Sügise nägu road

Sool ja pipar Sügise nägu road

Sügis toob erinevate maitsete ja värvidega meie toidulauale vaheldusrikkust. Just praegu on aeg katsetada ja avastada värskete mahlaste ning värvikirevate köögiviljade maitseid ja väärtusi. Kuldne sametine supp, köögiviljadest pungil lasanje või rikkalik kalapada – kõik need sügise nägu road on saanud oma mõnusa meki just värsketest aia- ja metsaandidest.

RETSEPTID:Pille Enden FOTOD: Jaan Heinmaa

4 sööjale 30 minutit

Kanatakod

Kiirelt valmivad kerged takod sobivad eineks igal kellaajal. Soovi korral pane täidisele lisaks meelepärase teravusega takokastet.

400 g kanafileed õli praadimiseks 1 roheline paprika 1 punane paprika 1 sibul 2 küüslauguküünt 0,5 dl vett

VÜRTSISEGU: 1 tl soola 1 tl paprikapulbrit näpuotsaga kaneeli 1 tl tšillipulbrit 2 tl kuivatatud punet 1 sl mett SERVEERIMISEKS: 8 takotaskut 1 purk (140 g) konservmaisi 200 g konserveeritud punaseid ube hakitud peterselli

Lõika kanafileed 1–1,5 cm ribadeks ja pruunista pannil õlis 4–5 minutit. Sega vürtsid ja puista kanale, nirista peale veidi vett ning kuumuta segades, kuni kana on küps.

Poolita paprikad, eemalda seemned ja lõika peeneteks ribadeks. Koori sibulad, poolita ja lõika õhukesteks viiludeks. Haki küüslauk ja lisa koos sibula ning paprikaga pannile. Lisa 3–4 sl vett ja hauta 10 minutit, kuni vesi on aurustunud.

Soojenda takotaskud ahjus. Tõsta segu koos kanafileedega taskutesse ja pane peale maisi, ube ning peterselli.

Leia poest

Santa Maria jahvatatud kaneel 22 g 0,67 0,55 Santa Maria jahvatatud paprika 22 g 0,67 0,55

Santa Maria sool 92 g 1,29 0,99

Santa Maria pune 5 g 1,29 0,99

Coop magus mais 340 g / 285 g 0,89 0,69 Santa Maria taco taskud 135 g 3,19 2,55

Heinz viie oa segu tomatikastmes 415 g 1,89 1,49

20–24 tk

35 minutit + 20 minutit + 10–12 minutit ahjus

Lastele

Pitsarullid

Pitsamaitselisi rulle võib valmistada ka kahe erineva sisuga. Kui valmistada pooled rullid vorsti ja pooled singiga, siis peaks mõlemat ainet võtma 100 g.

400 g lehttainast 2 dl tomatikastet 2 sl tex-mex-salsat 2 dl riivjuustu 200 g salaamivorsti või pitsasinki 100 g konservananassiviile või -tükke 2–3 tl pitsamaitseainet 3 sl sulatatud võid pintseldamiseks

Kuumuta ahi 225 kraadini. Rulli tainas lahti õhukeseks plaadiks. Sega tomatikaste salsaga, lõika vorst ribadeks.

Määri tainale õhukese kihina tomatikaste, puista sellele riivjuust, lisa salaamiribad ja tükeldatud ananass, puista peale pitsamaitseaine. Keera tainas tihedalt rulli ja lõika u 1,5–2 cm paksusteks viiludeks. Pane viilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 10–12 minutit kuldpruuniks.

Võta ahjust ja pintselda sulavõiga. Naudi ahjusoojalt. Coop lehttaigen 500 g 1,59 1,29

Coop Eesti riivjuust 250 g 1,59 1,29

Maks & Moorits pitsasink 77,7% 250 g 1,99 1,49

Felix tomatipasta 265 g 1,09 0,85

Kõrvitsa-seenepüreesupp tatraga

Sametine supp saab põneva maitsekombinatsiooni tatrast ja kukeseentest. Kukeseente asemel võib supisse panna ka puravikke, šampinjone või šiitake seeni.

250 g kukeseeni 1 sl rapsiõli 1 sibul 1 küüslauguküüs 300 g kõrvitsa viljaliha 0,75 dl tatratangu 1,5 l köögiviljapuljongit 4 sl maitsestamata toorjuustu 1 sl sidrunimahla 1 tl kuivatatud tüümiani soola, musta pipart

Foodstudio puljong 350 ml kana, Aasia, aedvilja 2,49 1,99

Saaremaa Saare Natural toorjuust 190 g 1,55 1,29

Kuumuta puhastatud ja tükeldatud seeni kuival pannil, kuni vedelik aurustub, seejärel kalla potti. Lisa õli ja hakitud sibul ning hauta 6–7 minutiga pehmeks. Lisa hakitud küüslauk ja kuumuta läbi. Lisa tükeldatud kõrvits ja tatar, kuumuta samuti läbi ning lisa siis puljong ja tüümian. Kuumuta supp keemiseni, alanda kuumust ja hauta 20 minutit, kuni kõrvits ja tatar on hästi pehmed. Püreesta, sega hulka toorjuust ning maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga.

6 sööjale 40 minutit

Aura riivitud sinihallitusjuust 150 g 2,49 1,99 Coop T-405 nisujahu 2 kg 1,19 0,99

Barilla Lasagne pasta 500 g 3,15 2,49

6 sööjale 50 minutit + 30–35 minutit ahjus

Köögiviljalasanje

Taimne lasanje on nii rikkalik, et lihakraami ei vajagi! Roog on kergem ja kalorivaesem kui tavapärane lasanje. Veidi pikantsust annab sinihallitusjuust.

250 g lasanjeplaate

KÖÖGIVILJAKASTE: 1 sibul 3–4 küüslauguküünt 3 porgandit 200 g suvikõrvitsat 1 punane paprika 2 sellerivart 2 sl rapsiõli 400 g küpseid tomateid 2–3 sl hakitud peterselli 2–3 tl pitsamaitseainet

JUUSTUKASTE: 3 sl rapsiõli 4 sl nisujahu 1 l piima 2 dl riivjuustu 0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit 75 g sinihallitusjuustu soola, musta pipart õli vormi määrimiseks 4 sl riivitud juustu peale puistamiseks

Koori ja haki sibul ning küüslauk. Hauta kõrgema äärega pannil või kastrulis õlis klaasjaks. Lisa jämeda riiviga riivitud porgand, tikkudeks lõigatud suvikõrvits, paprika ja seller. Hauta u 10–12 minutit või kuni köögiviljad on peaaegu pehmed. Lisa hakitud tomatid ja petersell, maitsesta soola, pipra ja pitsamaitseainega ning hauta veel 10–12 minutit.

Kuumuta õli kastruli põhjas, lisa jahu ja kuumuta segades helepruuniks. Võta pott pliidilt ja lisa külm piim, vispelda samal ajal, et kastmesse tükke ei jääks. Pane pott tagasi pliidile ja kuumuta segades, kuni kaste pakseneb. Keera pliidi kuumus maha, lisa riivjuust ja sega, kuni juust on sulanud. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga. Sega hulka murendatud sinihallitusjuust.

Määri ahjuvorm õliga. Pane vormi põhja kiht köögiviljakastet, kiht juustukastet ja lasanjeplaadid. Suru lasanjeplaadid tihedalt kastmesse. Jätka sarnaselt kihtide ladumist, kuni aineid jätkub. Pealmiseks kihiks jäta juustukaste. Puista peale riivjuustu ja küpseta 175-kraadises ahjus 30–35 minutit.

Marokopärane kalapada

Köögiviljarohkes kalaroas annavad tooni vürtsid, kuid mitte ülemäära. Suured vürtsisõbrad võivad neid lisada lausa topeltkoguses. Valge kala on õrn ja seepärast peaks seda kuumutama vaid niikaua, kuni see värvi muudab. Rooga sobib panna nii jahutatud kui ka külmutatud kalafileed.

600–700 g valge kala fileed 2 porgandit 1 punane paprika 1 suvikõrvits 2 sibulat 4 sl oliiviõli 1 purk (400 g) purustatud tomateid 2 tl riivitud ingverit MAITSESEGU: 3 sl oliivõli 1 sidruni mahl 2 purustatud küüslauguküünt 1 tl jahvatatud juustuköömneid 2 tl jahvatatud paprikat 2 tl tšillipulbrit 3 sl hakitud koriandrilehti soola

Sega maitsesegu ained. Lõika kalafileed suupärasteks tükkideks, pane maitsesegusse, sega läbi ja lase 30 minutit maitsestuda. Vahepeal koori porgandid ja lõika kangideks. Poolita paprika, eemalda seemned ja lõika kangideks. Poolita ja viiluta suvikõrvits. Koori sibulad, poolita ja lõika viiludeks.

Kuumuta köögivilju õlis 2–3 minutit, lisa tomatikonserv ja ingver. Hauta 20–25 minutit või kuni köögiviljad on pehmed. Pane patta kalatükid ja hauta veel 5 minutit või kuni kala on küps. Maitsesta soolaga.

Vaikse ookeani külmutatud tursafilee nahata 360 g 3,59 2,99

4 sööjale 45 minutit

+ 1,5 tundi ahjus

Veiseliha köögiviljade ja seentega

Nädalavahetusel on piisavalt aega, et pista ahju kaua küpsev veiseliha. Metsaseened annavad roale eriti hea meki, aga ka kultuurseened sobivad lihaga hästi.

600–700 g veiseliha 1,5 tl paprikapulbrit soola, musta pipart 3–4 sl võid 120 g peekonit 250 g šampinjone või metsaseeni 2 sibulat 2 porgandit 2 tl kuivatatud tüümiani 2 sl tomatipüreed 1 purk (400 g) purustatud tomateid 2 tl sinepit 2,5 dl vahukoort 2 tl õunaäädikat

Lõika liha u 1,5 cm paksusteks viiludeks ja hõõru sisse soola, pipra ja paprikapulbriga. Pruunista lihatükid pannil võis mõlemalt poolt. Pane ahjuvormi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Pruunista peekon pannil ja pane majapidamispaberile nõrguma.

Tükelda seened, lõika sibulad sektoriteks ja porgandid jämedamateks viiludeks. Prae seeni, sibulat ja porgandit pannil võis 2–3 minutit. Maitsesta paprika, soola, pipra ja tüümianiga. Lisa tükeldatud peekon, tomatipüree, purustatud tomatid, sinep ja koor pannile. Keeda 8–10 minutit, maitsesta äädika, soola ja pipraga. Kalla segu vormi lihale ja küpseta ahjus 1,5 tundi või kuni liha on pehme. Serveeri riisiga.

Liivimaa Lihaveis mahe lihaveise pajakuubikud Rakvere

390 g 3,89 3,39 toorsuitsupeekoni kuubikud 140 g 1,25 0,99

4 sööjale 25 minutit + 25–30 minutit

Ahjubaklažaanid hakkliha, juustu ja tomatitega

Lihtne ja argine hakkliha ning juustuga roog on üsna toekas suutäis. Taimse toidu austajad võivad seda ka ilma hakklihata valmistada. Siis peaks tomatite ja fetajuustu kogus olema veidi suurem.

4 väikest baklažaani 4 sl oliiviõli 2 küüslauguküünt soola, musta pipart TÄIDIS: 1 suur sibul 2 sl oliiviõli 400 g veisehakkliha 1 tl kaneeli 0,5 tl kurkumit 3 sl tomatipüreed 10–12 kirsstomatit 80 g fetajuustu serveerimiseks hakitud petersellilehti

Kuumuta ahi 220 kraadini. Poolita baklažaanid pikuti ja lõika koorest väike lõik ära, et baklažaanipoolik seisaks püsti. Lõika viljaliha terava noa otsaga risti-rästi läbi, kuid ära lõika kooresse.

Aseta baklažaanid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lõikepool üleval. Sega 4 sl oliiviõli hulka purustatud küüslauk ja maitsesta soola-pipraga. Pintselda baklažaane igast küljest õliga. Pane ahju ja küpseta 15–20 minutit, kuni viljaliha on kuldne ja tundub katsudes pehme.

Kuni baklažaanid on ahjus, haki sibul ja prae pannil 1 sl õlis kuldseks. Lisa pannile ülejäänud õli ja pruunista selles hakkliha. Maitsesta soolaga, sega hulka vürtsid ja hauta 3–4 minutit. Sega hulka tomatipüree ja 3–4 sl vett. Hauta veel 3 minutit.

Tõsta segu baklažaanidele. Pane peale poolitatud tomatid ja fetakuubikud ning küpseta veel 10 minutit. Võta ahjust ja raputa peale hakitud peterselli.

Leia poest

Rakvere Extra Protein Power veisehakkliha Coop ekstra neitsioliiviõli 500 ml 240 g 2,69 2,19 Olympos fetajuust 150 g 2,29 1,79

Natco kurkum 1,69 1,35

100 g 3,99 3,49

Felix tomatipüree 390 g 0,95 0,75

Kanasalat meloniga

Ceasari salatist inspireeritud mahe salat sobib nii eelroaks kui ka kergeks põhiroaks. Kui valmistada salat ilma kanalihata, siis sobib see ka liha- või kalaroogade lisandiks.

1 rooma salati pea 1 pikk kurk 300 g melonit 1–2 punast sibulat 2 kanafileed 2 sl seedermänniseemneid 0,5 ciabatta’t 2 sl rapsiõli soola, musta pipart kuivatatud tüümiani 30 g parmesani KASTE: 1 sl Dijoni sinepit 1,5 dl Kreeka jogurtit 2 tl mett soola, musta pipart

Prae kanafileesid pannil õlis 6–8 minutit kummaltki poolt. Tõsta pannilt ära, kata fooliumiga, lase 10 minutit seista ja lõika viiludeks. Rebi salatilehed ribadeks. Poolita kurk pikuti ja lõika viiludeks. Lõika melon kuubikuteks, sibulad õhukesteks viiludeks. Rösti seedermänniseemned kuival pannil.

Lõika sai kuubikuteks ja prae pannil õlis kuldpruuniks, maitsesta soola ja tüümianiga. Sega kastme ained, maitsesta soola ja pipraga. Sega salatilehed, kurk, melon ja kana esmalt omavahel ning siis kastmega. Puista peale seemned, lisa saiakuubikud ja juustunoaga laastudeks lõigatud või riivitud juust. Serveeri kohe.

4 sööjale

Saaremaa 40 minutit Saare Kreeka jogurt 10% 380 g 1,19 0,99

Risso rapsiõli D-vitamiiniga 1 l 2,69 2,15

4 sööjale 15 minutit + 20–25 minutit ahjus

Peekonis küpsenud lillkapsas tšillikastmega

Mõnus amps krõbeda peekoni ja maheda lillkapsaga sobib kasvõi külalistele pakkumiseks. Suupisted võib varem valmis teha ja siis jääb vaid ahjupanemise vaev.

800 g lillkapsast 1,5 dl tomatipastat 50 g riivitud parmesani 2 pk (kumbki 150 g) toorsuitsupeekonit soola, musta pipart serveerimiseks 2 dl magusat tšillikastet

Eralda lillkapsas suupärasteks õisikuteks. Maitsesta tomatipasta, soola ja musta pipraga. Sega lillkapsaõisikud kausis tomatipastaga ja veereta neid seejärel riivjuustus.

Keera iga õisiku ümber peekoniviil. Suru peekon kindlalt õisiku külge või kinnita kokteilitikuga. Küpseta 225-kraadises ahjus 20–25 minutit või kuni peekon on krõbe ja lillkapsas pehme. Serveeri tšillikastmega.

Leia poest

Rakvere American Bacon 3 x 150 g 4,99 3,99

Parmigiano Reggiano DOP riivitud juust 100 g 2,29 1,99 Felix Sweet Chilli Tai kaste 350 g 2,09 1,65

Hakkame santima! Pühast Martinusest Mardi-nimeliseks sandiks

Marti jooksmise traditsioon on omapärane segu vanadest rahvapärastest ja kristlikest, pühakute nimepäevadega seotud kommetest. Sõna mardisant tuleb tõenäoliselt eesti keelde 4. sajandil elanud Toursi piiskopi Martinuse kaudu, kes tänu unenäole loobus sõjameheametist ja pühendas end jäädavalt kirikule. Martinuse nimi muutus eesti talurahva suus koduseks Mardiks.

TEKST: Kristi Pumbo, Eesti Folkloorinõukogu teabe- ja projektijuht

FOTO: Andres Treial

Samas sarnanevad surmaga seoMida koledam, tud sõnad mardus ja marras kõla seda ilusam poolest sõnaga mardipäev. Seega Mardisanti on ilmvõimatu kellegi ei tundu just juhuslik, et marteisega segi ajada – tumeda pahupidi dipäeva tähistatakse hingedekuul. Sõna pööratud kasuka ja mustaks määritud "sant" tähendab eesti keeles küll vigast näoga lärmakas külaline on olnud Eestis või kerjust, kuid arvatavasti tuleneb see sajandeid oodatud külaline. Maskeeriladinakeelsest sõnast sanctus, mis tähenmine, pillimäng, laulmine, tantsimine dab pühakut. Mardipäev on 10. novembja hüppamine on vajalikud selleks, et ril, kuid eelistatuim päev santimiseks on mardisante ära ei tuntaks, kuid ka olnud mardilaupäev, 9. november, mil selleks, et kurja ning õnnetusi eemale käivad ringi end meesteks riietanud marpeletada. Samas annavad mardisandid disandid, kes pererahvalt sandi kombel oma lauludes selgelt teada, et on pärit ande kerjavad ja samal ajal pühakute teisest ilmast ja tulnud meid vaid ajutikombel pererahvast õnnistavad! selt külastama.

Mardisantide noorenduskuur

Praegusel ajal kuuleme mardilaupäeval ukse taga kõige tõenäolisemalt laulmas heleda häälega häbelikke lapsi. Kas teadsid, et veel 200 aastat tagasi jooksid marti vaid nooremad vallalised mehed – perepojad ja sulased? Juba 100 aastat hiljem oli mardiperedesse lisandunud nooremaid liikmeid ja naisterahvaid. Noored alustasid marti jooksmist hiliõhtul ja lõpetasid alles siis, kui kukk kires. Mõnel pool võis päevasel ajal ande kogumas näha vanemaid ja vaesemaid inimesi.

Mardipäev oli pidupäev nii talurahvale kui ka saksale

Marti jooksmine oli omal ajal nii oluline, et isegi mõisahärralt küsiti luba töölt pikemaks ajaks eemal olla. Kui läks hästi, siis luba ka saadi. Mõni lahke südamega mõisnik andis mardisantide jaoks pikale teele lausa viinalähkri kaasa. Taludes lubati mardilaupäeval töödega varem õhtule minna. Mardipäev oli suviste tööde lõppemise päev ning pererahvas tegi suveks palgatud teenijatele kingitusi, näiteks rätikuid ja kingaraha. Marti käidi isegi mõisas jooksmas. Üks kunagine mardisant kirjutab, et kord läinud nad Sangaste krahvi juurde, Teppo lõõtspill ühes. Nad näitasid krahvile, kuidas rukist lõigatakse ja muid viljatöid tehakse. Krahvile olevat see nii väga meeldinud, et mardid said viis krooni raha ja korvitäie õunu.

Mardipere liikmed

Mardipere liikmeteks on tavaliselt mardiisa ja mardiema, aga ka mardilapsed, mardinoorik ja mardipeigmees. Vanemal ajal olid sageli kaasas tantsu lööv karu, hobune ja puksiv sokk. Kui mardikurg meheleminekueas peretütrele nokka plagistas, oli tuba kiljumist täis. Moodsamal ajal lisandusid mardipere liikmete hulka ametimehed, nagu tohter, koolmeister, korstnapühkija või pritsumees. Mardipere hulka sattus ka ennustavaid mustlasi, juudi kaupmehi ja muid eksootilisi tegelasi. Mardipere liikmete ülesanne on pererahvast naerutada ja selle saatel andisid manguda. Sestap on just eriti mardiisa kõige hädavajalikumaks omaduseks sõnaosavus ja terav keel. Tõelist mardisanti on õnnistatud hea lauluoskusega. Kui tänapäeval piirduvad mardisandid vaid sisselaskmislaulu esitamisega, siis vanemal ajal esitasid nad iseenesestmõistetavalt ka õnnistamis-, tänamis- ja lahkumislaule. Laulust ei pääsenud ka need, kes marte sisse ei lasknud.

Mardisant toob õnne ja õnnistust

Kui mardisandid su puhtaks pestud põrandale herneid või viljateri puistavad, toovad nad perre õnne. Vanemal ajal oli eriti oodatud viljaõnn, et leib laual kunagi ei lõpeks. Kuid mitte ainult! Kui mardisant sind hirmuäratava vitsakimbuga nüpeldama kukub, ära kutsu politseid, vaid keera teine külg ette – seda tervem sa järgmisel aastal oled. Toiming on eriti mõjus, kui sinna juurde hõigata "terveks, terveks!". Sama vits muutvat ka lapsed sõnakuulelikeks ja hobused virgaks. Tark pereisa nüpeldab ka tänapäeval mardivitsaga oma raudruuna, siis püsib see kuni järgmise mardipäevani töökorras.

Mardisandid katsuvad pererahvast

Pererahva katsumine tähendas kontrollimist ja proovilepanekut: kas töödega on juba järje peale saadud ning kas lapsed lugeda mõistavad. Laste hirm mardisantide ees oli nii suur, et isegi neil, kel lugemine selge, ununes värisedes kõik õpitu. Kes hästi luges, sai kiita; kes aga ei mõistnud, see sai vitsa. Tuleb tunnistada tõde, et vanal ajal ei osanud mardid isegi lugeda, küll aga oli hea teiste kulul nalja teha. Kui lapsed suuremaks kasvasid, said nad aru, et tegu oli vaid mardinaljaga, mida ei tohi pahaks panna.

Mardisantide vembud

Mardisandid üllatavad pererahvast ka muul moel. Näiteks on teada, et Suure-Jaanis olevat marti jooksnud külapoisid vahetanud salaja ahjudes perenaiste toidupannid. Poistel oli nalja palju, perenaisi ootasid ahjus aga tundmatud road. Hanilas on olnud juhtum, kus pererahva käärid ja lusikad kadusid ära. Kui pärast marti jooksmist suur mardipidu korraldati, pidi iga eseme eest mardisantidele 2–3 kopikat maksta. Õnneks mõistis pererahvas nalja ega pannud pahaks.

Mardipulmad ja mardiannid

Andide omavahel ärajagamine on üsna uus komme. Vanemal ajal tarvitati need ära ühisel mardipeol mõne lahkema peremehe juures, kes lisaks katusealusele ka enda pruulitud õlut pakkus. Pidulaud kaeti saadud toidukraamiga, milleks olid vorstid, leivad, karaskid, kaalikad, õunad, oad, keedetud seapea või isegi poolik seakülg. Mõnel pool kandis pidu mardipulma nime, mis nägigi välja nagu ehtne pulm koos pruudi, peiu, kirikuõpetaja, külaliste, pillimeeste ja rikkaliku pidulauaga. Kuna mardilaupäeval on kõik pahupidi pööratud, ei pannud keegi imeks pruudi karvast rinda, jämedat häält ega habemetüügast. Abielu kehtis aga vaid pulmapeo lõpuni. Teated kõige pikematest Eestimaal peetud mardipulmadest pärinevad Tartumaalt 1893. aastast, kus peod kestsid ühtejutti 2–3 nädalat.

Kana – vaese mehe hani

Ka taluperedes oli mardipäev pidupäev ja sel puhul kaeti tavalisest rikkalikum toidulaud. Laual olid just lihatoidud, nagu vorstid ehk mardimaugud, suitsutatud lambaliha, keedetud seapea, lisaks karaskid, küpsetatud kaalikad, õlu ja kali. Kui Lääne-Euroopas söödi mardipäeval mardihane juba aastal 1171, siis Eesti talutaredesse jõudis see komme oluliselt hiljem ja seda said endale lubada vaid jõukamad pered. Lihtne talurahvas sõi mardipäeval kuke- või kanaliha. Usuti, et seda tehes kindlustatakse hobuste heaolu.

Coop hakkab santima

2018. aastal algatas Eesti Folkloorinõukogu koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega aktsiooni "Hakkame santima!". Selle eesmärk on elavdada eestimaalastele armsaid sanditamistavasid. Aktsioonile pani õla alla ka Coop Eesti, juhtides tähelepanu kaupadele, mis sobiksid andideks mardisantide kotti. Tänavu saab tähelepanelik poekülastaja kauplust külastades marditarkusi koguda, kuna siseraadiost kuuleb mardipäevakombestikuga seotud rahvatarkusi.

Aktsiooni "Hakkame santima!" raames toimuvad kõikides maakondades mardipäevakombestiku koolitused ja maskitraditsioone tutvustavate väliskülaliste kontserdid. Kirsiks tordil on 8. novembril toimuv peakontsert Eesti Rahva Muuseumis ja 9. novembri mardilaupäeva rongkäik, aktsiooni pidulik avamine Tartu raekoja platsil ning mardilaupäeva tantsuklubi Tartu Rotalia klubis. Kuidas saad sina traditsioonide elushoidmisele kaasa aidata? Mine marti jooksma ja pane end kirja suurel mardisantide rahvaloendusel www.hakkamesantima.ee või võta ise mardisante lahkelt vastu.

Mardisant on õnne pant!

Artikli aluseks on Mall Hiiemäe "Eesti rahvakalender VI", kirjastus Eesti Raamat 1995