Meretemaatikast inspireeritud kodu

Meretemaatikast

inspireeritud kodu

Aastakümneid pealinnas korterielu elanud abielupaar tundis ühel hetkel, et hing ihkab enama järele. Nii otsustati ehitada päris oma maja Hiiumaale, kus möödus ka maja peremehe lapsepõlv.

TEKST: Marian Kivila FOTOD: Kaja Hiis

Kodu loomise lugu sai alguse õige asukoha otsimisest ja mõned aastad tagasi õnnestus leida sobiv maatükk. Omamoodi kinnisideeks sai kasvõi natukenegi merevaate olemasolu ning enne maatüki ostu-müügilepingu allkirjastamist ronis maja peremees krundil oleva puu otsa, et ikkagi oma silmaga veenduda, kas tulevikus teise korruse aknast meri paistaks —paistis, ja nii saigi müüjaga käed löödud.

Kui rahvasuus on tavaks öelda, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja alles kolmas iseendale, siis selle maja puhul sai tõdeda, et kogu ehitusprotsess kulges algusest lõpuni suuremate viperusteta ning tulemus õnnestus sajaprotsendiliselt. Maja plaanid joonistati ise vastavalt oma soovidele ja nägemusele ning arhitektile jäi ülesandeks vaid projekti pisut korrigeerida. Ehitus ise koos siseviimistluse ja sisustamisega võttis aega poolteist aastat.

Põnevad väljakutsed

Esimest korda maja ehitamist juhtida tähendas omajagu uusi väljakutseid ja tohutut ajaressurssi, kuid ettevõtmisse suhtuti stressivabalt ning loominguliselt. Kohe alguses sai selgeks, et Hiiumaalt ehitajaid leida oli keeruline ja maja püstitamise võttis enda peale mandril heas kirjas olev Tresco Ehitus. Kuigi ehitamine jäi ehitusfirma õlgadele, siis hoiti ise kõigel toimuval silma peal ja mõeldi aktiivselt kaasa, kuidas parima tulemuseni jõuda. Ehitusperioodil oli tavaline, et ehitajatelt tuli vähemalt viis telefonikõnet päevas ja tihti küsiti asju, millega kogemust ei olnud või millega tuli elus lausa esimest korda kokku puutuda — olgu siis teemaks pennide erinevad paigaldusviisid või pistikute asukohad.

Nii palju kui võimalik üritati kasutada kohalikku päritolu materjale. Kõike aga Hiiumaalt saada ei olnud ja maja peremees meenutab, et suurimaks katsumuseks osutus betooni hankimine, mida tol hetkel saarel ei tehtud. Nii tuli tellida Tallinnast mõniteist pütti betooni ja praami peal võis arvukaid betoonimasinaid vaadates jääda reisijatele mulje, et Hiiumaal on parasjagu käimas Betoonimeistri suvepäevad.

Sarnane lugu oli ka korrustevaheliste laepaneelide hankimisega, milleks tuli tellida suisa eraldi praam. Kuna Hiiumaal ei olnud ka paneelide tõstmiseks sobivat kraanat saada, tuli kraana koos paneelidega mandrilt saarele organiseerida. Sel ajal oli aga vesi madal ja praamid võtsid vähem autosid peale, et vältida liiga rasket lasti. Õnneks saadi sadu tonne kaaluvat veost transportima üks vana tankipraam, mis vedas kohale kolm suurt autot ja kraana koos laepaneelidega.

Hea ja hiiumaine

Nii hoone interjööris kui välisilmes kohtab ka kohalikku päritolu materjale ja esemeid. Katusekorruselt paistvad pennid said Hiiumaa metsadest langetatud, oma õuel kuivatatud ja külameeste abiga ära kooritud. Veel kiidavad maja asukad Hiiumaa ettevõtet Prosper Line’i, kelle tehtud on täispuidust köögi- ja vannitoamööbel, trepid ning aidauksed.

Väga hästi õnnestus koostöö ka kohaliku pottsepa Marek Süllaga, kes oma oskuste ja kogemustega väga keerulisest lähteülesandest läbi murdis. Pererahva kindlaks sooviks oli saada ühe korstnajala külge pliit, kamin, soojamüür ja leso. Kõik need elemendid on omavahel ühendatud, kuid toimivad ka iseseisvalt — kui tahad suvel puupliidil süüa teha, ei pea soojamüüri kuumaks kütma, või kui tahad ainult leso soojendada, on seegi võimalik. Puuküttega pliit leiab peres väga palju kasutust ja selle ümber käib iga päev usin kokkamine. Ka õues leiduv suitsuahi tossab pidevalt ja seal valmistatakse hooajale vastavat kala — kord ahvenat, kord tuulehaugi. Pole harvad juhused, kus isuäratavad lõhnad on naabruskonnas elavad inimesed kohale meelitanud, et pererahvaga tutvust teha.

Võluvalt maa- ja merelähedane

Interjööris on tunda hea sisearhitekti kätt, kuid siingi oli ideede genereerijaks ja elluviijaks hoopis pererahvas ise. Vaid trepi planeerimisega oli abiks poja sisearhitekti diplomiga elukaaslane, kes esmase joonise kardinaalselt ümber tegi.

Siseviimistluse ja sisustuse osas oli nägemus konkreetne ja lihtne — sisu olgu mereteemaline, mugav ning praktiline. Samal

ajal, kui ehitajad maja kallal nokitsesid, oli piisavalt aega lahtiste silmadega ringi käia ja mõelda, kuidas üks või teine tuba lahendada. Et meie kliimas nappivast valgusest maksimum välja pigistada, otsustati lahendada interjöör heledates toonides ja panna rõhku suurtele klaaspindadele. Au sees on ka looduslikud materjalid, nagu savikrohv ja puit — viimane on elamises esindatud nii viimistletud kui ka rustikaalsemal kujul. Pööningukorrusel võib kohata ehedat hööveldamata puidust lasuurvärviga viimistletud sisevoodrit, mille peale vanaisa pead vangutas ja imestas, miks on õue tehtud puuriidaalune korralikult liivapaberiga lihvitud, kuid majas sees on lauad nii karvased, et võib pinnud näppu saada.

Eesmärgiks oli kombineerida looduslähedast ja maakodulikku stiili Hiiumaale iseloomuliku meretemaatikaga. Nii võibki igal sammul kohata merendusega seotud detaile. Köied, knaabid, talid ja laternad on vaid üksikud märksõnad suuremast loendist, mis interjööris pilku püüavad.

Mõned mööbliesemed ja sisustusdetailid olid olemas juba enne, kui kopp maha löödi. Neile leiti täiendust sisustuspoodidest, laatadelt ja välismaistest netipoodidest. Kõige keerukam oli interjööri kohandada mitusada aastat vana Nepaali päritolu köögikappi, mis kaalub üle poole tonni ja mille jaoks oli vaja suisa vundamenti ümber teha.

Südamelähedased esemed

Elamises on koha leidnud oma loo ja hingega esemed — näiteks meremeestest esivanemate kasutuses olnud laevatalid, mis sõitsid merd 18. sajandil, või pikksilm, millega Hari Peeter ja tema vanemad paarsada aastat tagasi laevu vaatasid. Aukohal on veel 17. sajandist pärit baromeeter ja 1935. aastal vanaemale kingitud Soome kelk, mis sai sel talvel korrastatud. Selliseid asju on palju ja need on hoolega alles hoitud. Mõned vanad esemed, mis on mälestustes kunagi olemas olnud, kuid ajas kaotsi läinud, on vanakraamiturgudelt leitud asjade abil taaselustatud. Ajalooliseid väärtuseid selles peres minema ei visata ja neile on püütud anda uus otstarve.

Pererahvale meeldib ka endale nokitseda ja vanadele asjadele uus elu sisse puhuda. Saunast leiab näiteks vanad raudrehad, millest on tehtud omanäolised pokaalihoidjad. Maja ja aia kallal toimetamist jagub ning rõõm lihtsatest maistest asjadest annabki pärast linnakorteris elatud aastaid elule teistmoodi tähenduse.