Veinitark
TEKST: Kalev Vapper, sommeljee FOTOD: Meeli Küttim, Shutterstock
MÕISTLIK MÕÕDUKUS
Elame ajal, mis paneb proovile meie senised arusaamad ja nihutab piire. Käime maskis, nõuame vabadust ja püüame hakkama saada. On aga üks valdkond, mis vaatamata viletsale suusailmale ja ahistavatele piirangutele areneb omasoodu. Selleks on inimeste soov nautida toidu kõrvale head veini. 76
HETK
I
nimesed on veini kääritanud ja tarbinud juba mitu tuhat aastat. 2300 aastat tagasi arvas Platon, et inimene peab veini jooma siis, kui ta saab 30 aastaseks. Tänapäeva teadlased on kindlaks teinud, et Platonil oli õigus: mõõdukalt veini tarbides võime parandada oma tervist ja pikendada eluiga ja elukvaliteeti. Mõõdukas tarbimine tähendab meestele 2–3 klaasi ja naistele 1–2 klaasi päevas toidu kõrvale. Miks see nii on, aga sellepärast, et vein on oma happesuselt kõige lähedasem vedelik inimese maomahlale. Vein aitab kaasa meie seedimisele, muutes selle
efektiivsemaks ja kiiremaks. Toidu kõrvale veini juues omastame me kiiremini organismile vajaliku. Meestele soovitatakse juua punast veini seepärast, et neil on naistest enam südame-veresoonkonna haigusi ning juues punast veini saavad nad vajalikke oksüdante ja flavonoide, mis panevad vere libedamalt voolama. Jõulude ajal ja aastavahetusel istume me söögilauas tavalisest enam ja tavalisest enam on tegu pidulike kokkusaamistega. Kui korgime lahti vahuveini, siis loomulikult on see kõige vingem ja eelistatum mullijook ikka
