4
EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021
Nr. 38
Vabamus toimus teabeseminar suurpõgenemise teemal Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu toimus 20. septembril suurpõgene mise aastapäevale pühendatud veebipõhine teabeseminar, mis kandis pealkirja „30 aastat EV taasiseseisvumisest“ ning tutvustas pagulaseestlaste pa nust Eesti Vabariigi iseseis vuse taastamisel. Tänavu täitus 77 aastat neist päevist, mil kümned tuhanded eestlased alustasid teekonda ko dumaalt kaugele, teadmata,. kuhu nad jõuavad ja kui kauaks tuleb kodumaast eemale jääda. Paljudele ei avanenudki iial võimalust oma kodumaad enam näha. Paljudel toimus taas kohtumine kodumaaga ja sinna jäänud lähedastega aastaküm neid hiljem. Need, kes jõudsid
Palvuse pidas varem Torontos Peetri kogudust teeninud ja nüüd Eestis elav Gustav Piir. Foto: Iivi Zajedova
võõrale maale, elasid ja tegutse sid selle nimel, et Eesti saaks ühel päeval taas vabaks. Vabamus toimunud teabese minar kuulus nüüdseks neljan dat aastat toimunud Üle maailmse Eesti Kesknõukogu suurpõgenemise toimkonna kor raldatud 1944. aasta suurpõge nemise mälestusürituste sarja „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ raames. „Sügistormid meenutavad meile tähelepanuta jäänud pagu laseestlaste panust Eesti Vaba riigi iseseisvuse taastamisel. Üle ilma on eesti kogukondades ja kogudustes suurpõgenemist alati märgitud ja tähistatud ning seda tehakse ka edaspidi,“ märkis Ülemaailmse Eesti Kesk nõukogu (ÜEKN) aseesi mees Iivi Zajedova. „Polnud muud võimalust. Eestisse tagasi minna ka ei saanud. Aga minu vanemad ei tahtnud Ameerikasse minna, sest see on nii. Samal ajal sün dis ka Ülemaailmne Eesti Kesk nõu kogu ja Eesti Rahvus komi tee Ameerika Ühendriikides, mille esimeseks sihiks oli kodu maa eest üles astuda ja vabadust nõuda, rääkida rohkem vägi valdsest okupatsioonist Balti rii kides. Alustasime peagi de monstratsioonidega. Plakat, mil lega seal käisin, on mul praegu gi a lles. Ma pole raatsinud seda ära visata,“ vahendas Ülle Ederma öeldut Õhtuleht. „Algas ka kirjade kirjutamise kampaa nia. Mul neid kaks kaustatäit alles – meie kirjad ja vastused Ameerika valitsuseliikmetele. Ise kirjutasin üle saja kirja. Kokku oli neid aga tuhandeid.“ Ülle Ederma on veendunud, et pagulasseestlaste tegevus oli
Teist aastat järjest esitasid 32. keskkooli teatriõpilased Loone Otsa loodud ühevaatuselist lavastust. Seekordne tükk kandis pealkirja ,,Kutsumata külaline“ ja kirjeldas eestlaste elu Taani põgenikelaagris. Fotol loetakse valjusti juba välis-Eestis ilmuda jõudnud ajalehte. Foto: Riina Kindlam
Esinejad Vabamus toimunud teabeseminaril. Vasakult: Ilvi Jõe-Cannon (USA-Eesti), Riina Kindlam (KanadaEesti), Kymbali Williams (London-Mõisaküla), ürituse korraldaja Iivi Zajedova (Tallinn-Praha), Ülle Ederma (Põhja-Carolina), taustajõud Evelin Sennett (Tallinn-London), ees Harry Liivrand (TLÜ Akadeemiline raamatukogu), Mari-Ann (USA-Eesti) ja Tunne Kelam. Foto: Irene Talvet
kindlasti üks suur mõjutegur, et Eesti sai lõpuks vabaks. Tal on siiani meeles harras hetk, mil koos teiste lippudega heisati ka äsja ÜROsse vastu võetud Eesti lipp. „Seisime teisel pool täna vat pisarad silmis ja laulsime Eesti hümni.“ Üheks esinejaks oli teabese minaril Torontos sündinud ja nüüdseks juba kakskümmend aastat Eestis elanud Riina Kindlam, keda meie lehe lugeja tunneb hästi tema sõnaosavate ja huvitavate iga-nädalaste kaas tööde järgi. Riina isa lahkus koos vanematega Eestist 12-aas tase poisikesena Noarootsi ran nast ja ema kolmeaastasena Haapsalust. Kohtusid ta vane mad Eestist kaugel – Kanadas. „Olin pagulaps ja jäin eestla seks. Minusuguseid on meele tult palju,“ sõnab Kindlam. Mari-Ann Kelam sündis Sak samaal põgenikelaagris. Tema vanemad koos isaemaga põge nesid Eestist 1944. aastal ühega viimastest laevadest, mis lahkus Tallinna sadamast. Isal oli kaasa võtnud puidust kastis suure Philipsi raadio, mis tundub küll väga ebapraktiline, aga päästis nende elu – nad said teada, kus asusid parajasti punaväed, et õ igel ajal edasi liikuda. Tallinnasse neile kaile nuttes leh vitama jäänud emaema pidi neile järele tulema laatsaretlae vaga Moero. Kui pere sai kuul da, et nõukogude lennukid on Moero põhja lasknud, olid nad murest murtud. Kuni kümme aastat hiljem saabus nende Ameerika kodu postkasti palju de postmarkide ja templitega üle maailma reisinud kiri. See oli kaile lehvitama jäänud vana emalt. Ta ei jõudnudki laevale. „Kuigi elu oli väga raske, jäi ta ellu. 1961. aastal saime ta Eestist välja ja oli meie pere konna taasühinemine,“ kõneles Mari-Ann Kelam, kes Ameeri kas elades andis ta nii nagu pal jud väliseestlased endast kõik, et võidelda Eesti vabaks. Olge see siis selgitustöö või kirjava hetus valitsuse ja kongressiga. „Ei ole nii, et oled ainult etniliselt ja keeleliselt eestlane. Peab ka midagi tegema, et seda
Publik Vabamus. Ees vasakul Tunne Kelam.
väikest riiki päästa,“ lisas pr Kelam. Teabeseminari raames esi etendus Tallinna 32. Keskkooli õpilaste esituses dokumentaalla vastus „Kutsumata külalised“, mis on kirjutatud Voldemar Mettuse memuaaride järgi ja kus elatakse kaasa eestlaste paguluspõlvele. Samuti esines noor eesti juurtega Londonis sündinud muusik Kymbali Williams, kes esitas esmakordselt Eesti Suurbritannia saadikuna tööta nud August Torma heliloomin gut ja Eesti rahvalaulude ar ranžeeringuid. Esinejateks teabeseminaril olid Ülle Ederma, Mari-Ann ja Tunne Kelam, Riina Kindlam ja Harry Liivrand. Pagulaseestlaste organisatsioonide poolt saatsid teabeseminarile videoläkitused Marju Rink-Abel (ERKÜ, USA), Juho Looveere (AESL, Austraalia) ja Karl Altau (JBANC, USA). Teabeseminari saab järele vaadata Facebooki lehelt https://tinyurl.com/h8yk butr Teabeseminari tõid osalejate ni ÜEKN ja Tammepuu Eesti Klubi MTÜ. Koostööpartneri teks olid Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Välisministeerium, EELK, Rii gikantselei, IREN, Tallinna 32. Keskkool, Memento Eesti, Eesti Lipu Selts, Tallinna Vabatahtlik Merepääste MTÜ, TLÜ Aka dee miline Raamatukogu ja Tantsupeomuuseum. Seminari toetasid Eesti Suur saatkond Londonis, Tallinna Linnavalitsus ja Riigikogu
Foto: Iivi Zajedova
Välis-Eesti toetusrühm. Iivi Zajedova rõhutab, et on aeg väärtustada põgenikke, nende panust eestluse hoidmisel ja Eesti Vabariigi taasiseseis vumise saavutamisel. „Üle maailmne Eesti Kesknõukogu on pöördunud Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga märkida edaspidi suurpõgene mise mälestuspäeva 19. sep temb ril riikliku tähtpäevana. Meie soov on ka püstitada 1944. a septembrikuu põgenikele mälestusmärk Tallinnasse,“ üt leb Zajedova. Rohkem infot suurpõgene mise kohta facebookilehel 1944. aasta suurpõgenemine. (Allikad: pressiteated, Õhtuleht, Facebook)
Kymbali Williams laulmas. Foto: Irene Talvet
