Mõistlik mõõdukus

TEKST: Kalev Vapper, sommeljee FOTOD: Meeli Küttim,Shutterstock

Elame ajal, mis paneb proovile meie senised arusaamad ja nihutab piire. Käime maskis, nõuame vabadust ja püüame hakkama saada. On aga üks valdkond, mis vaatamata viletsale suusailmale ja ahistavatele piirangutele areneb omasoodu. Selleks on inimeste soov nautida toidu kõrvale head veini.

Inimesed on veini kääritanud ja tarbinud juba mitu tuhat aastat. 2300 aastat tagasi arvas Platon, et inimene peab veini jooma siis, kui ta saab 30 aastaseks. Tänapäeva teadlased on kindlaks teinud, et Platonil oli õigus: mõõdukalt veini tarbides võime parandada oma tervist ja pikendada eluiga ja elukvaliteeti. Mõõdukas tarbimine tähendab meestele 2–3 klaasi ja naistele 1–2 klaasi päevas toidu kõrvale. Miks see nii on, aga sellepärast, et vein on oma happesuselt kõige lähedasem vedelik inimese maomahlale. Vein aitab kaasa meie seedimisele, muutes selle efektiivsemaks ja kiiremaks. Toidu kõrvale veini juues omastame me kiiremini organismile vajaliku. Meestele soovitatakse juua punast veini seepärast, et neil on naistest enam südame-veresoonkonna haigusi ning juues punast veini saavad nad vajalikke oksüdante ja avonoide, mis panevad vere libedamalt voolama.

Jõulude ajal ja aastavahetusel istume me söögilauas tavalisest enam ja tavalisest enam on tegu pidulike kokkusaamistega. Kui korgime lahti vahuveini, siis loomulikult on see kõige vingem ja eelistatum mullijook ikka

Pinot Noir

ehtne šampanja. Küllap on aga paljudel laual ka mõni hea cava Hispaaniast või Prosecco Itaaliast, aga miks mitte ka mõni crémant, mis pärineb Prantsusmaalt. Aasta-aastalt väheneb nende inimeste hulk, kes eelistavad mullijoogina magusat Astit või suisa Sovetskojet. Kui tahate just tingimata Astit juua, siis teadke, et kõik Astid on tehtud Moscato viinamarjadest ja kõik nad on magusad. Asti on kategooria, täpselt samuti nagu Proseccogi. Siinkohal on hea meelde tuletada, et kui Prosecco on BRUT, siis on ta kõige kuivem, EXTRA DRY veidi vähem kuiv ja DRY sisaldab kõige enam suhkrut.

Mida väiksema alkoholisisaldusega vein, seda kergem on teda juua. Mida suurem on veinis alkoholiprotsent, seda tummisem see vein on. Kõik sõltub pärmist. Tänapäeval on teatud pärmitüvesid kasutades võimalik toota isegi kuni 16% alkoholisisaldusega naturaalset veini. Moodsad seadmed võimaldavad käärimisel kasutada ka mikrooksüdatsiooni – düüside kaudu rikastada mahutis olevat veini hapnikuga ja seeläbi juhtida veinivirde käärimist soovitud suunas. Veinivirde käärimisprotsessi saab lühendada või pikendada samuti läbi veinivirde jahutamise. Mikrooksüdatsiooni kaudu saab pöördosmoosiga veinivirdest eemaldada ka liigset vett ja alkoholi, mis taas mõjutab ka veinis oleva alkoholi määra. Nii saab toota ka täiesti alkoholivaba või vähese alkoholisisaldusega veini.

Vein on sisuliselt vedel toiduaine. Seega pakub ta suuremat elamust koos õige toiduga tarbides. Tuletame siis meelde, millised on olulisemad reeglid. Lihtsa toidu kõrvale sobib lihtne ja kerge vein. Mida tummisem on toit, seda tummisem peaks olema ka vein, vürtsika toidu kõrvale sobib hästi ka vürtsikas vein ja kui tegu on rasvase roaga, siis peab vein olema võisem.

Valgetest veinidest rääkides on selge, et seltskonnaveinina on nauditavad Sauvignon Blanci, Pinot Grigio, Viura/ Macabeo, Voigneri või Chenin Blanci marjadest toodetud joogid, mis sobivad kenasti ka valgest kalast roogade ja mereandidega. Kui aga laual on suši või magushapud Aasia toidud, tuleks valida Moseli Riesling või Alsace’i Gewürtztraminer. Punase kala vaieldamatu soosik on aga tammevaati saanud Chardonnay viinamarjadest toodetud vein või mõni hea kuiv Riesling.

Kui punastest viinamarjasortidest rääkida, siis kõige pehmem üldlevinud punane viinamarjasort on kahtlemata Merlot. Merlot’st toodetud veinid on sametised ja kergelt joodavad, sobides hästi sealihast roogadega. Juhul kui sealiha kõrvale serveeritakse hapukapsast, sobib joogiks Rieslingi viinamarjadest kääritatud kuiv jook. Lambakarree kõrval peaks vein olema valmistatud Carménère’i viinamarjadest. Looma- ja metsloomaliha nõuab tõsisemat ja täidlasemat punaveini, olgu selleks siis Cabernet Sauvignoni, Shirazi/Syrah’, Tempranillo, Sangiovese, Primitivo, Zinfandeli, Pinotage’i või Malbeci viinamarjadest toodetud vein. Kui laual on aga part, soovitan valida mõni hea Pinot Noir.

Coopi poolt otse ja vahendajateta üksnes Coopi kauplustele toodud Väärt Valiku veinide seast, mida on kokku pea 250 erinevat nimetust, leiate sobiva joogi igaks elujuhtumiks ja tähtpäevaks, nii kodusele peolauale kui ka külla minnes kingikotti.

Head nautimist!