Kohalik toit
Valgamaa maitsed ei tunne piire
Visates pilgu maakaardile, jääb Valgamaa piiridesse näiteks nii Otepää, Tõrva kui ka kaksiklinn Valga/Valka. See võib tunduda pisikese maalapina, kuid maitsete ja mõnusa toidu piirkonnana leiab Valgamaalt nii mõndagi väga erilist. Veinist mee ja toortatrast tipprestoranideni.
K
ui mõelda talvepealinnana tuntud Otepääle, siis on maitsed ühed, kui aga maakonna teises servas asuva Tõrva või ka Valga peale, siis teised. Mis neid ühendab, on inimesed, valgamaalased, kes on otsustanud kohapeal luua midagi omanäolist. Valgamaa on läbi ajaloo olnud põllumajanduslik maakond, siin on kasvatatud kõike ja seda ka ise söödud. Lisaks suurtele teravilja- ja loomakasvatajatele on Valgamaal palju pisikesi kohaliku toidu tootjaid: mesinikud,
Murimäe Veinikelder
20
HETK
TEKST: Martin Hanson FOTOD: erakogu
köögivilja-, ravimtaime-, puuvilja- ja marjakasvatajad. Kõik see, mida nemad toodavad, loobki kohaliku gastronoomia – Valgamaa toidu. Näiteks Otepää südamesse loodud Elsa kohvik pakub seda, mida pakutakse enamikus Eesti kohvikutes – head pirukat ja korralikku kohvi. Mis aga muudab selle paiga eriliseks, on Elsa, kes pidas samas majas aastaid raamatupoodi. Valga peaväljakul asuvas pitseerias pakutavad hapendatud taignal pirukad aga erinevad oma
Itaalia vendadest vaid selle poolest, et neile riivitakse peale kohalikku juustu ja katsetatakse uusi maitseid Valgamaa kukeseentega. Need ongi Valgamaa maitsed.
Pikkade traditsioonidega väiketootjad 1989. aastal koos abikaasaga Nuiast Helme valda (praegune Tõrva vald) Möldre külla kolinud Allan Ilisson alustas elu maal kahe loomaga – ühe lehma sai emalt, teise ämmalt. Aasta pärast hakkas pererahvas oma Upruse talus naturaalseid piimatooteid tegema – kohupiima, hapukoort, võid, hiljem ka sõira ja juustu. Vahepeal suurem olnud piimakari on nüüdseks küll müüdud, kuid piima ostetakse sisse ja toimetatakse kodutalus edasi, tootes kohupiima, hapukoort, sõira, võid ja juustu. "Teen kõike, mida olen kaua aega teinud ja mis mul hästi välja tuleb," sõnab peremees. Olgu lisatud, et tema hapukoor on selline, kus lusikas ikka püsti seisab. "Nii nagu üks õige naturaalne hapukoor olema peab." Juustu tegemist on õpitud nii Prantsusmaal, Šveitsis kui ka Saksamaal. Tedre talus on aga näiteks vaarikaid kasvatatud ja marju müüdud juba üle 20 aasta, nüüd valmistatakse neist marjadest ka mahla. Kaunil Lõuna-Eesti maastikul teeb päike marjad maitsvaks ja heaks. Vaarikahooajal saab talust värskeid marju, mis on mahlaseks
