Noorte ajutine ja uus kodu keset Valgamaa loodust

Peremees Kait (35) on tippspetsialist rahvusvahelises IT-ettevõttes ja perenaine Kaisa (33) on omal soovil kodune – toetab igakülgselt abikaasa karjääri, hoolitseb koduloomade eest ja kõpitseb elamise kallal.

TOIMETAS: Irmeli Karja FOTOD: Kaisa Elbe

Selles mõttes on neil täiesti traditsiooniline peremudel. Ülejäänud pere koosneb neljajalgsetest – kaks kuldset retriiverit ja kaks siberi tõugu kassi. Kassid on pere uusimad liikmed, sest maamajas peab ikka hiirekuningas ka olema.

Kaisa, räägi kodu leidmisest lähemalt.

Ostsime talumaja alles sel kevadel ja 2020. aasta möödus erinevaid talukohti uudistades. See on traditsiooniline rehielamu, mis on ehitatud 19. sajandi lõpul. Koduotsing on veel värskelt meeles ja üks väga oluline kriteerium oli mõistagi asukoht. Oleme elanud Tallinna kesklinnas ja seejärel planeerisime just majaehitust Tartu lennujaama lähedusse, kui taipasime, et on viimane aeg teha kannapööre ja luua kodu sinna, kuhu süda tõeliselt kutsub – loodusesse. Meie esimene eelistus oli Lõuna-Eesti.

Tsema talu asub Otepää keskusest vaid mõne kilomeetri kaugusel ja ligipääs siia on mööda asfaltteed. Ometi on see koht

nii eraldatud, et naabrite tuled paistavad vaid sügiseses õhtupimeduses. Talu asub silmatorkavas kohas künka otsas ja siit avanevad võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Krundil kasvavad põlispuud ja vuliseb oja.

Kogupindala on ehitisel massiivsed 600 ruutmeetrit, millest suur osa on kunagised loomadele mõeldud ruumide vundamendid (tall ja sealaut), garaaž ja kuur. Eluruumid moodustavad sellest ehk 1/4. Kogu krundi suurus on umbes 3,5 hektarit, mis peaks loodetavasti olema piisavalt avar, aga samas hoomatava suurusega, et hooldamisel ikka jõud üle käiks.

Talu rehielamu päevad on muidugi loetud ja tegeleme aktiivselt uue maja projekteerimisega. Taluhoone on ajahambast väga puretud ja selle taastamine oleks arutu. Lubame, et uus hoone sobitub kenasti kohaliku keskkonnaga ega tule silma riivav betoonkuubik.

Otsustasime elu huvitavaks teha ja elada praeguses Tsema talus, kuni selle lammutame. Saime võtmed kätte juuni algul ja ees seisis missioon mõned ruumid kiirkorras elatavaks teha. Kuivõrd kõik, mis siia tulema hakkas, pidi loomult olema ajutine, lähtusime kõpitsemisel suuresti kahest asjast – hinnalipikust ja taaskasutusvõimalusest. Eluruumides ootas meid ees 90ndate viimistlus, mis vajas kindlasti värskendust. Nendest enese seatud piirangutest lähtudes saidki kujundusotsused langetatud.

Kas visioon on selgelt paigas või tuleb kõik jooksvalt?

Pigem tuleb jooksvalt ja see on ka teisiti lõbus väljakutse – kuidas luua kaunis kodu nii, et eelarve oleks võimalikult

väike? Instagramist ja Pinterestist saab palju ideid, mida jooksvalt ellu viia. Meile meeldib põhjamaine rustikaalsus ja see sobib vanasse talumajja nagu valatult.

Tulevase hoone puhul on aga asi hoopis vastupidine – meil oli juba üsna hea visioon paigas, millist elamist soovime. Meie suurepärane arhitekt suutis selle ka paberile panna ja me oleme väga elevil, et ehitusega alustada. Visioon lähtub Otepää puhke- ja suusamiljööst ning kuivõrd meie kodu asub Otepää maastikukaitsealal, peab see sobima ümbritsevaga. Asupaik maastikukaitsealal tähendab ka, et uus maja peab tulema vana hoone asukohale (mis meie puhul on väga tore, sest vastasel juhul ei tohiks siin uut ehitist künka otsa ehitadagi) ja see omakorda tähendab, et uuel majal saab olema palju klaaspinda, et fantastilisi vaateid maksimaalselt tuppa tuua.

Ideaalis kasutaksime ainult naturaalseid ja end tõestanud materjale – puit, klaas, betoon, kivi. Hetkel n-ö ajutises elamises tuleb aga järeleandmisi teha ja seepärast sai värskeks köögipõrandaks paraku laminaat, mida pole hiljem kahju ära visata. Kogu köögiremont läks maksma ainult 150 eurot, kui sisustuselemente mitte arvestada (aga need on nagunii taaskasutatavad) – 100 eurot oli laminaat ja 50 eurot oli kaks mati valge värvi ämbrit (soodsaim värv poes). Kõige lahedam oli vana lagi, mis kipsplaadi alt välja tuli. Ruumide seintel oli tapeet ja selle all olid laikudena erinevad krohvikihid (ilmselt oli paiguti mingeid probleemseid kohti tasandatud käepäraste vahenditega). Tapeedi eemaldamiseks kasutasime spetsiaalset tapeedieemaldusvahendit ja vahel ka lihtsalt jõudu. Viimasega tuli teinekord lisaks tapeedile veidi aluskihti kaasa ja nii ta selline ebaühtlane jäigi. Värvimisel me ka väga ei peenutsenud ja aluspinna tasasust taga ei ajanud – las jääbki iseloomuga! Luksuseks osutus magamistoa põrand, kuhu panime villase vaipkatte. Laminaadi peal libisesid koerte käpad, meil oli neist kahju ja otsustasime seda teistesse ruumidesse enam mitte paigaldada.

Tulevases majas õnneks selliseid järeleandmisi ei pea tegema ja materjalid saavad olema põhjalikult valitud.

Ilmselt käib teie praeguse koduga kaasas ka paras ports taaskasutust?

Taaskasutust on meil tõesti palju. Meil endil on juba elu jooksul ühtteist kogunenud, mida ei raatsi iga elukohamuutusega välja vahetada. Õnneks saab päris paljudele esemetele anda uue elu ja ilme pintsli ning värvipotiga. Teinekord aga kaunistabki kasutusest tekkinud paatina eset. Talu ostes õnneks või kahjuks palju meile ei pärandunud, mõned riiulid ja peeglid, mis said ka kõik uue värvikihi.

Suuremaid mööbliesemeid ostes oleme eelistanud selliseid, mis sobivad erinevatesse interjööridesse. On ka disainiklassikat. Väiksemaid esemeid on kogunenud küll igalt poolt – esikuseina kaunistav põdrasarv on mälestus lahkunud vanaema kodust, nipet-näpet oleme reisidelt kaasa toonud. Osa kraami on lihtsalt IKEAst pärit ja saanud uue ilme. Eestis on loodud ka palju lahedaid veebis tegutsevaid sisustuspoode, kust aeg-ajalt ka meie koju midagi tee leiab.

Värvivalikuga on lihtne – maalähedased toonid, sest neid on lihtne omavahel sobitada. Valge on kena lõuend teistele detailidele. Viimasel ajal on südamelähedane olnud ka must ja sinised toonid. Valikud kipuvad miskipärast pigem jahedama paleti poole. Uuest kodust fantaseerides on silme ees tume puit ja hall kivi.

Kes on kodu loomisel abiks?

Internet! Hästi palju ideid tuleb sealt. Füüsilises mõttes on palju abiks peremehe isa, kes ikka nõu ja jõuga aitab suuremaid töid

teha. Kusjuures siinkohal oleks vahva tänada ka sõpru, kes meil jaanid veetsid ja palju vana kola aitasid lõkkesse tassida!

Loodetavasti kohtame oma teekonnal veel palju osavaid ja asjatundlikke oma ala meistreid. Seni üks suuremaid töid oli krundile piirdeaia paigaldamine, et koerad saaksid ohutult ringi joosta. Selle teostas ettevõte Eesti Aiad, kes saatis meile asjalikud aiapaigaldajad, kelle tööga me väga rahule jäime.

Mis on keerukat?

Vanas rehielamus neid konkse ikka on. Me pole siiamaani kuivkäimlaga rahu teinud. Peremees hakkas paigaldama uut dušikabiini ja vana all olev seinakonstruktsioon oli kõik läbi mädanenud. Pööningul elavad suured rotid ... Aknapragudest ulub tuul läbi ja katus on nii kehvas seisus, et me ei julge korstnapühkijat kutsuda. Õnneks on toad kuivad.

Millal plaanite kodu valmis saada?

Tundub, et oma kodu projekt on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Eks see pidev plaanide muutmine on natukene stardikrambi tekitanud, aga senine paberimajandus projekteerimisega sujub kenasti. Loodetavasti saame uuele elumajale katuse peale kahe aasta jooksul.

Miks võiks noor maale elama asuda?

Maale kolimine on parim otsus, mis me teinud oleme. Nii lahe on ärgata ja jälgida voodist, kuidas kitsekari põllul sööb. Koerad jooksevad aias rõõmsalt ringi ja käivad pidevalt tiigis ujumas. Sügisel sai naabruskonna metsast kukeseeni korjatud. Aastaaegade muutumist kogeb vahetumalt kui linnas elades. Õues toimetamine annab energiat ja vaimsele tervisele mõjub kontakt loodusega hästi. Külalisi käib meil rohkem kui Tartus või Tallinnas elamise ajal kokku. Mõtleme isegi külalistetoa sisseseadmise peale.

Vaata noorte tegemisi Instagramis: @tsematalu