(SJ1) Milline nimetatutest on päästeala tööd päästeseaduse mõistes? päästetööd tuleohutus- ja päästealane ennetustöö demineerimistööd riiklik tuleohutusjärelevalve
1 0 1 1
(SJ2) Kellel on õigus korraldada ja teha päästetöid? riigi päästeasutustel 1 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning isikutel, kellega Päästeamet on sõlminud lepingu päästetööde tegemiseks 1 igaühel on õigus kuni päästeteenistujate saabumiseni teha päästetöid oma algatusel, tekitamata sealjuures oma tegevusega suuremat kahju, kui ära hoitakse (SJ3) Milline loetelus nimetatu on Häirekeskuse tegevusvaldkonda kuuluv ülesanne? õnnetusteadete vastuvõtmine, töötlemine päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasaatmine tuleohutusjärelevalve
1
1 1 0
(SJ4) Kes korraldavad ja teevad demineerimistöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade territooriumil? Päästeameti demineerimiskeskused 0 Kaitsevägi 1 Kaitseliit 1 (SJ5) Päästetööde juhi seaduslikke korraldusi (§16) : ... ... saab muuta Päästeameti peadirektori käskkirjaga 0 ... ei ole kellelgi õigus muuta 1 (SJ6) Päästetööde juhile alluvad õnnetuskohal ... ... ainult päästemeeskonnad ... kõik õnnetuskohale saabunud päästemeeskonnad ning lisa- ja abijõud ... ainult kiirabi ja politsei (SJ7) Millised nimetatutest on päästetööde juhi õigused? kutsuda sündmuskohale politsei toimkond avaliku korra ja liikluskorralduse tagamiseks ning vara kaitseks õigusvastaste rünnete eest rakendada päästetöödel töövõimelisi füüsilisi isikuid alates 16. eluaastast anda korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes territooriumile, hoonesse ja ruumi ning avada selleks uksi, väravaid, aknaid ja muid konstruktsioone
0 1 0
1 0
1
anda korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave ja ojasid ning teha muid päästetöödega seotud töid (SJ8) Millised nimetatutest on päästetööde juhi õigused? anda korraldus võtta füüsiliste ja juriidiliste isikute vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale kasutada päästetööde käigus tasuta ja väljaspool järjekorda elektersidevahendeid ja elektrivõrke anda korraldus kasutada päästetöödel füüsiliste ja juriidiliste isikute seadmeid ja vahendeid kaasata kaitseväge ja Kaitseliitu päästetöödele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras
1
1
1
1 1
(SJ9) Otsingu- ja päästetöid Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning otsingutöid maismaal teeb lennuõnnetuse korral: Politsei- ja Piirivalveamet 1 Veeteedeamet 0 Päästeamet 0 (SJ10) Lennuõnnetuse korral maismaal teevad päästetöid: kohalik omavalitsus 0 Lennuamet 0 riigi- ja kohaliku omavalitsuse päästeasutused 1 (SJ11) Milline asutus teeb otsingu- ja päästetöid siseveekogudel? Veeteedeamet 0 politsei- ja piirivalveasutus 0 riigi- ja kohaliku omavalitsuse päästeasutus 1 (SJ12) Kelle korraldada on allmaaehitises, allmaakaeveõõnes ja nendega vahetult ühenduses olevas pealmaahoones või -rajatises tulekustutus- ja päästetöid? Mäepäästeteenistus 1 Päästeamet 0 Kohalik omavalitsus 0 (SJ13) Päästekeskuse päästekomandode väljasõiduvalmidus eritehnika ja -varustuse kasutamisel on: kuni 1 minut kuni 2 minutit kuni 5 minutit kuni 10 minutit (SJ14) Millega algavad päästetööd (päästetööde üldeeskirja mõistes)? operatiivkorrapidaja poolt edastatava väljasõidukorraldusega
0 0 0 1
0
operatiivkorrapidaja poolt lisainformatsiooni küsimisega sõidul sündmuskohale häirekeskuse poolt edastatava väljasõidukorraldusega päästemeeskonna väljasõidu alustamisega sündmuskohale
0 1 0
(SJ15) Millega lõpetatakse päästetööd sündmuskohal (päästetööde üldeeskirja mõistes)? objekti valdaja otsusel 0 päästetööde juhi vastava korraldusega millest teavitatakse ka häirekeskust 1 viimase päästemeeskonna lahkumisega sündmuskohalt 0 (SJ16) Päästetööde juhtimise ülevõtmine kõrgema tasandi operatiivjuhi poolt toimub, kui: päästetööde juht hindab olukorda valesti ja võtab vastu valed otsused sündmuse lahendamiseks päästetööde juht ei ole võimeline juhtima väljakutsutud jõudusid see on vajalik päästetööde paremaks korraldamiseks sündmuskohal töötavad meeskonnad seda nõuavad
1 1 1 0
(SJ17) Mitme üheaegselt toimuva sündmuse korral, kui väljasõit ei ole korraldatav vastavalt kehtivale väljasõidukorale, otsustab meeskondade tegevuse: häirekeskus 0 operatiivkorrapidaja 1 komandopealik 0 päästemeeskonna vanem 0 (SJ18) Millise hetkeni peab päästetööde juht teostama või korraldama sündmuskohal luuret? esmase informatsiooni kogumiseni sündmuskohal 0 päästemeeskondadele tegevuskäskude andmiseni 0 päästetööde lokaliseerimiseni 0 päästetööde lõpetamiseni 1 (SJ19) Millise juhtimistasandi päästetööde juht võib vajadusel moodustada sündmuskohale staabi? esimese juhtimistasandi päästetööde juht (rühmapealik/meeskonnavanem) 0 teise juhtimistasandi päästetööde juht (operatiivkorrapidaja) 1 kolmanda juhtimistasandi päästetööde juht (regiooni korrapidamisgrupi tasand) 1
neljanda juhtimistasandi päästetööde juht (päästeameti korrapidamisgrupi tasand)
1
(SJ20) Millistel juhtudel peab päästetööde juht informeerima häirekeskust õnnetuse lokaliseerimisest? kahju levik on peatatud või peatunud 1 päästetööde tegemise lõpetamine on olemasolevate jõudude ja vahenditega tagatud 1 lokaliseerimisteadet ei ole vaja häirekeskusele anda 0 (SJ21) Päästetööde sündmuskohal on päästetööde korralduslik jaotus alljärgnev: töösektor töökoht tööpiirkond töölõik (SJ22) Sündmuskoha valve pärast päästetööde tegemist peab tagama: reageerimise sündmusega kaasnevate ohtude taastekkimisel sündmuskoha ohutuse vara puutumatuse (SJ23) Suitsusukeldumist võib teostada päästeteenistuja, kes: läbinud terviseseisundi kontrolli vastavalt kehtestatud korrale on selleks avaldanud soovi on sooritanud füüsilise ettevalmistuse kontrollkatsed vastavalt siseministri poolt kehtestatud korrale on läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud suitsusukeldumise väljaõppe programmi
1 1 0 1
1 1 1
1 0
1
1
(SJ24) Mitu korda aastas (vähemalt) tuleb päästemeeskonna koosseisu kuuluvale suitsusukeldumist teostavale päästeteenistujatele läbi viia praktilisi harjutusi või õppuseid? 1 kord 0 2 korda 0 3 korda 1 4 korda 0 (SJ25) Kelle kohustuseks on kõrgendatud riskikeskkonna määramisel sellest sündmuskohal töötavate päästeteenistujate ning häirekeskuse teavitamine? suitsusukeldujate juhi suitsusukeldumist korraldava isiku (kui ta ei ole päästetööde juht) päästetööde juhi teavitamiseks puudub kohustus
0 0 1 0
(SJ26) Erandkorras, normaalse riskikeskkonna puhul ning võttes arvesse ohufaktoreid võib päästetööde juhi korraldusel päästemeeskond teostada suitsusukeldumist kui tema koosseisus on ... suitsusukeldujat. kaks 0 kolm 1 neli 0 viis 0 (SJ27) Kes peale liiklusõnnetusel elupäästvate toimingute lõppemist hoolitseb autovrakkide äraveo eest? teeomanik 0 teehooldaja 0 politsei 1 pääste 0 kiirabi 0 sõiduki omanik 1 (SJ28) Suitsusukeldumise protokoll tuleb säilitada vähemalt ... suitsusukeldumise tegevuse lõpetamiseni 0 päästetööde lokaliseerimiseni 0 päästetööde lõpetamiseni 1 kolmeks kuuks päästekeskuse arhiivis 0 (SJ29) Suitsusukelduja poolt kasutatava kaitseriietuse hulka kuuluvad: tulekustutusriietus 1 tuletõrjekiiver 1 tuletõrjevöö 1 tuletõrjekindad 1 (SJ30) Julgestuspaari ülesanne suitsusukeldumise käigus on: suitsusukeldumisülesannet täitvate suitsusukeldujate julgestamine 1 toiteliinide moodustamine 0 valmisolek koheseks hingamisaparaadi kasutamiseks ning suitsusukeldumiseks suitsusukeldumisjuhi korraldusel 1
(SJ31) Suitsusukeldumise eeskirja järgselt võib hingamisaparaadi pärast kasutusjärgse hoolduse teostamist operatiivsesse valmisolekusse panna tootja poolt määratud või sellest kuni ...% madalama rõhuga. 10% 0 20% 1 25% 0 50% 0
(SJ32) Millise dokumendi alusel on reguleeritud päästetööde korraldamiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks vajaliku kiireloomulise info vahendamine Päästeameti, päästekeskuste, lepinguliste abikomabndode ja Häirekeskuse vahel? päästeseadus 0 operatiivinfo edastamise kord 1 valveteenistuse korraldusele esitatavad nõuded 0
(SJ33) Milline dokument reguleerib päästekeskuste, Häirekeskuse ja lepinguliste abikomandode esmast päästeressursside väljasõitu sündmustele: päästetööde üldeeskiri Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukord päästeasutuse sisekorraeeskiri päästekomando päevakord (SJ34) Keda nimetatakse väljasõidu juhiks? sündmusele reageeriva isikkoosseisu operatiivteenistuslikult kõrgemal positsioonil olev teenistuja mitme võrdse juhtimistasandi teenistuja korral teenistuja, kes kiiremini hakkab lisainformatsiooni koguma mitme võrdse juhtimistasandi teenistuja korral teenistuja, kelle komando väljasõidupiirkonda sündmuskoht kuulub sündmusele esimesena reageeriva päästeauto juht (SJ35) Väljasõiduplaan määrab ... koostöö ametkondade vahel päästeressursi vastavalt väljakutse liigile, väljasõiduastmele asustusüksuste ja tänavate järgi sündmuskohale jõudmiseks päästetehnika kiireima teekonna päästemeeskonna paiknemise päästeautol (SJ36) Esialgse väljasõiduastme määrab .... päästetööde juht päästekorraldaja väljasõidu juht
0 1 0 0
1
0
1 0 0
1 0 0
0 1 0
(SJ37) Millised nimetatutest on väljasõidu juhi ja päästetööde juhi kohustused väljasõiduastmete käsitlemisel? reageerides kõrgendatud väljasõiduastme korral (alates II astmest) kinnitama või lõpetama sündmuskohale jõudes väljasõiduastme
1
võtta sündmuskohal päästetööde juhtimine üle naaberregiooni Päästekeskuse päästetööde juhilt päästetöödel enda Päästekeskuse tegevuspiirkonnas. anda sündmuskohal päästetööde juhtimine üle teise Päästekeskuse päästetööde juhile tema tegevuspiirkonnas. (SJ38) Millised nimetatutest on väljasõidu juhi ja päästetööde juhi õigused väljasõiduastmete käsitlemisel? küsida täiendavalt abi- ja lisajõudusid kinnitada (ka juba väljasõidu aegselt) kõrgem väljasõiduaste muuta väljasõiduajal väljasõiduaste madalamaks väljasõidukorralduse saamisel võib väljasõidu juht, rühmapealik või meeskonnavanem anda tervele meeskonnale või mõnele meeskonnaliikmele korralduse kasutada väljasõiduks muud tehnika liiki, kui seda kajastab väljasõidukorraldus
1
1
1 1 0
1
(T1) Kust alustatakse üldjuhul mitmele korrusele levinud tulekahju kustutamist 1+2 meeskonna suuruse puhul, kui inimelud ja kõrvalhooned ei ole ohus? viimaselt korruselt 0 esimeselt korruselt 1 mitmelt korruselt korraga 0 ei alustata kustutamist, vaid oodatakse lisajõudude saabumist
0
(T2) Millised on tähtsaimad tegevused mitmekorruseliste kivist korterelamute korteri tulekahjude puhul, kui kõrgematel korrustel on inimelud ohus? kustutusrünnaku teostamine tulekahju lokaliseerimiseks
1
inimeste otsingu korraldamine tulekahju samal tasandil olevatest korteritest ja pealsetel korrustel julgestada tulekahju all olevat korrust
1 0
kõrvalt tuletõkkesektsioonist inimeste evakueerimine alustada ventileerimisega katkematu vesivarustuse tagamine
0 1 1
(T3) Kes määrab tulekahjudel kustutustööde taktika, määrab hargnemise viisi ja rakendatavad vahendid? päästetööde juht päästjad valivad ise meeskonnavanem, kes pole päästetööde juht autojuhid
1 0 0 0
(T4) Millist taktikat kasutatakse ressursside piisavuse korral ridaelamu tulekahjudel, kui tegemist pole hoone lahtise tulekahjuga? kaitsvat taktikat 0 ründavat taktikat 1 tõrjuvat taktikat 0 pooldavat taktikat 0 (T5) Miks on oluline päästetehnika paigutus sündmuskohal? see mõjutab kavandatud taktikat
1
võimaldab tagada optimaalsed hargnemisskeemid
1
peab olema tagatud sündmuskohale ligipääs ja vajadusel lahkumine
1
päästetööde juht omab selle läbi ülevaadet rakendatud päästemeeskondadest
0
(T6) Kuhu teha ava katusele suitsutuulutuse puhul, kui katuse kalle on 30 ja 45 kraadi? (viilkatus ja tuule suund on antud)
30 kraadi kalde puhul tuule suunast vaadatuna võib väljalaskeava teha terve katuse ulatuses, kuna terve katus on alarõhuline
1
45 kraadi kalde puhul tuule suunast vaadatuna tuleb väljalaskeava teha katuse tippu alarõhulisele poolele
1
45 kraadi kalde puhul tuule suunast vaadatuna tuleb väljalaskeava teha katuse tippu ülerõhulisele poolele
0
45 kraadi kalde puhul tuule suunast vaadatuna tuleb väljalaskeava teha katuse alla äärde alarõhulisele poolele
0
(T7) Milline suitsutuulutuse viisidest on efektiivseim? suundrõhuline vasturõhuline looduslik
1 0 0
(T8) Mida peab tagama päästetehnika õige paigutus liiklusõnnetusel? sündmuskoha töötsooni turvalisuse liikluse takistamise liiklejate mugavuse kiirabiautode ligipääsu kannatanute transpordiks
1 0 0 1
(T9) Millised on päästemeeskonna vanema tegevused liiklusõnnetusel? teostab luuret tagab õnnetuseelse liilklusskeemi säilimise otsustab tegevuse taktika ja annab käsud juhib meeskonda
1 0 1 1
asub kirjalikult jäädvustama pealtnägijate selgitusi
0
(T10) Ohutuim ja kiireim viis tulekahju asukohani jõudmiseks korruselamutes on ... kasutada lifti 0 kasutada trepikoda 1 kasutada redelit 0 kasutada tõstukit 0 (T11) Tulekahju kustutamiseks kõrghoone 10. korrusel paigaldatakse hargmikud ... maa tasapinnale 1 hoone esimesele korrusele 0 10. korrusele 0 9. korrusele 1 (T12) Läbi mitme korruse levinud tulekahju kustutamist alustatakse ... ülevalt poolt allapoole altpoolt ülespoole suund ei ole oluline
(T13) Millise põlemisgaaside eemaldusmeetodiga on tegemist, kui õhutusava ja suitsugaaside eemaldamisava paiknevad samas kohas ...
0 1 0
suundrõhuline ülerõhuline alarõhuline vasturõhuline
0 1 0 1
(T14) Kes peavad kandma muutumata ujuvusega päästevesti, teostades päästetöid kiirevoolulises veekogus (üle 2m/s)? ainult need päästeteenistujad, kes töötavad vees 0 kõik päästeteenistujad, ka need kes töötavad kaldal
1
kasutades turvanööri ei ole päästevesti kandmine oluline
0
(T15) Kuhu tuleb teha väljalaskeava loodusliku suitsutuulutuse (aeratsioon) käigus? sisselaske avaga ühele tasapinnale 0 sisselaske avast madalamale 0 sisselaske avast kõrgemale 1 (T16) Millised on päästetööde juhi poolsed taktikalised otsused kütusemahuti kustutamisel? alustab koheselt vahuliinide moodustamise ja kahjutule kustutamisega
0
moodustab kohapealse vesivarustuse koos vahuliinidega ning ootab ära vajaliku vahuaine tagavara ja töövahendite ning meeskondade ressursi
1
ootab ära järgmise meeskonna, et siis otsus tegevustest vastu võtta mahuti(te) jahutamine (T17) Vahtkustutuse taktikas kasutatakse: maapõrkemeetodit seinapõrkemeetod ülekeemismeetodit pehmet katmist
(T18) Millele esmajärjekorras peab päästetööde juht pöörama tähelepanu liiklusõnnetuste likvideerimisel taktika valikul? süttimisohu likvideerimisele sõidukite stabiliseerimisele meediaga suhtlemisele kaasliiklejate mugavusele kannatanute arvule ja olukorrale
0 1 1 1 0 1
1 1 0 0 1
(T19) Meeskonnavanema (väljasõidu juht) kohustuslikud tegevused väljasõidu ajal ohtlike ainetega toimunud õnnetusele on: koguda Häirekeskuselt õnnetuse kohta informatsiooni määrata õnnetuskohale lähenemise suund määrata tehnika ja isikkoosseisu kogunemiskoht kaasata koheselt erikeemiatalitus
1 1 1 0
(T20) Kelle loal ja millal võivad päästetöödel osalenud jõud sündmuskohalt lahkuda? siis kui kõik vajalikud tööd on teostatud ja sündmuskohal viibimise vajadus puudub 0 ainult päästetööde juhi loal 1 kiirabitöötaja loal, siis kui kannatanu on transpordiks valmis ja rohkem kannatanuid ei ole 0 Häirekeskusele edastatud lokaliseerimisteate järgselt kui päästeressurssi on sündmuskohal üle
0
(T21) Minimaalne ohutu kaugus transpordivahenditest põhiauto paigutamisel liiklusavariil sõiduautoga, arvestades turvalist vahemaad (lisaohud puuduvad) on: 10 meetrit 0 20 meetrit 1 30 meetrit 0 40 meetrit 0 (T22) Vahetult peale sündmuskohale jõudmist edastatakse Häirekeskusele ... sündmuse välised tundemärgid või olukorra kirjeldus abi vajadus esmased tegevused
1 1 1
informatsiooni edastatakse alles siis kui on saadud toimunust põhjalik ülevaade
0
(T23) 6%-lise vahulahuse valmistamiseks on vaja: 6% vett ning 94% vahuainet 94% vett ning 6% vahuainet 94% vett ning 6% õhku
0 1 0
(T24) Millise vahuainega kustutatakse etanooli? FFFP-AR FFFP A klassi AFFF-AR
1 0 0 1 (T25) Hüdrandisüsteemile tagab efektiivsema kustutusvee ...
ringvõrk tupikvõrk
1 0
(T26) Milline minimaalne rõhk peab olema põhiauto pumpa suubuvas voolikuliinis ülepumpamise korral? 8 bar 0 1 bar 1 2 bar 0 0 bar 0 (T27) Keda peab päästetööde juht kõrgendatud riskikeskkonnast teavitama? sündmuskoha päästjaid
1
häirekeskust meediat kiirabi
1 0 0
(T28) Sidekorralduse tagamise ülesanne sündmuskohal on: päästemeeskondade vabal valikul päästetööde juhi ülesanne häirekeskuse ülesanne
0 1 0
(T29) Saades päästetööde juhilt korralduse raadioside kõnerühma muutmiseks peab meeskonnavanem: raporteerima ülesande arusaamisest ning minema üle määratud kõnerühmale
1
lülituma määratud kõnerühmale sellest kedagi teavitamata tagada sidekorralduse muudatus oma töölõigus, teostades täiendavalt töökohtades sidekontrolli
0 1
(T30) Raadioside korraldamisel kasutatakse Lüüsi režiimi peamiselt: ainult staabitasandi side pidamiseks
0
puuduliku võrgulevi korral päästetööde sündmuskoha side korraldamiseks ainult individuaalkõnede teostamiseks
1 0
(T31) Milliste ohufaktorite olemasolu tingib kõrgendatud riskikeskkonna määramise sündmusel? pikk suitsusukeldumise teekond 1 10 või enam kannatanut 0 ohtlike ainete olemasolu objektil ning nende lekkimise reaalne oht
1
keeruline ruumide paigutus ja varjatud ruumide olemasolu
1
(VT1) Valveteenistuse töökorralduse juhend on aluseks: päästetehnika kasutamise reguleerimiseks päästeasutuse päästemeeskondade valveteenistuse korraldamiseks päästevarustuse inventariseerimiseks suitsusukeldumise korraldamiseks
0 1 0 0
(VT2) Millega on reguleeritud päästekomandodes valvevahetuse aeg, toitlustamise aeg, õppetundide toimumise aeg ja puhkeaeg? päästetööde üldeeskiri 0 päästja ametijuhend 0 päästeasutuse valverühmade/meeskondade päevakord väljasõidukord
1 0
(VT3) Valveteenistuse üleandmise-vastuvõtmise korraldamisel sündmuskohal peab olema tagatud: päästetehnika komplekteeritus pidev tulemuslik päästetööde jätkumine päästeasutuse juhi teavitamine komandopealiku kohalviibimine vahetuse ajal
0 1 0 0
(VT4) Sündmuskohal valve vastuvõtnud rühmapealik/meeskonnavanem on kohustatud edastama informatsiooni valve ülevõtmisest ja operatiivsest valmisolekust: häirekeskusele ja operatiivkorrapidajale 1 ainult operatiivkorrapidajale 0 päästetöödeteenistuse juhile 0 regiooni vastutavale korrapidajale 0 (VT5) Valveteenistus loetakse lõpetatuks ning valveteenistus üleantuks/vastuvõetuks päästekomandos pärast:
teenistusraamatus teenistuslehe allkirjastamist valveteenistust lõpetava ning valveteenistust alustava rühmapealiku/meeskonnavanema poolt
1
komandopealiku käsklust valveteenistuse lõppemise kohta operatiivkorrapidaja teavitamist
0 0
teenistusest lahkuva meeskonna väljumist teenistusruumidest (VT6) Operatiivne valmisolek koosneb: tehnikavalmidusest tegevusvalmidusest isikkoosseisuvalmidusest väljasõiduvalmidusest (VT7) Väljasõiduvalmidus tähendab:
0
aeg väljasõidukorralduse saamisest väljasõiduni päästekomandost
1
1 0 1 1
aeg väljasõidust päästekomandost sündmuskohale jõudmiseni
0
aeg väljasõidukorralduse saamisest päästetehnika käivitamiseni aeg kaitseriietusse riietumiseks
0 0
(VT8) Päästetööde juhtimise ja juhtimise korraldamise kõik tasandid üleriiklikult on: päästekeskuse direktor, teenistuse juht, büroo juhataja ja päästekomando pealik 0 päästekomando, korrapidamisgrupp ja regiooni korrapidamisgrupp
0
päästekomando, korrapidamisgrupp, regiooni korrapidamisgrupp ja Päästeameti korrapidamisgrupp
1
meeskonnavanem, komandopealik ja büroojuhataja
0
(VT9) Ööpäevaringse isikkoosseisuvalmidusega päästekeskuse päästekomandos on maksimaalne väljasõiduvalmidus: kuni 30 sekundit kuni 2 minutit kuni 1,5 minutit kuni 60 sekundit
0 0 0 1
(VT10) Päästekomando väljasõidupiirkonnaga määratletakse: päästekomando tehnika reageerimise jaotus sündmuse liigi järgi
0
piirkond kuhu päästekomando sõidab välja esimesena abikomandode reageerimine sündmustele veevõtukohtade paiknemine
1 0 0
(VT11) Päästeteenistujaid hinnatakse kutsesobivuse nõuete osas: üks kord kolme aasta jooksul üks kord aastas hindamist päästeteenistujatele ei korraldata üks kord viie aasta jooksul
0 1 0 0
(VT12) Millise seadusandliku akti alusel on reguleeritud päästeteenistjate sotsiaalsed tagatised ja vanaduspensioni kriteeriumid? päästetööde üldeeskiri 0 päästeteenistuse seadus 1 valveteenistuse töökorralduse juhend 0 töösisekorraeeskiri 0 (VT13) Millise perioodsusega viiakse läbi päästeteenistujatele perioodilist tervisekontrolli? kõikidele päästeteenistujatele üks kord aastas 0 üle 45 aastasele töötajale üks kord aastas 1 alla 45 aasta vanuseni iga 3 aasta järel, 1 terviseprobleemide tekkimisel 0 (VT14) Füüsilised kontrollkatsed viiakse läbi:
üks kord aastas, ühel päeval 4 järjestikuse tunni jooksul üks kord aastas, ühe nädala jooksul kaks korda aastas ainult alla 45 aastastele töötajatele
1 0 0 0
(VT15) Millise dokumendi alusel toimub kiireloomulise operatiivinfo edastamine Päästeameti, päästekeskuste, lepinguliste abikomandode ja Häirekeskuse vahel? päästetööde üldeeskiri 0 sündmustest informeerimise kord 0 operatiivinfo edastamise kord 1 valveteenistuse töökorralduse juhend 0 (VT16) Kes võib juhtida päästeasutuse alarmsõidukit alarmsõidul? vastava kategooria juhiluba omav, alarmsõidukijuhi koolituse läbinud ja vastavat koolitustunnistust omav päästeteenistuja
1
täiendava koolituse läbimine alarmsõiduki juhtimiseks pole vajalik valveteenistuse staažikaim autojuht
0 0
autojuht määratakse meeskonnavanema poolt vastavalt vajadusele
0
(VT17) Kellel on õigus anda peale väljasõidukorralduse saamist korraldus päästeauto liikuma hakkamiseks päästekomandost? autojuht 0 päästekomando pealik 0 autovanem 1 päästja nr 1 0 (VT18) Kes otsustab meeskondade tegevuse mitme samaaegse sündmuse korral kui väljasõit ei ole korraldatav vastavalt kehtivale väljasõidukorrale? meeskonnavanem autovanem komandopealik operatiivkorrapidaja
0 0 0 1
(VT19) Millise üldriikliku dokumendiga on kirjeldatud päästemeeskondade poolt sooritatavad ettevalmistavad tööd järgmiseks väljasõiduks? päästeseadus 0 töösisekorraeeskiri 0 päästetööde üldeeskiri 1 väljasõitude arvestamise kord 0 (VT20) Kuidas toimub tagasisõit päästetööde sündmuskohalt (v.a. uuele sündmusele sõitmine)? alarmseadmeid kasutades ning vajadusel liikluskorraldusnõudeid eirates 0 ilma alarmseadmeteta, samas võimalikult kiiresti ning vajadusel lubatud kiirust ületades 0
alarmseadmeid mittekasutades ja liikluseeskirja nõudeid arvestades vastavalt meeskonna otsusele
1 0
(VT21) Kes vastutab päästekomando teenistusruumide ja territooriumi korrashoiu eest valveteenistuse jooksul? kõik valveteenistujad ühiselt valvesolev rühmapealik või meeskonnavanem operatiivkorrapidaja haldusbüroo juhataja
0 1 0 0
(VT22) Milline on valveteenistust alustava rühmapealiku/meeskonnavanema tegevus koheselt peale valveteenistuse vastuvõtmist? alustama koolitusprogrammi ettevalmistamist 0 täitma komando teenistusraamatu ning sisestama info operatiivsest valmisolekust operatiivse valmisoleku aruandesse (OVA) kindlad tegevused pole reglementeeritud
1 0
käituma vastavalt meeskonnaliikmete ettepanekutele ja juhistele
0
(VT23) Millise seadusandliku akti alusel võib päästetöötaja reguleerida liiklust päästetööde sündmuskohal? valveteenistuse töökorralduse juhend 0 päästetööde üldeeskiri 0 liikluse reguleerimise kord 1 päästetöötaja ametijuhend 0 (VT24) Milliseid tegevusi näeb ette ettevalmistus järgmiseks väljasõiduks? päästetehnika ja varustuse puhastamine 1 riknenud ja remonti vajava tehnika asendamine valgustus ja sideseadmete laadimine päästevahendite perioodiline katsetamine
1 1 0
(VT25) Millised on autovanema käitumised kui teel sündmusele avastatakse muu reageerimist nõudev sündmus? teavitatakse viivitamatult operatiivkorrapidajat teavitatakse viivitamatult Häirekeskust võimalusel suunatakse osa päästemeeskonnast sündmust lahendama
0 1
jätkatakse väljasõidukorralduse järgset tegevust
0
1
(VT26) Millal kontrollitakse pinnaltpääste varustust ja selle korrasolekut? kord kahe aasta jooksul 0 valveteenistuse vastuvõtmisel 1 peale kasutamist 1 perioodiliselt 1 (VT27) Komandosisese raadioside kontrolli eest vastutab: komandopealik rühmapealik/meeskonnavanem
0 1
päästekorraldaja 0 operatiivkorrapidaja 0 (VT28) Komandosisese raadioside kontrolli käigus kasutatavad režiimid on: võrgurežiim (TMO) 1 ringühendusrežiim 0 otseühenduserežiim (DMO) 1 repiiter režiim 1 lüüs režiim 1
(RA1) Kui suur peab olema II astme sündmusele välja saadetav päästeressurss? 1 kuni 2 päästemeeskonda (kokku vähemalt 4 meeskonnaliiget)
0
2 kuni 3 päästemeeskonda (kokku vähemalt 6 meeskonnaliiget)
1
3 kuni 5 päästemeeskonda (kokku vähemalt 10 meeskonnaliiget)
0
üle 5 päästemeeskonna (kokku vähemalt 12 meeskonnaliiget)
0
(RA2) II astme sündmusele välja saadetav päästeressurss peab võimaldama sündmuse liigist tulenevalt: ühe suitsusukelduslüli töö 1 päästetööde tegemise kahe komplekti hüdrauliliste päästevahenditega samaaegselt ühe keemiasukeldumislüli töö pinnaltpäästepaari töö
(RA3) Millistele nimetatud sündmustele reageerivad päästeressursid II väljasõiduastme järgi? maastikutulekahjud (kulu põleng kuni 5 hektarit, pinnase põleng, prügimägi) elamutulekahjud (eramu, korruselamu, ridaelamu, suvila, talu, ühepereelamu)
1 1 1
0 1
transpordihoone tulekahjud (bussi-, lennu- ja raudteejaam, sadam, ...)
1
sõidukitulekahju (kütuseveok, laev 15-60m, lennuk 7-18m, reisirong, rong põlevvedelikega)
0
(RA4) Palju on voolikutes tõusurõhukadu, kui joatoru paikneb pumbast 20 m kõrgemal? 250 kPa 0 300 kPa 0 200 kPa 1 (RA5) Palju on voolikutes tõusurõhukadu, kui joatoru paikneb pumbast 15 m kõrgemal? 0,15 bar 0 15 bar 0 1,5 bar 1 (RA6) Palju on vaja arvestuslikult B-voolikuid, et moodustada tüviliin pikkusega 650 m? 32 voolikut 39 voolikut 42 voolikut
0 1 0
(RA7) Arvuta vajaminevate töövahendite kogus, kui pinnale vajamineva vahuaine lahuse hulk on 880 l/min ning kustutusvahendi tootlikus on 360 l/min? 4 töövahendit 0 3 töövahendit 1 5 töövahendit 0 (RA8) Arvuta mahuti jahutamiseks vajaminevate joatorude arv, kui jahutamiseks vajamineva vee hulk on 18,8 l/s ning joatoru tootlikus on 5 l/s? 3 joatoru 0 4 joatoru 1 5 joatoru 0
(RA9) Arvuta vajamineva vahulahuse kogus, kui põleva aine pindala on 200 m², vahukadu on 10 % ning vajamineva vahulahuse intensiivsus on 4 l/min m²le? 800 l/min 0 880 l/min 1 760 l/min 0
(RA10) Arvuta vajamineva vahulahuse kogus, kui põleva aine pindala on 150 m², vahukadu on 10 % ning vajamineva vahulahuse intensiivsus on 6 l/min m²le? 990 l/min 1 900 l/min 0 870 l/min 0 (RA11) 50 m² hoone kustutamiseks vajalik veevoolu hulk on ... 6 l/s 9 l/s 12 l/s 15 l/s
1 0 0 0