. aastast, kui San Franciscos avati esimene riisijoogivabrik.

Milline taimne piim on mille pärast hea valik?

Valikute tegemisel tuleks võtta arvesse nii nende jookide värvi, mis võib varieeruda hallikast roosakani, joogi kreemisust, mis võib varieeruda kreemisest vesiseni, kui ka jookide toitainete ja vitamiinide sisaldust. Kohvile panemiseks on valikus ka nende jookide vahustamisele alluvad versioonid.

Kaerajook sisaldab teiste taimsete jookidega võrreldes vähem proteiini, ent kõige rohkem tervislikke kiudaineid. Samuti on kaerajoogis paras kogus kaltsiumit ja rauda, oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid ning E-vitamiini. Sojajook on kindlasti üks levinumaid taimseid piimasid ja see on valmistatud küpsetest sojaubadest. Sojajook on nii magustamata kui ka magustatud kujul. Sojast jook on kreemise ja rikkaliku maitse ning tekstuuriga ja sisaldab rohkelt valku ning antioksüdante.

Mandlijook on vähese valgusisaldusega ja väiksema kalorisisaldusega kui näiteks sojast jook. Pähklijookidele on omane meeldivalt kreemjas pähkline maitse. Mandlijoogis on palju mineraalaineid, B-grupi vitamiine ja E-vitamiini ning jook on hea kaltsiumiallikas - mandlijoogis olevat kaltsiumit omastab inimorganism eriti hästi. Riisijook sisaldab palju B-grupi vitamiine, magneesiumit, niatsiini, fosforit ja mangaani. Siiski ei soovitata riisijooki selles sisalduva suure arseenisisalduse tõttu anda väikelastele. Riisijook on võrreldes teiste taimsete piimadega oluliselt toitainevaesem. Maitse poolest on tegemist magusapoolse joogiga.

Kookosjooki kasutatakse eelkõige Kagu-Aasia maade köökides ning seda lisatakse erinevatele hautistele, karridele, suppidele, kastmetele ja magustoitudele.

Tere piimatööstus tõi turule Eesti esimese taimse kaerajoogi, mis on valmistatud kaerast. Foto: Tere

Väiksem roheline jalajälg

Kui maitse ja toitained kõrvale jätta, siis ei ole võimalik vaadata mööda lehmapiima ja taimsete jookide väga erinevast mõjust keskkonnale. Enamik uue põlvkonna inimesi, kes pole veganid või taimetoitlased, valivadki taimsed joogid, mõeldes rohelise jalajälje vähendamisele.

Oxfordi ülikooli uurija Joseph Poore tuli 2018. aastal välja andmestikuga, mis andis mõista, et taimsete jookide valmistamisest tekkinud CO2 hulk on kolm ja enam korda väiksem lehmapiima tekitatust.

Lehmadelt piima tootmine tekitas 3,2 kilogrammi süsihappegaasi liitri piima kohta, mandlijook aga vaid 0,7, kaerajook 0,9 ja riisijook 1,2 kilogrammi süsihappegaasi liitri kohta. Samad suhtarvud jäid paika ka vee ja maa kasutamise lähemal uurimisel.

Leia poest

Tere kaerajook 1 l 1,79 1,39 Coop riisijook kaltsiumi ja D-vitamiiniga 1 l 1,99 1,79 Alpro kaerajook 1 l 2,19 1,75 klassikaline, magustamata Alpro Barista kaerajook 1 l 2,49 1,99

Alpro Barista kookosjook soja ja kaltsiumiga 1 l 2,99 2,39 Joya Barista sojajook 1 l 2,15 1,69

Joya Barista mandlijook 1 l 2,49 1,99