Kohalik toit

Valgamaa maitsed

ei tunne piire

Visates pilgu maakaardile, jääb Valgamaa piiridesse näiteks nii Otepää, Tõrva kui ka kaksiklinn Valga/Valka. See võib tunduda pisikese maalapina, kuid maitsete ja mõnusa toidu piirkonnana leiab Valgamaalt nii mõndagi väga erilist. Veinist mee ja toortatrast tipprestoranideni.

TEKST: Martin Hanson FOTOD: erakogu

Kui mõelda talvepealinnana tuntud Otepääle, siis on maitsed ühed, kui aga maakonna teises servas asuva Tõrva või ka Valga peale, siis teised. Mis neid ühendab, on inimesed, valgamaalased, kes on otsustanud kohapeal luua midagi omanäolist. Valgamaa on läbi ajaloo olnud põllumajanduslik maakond, siin on kasvatatud kõike ja seda ka ise söödud. Lisaks suurtele teravilja- ja loomakasvatajatele on Valgamaal palju pisikesi kohaliku toidu tootjaid: mesinikud, köögivilja-, ravimtaime-, puuvilja- ja marjakasvatajad. Kõik see, mida nemad toodavad, loobki kohaliku gastronoomia – Valgamaa toidu.

Näiteks Otepää südamesse loodud Elsa kohvik pakub seda, mida pakutakse enamikus Eesti kohvikutes – head pirukat ja korralikku kohvi. Mis aga muudab selle paiga eriliseks, on Elsa, kes pidas samas majas aastaid raamatupoodi. Valga peaväljakul asuvas pitseerias pakutavad hapendatud taignal pirukad aga erinevad oma Itaalia vendadest vaid selle poolest, et neile riivitakse peale kohalikku juustu ja katsetatakse uusi maitseid Valgamaa kukeseentega. Need ongi Valgamaa maitsed.

Pikkade traditsioonidega väiketootjad

1989. aastal koos abikaasaga Nuiast Helme valda (praegune Tõrva vald) Möldre külla kolinud Allan Ilisson alustas elu maal kahe loomaga – ühe lehma sai emalt, teise ämmalt. Aasta pärast hakkas pererahvas oma Upruse talus naturaalseid piimatooteid tegema – kohupiima, hapukoort, võid, hiljem ka sõira ja juustu. Vahepeal suurem olnud piimakari on nüüdseks küll müüdud, kuid piima ostetakse sisse ja toimetatakse kodutalus edasi, tootes kohupiima, hapukoort, sõira, võid ja juustu. "Teen kõike, mida olen kaua aega teinud ja mis mul hästi välja tuleb," sõnab peremees. Olgu lisatud, et tema hapukoor on selline, kus lusikas ikka püsti seisab. "Nii nagu üks õige naturaalne hapukoor olema peab." Juustu tegemist on õpitud nii Prantsusmaal, Šveitsis kui ka Saksamaal.

Tedre talus on aga näiteks vaarikaid kasvatatud ja marju müüdud juba üle 20 aasta, nüüd valmistatakse neist marjadest ka mahla. Kaunil Lõuna-Eesti maastikul teeb päike marjad maitsvaks ja heaks. Vaarikahooajal saab talust värskeid marju, mis on mahlaseks

küpsenud Otepää nõlvadel. Tedre talu pakub võimalust nautida vaarikate värskust aasta ringi – ehtsatest marjadest mahlad on rikkaliku vaarikamaitse ja -lõhnaga.

Aga väga väärtuslikud on ka vaarikaseemned. Punastest vaarikatest külmpressimisel eraldatud vaarikaseemneõli sisaldab erakordselt rikkalikult E- ja A-vitamiini. See on põletikuvastaste, tervendavate omadustega ning seetõttu abiks naha punetuse, ekseemi, psoriaasi ja teiste nahakahjustuste leevendamisel. Kes tahab ise vaarikaid kasvatada, võib siit saada vaarika paljasjuurseid istikuid. Juulis saab talust värskeid ja imemaitsvaid mureleid.

Viinamarjad tulid Lõuna-Eesti "mägedesse"

"Nagu ka mujal, siis ka Valgamaal on maitsed kohalike tegijate – tootjate, kokkade, toidukohtade poolt ise tekitatud. Lisaks on see selline puder erinevatest maitsetest, nii siit- kui ka sealtpoolt Eesti-Läti piiri, millele lisatud ka maitseid maailmast. Lõpuks ei olegi otseselt oluline, mismoodi see Valgamaa maitseb, oluline on, et toit oleks kohalikust toorainest, kohalike poolt tehtud ja tehtud parimal viisil. See ongi see maitse," räägib Truuta külas Murimäe Veinikeldrit pidav Janika Ilves.

Viinamarjad tulid Valgamaale üsna hiljuti, kui mõned aastad tagasi Murimäe nime all veine tootma hakati. Nüüdseks on need Valgamaa mullast oma tummise jõu ja iseloomu saanud veinid tuntud kogu Eestis ja neil on selgelt ome eriline

Tedre talu

maitse küljes. Ühelt poolt on see Ilvese kui veinimeistri käekiri, kuid teisalt see, mida ja kuidas maa on veiniks tehtud viljad kasvatanud. "Kui me korraldame Murimäel veiniõhtusööke, siis oluline on kogu tervik – mõnus kohalikust toorainest toit, millega veinid kokku sobitatud, vaated meie viinamarjaistandusele, veinikeldri ja veinide lugu ning ongi koos see "maitse", mida külalistele edasi soovime anda," räägib Ilves ja lisab, et kui konkreetseks minna, siis lisaks veinidele on neil alati hitt olnud enda toodetud viinamarjavõrsepesto.

Maitsed ongi subjektiivsed, oluline on aga kogemus, suhtlemine ja uudishimu. Niikaua kui on Valgamaal tootjaid, kasvatajaid ja huvilisi, niikaua on selle Eesti piirkonna "maitset" tunda igasse Eesti kodusse.

Metsast taldrikule

"Valgamaa toidukultuur on rikkalik." Sellise lausega esitles Valgamaa ennast äsjase toidusündmuse "Metsast taldrikule" tutvustuses. Kahe nädala jooksul pakkus kuus kohalikku restorani ja kohvikut erimenüüd, mille fookus oli Eesti metsast leitaval söögikraamil. Tee taldrikule leidsid nii erinevad ulukid, marjad kui ka sammal, seened ja lilled.

Kuigi konkreetne kampaania on selleks korraks läbi, ei ole kuhugi kadunud metsamaitsed nende toidukohtade menüüst. Nii võib GMP Clubhotel & Pühajärve restoranist ikka küsida metsaseentega osso buco’t või hirvepelmeene, või Valga restororanist Lill uurida, kas saaks mekkida rebitud põdraliha burgerit.

Minge ja uurige ise järele!