6
EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021
Nr. 38
Konverents soomeugrilastest ja Põhja-Ameerika põlisrahvastest 2021 on Eesti jaoks oluline aasta: väike Abja-Paluoja Vil jandimaal on valitud soo meugri rahvaste kultuuripealin naks. Läbi kogu aasta toimub olulisi sündmusi, mis on pühendatud neile unikaalse keele ja kultuuriga väikerah vastele. Aasta tähtsündmus, 8. soomeugri rahvaste maailma kongress, peeti juuli alguses Tartus, Eesti Rahva Muuseu mis. (Maarja Pärl-Lõhmuse ülevaade kongressist EE # 30, 30.07.2021) Eestlaste suhe soome-ugri temaatikaga on eriline: Tartu Ülikool on olnud pikka aega soome-ugri keelte ja kultuuri uurimise ja õpetamise kesku seks. Julius Mägiste, Paul Ariste, Tõnu Seilenthal, Ago Künnap, Paul Alvre, Tiit-Rein Viitso on vaid mõned nimed kuulsate Eesti fennougristide, keeleteadlaste reas. Aga sinna võime lisada ka Eesti Vabariigi presidendi ja ajaloolase Lennart Meri, kes on soome-ugri teema dega seotud oma dokumentaal filmiloomingu kaudu. Soomeugrilaste muusikatraditsioonist ammutas inspiratsiooni helilooja Veljo Tormis, kelle eesti regi laulude töötlused kooridele ja tsükkel „Unustatud rahvad“ on õnnestunud näide ühe igivana kultuuri jõulisest aktualiseeri misest kaasajas. Kindlasti ei saa märkimata jätta kunstnik Kaljo Põllut ja tema graafikasarja „Kodalased“. Tänaseks on peale kasvanud mitu põlvkonda soome-ugri keeleteadlasi, etno looge, kunstnikke. Fennougriste
leiab väliseestlastegi seast: Alo Raun, Ilse Lehiste. Kanada keeleteadlane Harri Mürk käis mitmel Siberi ekspeditsioonil, tegi elavat koostööd FennoUgria asutusega, aga ka nt V. Tormisega eelnimetatud koori muusika tsükli puhul. Eestlaste, soomlaste ja un garlaste suhted teiste, Venemaal elavate väiksemate hõimurah vastega, on unikaalne näide koostööst, mida on tehtud nii akadeemilisel, kultuurilisel kui poliitilisel tasandil, mis toetub solidaarsusele ning soovile luua ja alal hoida ühist soomeugrilist omailma. Koloniaalse surve all maail ma eri otstes elanud ja kannata nud põlisrahvaste kogemustes ja olukordades on mõndagi ühist, universaalset, aga muidugi ka palju erinevusi. Kuidas tulla toime ajaloolise taagaga, mis on neid (väike)rahvaid muser da nud? Kuidas hoida, keelt, kultuuri, tavasid, mis kadumas? Kas on võimalik neid taas elustada? Millised tugistruktuu rid on vajalikud nende kultuu ride elujõu alalhoidmiseks või taastamiseks? Mida saavad põlisrahvad ise oma saatuse määramisel ära teha? Millised on olnud edukad ellujäämisstra teegiad või koostöömudelid? Mis on põlisrahvaste tugevuse allikaks? Kas põlisrahvastele on tagatud inimõigused? Milline on põlisrahvaste suhe asukoha maa riikliku poliitikaga? Millist rolli mängivad ülikoolid ja hari dus väikerahvaste iseseisvuse püüdlustes, kultuuri ja keele
Muinsuskaitsepäevad Prantsusmaal Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Juba 38 aastat on septembri kolmandal nädalavahetusel aset leidnud Euroopa muin suskaitsepäevad, mis seekord toimusid 18.–19. septembril. Nende päevade raames avasid
Pimedatekirja leiutaja Braille’ majamuuseum sünnilinnas Coupvray’s.
Louis tema
taas oma uksed paljud era muuseumid ning ajaloolised vaatamisväärsused, mis tavali selt laiemale publikule sule tuks jäävad. „Muinsuskatsepäevad on hea võimalus v äärtustada meie rah vusliku pärandi mitmekesisust,
Louis Braille’ hauakoht kodulinnas.
Fragment näituselt „Uurali kaja“ ERMi kodulehelt.
hoidmisel? Millised on globali seerumise ja tehnoloogilise pöörde mõjud põlisrahvastele? Milline võiks olla põlisrahvaste roll tänases kliima- ja koroona kriisis vaevlevas maailmas? Eesmärgiga käsitleda eespool mainitud teemasid ja leida soome-ugri rahvaste ning Põhja-Ameerika põlisrahvaste kogemuslikku ühisosa ja erisusi korraldab Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös MTÜ FennoUgria, Eesti Rahva Muuseumi, Toronto Ülikooli eesti õppetooli ja mitmete teiste partneritega 2021. a sügisel rea sündmusi, mis on pühendatud soome-ugri rahvastele ja Põhja-Ameerika põlisrahvastele. Septembrist det sembrini toimuvad soome-ugri rahvastele pühendatud loen gud ja filmiõhtud. 25. septembril räägib MTÜ Fenno-Ugria juht Jaak Prozes sedakorda Zoomis toimuval V. Sootsi mälestusloengul teemal „Soomeugri rahvad Venemaa Föde ratsioonis 2010-2021“. 22.-23. oktoobril toimuva Estonian Music Weeki teine päev on samuti pühendatud põlisrahvastele, nende keeltele ja kultuurile. Neljapäeval, 7. oktoobril algusega kell 13 leiab Zoomis
aset rahvusvaheline virtuaal konverents põlisrahvastest, kus peaesinejatena astuvad üles vepslane dr. Dmitri Haraka Zaitsev, kes on Peterburi Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli teadlane ja soomeugri laste esindaja ÜRO Põlis rah vaste Püsifoorumi juures ning krii (Cree) päritolu Manitoba Ülikooli kaasprofessor dr. Laara Fitznor, väsimatu Kana da põlisrahvaste õiguste eest võitleja ja pühendunud uurija, kelle tegevus ulatub kaugemale akadeemia seinte vahelt. Kuu lata saab ka meie enda haridus teadlast dr. Merli Tamtikut, kelle praeguseks uurimistee maks Manitoba Ülikooli juures on Kanada kõrgharidussüsteem ja põlisrahvad. Lisaks esinevad ettekannetega VEMU Bloor St. Culture Corridori partneri, Native Canadian Centre of Toronto kultuuriprogrammi juht Eric Johnston, Toronto Üli kooli soome uuringute kaaspro fessor dr. Anu Muhonen ja teised põnevad esinejad. Modereerib Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise eesti õppetooli professor dr. Andres Kasekamp. Konverentsi töö kee leks on inglise keel ja osavõtt sellest on tasuta. Kon
verentsi korraldab VEMU koos töös MTÜga Fenno-Ugria ja Toronto Ülikooli eesti õppe tooliga. Jälgige reklaami VEMU vee bilehel vemu.ca ja Face bookis!
olgu ta siis materiaalne, mitte materiaalne, traditsiooniline või hoopiski ootamatu,“ nentis Prantsusmaa kultuuriminister Roselyne Bachelot-Narquin. Prantsusmaal pöörati sel aastal erilist tähelepanu raudteevõr gustikule, kuna TGV (kiirrong) tähistab 40. aastapäeva. Mitmel pool sai näha vanu vedureid, ronge ja muud raudteega seon duvat. Oleme alati muinsuskaitse päevade raames püüdnud perega külastada kohti, kuhu tavaliselt ei pääse. Seekord oli õnn näha pimedate kirja leiutaja Louis Braille’ majamuuseumit tema sünnilinnas Coupvray’s. Saabudes saime kõigepealt proovile panna oma erinevad meeled. Meile anti nuusutada erinevaid lõhnu ja pidime neid ära arvama. Katsudes erinevaid asju ilma neid nägemata, pidi ära tundma, millega tegu. Need ei olnudki nii lihtsad ülesanded. Lõpuks anti maitsta erinevaid komme ja pidi aru saama, mil lise maitsega tegu. Viimane üles anne osutus neist kolmest kõige lihtsamaks. Seejärel suundusime giidiga ekskursioonile maja ümber asuvasse „5 meele aeda“. Sisenesime läbi tunneli, mis tähistas sümboolselt ööd ja
nägemise kaotust. Ringide või poolringidena selle ümber olid istutatud gruppidena erinevad taimed, mis kujutasid piltlikult Braille loodud punktikirja. Sai maitsta, nuusutada erinevate taimede lehti, mis olid kas siidri, pähklite, austrite vms maitsega. Väga huvitav oli Mimosa Pudica, mille lehed puudutuse tagajärjel kokku tõm busid. Nägemismeelt rõõmustas imeilus värvikirev aed väga hu vitavate taimedega. See tuletas igaühele meelde, milline õnn on olla nägija, et seda ilu kogeda!
toas, kus ühes nurgas oli vane mate abieluvoodi, selle kõrval leivaküpsetusahi ja kööginurk tolleaegsete esemetega, suur söögilaud toolidega ja pese misnurgake. Kõrvalruumis oli Braille isa sadulsepatöökoda, kus Louis 3-aastaselt isa tööriis tu kasutades õnnetuse tagajärjel oma silma vigastas. Tekkinud vigastusest levis infektsioon ka teise silma ja 5-aastaselt jäi poiss täiesti pi medaks. Kümneaastaselt asus ta õppima Pariisi kuningliku pime date ühingu kooli, kus ta leiutas pimedate punktikirja, mis muu tis kõigi pimedate elu maailmas. Maja teisel korrusel oli väljapa nek pimedate punktikirja tahv litest, vajalikest „kirjutusvahen ditest“, esimestest punktikirja trükimasinatest ja hiiglasuurtest sõnastikest. Pärast ekskursiooni lõppu sai soovi korral igaüks oma nime punktikirjas kirjutada. Kirjutatakse paremalt vasakule ja siis pööratakse paber ümber ja loetakse kirjutatut peegel pildina. Teisel päeval külastasime eravalduses olevaid Montceauxles Meaux lossivaremeid. Lossi peremehed olid avamisehetkel hädas kolme lahtipääsenud pe rutama kippuva hobusega, mis
Aiast suundusime Coupvray’ linnakesesse matkale „Louis Braille jälgedes“. Külastasime kalmistut, kuhu Braille on maetud ja kus hetkel on urnis veel vaid ta käte säilmed, sest 1952. aastal, 100 aastat pärast Braille surma, maeti ta säilmed ümber Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi Panthéoni Pariisis, aga väärtuslikke käsi, millega ta pimedate punktikirja lõi, ei nõustunud kodulinn loovutama. Käisime Coupvray’ kirikus, kus Braille ristiti, nägime ta kuna gist koolimaja ja Harmoonia pargis asuvat mälestussammast. Braille sünnimaja, kus poiss 4. jaanuaril 1809. a ilmale tuli. oli sellise sisutusega nagu ta elua jal. Terve pere elas tillukeses
Läheneva soomeugri rahvaste maailmakongressi puhul Go Reisiajakirjale antud intervjuus lausus emeriitdotsent dr. Tõnu Seilenthal: ,,Koroonakriis on seadnud esikohale inimese enese ja oma koha tunnetamise maailmas. Loodetavasti vaba neme ka kongressil krambist, et peame kellekski „paremaks“ saama ja selle nimel pingutama. Meil soomeugrilastel tasuks mõista, et me olemegi teistsu gused: näiteks on meie suhe loodusega teistsugune kui palju del suurtel rahvastel. Rohkem kui kultuurifestivalide sära vajab meie iseolemine üheskoos mõtisklemist selle üle, kuidas väärtuslikult elada oma elu.“ VEMU loodab oma 2021 sügisprogrammiga pakkuda just seda – võimalust mõtisklusteks ning aruteludeks ja miks mitte ka silla ehitamiseks ning koostöö käivitamiseks üksteisest geograafiliselt kaugete, kuid tunnetuslikult sarnaste põlisrah vaste vahel. PIRET NOORHANI
(Järgneb lk. 12)
