1
Lisa 1 Baasteamiste kontrollküsimustik 1. Algõpetus Küsimus
Punktid
(A1) Kelle kutsung on P5? operatiivkorrapidaja
1
regiooni vastutav korrapidaja
0
komandopealik (A2) Millise päästetehnikaga on tegemist, kui kutsung on 31? esimene põhiauto
0
kolmas põhiauto
0
kõrgendatud läbivusega tulekustutusauto
1
päästeauto (A3) Millist raadiosiderežiimi on soovitatav kasutada hoonesiseste päästetööde korral? otseühendusrežiim
0
võrgurežiim
0
lüüs (A4) Milliseid sõlmi kasutatakse nööri abil kangi tõstmiseks? päästesõlm
0
poolpõlv
1
seasõrg
1
lipusõlm
0
(A5) Kas tõstepadja täitudes muutub tõstejõud: suureneb
0
väheneb
1
jääb samaks
0
(A6) Mida näitab tõstepadja mudel V 24 ? suurust - dm²
0
õhukulu - liitrites
0
max tõstejõudu - tonnides
1
tõstekõrgus – cm (A7) Kas tõmbredelit tohib toestada ülevalt? jah
0
ei
0
0
1
0
1
(A8) Kas redelit tohib tulekahjul ilma meeskonna teadmata liigutada?
jah
0
ei (A9) Millest koosneb pneumaatiliste töövahendite komplekt? pump, leviti, lõikur, tungraud, voolikud/ketid
1
balloon, reduktor, regulaator, voolikud, padjad
1
0
reduktor, tungraud, padjad, voolikud, pump, lõikur 0 (A10) Mitu meetrit imivoolikut (125mm) peab minimaalselt olema põhiauto põhivarustuses?
2
4 meetrit
0
6 meetrit
0
8 meetrit
1
10 meetrit
0
(A11) Mis võib põhjustada mootorsael tagasiviskumist? lõikamine saeplaadi otsa ülemise veerandiga
1
lühike saeplaat
0
valesti teritatud kett
0
terav kett
0
(A12) Milleks kasutatakse hüdroelevaatorit (jugapump): vee imemiseks madalast veest
1
surve andmiseks põhiliini
0
alarõhuliseks suitsutuulutuseks (A13) Mis on Nõmme päästekomando teise põhiauto päästemeeskonna vanema raadiokutsung? Nõmme 12 (üks-kaks)
0
Nõmme 21 (kaks-üks)
0
Nõmme P12 (P kaksteist)
1
Nõmme P21 (P kakskümmend üks) (A14) Millal teostatakse suruõhuhingamisaparaadi kiirkontroll? peale kasutamisjärgset hooldust
0
peale tähtajalist hooldust
0
vahetult enne suitsusukeldumist
1
0
0
(A15) Millises asendis peab olema suruõhuhingamisaparaadi “Spiromatic IS90” ülerõhu klapp ajal, mil aparaati ei kasutata (laos, autos olles)? avatud
1
pole oluline
0
kinni
0
(A16) Millist maski osa ei või pesta hoolduse ajal? klaasi
0
ülerõhuregulaatorit
1
sisemaski
0
kõnemembraani
0
(A17) Millise päästetehnika kutsung on 33? voolikuauto
1
loomapääste auto
0
olmekonteiner
0
korrapidamisgrupi juhtimisauto 0 (A18) Kuidas peab Lilleküla P11 (P üksteist) kutsuma Lilleküla 11-te (üks ühte)? Lilleküla 11, Lilleküla 11, kutsub Lilleküla P11, kuuldele 1 Lilleküla P11 kutsub Lilleküla 11-te, kuuldele
0
Lilleküla P11, Lilleküla P11 kutsub Lilleküla 11-te, kuuldele (A19)Millises vahekorras segatakse mootorsae kütusesegu:
0
3
kütuse kogusest on 2% õli
1
kütuse kogusest on 5% õli
0
kütuse kogusest 5% bensiini
0
kütuse kogusest 2% bensiini (A20) Miks ei saa suitsuses ruumis töötada sisepõlemismootoriga töövahenditega?
0
tekitavad liigset müra
0
nähtavus on halb
0
pole piisavalt palju hapnikku (A21) Kui suur on Kärmas Katariina pumba maksimaalne tootlikkus 8 baari juures: 2500 l/min
1
3000 l/min
1
3500 l/min
0
(A22) Milleks kasutatakse tuletõrjeautol kolbpumpa surve andmiseks
0
süsteemi veest tühjendamiseks
0
vee imemiseks (A23) Mis värviga on tähistatud Kärmas Katariina vahusüsteemi seadmed, näidikud ja nupud? sinine
1
kollane
1
punane
0
roheline
0
(A24) Kuidas suurendada tõstepatjade tõstejõudu? paned kaks patja kõrvuti
1
paned kaks patja teineteise peale
0
ei ole võimalik suurendada
0
0
0
(A25) Kahe tõstepadjaga töötamisel, millise padja täidad esimesena? alumise
1
ülemise
0
ei ole oluline
0
(A26) Kas ”Nõmme P12” on: auto kutsung
0
päästemeeskonna vanema kutsung
1
komandopealiku kutsung (A27) Milline on lubatud minimaalne balloonisurve “Spiromatic” suruõhuhingamisaparaadi operatiivsesse valmisolekusse pannes (vastavalt suitsusukeldusemise eeskirjale)? 240 bar
0
230 bar
0
200 bar
0
(A28) Milleks on tuletõrjenööril nööripidur? varustuse allalaskmiseks
0
hea nööri ümber takistuse kinnitada
0
1
4
enesepäästeks
1
(A29) Millal kasutad neliksilmus-sõlme? kannatanu tõstmiseks / allalaskmiseks
1
varustuse tõstmiseks / allalaskmiseks
0
enesepäästeks (A30) Kas hüdrauliliste töövahenditega saab töötada ka vee all? ei
0
jah (A31) Mitmenda korruseni maksimaalselt on lubatud ronida tõmberedeliga BMAC 92? 4
1
2
0
3 (A32) Mitu päästjat tohib korraga ronida toestatud tõmberedelil? 1 jätku peale
1
1 redeli peale
1
2 redeli peale
0
(A33) Tähega A tähistatakse survevoolikuid läbimõõduga 38mm - ...........
0
51mm - ............
0
63mm - ............
0
110mm - ...........
1
(A34) Tähega B tähistatakse survevoolikuid läbimõõduga 110mm - ...........
0
51mm - ............
0
63mm - ............
1
38mm - ...........
0
(A35) Tähega C tähistatakse survevoolikuid läbimõõduga 38mm - ...........
1
51mm - ............
1
63mm - ............
0
110mm - ...........
0
(A36) Tuletõrjearmatuuri osad on: liitmik
1
voolikuremm
0
imisõel
1
hüdrandi püstik (A37) Millised on pildil toodud ohutustehnilised eksimused redeliga töötamisel? redel on toestamatta
1
kahekesi redelil
1
vale ronimine
1
vale kaitseriietus
1
0
0
0
1
5
(A38) Pumba tööd iseloomustavad? tootlikkus
1
töörõhk
1
õhurõhk
0
imikõrgus
1
(A39) Vahtkustutusseadmeteks on? doseerimisseadmed
1
hüdroelevaator
0
vahumoodustajad (A40) Kas elektriliste töövahenditega töötades, kui tööaeg on pikk või koormused suured, on oluline pikendusjuhe kaablirullilt täielikult maha kerida? jah
1
1
ei 0 (A41) Kust leiab pneumaatiliste töövahendite tõstepatjade kohta vajalikke andmeid (tõstejõud, padja maht, töörõhk jms)? suruõhu balloonilt 0 tõstepadjal olevalt sildilt
1
raamatust Tuletõrjuja-päästja ABC
1
(A42) Hingamisaparaadi Spiromatic 316 tähistuse teine number näitab: balloonide arvu
1
maksimaalset lubatud töörõhku
0
6
ballooni(de) mahtu liitrites
0
ülerõhku maski all
0
(A43) Hingamisaparaadi Spiromatic 316 tähistuse kolmas number näitab: balloonide arvu
0
maksimaalset lubatud töörõhku
0
ballooni(de) mahtu liitrites
1
ülerõhku maski all (A44) Hingamisaparaadi Spiromatic 316 tähistuse esimene number näitab: balloonide arvu
0
maksimaalset lubatud rõhku balloonis
1
ballooni(de) mahtu liitrites
0
ülerõhku maski all
0
(A45) Päästja kaitseriietus koosneb? aluspesu
1
vaheriietus
1
tulekustutusriietus
1
villane vest
0
(A46) Päästja kaitseriietus koosneb? kiivrisukk
1
tuletõrjevöö
1
vormimüts
0
tuletõrjekindad
1
(A47) Päästealal kasutatavad käsitöövahendid on: kang
1
pootshaag
1
tuletõrjevoolik
0
kululuud (A48) Tuletõrjearmatuuri kasutatakse ...? tuletõrjevoolikute ja teiste töövahendite ühendamiseks
1
tuletõrjevarustuse katsetamiseks
0
tulekustutusvee hankimiseks ja juhtimiseks (A49) Joatorusid kasutatakse selleks, et reguleerida vooluhulka ning muuta lähtuvalt tulekustutusmeetodist joa kuju . jah
1
ei (A50) Kombineeritud jotoruga saab toota nii kompaktset kui ka pihustatud juga. jah
0
ei (A51) Miks suurtel tulekahjudel kasutatakse lafett-joatorusid? suur veevooluhulk põlemise katkestamiseks
0
nad on kerged ja mugavad
0
pikem juga
1
0
1
1
1
1
7
suurem löögijõud
1
(A52) Tuletõrjeredelit võib kasutada: töötamisel kõrgustes/sügavustes
1
kanderaamina
1
sillana
1
loputuskoha loomisel (vanni ehitus)
1
(A53) Harjutusnööri kasutatakse ainult : sõlmede õppimisel
1
varustuse tõstmiseks / allalaskmiseks
1
laskumis harjutustel
0
(A54) Kui suur on tuletõrjepumpade suurim imemiskõrgus? 4- 6 meetrit
0
7- 8 meetrit
1
10- 12 meetrit (A55) Kas päästeteenistuses kasutatavatel mootorsaagidel kasutatakse kütusena: puhast bensiin
0
bensiini ja õli segu (A56) Kas elektrilistele töövahenditele võib päästetööde käigus märjaks saamine ohtu kujutada? jah
1
ei
0
(A57) Pildil olev töövahend nr 3 on: survepump
0
leviti
0
tungraud
0
lõikur
1
0
1
8
(A58) Kas pneumaatilisi töövahendeid võib kasutada keskkonnas, kus on oht õlide või kemikaalidega kokkupuutele (nt liiklusõnnetustel autokütus jms)? jah 1 ei
0
(A59) Mille eest hingamisaparaat kaitseb? keskkonna vähese hapnikusisalduse eest
1
pimedas või suitsuses keskkonnas nähtavuse parandamiseks
0
keskkonna kõrge või madala temperatuuri eest
1
keskkonnas olevate mürgiste ainete eest
1
(A60) Kas vastava kompressori iseärasuste suhtes instrueerimata päästja võib kasutada kompressormasinat hingamisaparaadi laadimiseks? jah
0
ei (A61) Kas tikke ja välgumihkleid tohib jätta kustutusriiete taskutesse suitsusukeldumise ajaks jah
1
ei
1
(A62) Harjutusnööriga võib sooritada ka harjutuslaskumisi. jah
0
0
ei 1 (A63) Pneumaatilisi tõstepatjasid võib asetada üksteise peale rohkem kui kaks jah 0 ei (A64) Vene tõmberedelil “BMAC–92” võib korraga igal jätkul töötada 1 päästja jah
1
0
ei 1 (A65) Hingamisaparaadi hooldus jaguneb kasutusaegne, kasutusjärgne ja tähtajaline jah 1 ei
0
(A66) Vahujoatoru toodab rasket e. madalkordset vahtu. jah
1
ei 0 (A67) Veeseinjoatoru poolt tekitatud veekardin neelab ära maksimaalselt 10% soojuskiirgusest jah 0 ei (A68) Kombineeritud joatoruga on võimalik moodustada kompaktjuga.
1
9
jah
1
ei (A69) Naeljoatoru on võimalik kasutada pööningu tulekahjude puhul põlemisgaaside jahutamiseks Jah
0
Ei
0
1
(A70) Ejektorpumbas imetakse veekogust vett juurde hõrendusega. jah
1
ei
0
(A71) Suitsutuulutusel on joanurk 70 – 90 . jah
1
ei
0
o
o
(A72) Imisõela mõte on sõelaosa abil reguleerida vooluhulka imiliinis jah
0
ei 1 (A73) Tsentrifugaalpump on tänapäeval päästeteenistuses enim kasutust leidnud pump jah 1 ei
0
(A74) Joareaktsioon on vedeliku liikumisele vastassuunaliselt mõjuv jõud jah
1
ei
0
(A75) Hingamisaparaadi manomeeter asub madalsurvevooliku otsas. jah
0
ei 1 (A76) Tõstes elektrigeneraatori autolt maha on vaja see maandada lisaks sellele, et generaator on maaga niigi kontaktis. jah 1 ei (A77) Survevoolikute laorulli kerimisel jäävad mõlemad liitmikud rulli peale jah
0
ei (A78) Imivooliku sees oleva terasspiraali mõte on vee imemisel vooliku kuju säilitamine jah
1
ei (A79) Redelit võib ümber paigutada, kui eelnevalt ei ole sellest kustutusmeeskonda teavitatud. jah
0
ei (A80) Levitiga võib töötada kahekesi kuna seade on ühe inimese jaoks liiga raske jah
1
0
1
0
0
10
ei (A81) Hingamisaparaadi maskis sisse–ja väljahingatav õhk seguneb omavahel jah
1
ei (A82) Liitmikud jaotatakse voolikuliitmikud, sulgurliitmikud, üleminekuliitmikud Jah
1
Ei
0
(A83) Laos olevaid voolikud ladustatakse voolikurullis. jah
0
0
1
ei (A84) M–tüüpi hüdrandipüstikut on võimalik kasutada T-tüüpi hüdrandil, kui on olemas eraldi võti hüdrandi avamiseks jah
1
ei (A85) Hargmikke kasutatakse kustutusvee jaotamiseks ja vooluhulga reguleerimiseks jah
0
ei (A86) Hingamisaparaadi lisaõhuotsik paikneb kõrgrõhuvoolikul. jah
0
ei (A87) Tõmbredeliga võib ronida kuni neljanda korruse kõrguseni. jah
1
ei (A88) Mehaanilise vahu tuldkustutav toime seisneb õhu juurdepääsu takistamiseks jah
1
ei (A89) 38- mm voolikut kasutatakse tüviliinis. jah
0
ei (A90) Kas redelit peab ronimisel toestama ka siis, kui ta on kindlalt akna avasse asetatud jah
1
ei (A91) Redelit katsetatakse 1 kord aastas ja iga kord peale remonti. jah
0
1
1
0
0
1
0
1
1
ei 0 (A92) Hingamisaparaadi reduktori läbilaskevõime on maksimaalselt 1400 l/min jah 1 ei
0
(A93) Hingamisaparaadi hingamisventiili läbilaskevõime on 450 l/min jah
1
11
ei 0 (A94) Hingamisaparaati “Spiromatic 316” lülitudes, tuleb hingamisventiili klapp avada käsitsi jah 0 ei (A95) Pihustatud joaga saab teostada alarõhulist suitsutuulutust. jah
1
ei
0
(A96) Doseerimisseadmes segatakse omavahel vesi ja õhk. jah
0
1
ei (A97) Kraanita lihtjoatoruga on võimalik toota pihustatud juga. jah
1
ei (A98) Vahumoodustajates segatakse omavahel vesi ja vahuaine jah
1
ei
1
0
0
(A99) Redeli nurk püstitamisel peab olema 45o
0
o
75 (A100) Redeli püstitamisel peab kaugus seinast olema: 1,5 kuni 2 meetrit seinast
1
0,75kuni 1 meetrit seinast (A101) Põhiauto imivoolikute pikkused on 2m
0
3m
0
4m
1
8m
0
(A102) Kogujaid kasutatakse. põhiliinis
0
tööliinis
0
toiteliinis
1
paralleelliinis (A103) Päästetöödel kasutatavate käsiredelite hulka kuuluvad keppredel
1
peelredel
0
jätkredel
1
nöörredel
0
(A104) Tööliini survevooliku tehasepoolne pikkus on 10 m
0
20 m
1
35 m
0
1
1
1
50 m 0 (A105) “Spiromatic 316” eelsignaali andev hoiatusseade hakkab tööle kui rõhk balloonis on langenud
12
20 – 30 bar
0
25 – 45 bar
0
50 – 60 bar
1
70 – 80 bar
0
(A106) Käsijoatorud on: kõrgsurvejoatoru
1
lihtjoatoru
1
naeljoatoru
1
lafettjoatoru (A107) Normaalsurve pumbad annavad survet maksimaalselt kuni. 20 bar
0
30 bar
0
40 bar (A108) Suruõhuhingamisaparaadi “Spiromatic 316” maski all on pidev ülerõhk 50 Pa
0
100 Pa
0
150 Pa
0
200 Pa
1
(A109) Eraldi lukustust kasutatakse liitmikul bogdanov
0
rot
0
sms
1
1
0
storz 0 (A110) Tõstepatjade täitmiseks võib kasutada hingamisaparaadi balloone, tuleb ainult jälgida reduktoril märgitud töörõhku. jah 1 ei
0
(A111) Pneumaatilisi tõstepatjasid võib max. 3 tk. üksteise peale asetada. jah
0
ei (A112) Hingamisaparaadi eelsignaali andva hoiatusseadme tööle hakkamisel lahkub suitsusukelduja suitsusest keskkonnast, tema paariline jätkab töötamist edasi. jah
1
ei (A113) Päästja võib dielektriliste vahendite komplekti kasutades lõigata kuni 220 V pingega kaablit. jah
1
ei (A114) Kõrgsurve tõstepatjade maksimaalne töösurve on 8 bar. jah
0
ei
0
(A115) Kuumusstress saabub, kui temperatuur riiete all tõuseb 390C- ni
0
1
1
13
jah
0
ei (A116) Päästja riietuse eesmärgiks on kehalt tuleva soojuse ja niiskuse ärajuhtimine jah
1
ei (A117) Päästja riietusele lisatavad komponendid (helkurribad) võivad halvendada riietuse kaitseomadusi, kui nad parandavad päästja nähtavust õnnetuspaigal jah
0
1
0
ei 1 (A118) Alusriietus kaitseb päästjat ülekuumenemise eest, talvel ka külma eest jah 1 ei (A119) Kustutusriided valmistatakse piisava kaitseefekti saavutamiseks kolmekihilisena jah
0
ei (A120) Kiivrisukk on eelkõige vajalik talvel külma eest kaitsmiseks jah
0
ei (A121) Kasutusmugavuselt on paremad madala raskuskeskmega tuletõrjekiivrid jah
1
ei (A122) Tuletõrjekinnas koosneb randmekaitsest ja sõrmikust jah
0
ei (A123) Kindlama kinnituse saavutamiseks peaks tuletõrjesaapad olema nööridega jah
0
ei (A124) Riietuse hooldamise viis etappi on puhastus, pesu, kuivatamine, hooldamine ja kontroll jah
1
ei (A125) Tuletõrjevoolikud jagunevad enamasti survevoolikuteks ja imivoolikuteks jah
0
ei
0
1
0
1
1
0
1
1
(A126) Voolikute kerimisel tuleb voolikutel olevad triibud jätta väljapoole jah
1
ei (A127) Tuletõrjearmatuuri kasutatakse tuletõrjevoolikute ja teiste töövahendite ühendamiseks, kustutusvee hankimiseks ja juhtimiseks ning vooluhulga reguleerimiseks
0
14
jah
1
ei (A128) SMS ja ROT tüüpi liitmikud on tänapäeva operatiivtöös enamlevinud liitmikeks jah
0
ei (A129) Kogujaid kasutatakse kustutusvee jaotamiseks ja vooluhulga reguleerimiseks jah
1
ei (A130) Koguja klapp on vajalik vee tagasivoolu takistamiseks vee andmisel vaid ühest koguja avast jah
1
ei (A131) Kuulsulguriga imisõeladel on hoob vee väljalaskmiseks imivoolikust jah
0
0
0
1
0
ei 1 (A132) Enne hüdrandist vee autopaaki laskmist tuleb osa veest sodi paaki sattumise vältimiseks maha lasta jah 1 ei (A133) Tihendite vastupidavuse suurendamiseks määritakse neid talvel külmumiskindla vedelikuga jah
0
ei (A134) Tänapäeval on enamkasutatavateks joatorudeks kombineeritud joatorud jah
0
ei (A135) Kompaktse joa suurim pikkus saadakse, kui joatoru kaldenurk horisontaali suhtes on 800 jah
0
ei
1
(A136) Rõhu suurenemisel joa pikkus alati kasvab jah
0
1
1
0
ei (A137) Tolmustes ruumides on plahvatusohu tõttu kompaktse joa kasutamine keelatud jah
1
ei (A138) Joatoruga tõmberedelil töötamisel tuleb ennast kukkumise vältimiseks redelile kinnitada jah
0
ei (A139) Tuletõrjenööri osad peavad vastu 1000 kg koormusele jah
1
1
0
1
15
ei (A140) Koormustesti mitteläbinud tuletõrjenööre võib kasutada harjutusnööridena jah
0
ei (A141) Harjutusnööre kasutatakse eelkõige õppelaskumisteks, seetõttu peavad nad olema vähemalt 15m pikad jah
0
ei (A142) Nööride hoidmise ladu peab olema jahe ja niiske, et vältida nööride ülekuivamist jah
1
ei
1
(A143) Paakautod algavad paagimahust üle 8000l jah
0
ei
1
(A144) Kiirabi autode kutsung algab numbriga 9 jah
1
ei (A145) Pump on seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks jah
1
0
0
0 1
ei 0 (A146) Päästeteenistuses enamkasutatavad pumbad annavad kuni 20 bar survet jah 1 ei
0
(A147) Põhilisteks päästeteenistustes kasutatavateks pumpadeks on tsentrifugaalpump survepumbana ja kolbpump vaakumpumbana. jah
1
ei (A148) Ejektorid on elektrimootoriga pumbad, mida kasutatakse keldrite tühjendamisel veest jah
0
0
ei 1 (A149) Vahtkustutusvahendid jagunevad doseerimisseadmeteks ja vahumoodustajateks jah 1 ei (A150) Vahtkustutusvahendite hooldusel loputatakse vahendeid veega, kuni puhta vee tulema hakkamiseni jah
0
ei (A151) Sisepõlemismootoriga töövahendite eeliseks on töötamine ka suitsu ja põlemisgaasidega täitunud ruumides jah
0
ei
1
1
0
16
(A152) Pikema saeplaadiga mootorsaed on ohutumad kuna nende võimsus on suurem ja on võimalik kiire lõigatavate objektide läbilõikamine jah
0
ei (A153) Tulekahjudel saagidega töötades tuleb turvalisuse tagamiseks kasutada metsatöölise pükse ja kiivrit jah
1
ei (A154) Ketaslõikuritel kasutatakse universaalseid lõikekettaid, millega võib lõigata nii metalli kui betooni jah
1
ei (A155) Ketaslõikuriga võib metalli lõigata ka plahvatusohtlikus keskkonnas töötades jah
0
ei
1
0
1
0
(A156) Ketaslõikuriga töötamisel tuleb gaas põhjas hoida ja lõikeketta kiirust reguleerida lõikeketta surumise tugevusega lõigatavale pinnale jah
1
ei (A157) Ketaslõikuritel võib kütuse hulka lisada nii kahe- kui neljataktilistele mootoritele mõeldud õli jah
0
ei (A158) Ülerõhuventilaatorit kasutatakse tulekahjul suitsuste ruumide ülerõhuliseks tuulutamiseks jah
1
ei (A159) Elektrilised töövahendid jagunevad elektrivoolu allikateks ja elektrivoolu tarbijateks jah
0
0
1
1
ei 0 (A160) Tähis Ex elektrilisel töövahendil näitab, et töövahend on sädemeid mittetekitav jah 1 ei (A161) Suitsupump võimaldab nii alarõhulist kui ülerõhulist suitsutuulutust jah
0
ei (A162) Elektrilised valgustid jagunevad üldjoontes statsionaarseteks valgustusmastideks, suundvalgustiteks, kolmjalgstatiividel valgustiteks ja taskulampideks jah
0
ei
0
1
1
17
(A163) Elektrilised saed ja ketaslõikurid jäävad võimsuselt oluliselt alla sisepõlemismootoriga töövahenditele ning ei sobi seetõttu päästeteenistuse töösse jah ei (A164) Elektrilised töövahendid on hooldevabad ning ei vaja kasutusjärgset hooldust jah
0 1
0
ei 1 (A165) Amkuse hüdrauliliste töövahendite hüdropump annab kuni 40 bar survet jah 0 ei (A166) Põhilisteks kasutatavateks hüdraulilisteks töövahenditeks on leviti, lõikur ja tungraud jah
1
ei (A167) Manuaalsed hüdraulilised töövahendid on võimsamad kui mehaanilised jah
0
ei (A168) Pneumaatiliste tõstepatjade komplekti kuuluv reduktor on vajalik suruõhuballoonidest tuleva õhu muutmiseks ühtlase 8 bar-ise rõhuga õhuks jah
1
ei (A169) Tõstepatjadega saab töötada ka temperatuuril alla -10 °C? jah
0
ei (A170) Tõstepatjadele on mehhaanilise vastupidavuse suurendamiseks sisse paigutatud teras- või aramiidkiud jah
0
1
0
1
1
1
ei 0 (A171) Vastavate adapterite olemasolul on tõstepatju võimalik suruõhuga täita ka veoautode rehvidest ja pidurisüsteemist jah 1 ei 0 (A172) Tõstepatjade tõstejõudu saab suurendada ka patju üksteise peale asetades jah 0 ei 1 (A173) Kasutusjärgsel survestamisel survestatakse tõstepatju 1,5- kordse max töörõhuga jah 0 ei (A174) Respiraatoreid võib hingamisteede kaitsena kasutada vaid olukordades, kus keskkonna hapnikusisaldus ei ole langenud alla 17% ning saastatuse liik on teada ja kontrollitud
1
18
jah
1
ei
0
(A175) Suruõhuhingamisaparaadi Spiromatic 316 õhutagavara on 2400 l jah
0
ei (A176) Hoiatusseade rakendub Spiromatic suruõhuhingamisaparaadil tööle 64 bari juures jah
1
ei (A177) Terasest suruõhuballoonide vastupidavus rõhule on oluliselt suurem kui klaaskiust või süsinikkiust balloonidel jah
1
ei (A178) Kui pikad on “Amkuse” komplekti kuuluvad survevoolikud? 3m
1
5m
1
7m (A179) Dielektriliste vahendite komplekti kuuluvad: dielektrilised käärid
0
kummikud
0
dielektrilised kindad
1
prillid
0
(A180) Tuletõrjenööri pikkus on tavaliselt 20m
0
50m
0
33m
1
40m
0
(A181) Kustutusriietus kaitseb päästjat: lühiajaliselt otsese leegi toime eest
1
mehaaniliste vigastuste eest
1
ohtlike gaaside mõju eest
0
söövitavate ainete mõju eest
0
(A182) Päästenööre kasutatakse: päästja enesepäästmiseks
1
töövahendite tõstmiseks
1
kannatanute tõstmiseks/ allalaskmiseks (A183) ”Amkus” tungraua (mudel 40 tolli) pikkus lahtilükatuna? 1m
1
1,5m
0
2m
0
0
0
0
1
1
19
2. Esmaabi Küsimus (E1) Šoki tunnused on : juba kerge šoki korral tekib teadvuse kadu hingamine on sage pulss on kiire nahk on kaetud külma higiga (E2) Põletuse korral kasutatakse esmaabiks: külma vett piiritust õli seepi (E3) Verejooksu korral on esimene tegevus alljärgnevatest: panna kannatanu istuma anda võimalus värsket õhku hingata haav kätega kinni suruda asetada zhgutt (E4) Luumurru korral on kõigepealt vajalik: toimetada kannatanu haiglasse luumurru koht kinni siduda kindlustada murrukoha liikumatus lahastada luumurruga jäse (E5) Esimene verejooksu peatamise võimalus on:
žgutt haava kinnisurumine ehk haava komprimeerimine rõhkside verejooksu peatamine ei ole kõige tähtsam (E6) Lahastamiseks on vajalik vähemalt: ühe päästja olemasolu kahe päästja olemasolu kolme päästja olemasolu nelja päästja olemasolu (E7) Kannatanu seisundi hindamisel on esmatähtis kindlaks määrata:
luumurdude olemasolu kannatanu vanus
teadvus (E8) Kõige olulisem esmaabivõte teadvusetu haige või kannatanu abistamiseks: panen padja pea alla pööran küljele stabiilsesse külgasendisse katan soojalt (E9) Milline on esmaabi põletuse puhul? mähkida põletuse koht soojalt sisse jahutada põletuse koht kiiresti piserdada põletuskohale toiduõli
Punktid 0 1 1 1 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 0 0
0 0 1
0 1 0 0 1 0
(E10) Haavade esmaabis on kõige olulisem (esmane tegevus): kergitad jäseme südameliinist kõrgemale peatad verejooksu asetad haava piirkonda külma
0 1 0
20
(E11) Žgutt paigaldatakse kohe kui kannatanul eritub haavast tumepunast verd, mis on määrinud kõik riided ja jäseme all on "suur" loik verd jah ei (E12) Täiskasvanul moodustavad põletuspiirkonna suuruse hindamisel rindkere, kõht ja selg, kogu kehast 36%. jah ei (E13) Kliinilise surma tunnusteks on teadvuse kadu, vereringe seiskumine, koolnulaigud ja hingamisseiskus. jah ei (E14) III astme põletuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on villide olemasolu jah ei (E15) Kui kannatanul esinevad peale traumat jäsemetes "surinad ja/või putukate jooksmise tunne nahal", siis võib tõenäoliselt olla seljaaju vigastusega jah ei (E16) Luumurdude korral on kaasnevaks ohuks võimalik suur verekaotus. jah ei (E17) Tehes kaudset südamemassaaži võivad tekkida roietemurrud. jah ei (E18) II astme põletust iseloomustab villide olemasolu. jah ei (E19) Traumasituatsioonides algab kannatanu uurimine alati pulsi kontrolliga, seejärel teostatakse hingamise kontrolli. jah ei (E20) Kliinilise surma kestus mitte hüpotermias ehk alajahtumisega patsiendil on keskmiselt: 2 minutit 5minutit 7 minutit 10 minutit (E21) Kunstliku ventilatsiooni korral tuleb kannatanu kopsudesse õhku puhuda korraga järjest: 4-5 sekundit 3-4 sekundit 1 sekund alla 1 sekundi (E22) Luumurru lahastamisel on kõige olulisem, et fikseeritud oleks: mõlemad naaberliigesed
0 1
1 0
0 1
0 1
1 0
1 0
1 0 1 0
0 1
0 1 0 0
0 0 1 0
1
21
allpool asetsev naaberliiges ülalpool asetsev naaberliiges tegelikult naaberliigeste fikseerimine ei ole oluline (E23) Kannatanu on põletanud end keeva veega (tõmbas keeva kohvikannu endale sülle). Kõigepealt ma: katan põletuspinna haavasalviga jahutan põletuspinda külma veega katan põletuspinna marlisidemega määrin põletuspinna toiduõliga (E24) Sõber jooksis läbi ukseklaaside. Parema käe randme piirkonnas tugevalt veritsev sügav lõikehaav. Mida teeksid esimesena: asetan koheselt žguti katan haava puhta õhukese marlisidemega surun haava puhta sidemerulliga kinni, tõstan käe südameliinist kõrgemale ning hoian kätt kõrgemal ootan kuni veri ise pidama jääb (E25) Bioloogilise surma tunnused on: jäigastunud jäsemed ja maosisu olemasolu hingamisteedes roosakas nahk, mahajahtumine ja laiad pupillid koolnulaigud, koolnukangestus ja kehatemperatuuri samastumine väliskeskkonnaga avatud silmad, südame seiskus ja naha tugev sinakus (E26) Kuumas keskkonnas tekkinud teadvusetuse korral (hingamine ja vereringe on säilinud) on esmatähtis tagada: vabad hingamisteed, mahajahtumise vältimine, kiire magusa manustamine vabad hingamisteed, kiire jahutamine, pidev seisundi jälgimine vabad hingamisteed, oksendamise esilekutsumine, kiire magusa manustamine vabad hingamisteed, kiire jahutamine, oksendamise esilekutsumine, šoki asendi andmine (jalad üles) (E27) Kui leiate traumatunnustega patsiendi, kes on teadvuseta, siis tuleb esimese tegevusena: kontrollida vererõhku kontrollida veelkord teadvust tuvastada välise suure verejooksu olemasolu kontrollida hingamist (E28) Suurimaks ohuks kunstlikul hingamisel suust-suhu meetodil on: kopsude “lõhki puhumine” oksemasside sattumine hingamisteedesse
ninaverejooks (E29) Optimaalne kaudse südamemassaaži sagedus täiskasvanul on: 120 x minutis 100 x minutis 80 x minutis 60 x minutis (E30) Tsüanoos ehk sinakas-lillaks nahavärvus esineb kliinilises surmas abivajajal alati? jah ei
0 0 0
0 1 0 0
0 0 1 0 0 0 1 0
0 1 0 0
0 0 1 0
0 1 0
0 1 0 0
0 1
22
(E31) Õige käte asend kaudsel südamemassaažil täiskasvanule on rinnaku keskel. jah ei (E32) Elustamise puhul on patsiendi mahajahtumine ellujäämise tõenäosust alandav faktor. jah ei (E33) Üle 8 aastaseid lapsi elustatakse nagu täiskasvanuid. jah ei (E34) Ideaalse kaudse südamemassaaži korral võib patsiendi süstoolne vererõhk olla üle 100mm/Hg. jah ei
1 0
0 1 1 0
1 0
(E35) Bioloogilise surma staadiumis võib patsiendil taaselustamise korral, taastuda vereringe, hingamine ja teadvus. jah ei
0 1
(E36) Elustades kaudse südamemassaaži ja suust-suhu meetodil, võib südamemassaažiga samaaegselt puhuda õhku kopsudesse. jah ei (E37) Elustades 2 aastast last tuleb kaudset südamemassaaži teha rinnaku keskosas? jah ei (E38) Imikutel (esimesest elukuust - 1 aastani) avab pea kuklasse painutamine higamisteed? jah ei (E39) Kelle peal ei tohi kasutata HEIMLICH´I võtet? vanuritel täiskasvanutel imikul (E40) Elektritraumade puhul tekkivate vigastuste ulatus ja raskus sõltub voolu kestusest (kokkupuute ajast). jah ei (E41) Jäseme amputatsiooni korral tuleb: peatada verejooks ning teha side hoida amputeeritud jäsemeosa külmas jäävees hoida amputeeritud jäsemeosa puhtana hoida amputeeritud jäsemeosa hermeetilises kilekotis, mis asetatud jäävette nii, et see ei puutuks otse kokku jääga.
0 1
1 0
0 1 0 0 1
1 0 1 0 1 1
23
3. Vesivarustus Küsimus (V1) Kui palju kulub vahusüsteemi pesuks vett? 10 liitrit 50 liitrit kuni pesuvesi enam ei vahuta (V2) Vaht moodustatakse kolmest komponendist. (vahuaine; vesi; õhk). jah ei (V3) Vahtkustutuse ajal on efektiivne tuld rünnata koos vahu ja veega jah ei (V4) Sõrmemeetodi kasutamisel lastakse vahtu läbi sõrmede. jah ei
Punktid 0 0 1
1 0
0 1 1 0
(V5) Vahugeneraatoriga saab toota kerget e. kõrgkordset vahtu. jah 0 ei 1 (V6) 3%-line vahulahus sisaldab 3% vahuainet ja 97 % vett. jah 1 ei 0 (V7) Kõrgkordne vaht on kordsusega 21 – 200. jah 0 ei 1 (V8) Tuletõrjeauto pumbaga on praktikas võimalik vett imeda umbes 7-8 m kõrgusele jah 1 ei 0 (V9) Mehaanilise vahu saamiseks on vaja segada omavahel vesi, õhk ja vahuaine jah 1 ei 0 (V10) Doseerimisseadmetena kasutatakse pumbasegisti 1 joatorusegisti 1 jagajasegisti 0 kantav vahusegisti 1 (V11) Poolraske ehk keskkordse vahu kordsus on 0,1 – 20 0 21 – 200 1 15 – 101 0 201 – 301 0 (V12) Hüdraulika on teadus, mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise uurimisega jah 1 ei 0 (V13) Hüdrauliliseks löögiks nim. rõhu muutust torustikus, mis on tingitud vedeliku kiiruse järsust muutusest
24
jah ei (V14) Hüdrandiviidal võtme kujutise juures olevad numbrid näitava hüdrandi suunda ja kaugust meetrites viidast jah ei (V15) Vesi voolab survestatud voolikutes laminaarselt. jah ei (V16) Moskva tüüpi hüdrandipüstikul paikneb hüdrandi avamise võti püstiku välisküljel jah ei
1 0
1 0 0 1
0 1
(V17) Hüdraulilise löögi kiirus sõltub kraani sulgemise kiirusest. jah ei (V18) Vooluhulgaks nim. ajaühikus vooliku ristlõiget läbinud vedeliku hulka jah ei
1 0
1 0
(V19) Püstiku hüdrandile paigaldamise ajal võib seista hüdrandi kohal kuna püstik jääb alati turvaliselt hüdrandile püsima jah ei (V20) Tuletõrjehüdrandi viit, kinnitatuna spetsiaalsele tulbale, võib hüdrandist paikneda maksimaalselt: 10 m 15 m 20 m 25 m (V21) Hüdraulikas mõõdetakse vooluhulka peamiselt l / sek kg / h g / min T / 24h (V22) Doseerimisseadmetes segatakse omavahel vesi ja õhk vesi ja vahuaine vesi ja vahulahus vesi, vahulahus ja õhk (V23) Kantava vahusegisti (38 mm otsikud) järgi ei ole mõtet panna rohkem voolikuid kui 1 2 3 4 (V24) Vahupüstoli töörõhk on
0 1
Kuni 1 bar 2-4 bar
0 1
1 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0
0 1 0 0
25
5 bar 6-7 bar (V25) Proteiini vahuainet märgistatakse AEEP AFFF FFFP AAAF (V26) Vahuaine protsent näitab. palju vahuainet on vees vahuaine liiki aine tihedust aine kuumakindlust (V27) Kombineeritud joatoruga vahu moodustamisel on parim joanurk 5-10 kraadi 15- 30 kraadi 35- 40 kraadi 45- 60 kraadi (V28) Vahujoatoru toodab keskkordset vahtu madalkordset vahtu kombineeritud kordsusega vahtu kõrgkordset vahtu (V29) Orgaaniliste ainete põlengute kustutamiseks on parim kasutada A- klassi vahuainet B- klassi vahuainet C- klassi vahuainet D- klassi vahuainet (V30) Vahuga katmise meetodid on laialdase katmise meetod maapõrke meetod madalsurve meetod kõrgsurve meetod (V31) Kas paralleelliini moodustavad kaks paralleelset tüviliini, mis tulevad erinevatest kustutuspumpadest ning on liidetud haarliitmiku abil samasse hargmikku? jah ei
0 0 0 0 1 0 1 0 0 0
0 1 0 0 0 1 0 0
1 0 0 0 0 1 0 0
0 1
(V32) Kas paralleelliin moodustatakse juhul kui vajatakse suurt kustutusvee hulka ja samas ka rõhukadude vähendamiseks? jah ei (V33) Kas kantava vahusegisti ja vahumoodustaja vaheline voolikuliin võib olla kuni 4 C-vooliku pikkust? jah ei (V34) Kas kõrgvahugeneraatoriga toodetud kõrgkordse vahuga on võimalik ruume täita kuni 20m kõrguseni? jah ei
1 0
0 1
1 0
26
(V35) Millist vahtu toodab vahugeneraator? -madalkordset -keskkordset -k천rgkordset (V36) M채rgaja 체lesanne on v채hendada vee pindpinevust suurendada vee pindpinevust neutraliseerida vett suurendada vee ioonide sisaldust
0 1 0 1 0 0 0
27
4. Taktika Küsimus (T1) Milline on ründava kustutustehnika põhimõte? põlemisgaaside jahutamine ja seejärel suitsutuulutus suitsutuulutus ja seejärel põlemisgaaside jahutamine (T2) Peale millist käsklust (sõna) alustatakse hargnemist päästetöödel? alusta tegutse hingamisaparaati lülitu (T3) Põhiliini hargnemisel redeliga on päästja nr 2 esmane ülesanne (1 + 4)? redeli püstitamine
tööliini moodustamine toiteliini moodustamine (T4) Milline vahend loetelus on päästja nr 3 töövahend põhiliini hargnemisel koosseisus (1 + 4 ): joatoru hüdrandi püstik lammutusriistad SSJ kohver (T5) Mitu voolikuremmi tuleb panna vertikaalselt rippuvale 2 vooliku pikkusele tüviliinile? 1 2 3 (T6) Hargnemisel kõrghoonesse 1+3 võtab hargmiku kaasa? meeskonnavanem päästja 1 päästja 2 päästja 3 (T7) Põhiliini hargnemisel 1+3 täidavad SSpaari ülesannet? päästja 1 ja päästja 2 päästja 2 ja päästja 3 autojuht ja päästja 3 (T8) Põhiliini hargnemisel 1+3 on SSJ: päästja 1 autojuht meeskonnavanem
Punktid 1 0
0 1 0
1 0 0
0 0 1 0
0 1 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 1
(T9) Põhiliini hargnemisel tõmberedeliga 1+2 püstitavad redeli? meeskonnavanem ja päästja 1 päästja 1 ja autojuht autojuht ja meeskonnavanem (T10) Põhiliini hargnemisel redeliga 1+3 peab lammutusriistu kandma? meeskonnavanem autojuht päästja 1 päästja 2 (T11) Põhiliini hargnemisel 1+2 on SSJ? meeskonnavanem
1 0 0
0 0 0 1 1
28
autojuht päästja 1 (T12) Mitu jagajat peab olema hargnemisel kõrghoonesse 11 korrusele? 0 1 2 3 (T13) Tööliiniks nimetatakse: voolikuliini pumbast joatoruni pumba ja hargmiku vahelist voolikuliini voolikuliini hargmikust joatoruni (T14) Põhiliiniks nimetatakse: voolikuliini pumbast hargmikuni
0 0
0 0 1 0 1 0 1 0
voolikuliini pumbast hargmikuni koos voolikuliiniga hargmikust joatoruni 1 voolikuliini hüdrandist pumbani (T15) Kui põlemisgaasid on jahutatud, annavad sellest märku järgmised nähtused: tume suits muutub heledaks kustutusrünnaku käigus on kuulda veeauru sisinat kustutusrünnaku käigus vesi ei aurustu (T16) Kompaktset juga kasutatakse: tolmused ruumid lahtised sisetulekahjud (vabapõlemise faas) põlevvedelike põlemine (T17) Põhiliini hargnemisel (1+3) redeliga püstitavad redeli? meeskonnavanem ja päästja 1 autojuht ja päästja 2 päästja 1 ja päästja 2 (T18) Millist tuulutust saab teha joatoruga? ülerõhulist tuulutust alarõhulist tuulutust vasturõhulist tuulutust suundrõhulist tuulutust (T19) Kustutustaktikad jaotuvad: ründav kaitsev hoidev (T20) Ülerõhuventilaatoriga on võimalik teostada ka vasturõhulist suitsutuulutust jah ei (T21) Suitsutuulutuse eesmärgiks on põlemisgaaside konsentratsiooni alandamine ja hoonest välja juhtimine jah ei (T22) Tõmberedeliga töötades võib õhuliinile minna lähemale kui 2m. jah ei
0
1 0 1 0 1 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 0
1 0
1 0
0 1
29
(T23) Suundrõhulisel suitsutuulutusel asetatakse ventilaator otse ukse avasse, mitte sellest eemale jah ei (T24) Kas kombineeritud joatoruga on võimalik teostada suitsutuulutust? jah ei (T25) Suitsutuulutusel teostatavat vasturõhulist tuulutust on mittesoovitav teostada kõrgetes ruumides ja mittehermeetilistes ruumides. jah ei (T26) Millist põlemise katkestamise moodust kasutatakse kõige enam tulekahjude kustutamise käigus? põlemistsooni jahutamine põlemistsooni isoleerimine põlemistsooni ainete lahjendamine (T27) Pihustatud juga kasutatakse järgmistes kohtades: välitulekahjud suitsutuulutus põlemisgaaside jahutamine
0 1
0 1
1 0
1 0 0 0 1 1
30
5. Suitsusukeldumine Küsimus (SS1) Mis on reservlüli ülesanne vastavalt suitsusukeldumise eeskirjale? julgestada suitsusukeldajaid olla komandos reservvalves vajadusel vahetab välja suitsusukeldumispaari, julgestuspaari või suitsusukeldujate juhi (SS2) Julgestuspunkti asukoht on: suitsusukeldumise lähtepunktis
esimese kohalejõudnud põhiauto juures suitsusukeldumist korraldava isiku juures (SS3) Suitsusukeldujate juhiks nimetatakse:
päästetööde juhti reservlüli juhti suitsusukeldumist otseselt juhtivat isikut (SS4) Suitsusukeldujate lüli on:
kaks suitsusukeldujat, kes paaris teostavad suitsusukeldust SSJ-st ja vähemalt ühest suitsusukeldujast koosnev grupp SSJ-st ja vähemalt ühest suitsusukeldujate paarist koosnev grupp (SS5) Milline dokument määrab ära hingamisaparaadi ballooni miinimum rõhu? päästeseadus suitsusukeldumise eeskiri töösisekorra eeskiri (SS6) SS kõrgendatud riskikeskkonna korral on minimaalselt vaja moodustada: julgestuspaar julgestuspaar ja reservlüli SS paari asemel SS kolmik (SS7) Põlemisgaaside eemaldamise eesmärgiks on: temperatuuri alandamine põlemisgaaside rikka segu tagamine nähtavuse parandamine ülemise süttimispiiri saavutamine (SS8) Miks ei tohi SS paar jätta tööliini suitsusesse keskkonda, kui nad välja tulevad? suitsu seest ei leia hiljem ülesse enda turvalisuse tagamiseks tagasiteel tööliin võib hävineda (SS9) Milline on SS-paari tegevus kui üks SS-st tunneb ennast halvasti ? teatavad sellest raadio teel ning töötavad edasi teatavad sellest raadio teel ning hakkavad väljuma SS- kes ennast halvasti tunneb tuleb välja, teine jääb tööle (SS10) Suitsusukeldujate tööaja arvutamisel arvestatakse: balloonide arvu ballooni mahtu liitrites suitsusukelduse alguse kellaaega balloonide algrõhku (SS11) Suitsusukeldumisel peab alati kasutama parema käe reeglit.
Punktid
0 0 1 1 0 0 0 0 1 0 0 1
0 1 0
1 0 0 1 0 1 0
0 1 1
0 1 0 1 1 0 1
31
jah ei (SS12) Tavaliselt peidavad täiskasvanud inimesed ennast tulekahju korral voodite alla, kappidesse ja muudesse peitmist võimaldatavatesse kohtadesse jah ei
0 1
0 1
(SS13) Suitsusukelduja peab vahetult enne suitsusukeldumist kontrollima enda kaitsevarustust ning hingamisaparaati, kuigi hommikusel vahetuse üleandmisel seda tehakse jah ei (SS14) Suitsusukeldumise ajal ei pea paarilisega visuaalset või füüsilist kontakti omama juhul kui ollakse ühenduses voolikuliini kaudu. jah ei (SS15) Kui ei suudeta riskikeskkonda määratleda valitakse alati kõrgendatud riskikeskkond jah ei (SS16) Sisetulekahjude korral peab alati enne suitsutuulutust põlemisgaasid eelnevalt maha jahutama jah ei (SS17) Julgestuspaari juhib suitsusukeldumisülesannet täitev suitsusukeldujate juht. jah ei (SS18) Raskendavad ohufaktorid suitsusukeldumiseeskirja järgi on: pikk suitsusukeldumise teekond keeruline juurdepääs autoga võimatu kaasata lisajõudusid vee otsa lõppemine
1 0
1 0
1 0
1 0
1 0
1 0 0 0
(SS19) Suitsusukelduja kohustusliku lisavarustuse hulka kuulub hingamisaparaat kandelamp remm tuletõrjenöör (SS20) Suitsusukeldumisel võib tulekahju kõige ohtlikumaks faasiks pidada süttimisfaasi puhkefaasi täispõlengufaasi jahtumisfaasi (SS21) Suitsusukeldumisel peab reservrõhuks arvestama 20 bar 80 bar 60 bar
0 1 1 1
0 1 0 0 0 0 1
32
70 bar (SS22) Päästemeeskonna isikkoosseis võib erandkorras teostada suitsusukeldumist normaalses riskikeskkonnas, kui tema koosseisus on vähemalt 2 suitsusukeldujat 3 suitsusukeldujat 4 suitsusukeldujat 6 suitsusukeldujat
0
0 1 0 0
(SS23) Suitsusukeldumisel on lubatud kasutada hingamisaparaati, mille rõhk on täisrõhust madalam mitte rohkem kui... 5% 15% 20% 25% (SS24) Sisetulekahjusimulaatori õppusel tuleb osaleda 2 x 1 aasta jooksul 1 x 2 aasta jooksul 1 x 1 aasta jooksul 1 x 3 aasta jooksul
0 0 1 0 0 0 1 0
(SS25) Kõrgendatud riskikeskkonna suitsusukeldumisel tingivad veekogu puudumine hüdrantide puudumine tõsised orienteerumisraskused raskendatud juurdepääs objektile (SS26) Kas tuletõrjenöör kuulub suitsusukeldujate lisavarustuse hulka (suitsusukeldumise eeskirja järgi)? jah ei
0 0 1 0
1 0
33
6. Tulekahju alused Küsimus (TA1) Tulekahju algfaasis: on ruum tervikuna haaratud tulest hapnikusisaldus ruumis ei ole oluliselt vähenenud temperatuur ruumis on üle 800oC (TA2) Põlemiseks on vajalikud järgmised komponendid:
temperatuur + hapnik + põlevaine lämmastik + hapnik + temperatuur hapnik + suits + temperatuur (TA3) Millisesse klassi kuulub tulekahjude klassifikatsioonis tahkete orgaaniliste ainete põleng? klass A klass B klass C klass D (TA4) Millisesse klassi kuulub tulekahjude klassifikatsioonis vedelate ja pooltahkete ainete põleng? klass A klass B klass C klass D (TA5) Millisesse klassi kuulub tulekahjude klassifikatsioonis gaaside põleng? klass A klass B klass C klass D (TA6) Millisesse klassi kuulub tulekahjude klassifikatsioonis metallide põleng? klass A klass B klass C klass D (TA7) Põlemine on keemiline protsess, kus aine ühineb õhuhapnikuga nii kiiresti, et tekib kõrge temperatuur ja valgus jah ei (TA8) Põlemisgaaside temperatuuride tõus tekitab ülerõhu ruumi ülaosas ja alarõhu ruumi alaosas jah ei (TA9) Kustutades sisetulekahju peab arvestama, et juba 100oC
Punktid 0 1 0 1 0 0
1 0 0 0
0 1 0 0
0 0 1 0
0 0 0 1
1 0
1 0
kuumuse juures 1 liitri vee aurustumisel tekib 1700 l veeauru jah ei (TA10) Puhkefaasis olev tulekahju tekitab ruumi ülerõhu. jah ei (TA11) Kinnises ruumis vaibub tulekahju , kui hapniku sisaldus on langenud 14%-ni
1 0 0 1
34
jah ei (TA12) Lahjad põlemisgaasid süttivad 450o C juures. jah ei (TA13) Veega kustutades mõjutame peamiselt: hapniku osalust temperatuuri põlevainet ahelreaktsiooni (TA14) Esmakustutusvahenditest on kõige efektiivsem süsihappegaaskustuti, kuna sellega saab kustutada kõiki põlenguid ja kustutamisel ei teki lisakahjustusi. jah ei (TA15) Kas ABC pulberkustutiga on võimalik kustutada ka metallide põlenguid? jah ei
1 0 1 0 0 1 0 0
0 1
0 1
(TA16) Kas süttimistemperatuuriks nimetatakse sellist madalaimat temperatuuri, mille juures aine hakkab lahtise tuleallika mõjuta põlema? jah ei (TA17) Mida suurem on süttimispiiride vahel süttimisväli, seda suurem on plahvatusoht. jah ei
0 1
1 0
35
7. Ohtlikud ained Küsimus (OA1) Millise klassi numbriga tähistatakse põlevvedelikke? 2 3 5 9 (OA2) Mida tähistab ohtliku veose tunnusmärgil alumine number? ÜRO number NATO number EL number
(OA3) Mida tähistab ohtliku veose tunnusmärgil “X”? aine reageerib ohtlikult veega aine ei reageeri veega (OA4) Milline gaasiballoon võib olla ohtlik pärast tulekahju, ka ballooni jahutamise korral? atsetüleen argoon hapnik propaan (OA5) Millist ohuklassi tähistatakse numbriga 1? söövitusoht plahvatusoht muu oht kiirgusoht (OA6) Millist ohtlike ainete klassi tähistatakse numbriga 6? peroksiidid veeldatud gaasid mürgised ained söövitavad ained (OA7) Millist ohtlike ainete klassi tähistatakse numbriga 3? plahvatusohtlikud ained söövitavad ained
Punktid 0 1 0 0 1 0 0
1 0
1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0
36
põlevad tahked ained 0 põlevvedelikud 1 (OA8) Näete tsisternautol ohtliku veose ohutunnusnumbrit 23. Millise ainega on tegu? tugev oksüdeerija 0 kergestisüttiv vedelik, leekpunktiga alla 23 °C, 0 kergestisüttiv gaas 1 (OA9) Mida kõrgem on põlevvedeliku leekpunkt, seda tuleohtlikuma ainega on meil tegu. jah 0 ei 1 (OA10) Kui ohtlikke aineid vedaval veokil on numbriteta ohumärk (tunnusmärk), siis veokis võib olla väikestes kogustes erinevaid ohtlikke aineid. jah 1 ei 0 (OA11) Kas ohutunnusnumbri esimene number näitab ohtlike ainete klassi? jah ei (OA12) Kas ohtlikke ainete 5 klass ütleb meile, et tegemist on mürgise ainega? jah ei (OA13) Alloleva märgi järgi on tegemist? -orgaanilise vedelikuga -nakkusohtliku ainega -radioaktiivse ainega -ohtu ei ole (OA14) Käitumisjuhised ohtlike ainete hoidmise ja tegutsemise kohta õnnetusjuhtumi korral saame infot operatiivkaartidelt. jah ei (OA15) Alloleva märgi järgi on tegemist? (alumine pool on punane) -mürgise tahke ainega -keskkonnaohtliku ainega -isesüttiva tahke ainega -tahke aine, mis kokkupuutes veega eritab põlevaid gaase
1 0
0 1 0 1 0 0
0 1 0 0 1 0
37
38
39
40
7. Liiklusavariid Küsimus (L1) Kes korraldab ja juhib päästetöid liiklusavariidel? politsei päästeteenistus kiirabi tee valdaja (L2) Hargnemine liiklusavariil koosseisul 1+3 on päästja nr 2 esmane ülesanne:
tegeleb süttimisohu vältimisega osutab kannatanule esmaabi
töötab autopumbaga (L3) Millega vähendad liiklusavariil süttimisohu? absorbendiga katad autost mahavalgunud kütuse vahuga katad auto ja ümbruse veega eemaldatakse aku miinusjuhe (L4) Milline klemm ühendatakse autoakul kõigepealt lahti? -
Punktid 0 1 0 0
0 1 0 0 1 0 1
+
1 0
(L5) Autol enne katuse mahalõikamist tuleb eelnevalt eemaldada klaasid. jah ei
1 0
(L6) Iga päästja peab teadma, et sõiduauto aku asub alati kapoti all. jah ei
0 1
(L7) Millised tähised viitavad turvapatjade olemasolule sõidukis: SRS MRP AGT LSP (L8) Mõnikord peale liiklusõnnetust on võimalik turvapatjade iseeneselik avanemine jah ei (L9) Liiklusõnnetustel, kus auto on paiskunud katusele tuleb auto enne lõikamist ratastele lükata jah ei (L10) Liiklusõnnetustel alustatakse uste eemaldamist alati lukkude poolt. jah ei (L11) Millised ohud on seotud kõrvalistuja turvapadjaga? võib jääda avanemata, kui kõrvalistuja puudub on kõige suurem turvapadi oht puudub
1 0 0 0
1 0
0 1
0 1 1 1 0
41
(L12) Kuhu paigaldatakse s체ndmuskohal h체dropump (Amkus) liiklusavariil? l천igatava auto ette / taha ei ole oluline
1 0
42
8. Nööripääste Küsimus (N1) Treeninglaskumistel tuleb kasutada alati julgestust. jah ei (N2) Kindel kinnitussõlm laskumistel on poolpõlv viljapea austria 8 soodisõlm (N3) Töötamisel kõrgustes on enda ümber turvamiseks mõttekas kasutada seasõrga neliksilmust päästesõlme stoppersõlme (N4) Dünaamilist päästenööri on treeningutel hea kasutada turvanöörina. jah ei (N5) Dünaamiline päästenöör on veniv jah ei (N5) Staatiline päästenöör on väheveniv jah ei (N6) Staatiline päästenöör on veniv nöör, mida kasutatakse laskujate turvamiseks jah ei (N7) Tänu oma kahekihilisusele ei karda kaasaegsed päästenöörid hõõrdumist ega UV- kiirgust jah ei
Punktid 1 0 0 0 1 0
0 0 1 0
1 0 1 0 1 0
0 1
0 1
43
9. Pinnaltpääste Küsimus Punktid (PP1) Kuidas fikseeritakse kannatanu asukoht pinnaltpääste sündmusel? ristsuundadega 1 piirdelindiga 0 ei fikseerita 0 (PP2) Pinnaltpäästja varustuse hulka kuuluvad: alus- ja vaheriided, kuivülikond, kindad, päästerõngas, hingamistoru, 0 mask, lestad, nuga alus- ja vaheriided, kuivülikond, kindad, päästevest, hingamistoru, 1 mask, lestad, nuga alus- ja vaheriided, märgülikond, kindad, päästevest, hingamistoru, 0 mask, lestad, nuga (PP3) Millal riietub pinnaltpäästja kuivaülikonda? väljakutsele sõidu ajal 1 ta kannab seda pidevalt 0 sündmuskohal 0 (PP4) Kes annab (käe, valguse) märguandeid päästelauaga päästmisel? autojuht 0 kannatanu 0 pinnaltpäästja nr.1 (laual) 1 pinnaltpäästja nr.2 (vees) 0 (PP5) Kas pinnaltpäästja kohustusliku varustuse hulka kuuluvad jäänaasklid ja veekindel taskulamp? jah 0 ei 1 (PP6) Mitu komplekti pinnaltpäästja varustust peab olema II taseme pinnaltpäästevõimekusega põhiautol? vähemalt 2 1 vähemalt 1 0 vähemalt 3 0 (PP7) Kui suur on minimaalne pinnaltpäästjate arv päästemeeskonnas? 0 kõik peavad oskama pinnaltpäästet vähemalt kaks on pinnaltpäästjad 1 pole oluline mitu 0