Toeta toiduga oma eesmärke

Söömine võib kanda endas palju suuremaid eesmärke kui lihtsalt kõhu täis saamine. Kavalaid valikuid tehes ja pisut rohkem planeerides on võimalik sellega toetada oma immuunsust, südant ning silmi!

TEKST: Teele Teder, toitumisnõustaja FOTO: Shutterstock

Tugevda immuunsust

80% meie immuunsuse olukorrast sõltub sellest, millises seisus on meie seedimine. Seega tuleb erilist hoolt kanda just selle eest, mis toimub meie soolestikus. Selleks jälgi, et saaksid päevas piisavalt kiudaineid. Neid leiad puu- ja köögiviljadest, täisteratoodetest, kaunviljades ja pähklitest. 25–35 grammi päevas tagab selle, et kõhubakteritel on piisavalt toitu ja jõudu, et sinu tervise eest hoolt kanda.

Toeta südant

Kõige rohkem surmasid Eestis põhjustavad südame-veresoonkonnahaigused, mis moodustavad 46% meeste ja 64% naiste suremusest. See on märk, et süda vajab kindlasti rohkem tähelepanu. Talle avaldavad positiivset mõju monoküllastumata rasvhapped, mida leidub pähklites, seemnetes, mandlites, oliivides ja avokaados. Eelista ra neerimata värskelt pressitud (extra virgin) õlisid. Samuti on soovitatav võtta toidulisandina juurde magneesiumit, mis parandab verevarustust ja lihaste tööd.

Säilita nooruslik välimus

Aineid, mis aitavad enneaegsele vananemisele pidurit panna, on palju. Mõned neist on meile tuttavamad kui teised. Aga ka toidust leiab efektiivseid ja võimsaid koostisaineid, mis suudavad kortse siluda. Näiteks astaksantiin, mida leidub lõhes (lõheroosa pigment). See on on üks tugevamaid antioksüdante, imendub soolest kergesti ja jõuab kõikide kudede rakkudesse. Astaksantiinil on lisaks ka põletikuvastane toime. See toetab ka naha tervist, parandades selle elastsust, seda intensiivsemalt niisutades ja kaitstes seda väljastpoolt UV-kiirte, kuiva õhu, saaste, külma ja kuuma eest. Kui astaksantiini on organismis piisavalt, et nahale jaguda, siis aeglustub kortsude teke.

Pane juuksed vohama

Kuigi mineraalainete kogus juuksekarvas on minimaalne – alla 1% –, on nende tähtsus märkimisväärne. Kõige olulisemad onkaltsium ja magneesium.Juuksed on nagu luud. Ka need vajavad kaltsiumit ja selle omastamiseks magneesiumit. Kaltsiumit leiab näiteks mõõdukas kogusespiimatoodetest, aga ka vetikatest ja tumerohelistest köögiviljadest. Magneesiumit agakõrvitsa- ja päevalilleseemnetest, parapähklitest, kakaopulbrist, aga ka loomsetest allikatest, nagu lõhe, makrell, tuunikala. Kui oled kindel, et su menüü ei sisalda piisavalt nimetatud aineid, võid neid juurde tarbida ka toidulisandina.

Vähem stressi

Oomega-3-rasvhapete puhul on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad oomega-3-rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Uuringud on näidanud, et kolmenädalane kalaõli tarbimine kahandab arvestatavalt stressihormoonide hulka. Seevastu võivad oomega-3-rasvhapped tõsta serotoniini ehk õnnehormooni taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu. Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kõige rohkem linaseemned, lõhe, forell, krevetid ja sojaoad.

Rohkem energiat

Pimedal ajal on ekstraenergia eriti oodatud. Selle saamiseks sobivad hästi õietolm ja idud. Õietolmu efektiivsust on katsetatud ka loomade peal. Näiteks hakkasid kanad juba esimesel nädalal 20% rohkem munema ja rotid elasid kuni 12% kauem kui need liigikaaslased, kes õietolmu ei saanud. Tarbi üks teelusikatäis kuni üks supilusikatäis päevas. Et see paremini imenduks, võid selle enne tarbimist veega ära lahustada. Aga võid ka lihtsalt klaasi vett peale juua. Tihti on energiapuudus aga just mõne või mitme vitamiini või mineraalaine puuduse märk. Idudes peitub neid palju, sest iga seeme sisaldab selle taime jaoks eluks vajalikke aineid väga suures kontsentreeritud koguses ja idandamise teel muudame need ained endale paremini omastavaks. Väga paljude ainete puudus avaldub meis väsimustunde ja kurnatusena, seega on idud tihti hea lahendus.

Midagi spetsiaalselt meestele

Osa toite on meestele nende tervise seisukohalt olulisemad kui naistele. Näiteks kõrvitsaseemned oma suure

tsingisisalduse pärast. Tsink avaldab olulist mõju meeste tervisele, parandades seksuaalset võimekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesnäärmes, see on vajalik eesnäärme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks, ja eesnäärmevähi puhul on täheldatud tsingisisalduse vähenemist eesnäärmes. Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Väikese tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ja ennetada erektsioonihäireid. Kellele aga kõrvitsaseemned ei sobi, võib tsinki saada ka pähklitest, kaunviljadest, täisteraviljadest ja munast.

Kindlasti võiks mehe menüüsse kuuluda ka tomat või isegi ketšup, sest neis sisaldub meeste jaoks eriti oluline antioksüdant lükopeen. Tomatite kuumutamisel purunevad nende rakuseinad ja see aitab organismil lükopeeni paremini omastada. 2002. aastal tehtud uuringutega (U.S. National Cancer Institute) tõestati, et meestel, kes söövad kaks või enam korda nädalas tomateid, väheneb risk haigestuda eesnäärmevähki.

Hoia oma silmi

Silmad saavad meie elus väga suure koormuse, eriti nüüd, ekraanide ajastul. Selleks et neid vääriliselt toetada, söö kindlasti sagedasti porgandit. Porgand on hea beetakaroteeni allikas. Beetakaroteen on provitamiin, mille inimorganism muundab A-vitamiiniks. Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on kõrgem A-vitamiini tase, on hallkae tekkimise oht väiksem. Lisaks võib A-vitamiini puudus põhjustada silmade kuivust. Vähem teada on aga munade kasulikkus silmadega seotult. Need sisaldavad palju luteiini. Hiljutine uuring näitas, et osalejatel, kes tarbisid nädalas 2–4 muna, oli kollatähni kärbumise oht väiksem.