Eesti Elu / Estonian Life No. 10 | March 11, 2022

This newspaper was mailed on Friday, March 11, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 10, 2022

Reedel, 11. märtsil — Friday, March 11

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ottawas avaldati meelt Ukraina toetuseks Eesti Vabariigi 104. aasta­päeval andis Vladimir Putin kor­ ralduse sõjaliseks invasioo­ niks vabasse, iseseisvasse ja demokraatlikku Ukrainasse. Maailm on iga päev tunnis­ tajaks kriminaalkuritegudele ja jõhkratele õudustele, mil­ lega Putini armee terroriseerib Ukraina elanikkonda.

EKN mõistab Vladimir Putini tegevuse kõige karmimalt hukka ja nõuab viivitamatut ­relvarahu ning kõikide vägede väljaviimist kogu Ukraina territooriumilt, sealhulgas Krimmist, Donbassist ning Valgevenest.

EKN on siiani läbi viinud järgnevad aktsioonid: • $5000 suurune annetus Ukraina humanitaarabile • Koostöö Ukrainian Canadian Congressiga • Kõned ja osalus Ukrainat toetavatel miitingutel üle Kana­da • Annetuste kogumiste algatus Ukrainian Canadian Congressi kaudu • Koostöö Central and Eastern European Council (CEEC) ja Baltic Federationiga ürituste korraldamise ja informatsiooni levitamisel • Üleskutse Kanadas elavatele eestlastele kirjutada parla­ mendi­liikmetele kriisiga seotud teemadel • Osalus pagulaste ümberasu­mise programmis, kui programm on välja kuulutatud, Kanada valitsuse ja UCC vahendusel • Allkirjastaja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) avalikule pöördumisele NATOle ja Euroopa Liidule • Annetuste algatus Üle­maailmse Eesti Kesknõukogu kaudu

Photo: ©Ülle Baum

Ülle Baum, Ottawa Pühapäeval, 6. märtsil toimus Ottawas Parlamendimäel suur meeleavaldus toetamaks Ukraina rahvast, kes on juba mitmendat nädalat võitlemas kangelaslikult oma riigi ise­ seisvuse ja vabaduse eest.

Meeleavaldusele tulnud ini­ mesed kandsid suuri ja väikesi Ukraina ja Kanada lippe. Tuules lehvisid samuti ka suured

Euroopa Liidu, Eesti, Läti ja Leedu lipud. Kõnedega esinesid Ukraina saatkonna ajutine asjur Kanadas Andrii Bukvych, Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk, Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius ja Läti keskorgani­ satsiooni ning Balti Liidu Kanadas esimees Andris Kesteris. Kõnelejateks olid ka Yuri Kolomiyets, Dr Piotra Murzionak, Valgevene Kanada

Ühenduse Ottawa osakonna president ja Svitlana Kominko.

Moderaatoriks oli üritusel Cassian Soltykevych, Ukraina Kanada Kongressi sekretär.

Kanada valitsuse liikmeid sel päeval kohal ei olnud. Oli aga väga palju ukrainlasi nii lähedalt kui ka kaugemalt ja Ukraina saatkonna ajutine asjur Kanadas Andrii Bukvych esitas oma sõnavõtu ukraina keeles.

EKN on kutsunud üles Kana­da valitsust: • Seisma ühtsena koos partneri­ tega NATOs ning Euroopa Liidus • Suurendama sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale • Avaldama survet Nord Stream 2 sulgemiseks • Rakendama karmid sanktsioo­nid Venemaa majanduse vastu • Külmutama kõik Kanadas asuvad Vene oligarhide varad • Saatma välja Kanadast kõik Vene diplomaadid • Sulgema ja eemaldama eetrist Kremli propagandakanal Russia Today (RT), kaasaarvatud kiri CRTCle • Sulgema Kanada õhuruum Venemaa lennukitele • Liituma Ukraina presidendi üleskutsega süüdistada sõja­ kuritegudes Vladimir Putinit ja tema kaaslasi Haagi Rahvus­vahelises Kriminaalkohtus Viimastel aastakümnetel on Vladimir Putin keskendunud lääneriikide nõrgendamisele ja lõhestamisele. Pikemas pers­ pektiivis Putin ei võida. Olgu see hukatuslik sõda Vladimir Putini lõpu algus! #EKN#StandWithUkraine Slava Ukraini!

(Järgneb lk. 3)

Märtsi esimesed päevad on eestlastele väga valusate mälestustega seotud – Eesti linnade 1944. a pommitamiste tõttu. Tänavu on venelaste Ukrainas toimuvad pommi­ rünnakud, millega purusta­ takse tsiviiltaristuid ja milles hukkuvad tavakodanikud – ka naised ja lapsed – toonud need mälestused eriti teravalt esile.

Ohvreid mälestades ütles president Karis: „Täna, kui Euroopas langevad taas pommid Ukraina linnadele, meenutame 78 aasta taguseid õhurünnakuid Narvas, Tartus ja Tallinnas. Ka siis langesid pommid elurajoo­ nidele, nagu praegu Mariupolis, Harkivis, Kiievis. Taas on pal­ jude inimeste kodud muutunud varemeiks ja nad peavad sõja­ põgenikena kusagil varju otsima.

Kolmapäeva õhtul süüdati Harju tänaval küünlad 1944. aasta märtsipommitamise ja Ukrainas toimuva sõja ohvrite mälestamiseks. Aktsiooni kor­ raldasid Eesti Mälu Instituut ja Eesti Muinsuskaitse Selts.

Lein ja valu on jälle paljudes kodudes.

Harju tänavale püstitati ohvrite mälestuseks valgus- ja heliinstallatsioon, mis tuletas meelde linnade pommitamise õudusi.

Mälestusküünla president Alar Karise nimel süütas riigi­ pea käsundusohvitser.

Öeldakse, et pommid on pi­ medad. Pommid on pimedad, aga mitte inimesed, kes annavad käsu pommitada ja need, kes täidavad käsku. Nemad teavad, et seal all elavad rahulikud elanikud, lapsed, emad-isad, ­vanaemad-vanaisad.

Märtsipommitamiste ohvreid Eestis mälestades mälestame ka nüüdses Ukraina tragöödias hukkunuid. Selle sõja iga päev kirjutab ohvrite traagilist nime­

kirja järjest pikemaks.“ 1944. aasta 9. märtsi õhtul pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna linna. Kahes rünnaku­ laines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi kodudeta. Hävis rahvussümbol teater Estonia ja vanalinn sai rängalt kannatada Harju tänava piirkonnas. Rün­ naku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku.

24. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigus­ järglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu.

Ukraina linnu pommitatakse halastamatult. Agressori rünna­ kutes on hukkunud või haavata saanud ÜRO hinnangul üle ­tuhande tsiviilelaniku ja see arv kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud sur­ mahirmus oma kodudest, miljo­ nid elavad väga rasketes tingi­ mustes ja pidevas ohus.

Foto: Kuvatõmmis

Harju tänaval süüdati märtsipommitamise ja Ukraina sõja ohvritele küünlad

2

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

Valitsus piirab Venemaa ja Valgevene kodanike võimalusi Eesti e-residendiks saada 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: välisministeerium Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mida teha emakeelepäeval?

Esmaspäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, seda nii kodumaal kui kõikjal mujal, kus elab eestlasi, eesti keele rääkijaid ja huvilisi, kelle jaoks on kallis ja oluline see väike keel, mida kõneleb maailmas emakeelena umbes miljon inimest.

Koolides ja raamatukogudes, kindlasti ka paljudes töökohtades pööratakse sel päeval erilist tähelepanu eesti keelele mitmete üritus­tega ja ka lihtsalt meie keele ja kultuuri olulisuse teadvustamisega.

Eesti Rahvusraamatukogu keskendub tänavusel emakeelepäeva konverentsil, mis kannab nime „Selges eesti keeles“, sellele, kuidas hoida eesti keelt ja igapäevaseid sõnumeid lihtsa ja arusaadavana. Üritusel saavad sõna mitmed spetsialistid; käsitletavate teemade hulgas on ka eesti keel välismaal elades ja eesti keele kasutamine kakskeelsetes peredes. Üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi on Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub koostöös Eesti Keele Instituudi ning Haridusja Teadusministeeriumiga. See on juba 15. korda toimuv üritus, kus oma oskusi saab proovile panna mitmetes erinevates kate­gooriates.

Mis on keele suhtes loomulik Eestis elades, pole seda võõrsil, kuigi osa probleeme kattuvad. Eestis muretsetakse, et noored asuvad kohati liiga kergekäeliselt igapäevavestlustesse ing­ liskeelseid sõnu pilduma, kuigi Eestis üles kasvades on ju kõik vastavad eestikeelsed sõnad selged. Võõrsil on pigem mure, et eesti juurtega lapsed omandaks korralikult eestikeelse sõnavara ja grammatika, kõne- ja kirjakeele, kuigi see viimane ei pruugi tulla kergelt, kui iga­ päevane kooliharidus ja terminoloogia on teises keeles. Ja kas ongi alati vaja nõuda noortelt laitmatut kirjakeelt – kui on olemas oskus suhelda ja huvi keele vastu, saab alati lugemusega või muul viisil ka kirjakeelt edasi arendada.

Kui näiteks paljudes välis-eesti kodudes pole veel kindlalt väljakujunenud emakeelepäeva tähistamise traditsioone, võiks raken­ dada oma loomingulisust ja neid luua. See on midagi niisugust, millesse saaks kaasata pere mitmeid põlvkondi, kes kõik rikastavad seda päeva oma keelelise panusega, näiteks uute sõnade omandamine. Üks võimalus on sel päeval kasutada kodudes vaid eesti keelt – aga see pole paraku välismaal elades alati kuigi reaalne ega kergesti teostatav. Võimaluste hulgas on eestikeelsete mängude mängimine, mida leiab rohkelt internetist. Isegi kui peres pole parajasti koolieelikuid või koolilapsi, on mängimine ka täiskasvanutele huvitavaks vahelduseks, andes uusi keelelisi kogemusi.

Kanadas on rõõmustavalt palju noori peresid, kes soovivad kasvatada lapsi eesti keele keskkonnas, ka neis peredes, kus mõlemad vanemad ei räägi eesti keelt. See on loomulik ja igapäevane pühendumine, mis toob tagasi palju rõõmu ja tänulikkust. KAIRE TENSUDA

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus USA välisministri Antony Blinkeniga Välisminister Eva-Maria Lii­ mets kohtus 8. märtsil Eestis visiidil viibinud Ameerika Ühendriikide välisministri An­­ tony Blinkeniga.

Arutati Ukraina toetamist ja suhteid Venemaaga, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Balti regioonis ning Eesti ja USA kahepoolseid suhteid.

Lisaks Ukraina abistamisele arutasid välisministrid võimalu­ si, kuidas peatada Venemaa sõ­

jaline tegevus.

Isamaa arvas erakonnast välja neli parempoolset

Rutjal toimusid õhutõrjerakettide Stinger lahinglaskmised

Teisipäeva õhtul kogunenud Isamaa eestseisus heitis era­ konnast välja neli erakonna­ sisese ühenduse Parempoolsed liiget.

Liikmete seast arvati välja Siim Valmar Kiisler, Lavly Perling, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Kons.

Perling, Kiisler, Kons ja Vanaselja olid erakonna ühen­ duse Parempoolsed juhtfiguurid, mis on avalikult oponeerinud erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi aetavale partei pealiinile ja poliitikale.

Erakonnast otsustati välja ar­ vata ka Harry Raudvere, kes õi­ gustas talle kuuluva Nõmme Raadio eetris Venemaa agressi­ ooni Ukraina vastu. (ERR/EE)

Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid veel 14 Venemaa ärimehele Euroopa Liit lisas sel nädalal sanktsioonide nimekirja 14 Venemaa ärimeest, kellel on lähedased sidemed Kremliga ning ka 146 föderatsiooninõu­ kogu liiget.

Uute sanktsioonide alla lähe­ vad näiteks Euroopa suurima väetisetootja PhosAgro juht Andrei Gurjev ja väetisetootja Uralchem suuromanik Dmitri Mazepin, samuti ka Mazepini poeg, vormelisõitja Nikita Mazepin.

Digisektorist puudutavad sanktsioonid Rostelecomi presi­ dent Mihhail Osejevskit ja VK tegevjuhti Vladimir Kirijenkot.

Eesti ja USA kahepoolsetest suhetest kõneledes tuli jutuks käesoleval aastal tähistatav Eesti-USA diplomaatiliste su­ hete 100. aastapäev. Välis­ ministrid väljendasid heameelt väga heade kahepoolsete suhete üle ning jagasid veendumust, et tihe partnerlus ja töö ühiste väärtuste edendamisel jätkub ka järgmise saja aasta jooksul.

(VMPT/EE)

Õppuse Saber Strike raames korraldasid Ameerika Ühend­ riikide 10. armee õhu- ja raketikaitse väejuhatuse kait­ seväelased neljapäeval Rutjal Stinger rakettide lahinglask­ mised.

Lahinglaskmistel kasutati uudset Stryker soomukil põhi­ nevat õhutõrjesüsteemi, millest lasti kaheksa raketti. Õppus jätkub Eesti, Soome, USA ja Ühendkuningriigi õhu­ tõrjeüksuste koostööharjutusega kaitseväe keskpolügoonil, kus Helsingi õhutõrjerügement osa­ leb NASAMS keskmaa õhu­ tõrje­ süsteemiga, Eesti raketi­ süsteemiga MISTRAL, USA Stryker-soomukile paigaldatud relvasüsteemiga ning NATO eelpaigutatud Ühendkuningriigi väe õhutõrjeüksus STORMER soomukitel. Samuti osalevad õppusel Belgia, Poola ja Ühendkuningriigi hävitajad ning Eesti õppereaktiivlennukid L-39 ja transpordilennuk M28. Õppust Saber Strike korral­ dab USA Euroopas alates 2010. a. Õppus algas 28. veebruaril Saksamaal Wiesbadenis USA üksuste liikumisega õppuste ala­ dele Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal, Poolas ja Tšehhis.

Kokku osaleb õppusel sel aastal 13 000 kaitseväelast 13 riigist. (KVPST/EE)

Sanktsioonidega laiendati piiranguid Valgevene finants­ sektorile.

Praeguseks on sanktsioonid kehtestatud ligikaudu 862 Vene­ maa kodanikule ja 53 ette­ võttele. (ERR/EE)

Eesti valitsus otsustas võima­ liku sanktsioonidest mööda­ hiilimise ning Venemaa ja Valgevene ebaseadusliku tege­ vuse takistamiseks peatada uute Eesti e-residendi staatuse väljastamise Venemaa ja Val­ gevene kodanikele.

Siseminister Kristian Jaani tõdes, et kuna e-residentsus pakub välisriigi kodanikele ­ turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning seeläbi ka Euroopa ja maailma majandu­ sele, siis on Vene Föderat­sioonil ja Valgevenel kindlasti huvi e-residentsust ka enda huvides ära kasutada. „Me ei taha vähi­ malgi määral kaasa aidata Ukraina vastu sõda alustanud riikidele eeliste pakkumisele.

Me ei taha anda võimalusi eba­ seaduslikuks rahade või varade suunamiseks ega kahjustada muul moel Eesti mainet, majan­ dust ning Euroopa ühist õigusja küberruumi. Samuti ei taha me, et Eesti pakutavaid võima­ lusi kasutataks pahatahtlikult ära ka Ukraina-vastase agres­ siooni toetamiseks,“ rääkis Jaani.

Otsuse järgi peatatakse Vene­ maa ja Valgevene kodanikest uute e-residentide vastuvõtt ning rahuldamata jäetakse ka juba menetluses olevad taotlu­ sed. Kehtiva e-residendi digi­ taalse isikutunnistuse omanikele jääb see alles. (SiMPT/EE)

Eesti annab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse Eesti valitsus otsustas, et kodumaalt sõja eest Eestisse pagenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset. Valit­ suse korraldus lähtub Euroo­ pa Liidu eelmise nädala otsu­ sest käivi­ tada esmakordselt ajutise ­kaitse direktiiv.

Võimalusega taotleda ajutist kaitset saavad Kremli terrori eest põgenevad ukrainlased ela­ misloa lihtsustatud korras.

Enamikul juhtudel tehakse otsus ühe päevaga. „Viimastel päe­ vadel on Ukrainast Eestisse saabunud mitu tuhat inimest, kes plaanivad esialgu Eestisse jääda. Et neid võimalikult liht­ salt õigete teenuste ja võimalus­ teni suunata, on vaja elamis­ lubade asjus menetlustoimingud miinimumi viia. Eesti saab neid inimesi selle otsusega aidata ­ riiklikku varjupaigasüsteemi üle koormamata,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

Ajutist kaitset saavad taotle­ da Eestisse saabunud ukrain­ lased, kes enne 24. veebruari elasid Ukrainas.

Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab ini­ ­ mesele õigused majutusele ja toitlustusele, tervishoiuteenus­ tele, töötamisele, toetustele ja hüvitistele, sotsiaalteenustele, haridusele, keeleõppele ning ­kohanemisprogrammile.

Valitsuse korraldus jõustub 9. märtsil. (SiMPT/EE)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

3

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kutsub üles Kanadas elavaid eestlasi toetama Ukraina riiki ja rahvast annetustega Ukrainian Canadian Congressile

UKRAINE HUMANITARIAN APPEAL #HelpUkraineNow Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on tänaseks annetanud $5000.00 ja kutsub üles Eesti organisat­ sioone ja eraisikuid annetama Ukrainian Canadian Congressi kaudu. Annetusi humanitaarabi toe­ tamiseks saab teha veebilehel www.cufoundation.ca EKN toetab Ukraina pagulasprogrammi koostöös Ukrainian Canadian Congressiga. Ootame lisa­ informatsiooni programmi kohta Kanada valitsuselt ja teatame Kanada eesti kogukonnale, kui on saabunud rohkem teavet.

Ukraine Humanitarian Appeal, mis on asutatud Ukrainian Canadian Congress (UCC) ja Canadian Ukrainian Foundationi (CUF) poolt teeb koostööd Ukraina valitsusega ja ministeeriumitega.

Ukraine Humanitarian Appeal on viimase kahe nädalaga saanud miljonite dollarite väärtuses an­ netusi, mida nad suunavad, kuhu on kõige suuremad vajadused.

Lisa informatsiooni leiate: ukraineappeal@cufoundation.ca või Ukrainian Canadian Congress 1-866-942-4627

Ukraina-Vene kõnelused Türgis jäid tulemuseta Neljapäeval kohtusid Türgis Ukraina ja Venemaa välis­ ministrid Dmõtro Kuleba ja Sergei Lavrov. Kõnelused ei andnud olulist tulemust sõja peatamiseks. Mõlemad minist­ rid süüdistasid kohtumise järel pressikonverentsil vas­ taspoolt. Samal ajal on la­ hingutegevus Ukrainas mit­ mendat päeva püsinud sama­ des piirkondades.

Kiievi võimude teatel käivad Ukraina pealinna ümbruses äge­ dad lahingud. Ukraina armee teatas neljapäeva hommikul vasturünnakust Kiievi all, va­ hendas kohalikku avalik-õigus­ likku ringhäälingut ERR. Ukrai­ na relvajõudude sõnul ei loobu Venemaa plaanist piirata ümber Kiiev ning jätkab rünnakuid

Ottawas avaldati…

(Algus lk. 1)

Eesti suursaadik Toomas Lukk tänas oma sõnavõtus ­kõiki, kes olid meeleavaldusele kohale tulnud ja rõhutas: ,,See on meie valik toetada rahu, avaldada solidaarsust ja seista vabaduse eest. Eesti suursaadik hr. Lukk tõstis esile Eesti valit­ suse vankumatut ja siirast toe­ tust Ukrainale ja samuti tunnus­ tas Kanada valitsust senise toetuse eest Ukrainale. Lukk ­

Polesje ja Siverski suunal.

Samuti jätkavad Vene väed muu hulgas Izjumi, Sumõ ja Ohtõrka pommitamist. Jätkub ka peale­ tung Donetskis.

Samuti on rasked lahingud Mariupolis, kus kolmapäeval pommitati laste- ja sünnitus­ haiglat. Punase Risti teatel pole sadadel tuhandetel inimestel Mariupolis toitu, vett, soojust, elektrit ega arstiabi. Abilinnapea Sergei Orlov ütles neljapäeva õhtul, et linnas on hukkunud Vene vägede rünnakute tõttu vähemalt 1207 inimest.

Evakueerimist Mariupolist ei saa läbi viia, kuna, Vene väed ei pea kinni ajutisest relvarahust.

USA ametnike hinnangul on kahe nädala jooksul hukkunud Ukrainas sõjas umbes 5000 kuni 6000 Vene võitlejat.

Vigastada on saanud hinnan­ guliselt 15 000 kuni 18 000, va­ hendas USA ametnike ütlust CBS Newsile rahvusringhää­

lingu portaal.

rõhutas, et Kanada ja Eesti on liitlased. Eesti suursaadiku kõne parlamendimäel on ära toodud ,,Eesti Elu“ i­ngliskeelses osas ja seda saab lugeda ka saatkonna FB-lehel.

kes oma kõnes näitas üles oma­ korda toetust Ukrainale ja mõis­ tis otsustavalt hukka Venemaa agressiooni. Kesteris hoiatas, et ka meie oleme omal moel ees­ liinil ja meie kohus on anda iga­ külgset toetust ja abi neile kes võitlevad vapralt ja järje­ kindlalt, alla andmata, inimlik­ kuse eesliinil.

Sel ajaloolisel traagilisel het­ kel on maailmas kõik omavahel sõltuvuses, läbi põimunud. Vaid ühiste kooskõlastatud sammude abil oleme võimelised soovitud eesmärke saavutama.

Mitmel pool maailmas toi­ muvad jätkuvalt laiahaardelised rahvaüritused Ukraina toetu­ seks. Ottawa pühapäevane massiüritus oli korraldatud Kanada Ukraina Kongressi ja tema Ottawa alagrupi eestve­ damisel. See 1940. aastal asu­ tatud organisatsioon ühendab Vahtralehemaa 1,4 miljonit ukraina juurtega kanadalast.

Slava Ukraini! – selle lausega lõppes austavalt iga sõnavõtt.

Solidaarsuse tuules lehvisid Kanada pealinnas Ukraina sini­kollased lipud sümboliseeri­ maks ukraina rahva identiteeti, traditsioone ja lootusi.

Hoides kõrgel Leedu riigi lippu avaldas Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius oma sõnavõtus soli­ daarsust ja suurt toetust Ukraina rahvale. Läti kesknõukogu, Balti föderatsiooni ning Kesk-ja Ida-Euroopa Kanadas Nõukogu nimel esines Andris Kesteris,

Photo: ©Ülle Baum

Üks USA ametnik nimetas ohvrite hulka väga suureks ja võrdles seda mõne Teise maail­ masõja lahinguga.

Ukraina on väitnud, et lahin­ gus on hukkunud 12 000 Vene sõjaväelast. Eelmisel nädalal kinnitas Venemaa, et vähem kui 500 nende sõjaväelast on Ukrainas surma saanud.

Sõjaaegsete segaste andmete ja propaganda tõttu võivad need väited olla ka ebatäpsed.

Ukrainast on viimase paari nädala jooksul põgenenud üle kahe miljoni inimese. Eestisse oli siseminister Kristian Jaani sõnul neljapäevaks jõudnud umbes kaksteist ja pool tuhat sõjapõgenikku, kellest umbes kolm tuhat kasutab Eestit tran­ siidina. Põgenike hulgas on Eestisse jõudnud hinnanguliselt umbes neli tuhat last. (ERR/EE)

Kanada pikendab missiooni Balti riikides Kanada peaminister Justin Trudeau külastas Euroopa riike RIIA, LÄTI. Kanada pea­ minister Justin Trudeau kohtus teisipäeval Riias Läti peaminister Krišjānis Ka­­ riņšiga tema büroos, virtuaal­ selt kohtusid nad ka Eesti peaminister Kaja Kallase ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėga. Arutati suuren­ datud toetust Ukrainale ning partnerluse tugevdamist rii­ kide vahel.

Trudeau sõnul pikendab Kanada oma NATO sõjalist missiooni Balti riikides, mis pidi saama läbi järgmisel aastal.

Trudeau kinnitas Balti riikide juhtidele, et kui Venemaa agres­ sioon peaks jõudma nende riiki­ desse, siis Kanada ja teised NATO liitlased seisavad nende eest.

Lätis kohtus Trudeau ka NATO peasekretäri Jens Stol­ tenbergiga, arutlemaks NATO rolli seoses Venemaa invasioo­ niga Ukrainas. Kohtumine toi­ mus ka Hispaania peaminister

Pedro Sáncheziga, et arutleda edasisi reageeringuid, kaasa arvatud sanktsioonide laienda­ ­ mine ning NATO ja Euroopa Liidu ühtsus. Lätis asuvas ­sõjaväebaasis kohtus Trudeau Kanada sõduritega.

Läti külastamine oli osa Kanada peaministri Euroopa tuurist, kus ta külastas nelja ­ riiki ja kohtus Euroopa part­ ­ neritega, arutlemaks olukorda Ukrainas ning rahvusvahelist reageerimist.

Esimene peatus visiidil oli Londonis, kus Trudeau kohtus kuninganna Elizabeth II-ga, Ühendkuningriikide peaminister Boris Johnsoni ja Hollandi peaminister Mark Ruttega.

Kolmapäeval kohtus Justin Trudeau Saksamaa liidukants­ leri Olaf Scholziga. Saksamaal viibides oli Trudeau ka tele­ fonivestluses Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga, kin­ nitades Kanada solidaarsust Ukraina inimestega ning teata­ des edasisest toetusest.

Neljapäeval viibis Trudeau Poolas, kus oli plaanitud mit­ meid kohtumisi – Poola peami­ nistri ja presidendiga ning USA asepresident Kamala Harrisega, samuti ajutise põgenike varju­ paiga külastamine Varssawis.

(Kanada peaministri büroo ja ajakirjanduse põhjal.)

4

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Sõda Ukrainas häirib kõiki ja kõike Taliolümpia Pekingis oli vaevu lõppenud, kui Venemaa oma naabrile Ukrainale kallale läks.

Nagu 2008. aasta Pekingi suve­ olümpia ajal ja 2014. aasta Sotši talimängude järelgi.

Muster sama, ei mingit arusaa­ ma iidsest tarkusest, et olümpia tähendab ka rahu. Muuseas algas seekordne sõda täpselt Eesti sünnipäeval 24. veebrua­ ril.

Sõda Ukrainas lõi kõige muu kõrval uskumatult valusalt ka sporti. Ukrainas mõistagi sport seiskus. Venelased ja neid toeta­ va Valgevene sportlased visati välja kogu maailma spordielust.

Nii näiteks ei tohi nad osaleda ka ühelgi Eestis peetaval võist­ lusel ja eestlased ei võistle neis kahes agressorriigis.

Eesti olümpiakuldne epee­ naiskond oli MK-etapil Sotšis, aga loobus ja sõitis koju.

Neli Ukraina kõrgliigas män­ givat Eesti jalgpallurit tulid läbi põgenikevoo ja lahingute koju, üks neist koguni viimased 20 km joostes ja et kergem oleks, oma kotti võssa visates.

Vene­m aa suusakoondise määrdemeister Urmas Välbe lahkus ­tulistjalu Venemaalt.

Eeloleval nädalavahetusel Otepääl esimest korda toimu­ vale laskesuusatamise maailma karikavõistluste etapile Vene ja Valgevene rahvast ei lubata.

Kalev/Cramo korvpallimees­ kond lahkus päevapealt tugevast idaliigast ehk sisuliselt Venemaa meistrivõistlustelt.

Eestlased on esindatud paraolümpial Pekingis Taliolümpiale Pekingis järg­ nesid nagu tavaks samas paraolümpiamängud mitmesu­ guste puuetega sportlastele.

Eesti on seal jälle üle 18 aasta esindatud (viimati 2002 Salt Lake Citys), õiguse võistelda teenis meie ratastoolikurlingu segavõistkond.

Nendegi esinemine algas sõ­ jateemal, sest esimene vastane pidanuks olema Venemaa.

Eestlased otsustasid jääle mitte minna, aga õnneks diskvalifit­ seeriti enne kõik paraolümpiale tulnud venelased ja nende ligi sajaliikmeline tiim lendas päe­ vapealt koju.

Eesti jääkeeglivõistkond mängib nagu ameerika mägedel – esimesel päeval kaotati USAle ja Hiinale, teisel päeval võideti Lätit ja Norrat, kolman­ dal päeval tulid jälle kaotused curlingu sünnimaalt Šotilt ja ­favoriit Rootsilt. Viimaselt see­ juures väga napilt. Seega pole veel kõik kadunud, sest turniir seisab ees pikk.

Veel talispordist Tartu suusamaraton kuulub tänavusest Vista üleilmsesse pi­ kamaasuusatamise sarja ja see tähendab, et kohale tuli ligi 130 proffi ning parima eestlasena oli kodusel maratonil Henri Roos alles 48.

Pekingi olümpial Eestile ain­ sa medali toonud 20aastasest

Kelly Sildarust ilmub juba elu­ looraamat (!?). Kelly vend Henry oli juunioride MMil pargisõidus, kus mullu võitis, ­ tänavu viies. Eesti on kujune­ mas kiidetud iluuisuvõistluste korraldajaks – alles peeti Tallinnas Euroopa meistrivõist­ lused ja nelja kontinendi karika­ võistlused, nüüd anti seoses Bulgaaria loobumisega Eestile aprilli keskel teha ka juunioride MM. Eesti laskesuusatajad esinesid Pekingi olümpial ­ suhteliselt säratult, aga lootust tulevikuks annab Jakob Kulbini noorte maailmameistriks tule­ mine.

Anett Kontaveit on maailma viies reket Oma uue treeneri Dmitri Tursunovi toel mängu- ja enese­ kindlust tõstnud tennisist Anett Kontaveit tegi mullu furoori WTA aastalõputurniiri teise kohaga, jätkas Peterburi WTA ­ turniiri võiduga, loobus väsi­ musele viidates Dubai turniirist, aga oli jälle vägevas hoos Kataris Doha WTA1000 kate­ gooria turniiril. Selle tasemega WTA turniiril polnud Anett ­varem finaali saanud, aga nüüd tippmängijate Elise Mertensi ja Jelena Ostapenko alistamisega jõudis. Finaalis tuli küll – nagu WTA aastalõpuvõistluselgi – ­alistuda poolatar Iga Swiatekile, ent ometi tõusis Kontaveit maailma jooksvas reitingus nii ­ enda karjääris kui Eesti tenni­ seajaloos seninägematule viien­ dale kohale.

Nüüd mängib Kontaveit USAs Indian Wellsi kõrgetase­ melisel turniiril, seal on kohal ka teine Eesti tennisetäht Kaia Kanepi.

Muuseas pakuti naiste WTA250 turniire ka Eestile, paraku ütles Eesti korraldami­ sest ära. Põhjuseks kolme aasta peale küsitud 2,7 miljonit eurot riigiabi, mida peeti teiste spordija elualade suhtes ebaõig­laseks.

Ka poleks mingit garantiid, et kohalikud publikumagnetid Kontaveit ja Kanepi kindlasti kodus kaasa mängiksid.

Kui veel palliga mängitava spordi Eesti uudiseid tuua, siis võitis Tartu Bigbanki võrkpalli­ meeskond ülekaalukalt Balti ­liiga. Ja Eesti korvpalli rahvus­ meeskond kohtus Euroopa meistrivõistluste valiksarjas ka­ hel korral Poolaga. Mõlemad mängud olid võitluslikud, kodus võitis Eesti 85:81, võõrsil kao­ tas 68:70. Sealjuures ei saanud Eestit seekord aidata USA ülikooli eest mängivad Mattias Tass ja Kerr Kriisa, koroonas Kristjan Kullamäe ning veel mitu noorema generatsiooni pallurit. Tagalat, seega tulevikku Eesti meeste korvpallil praegu on.

Tänakul on ikka vesi ahjus Eesti üks viimaste aegade e­ sisportlasi rallimees Ott Tänak katkestas tänavuse esimese MM-ralli Monte Carlos ja paremini ei läinud ka teisel etapil Rootsis. Tema hübriidaja­ miga Hyundai armatuuris hak­

KESKUSe ehitamise uudised Toronto kesklinnas on alanud arhitektuuripärli KESKUS International Estonian Centre ehitus. KESKUSest kujuneb dünaamiline huub (inglise keeles hub), tutvustades Eesti rikkalikku pärandit ja eden­ dades innovatsiooni. KES­ KUSe eesmärk on olla põlv­ kondadeülene ja erineva taustaga inimeste kohtumis­ paik, et suhelda, tähistada ning jagada kultuuri ja saavu­ tusi nii üksteise kui ülejäänud maailmaga. Uksed avanevad aastal 2023.

Eelmise ja järgmiste näda­ late uudised. Ehituse peatöö­ võtja alustas objektil etteval­ mistusi alltöövõtjate tulekuks.

Et ohutult ja valikuliselt lam­ mutada, on vaja teha elektri- ja muid ettevalmistustöid. Lam­mu­ tatakse nii käsitsi kui ka masi­ natega, puhastamaks KESKUSe ehitusplats soovimatutest kon­ struktsioonidest, mis segavad vajaliku sügava vundamendi

Mitmed suurettevõtted peatavad tegevuse Venemaal

r­ajamist. Lammutustööd kesta­ vad viis nädalat ning samal ajal alustatakse toetus-, valu- ja vaiatöödega.

Alustame!

Palun märkige kalendrisse kogukonna infokoosolek 24. märts 2022 kell 19.00, hoid­ maks KESKUSe teekonnaga kursis. KESKUSe uudiskirjaga saab liituda siin: www.estonian­ centre.ca/ Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ Sel nädalal teatas maailma poja Laud üle $100 000 tuntuim kiirtoidukett Mc­ ­ suuruste toetuste jaoks (kaasa Donald’s, et sulgeb ajutiselt arvatud erinevatele hoone lausa 850 restorani Venemaal. osadele nimepanemise õigus), McDonald’s on Venemaal Viru Vanemad üle $10 000 olnud pikalt justkui sümbol. suuruste toetuste jaoks ja ­ Esimese toidukoha avasid nad Kungla Rahvas, toetused, mida tollase Nõukogude Liidu pealin­ KESKUSe veebi kaudu saab nas Moskvas 32 aastat tagasi.

McDonald’si teade tuli pärast seda, kui Yum Brands andis tea­ KESKUS seisab da, et katkestab tegevuse ja ­investeeringud riigis. Nende alla koos Ukrainaga kuuluvad näiteks KFC ja Pizza Eestlased üle maailma vaata­ Hut, aga ka Taco Bell. vad õudusega Venemaa jät­ Oma tegevuse peatamisest kuvat agressiooni Ukrainas.

Venemaal teatasid ka karastus­ Teame liigagi hästi sellise jookide tootjad Coca-Cola ja ­ vaenutegevuse valu ning PepsiCo. Ülalnimetatutega sa­ ­ mäletame meie vanemate ja masugusest otsusest peatada vanavanemate makstud hinda oma tegevus Venamaal on teada vabaduse eest. andnud ka mitu teist tuntud KESKUSe juhtkond seisab brändi. (D/PM/EE) koos Ukraina rahvaga ning jul­ gustab ja toetab humanitaarabi andmist nii Ukrainas olevatele kas põlema üks punane tuluke inimestele kui naaberriikidesse ja vastavalt reeglitele tuli sõit ümberasunud pagulastele. pooleli jätta. Powerstage võidu KESKUSe kapitalikogumise eest saadud viis punkti on Oti ja ta kaardilugeja Martin Järveoja kogu tänavune MM-sarja saak.

Lootus 2019. aasta järel jälle maailmameistri troonile tõusta hakkab õige väikseks jääma.

Ehkki – ees on veel kümme ­rallit.

Eesti maratoonaritel Roman Fostil, Kaur Kivistikul ja Tiidrek Nurmel on auahne plaan pretendeerida tänavusel EMil võistkondlikule medalile, mis oleks Eesti kergejõustikus ainulaadne saavutus. Praegu treenib kolmik selleks Keenias.

Sotši vehklemise MK-etapilt ära tulnud epeenaised võistlesid sama sarja võistlusel Buda­ pestis, Katrina Lehis oli seal kolmas ja Kristina Kuusk 5.-8.

ENN HALLIK

teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

kampaania jääb hetkel tagaplaa­ nile. Esikohal on autokraatliku ja julma riigi ohvrite abista­ mine. Ukraina sündmused on samas suurendanud meie tahet lõpuni viia see oluline projekt.

KESKUS on suuresti austus­ avaldus inimestele, kes ohver­ dasid end Eesti iseseisvuse eest ja kohustus tulevaste põlvede ees, et tähistada ja edasi viia Eesti pärandit.

VEIKO PARMING, president, Estonian House in Toronto Limited HEILI TOOME, nõukogu esinaine, International Estonian Centre Inc. LIISA KÄÄRID, nõukogu esinaine, Estonian Arts Centre

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Erilised ja ainulaadsed Inglise keeles on tore termin ,,exceptionalism“. American exceptionalism tähendab veen­ dumust, et Ameerika on ainu­ laadne ja positiivne eksperi­ ment inimkonna ajaloos, mis võib olla eeskujuks teistele rahvastele.

Venemaa ajaloos lehvib min­ gi müstiline maailma päästmise missioon. Kahjuks on ,,pääst­ mine“ või ,,vabastamine“ olnud traagiline Venemaa naabritele ja ka Venemaale endale. Venelased on ajaloost õppinud, et Peeter Suur moderniseeris Venemaad ja raius akna Euroopasse.

Eestlased aga mäletavad suurt Peetrit kui jõhkardit, kes tappis 18. sajandi alguses enamiku Eestimaa elanikkonnast. Täna­ päeval püüab Putin matkida Peeter Suurt, lubades Venemaa jälle suureks teha.

Seekord on ,,päästmise’“ ob­ jekt Ukraina. Oma vastaste ala­ hindamine ja enda võimekuse ülehindamine on suurriikide needus. Vene-Jaapani sõjas saatis Venemaa oma laevastiku ­ Jaapanit karistama. Pikaajalist laevastiku reisi jälgis kogu maailm. Jaapan kasutas aega ­ varitsemisrünnaku kavandami­ seks ja uputas Vene laevastiku Tsushima merelahingus. Järgnes revolutsioon, mis veriselt maha suruti. Kuid uus ja hullem revo­ lutsioon lõi lõkkele tosin aastat hiljem.

Putini plaanis on Ukraina ,,vabastamine“ vaid esimene samm Euroopa saatuse ümber­ kujundamiseks Venemaa mustri järgi. Ukraina osutus hoopis tugevamaks vastaseks. Sellele ­ lisanduv NATO toetus ja sankt­ sioonid võivad vallandada Putinile saatusliku käärimise.

Katastroof on aja küsimus.

Selle tagajärjed on ennustama­ tud.

AGO AMBRE

Õige ja vale informatsioon tänases päevas Marcus Kolga loengust Toronto eesti täienduskoolile ja kogukonnale Teisipäeval, 8. märtsil kogune­ sid virtuaalkeskkonda T.E.S. Täienduskooli korraldatud loengut kuulama lisaks oma kooli vanemate klasside õpi­ lastele, õpetajatele, lastevane­ matele ka Hamiltoni eesti kooli õpe­ tajad ja kogukonna liikmed lapsevanema Marcus Kolga loengut informatsiooni edastamisest tänases ajas.

Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskooli lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp tutvus­ tas kuulajatele Marcus Kolgat, kes on rahvusvaheliste auhinda­ dega pärjatud dokumentalist, ajakirjanik, digikommunikat­ siooni strateeg ning juhtiv Kanada ekspert Venemaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa küsimus­ tes. Võib veel lisada, et Marcus Kolga on ka Toronto Eesti Täiendusgümnaasiumi lõpetanu ja Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler (2015).

Marcus Kolga mõtestas kuu­ lajaskonnale lahti valeinformat­ siooni edastamise võimalusi slaidide, videode ja ajakirjan­ ­ dusnäidete abil. Meedias võib esineda väärteavet tahtmatute vigadega, inimlike eksimustega

kuupäevades, statistikas, foto­ allkirjades või tõlgetes, nimede kirjapildis. Desinformatsioon on tõendatavalt väär, väljaõeldud või ekslik teave, mida luuakse tahtlikult mingi kasu ja propa­ ganda eesmärgil. Väärteave on töö- ja eraelu privaatse teabe tahtlik muutmine, avaldamine ja vastav kohaldamine. Nende definitsioonide läbimisel lii­ gutaksegi valelikkusest kahju tekitamise kavatsusteni.

Lektor Kolga tõi mitmeid poliitilisi näiteid eri maade ­valitsusesindajatest, valetõlgen­ duste ja valeinformatsiooni esit­ lustest meedias. Kuidas ennast kaitsta ja aru saada pakutavast valeinformatsioonist, soovitas Marcus Kolga lugeda veebilehte https://disinfowatch.org Tunnise loengu lõpus oli mit­ meid päevakohaseid küsimusi ja tänusõnu kuulajatelt ja keegi ei soovinud kiirustada ekraanilt lahkumisega. Täienduskooli õpi­ lased jätkasid oma virtuaal­ tundi õpetajate Kai Kiilaspea ja Emma Soolepa klassides.

Hamiltoni eesti kooli noored kohtuvad kaks korda pühapäe­ viti isiklikult koolimajja kohale tulles.

Viimaseks tegevuseks tuli „leave’“ aknale vajutada ja ekraanil sulgus koosolemise uks.

Valel on lühikesed jalad!

Tõde koorub ja aeg annab aru­ tust! Loengut kuulates EDA OJA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Vene maailmasõda Lauri Vahtre, ajaloolane, ERR Mis on see mõttekramp, mis võimaldab venelastel tungida sõjaväega Ukrainasse ja selle juures mõelda, et kõik on õige? Et kõik on õigustatud ja et nad üksnes kaitsevad ennast mingi välismaise agres­ sori eest?

Normaalselt mõtlevale ini­ mesele käiks selline loogika­ vabadus ilmselgelt üle jõu, kuid samal ajal tekitab nõutust tõsi­ asi, et sellise ,,loogikaga“ toime tulevad inimesed on paljudel juhtudel samuti justkui täiesti arukad ja normaalsed, vähemalt kõigis muudes küsimustes.

Järeldus: nende maailmapildi vundamendis, arutluskäigu eel­ duste hulgas, peab leiduma mingi kapitaalne absurdsus, loogikaviga või vale, millest võrsub kõik muu. Kaasa arva­ tud veendumus, et Ukrainas surma ja hävingu külvamine on ,,elude päästmine“ või et agres­ siivsus ülepea on kõigest enesekaitse.

Ma kindlasti ei leiuta mingit jalgratast, kui väidan, et see kapitaalne absurdsus kehastub ­ kontseptsioonis nimega Vene maailm (Russki mir). ,,Vene maailm“ kõlab sama lollakalt nagu ,,Läti gloobus“ ja on seda ka sisuliselt. Kui tegu oleks metafooriga, võiks sellest arugi saada – venelased kogu maailmas või midagi seesarnast –, kuid seda mõeldakse siiski üsna otseselt: Vene võimu all olev maailm (või osa maailmast).

Pole vaja lasta ennast tüssata kellegi Pjotr Akopovi armuli­ kust selgitusest, et Vene maailm piirdub Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Ei, see on täpselt nii suur osa maailmast, kui palju Venemaa jõuab parajasti oma kirsasaapa kanna alla suruda.

Kunagi jätkus jaksu valitseda ka Poolat ja Soomet ning siis olid needki osa ,,Vene maailmast“.

Samuti Alaska. Kui oleks jõudu, oleks kogu maailm Vene ­maailm.

Sellesse Vene maailma ei usu mitte ainult Vladimir Putin, vaid miljonid ja kümned mil­ jonid venelased. Nad arvavad tõsimeeli, et Ukraina on ,,nende oma“. Eesti muidugi ka, nagu võisime oma kõrvaga kuulda pronksiööl: ,,Eto vsjo naše!“ (,,See kõik on meie!“, toim.)

Kuldaväärt röögatus, mis ütleb rohkem kui riiulitäis raamatuid.

Venelasele ei valmista ras­ kust uskuda, et mingi maa on ,,nende oma“ sel lihtsal põh­ jusel, et mõni Vene armee­ geograaf kaardistas seda 18. sa­ jandil või et sinna mõne sõja käigus jõudis mõnesaja-mehe­ line Vene üksus. Või ehitas sinna keegi erak 15. sajandil õigeusu kabelikese. Kas sellel maal ka mingi rahvas elab või kas sel rahval ka mingi arvamus on, see ,,Vene maailma“ uskuvat vene­ last ei huvita. Eto vsjo prosto naše, põline Vene maa.

On vene rahvas (natsija) ja on teised rahvad (narodõ, nat­ sionalnosti, aborigenõ, jm), kes muidugi vene rahva väärilised ei ole. Nemad ei tee ajalugu, ajalugu tehakse nendega.

Stiilipuhas, klassikaline koloni­ saatorlik mõtteviis. Maa on selle oma, kes esimesena pärale jõuab ja toki maasse torkab.

Ukrainlastega on siiski pisut teine lugu. Ukrainlased olid siiani justkui osa natsija’st. ­ Selline veidi kohtlane osa küll – sest räägib vene keelt valesti –, aga ikkagi oma. Naša. Juba iida­ mast-aadamast, vürst Igori päevist saadik.

Ametlik teooria pajatab, et muiste olla olnud vanavene rah­ vas, mis jagunes hiljem suur­ venelasteks, väikevenelasteks ja valgevenelasteks ning veel mõnesugusteks venelasteks.

Paraku on vanavene rahva olemasolu väheusutav. IdaEuroopa lauskmaal seitsmen­ dal-kaheksandal ­ sajandil kiirelt laiali valgunud röövmajandusli­ kud (alepõllundus) slaavlased koosnesid õige mitmest hõi­ must; osa hõime koondusid hil­ jem ukrainlasteks, osa val­ gevenelasteks, osa vene­ lasteks.

Nii et tegemist on siiski algus­ est peale eri rahvastega, mitte mingite veidra kõnepruugi

Kanada nädal võitluses COVID-19ga 11. märtsil saab kaks aastat päevast, kui Maailma Tervise­ organisatsioon (WHO) dekla­ reeris COVID-19 globaalse pandeemia. Sel päeval mäles­ tatakse viiruse tõttu lahku­ nuid.

• Kanadas langevad tõsiste vii­ rusjuhtude arvud ning tegel­ dakse COVID-19 piirangute eemaldamisega, k.a. vaktsiini­ tõendi küsimisest loobumine.

Lähinädalail loobutakse mas­ kikandmise kohustusest ena­ mikes kohtades. Eksperdid on väljendanud erinevaid hinnan­ guid maskikohustusest loobu­ mise ajastuse osas.

• Kanada kõrgeim terviseamet­

nik dr. Theresa Tam ütles, et piirangute eemaldumisega seo­ ses peaksid inimesed võtma rohkem isiklikku vastutust, kui pöörduvad taas sotsiaalsete jm. tegevuste juurde. Individu­ aalseid riske (vanus, tervis jm.) hinnates tuleks vaadelda koha­ likku epidemioloogilist pilti, mis on dr. Tami sõnul sama ru­ tiinne kui näiteks ilmateadete jälgimine. Reisimiselgi tuleks võtta arvesse just isiklikke riski­ hinnanguid.

• Ontario kõrgeima tervise­ ametniku dr. Kieran Moore’i teatel lõpeb 21. märtsist pro­ vintsis maskikandmise kohustus enamuses kohtades, ka koo­ li­ des. Erandiks näit. tervishoid,

omandanud venelastega. Vene­ lastel pole mingit alust pidada Ukrainat enda omaks.

Ajaloolise õigustuse sellele ,,omamisele“ leiavad venelased hetman Bogdan Hmelnitski pärandist. See oli 17. sajandil, kui Ukraina kuulus PoolaLeedu liitriigi koosseisu. Poola alam Bogdan läks isandatega tülli ja otsis abi Venemaalt.

Sellest vormiti legend ,,igaves­ ti“ Venemaaga käsikäes käivast (loe: Venemaale kuuluvast) Ukrainast. 1970. aastatel kom­ menteeris üks ukrainlane Hmelnitski ratsakujule osutades seda episoodi sõnadega: ,,Küll keetis taat pudru kokku.“ Millal või kus Vene maailm õieti eksisteeris, pole selge.

Tsaaririik? NSV Liit? Minevik on see nii või teisiti. Eelmai­ni­ tud Pjotr Akopovi unistus Vene maailma taastamisest on sama aegunud kui katsed taastada Rooma impeerium. Isegi Benito Mussolini ei olnud nii ogar, et hakata ,,tagasi“ nõudma näiteks Prantsusmaad, aga Ukrainat ründav Putin on.

Kuid nagu öeldud, sellest ei piisa, kui puust ette teha ja isegi punaseks värvida, et Ukraina ei kuulu Venemaale. Ukraina on üks maa, aga Venemaale ja venelastele tuleks selgeks teha, et üleüldse ükski maa ei ,,kuu­ lu“ neile. Vähemalt senikaua, kuni selle maa igipõline rahvas ise kuuluda ei taha. Öeldu kõlab kuidagi triviaal­ selt, enesestmõistetavalt. Kuid üksnes meile. Nii nagu venela­ sed ei suuda maailma näha meie silmadega, nii ei suuda meie näha maailma venelaste silmadega. Mis on meile ab­ surdne, on neile loomulik.

Veendumus, et mingi osa teiste rahvastega asustatud maailmast lausa kuulubki Venemaale, on nii sügav ja nii juurdunud, et moodustab osa vene identi­ tee­ dist. Nagu ütles Vassili Kljutševski: ,,Venelased on ­koloniseeriv rahvas.“ Kes suudaks suurrahvale aru pähe panna? Võib-olla ukrain­ lased. Võib-olla venelased isegi aimavad, mille peale sõda käib.

Või mis aimavad, nad teavad seda. hooldekodud, ühistransport jm.

Dr. Moore rõhutas, et siis tuleb maski kandmisel lähtuda ­ individuaalsetest riskidest ja olukordadest. Riskid pole kadunud – viirus nakatab ­ endiselt ning maskid aitavad ­ kaitsta ennast ja teisi.

Ta palus kaaskodanike res­ pekteerivat suhtumist neisse, kes soovivad jätkata maski kandmist avalikes kohtades.

Ontarios on viimasel nädalal uusi nakatumisi olnud (limitee­ ritud testimisel): neljap., 3. märtsil 2262, reedel 2085, laup.

1930, pühap. 1787, esmasp.

1074, teisip. 1208, kolmap.

1947. Haiglaravil oli sel päeval 751 patsienti (nädal varem 847), neist intensiivravil 241 (nädal varem 273).

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

6

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Muusikaga Ukraina kaitseks Sini-kollane Tallinn Tallinnas, nagu ka mujal, on hetkel õhus palju ärevust.

Päev algab ja lõppeb uudiste lugemisega. Televisioonis on kavas ka Ukraina-teemalised erisaated. Osa inimesi on tunnistanud, et nad loevad ­ uudiseid isegi öösel – ärevus ei lase magada. Kõige hullem ongi vast see teadmine, et kuigi sai mitmele poole raha annetatud ja meeleavaldus(t) el osaletud, on sellest siiski vähe abi. Mida veel saaks Ukraina heaks teha?

Pärast sõja algust on ka Tallinnas järjest rohkem näha sinikollast värvikombinatsiooni.

Paljud avalikud asutused on oma hoonete fassaadivalgustuse või valgusreklaamid teinud just seda värvi. Kesklinnas jäävad kohe silma välisministeerium ja teater Estonia. Paljudel majadel lehvivad Ukraina lipud ja rah­ vusvärvidega lindid. Kas see kõik sõda mõjutab, on küsitav, aga hingele pakub see natukene

lohutust. Ja äratab inimestes lootust.

Muusikaga sõja vastu Rahvusooper Estonia oli esi­ meste seas, et korraldada 5. märtsil Ukraina toetuseks kont­ sert. See kanti üle ka televisioo­ nis. Lava kaunistasid Ukraina päevalilled ja sinine taevas, kus tasakesi liikuvad valged pilved nagu rahutuvid. Musitseerisid Estonia teatri orkester, koor ja solistid. Kõlasid tuntud ja ar­ mastatud ooperiviisid. Ukraina helilooja Myroslav Skoryki „Meloodiaga“ esines ukrainlan­ na Elena Bražnik. Pärast tema etteastet tõusis rahvas saalis püsti ja aplaus ei tahtnud kuida­ gi vaibuda.

Heategevusliku kontserdiga koguti 143 000 eurot Ukraina toetuseks.

Samal päeval kogunesid tart­ lased Raekoja platsile, et koos sõja vastu laulda. Ühislaul­ mi­ sele tuli üle 300 koorilaulja, pealtvaatajadki laulsid kaasa

Nr. 10

tuttavaid ja armsaid Eesti isa­ maalisi laule ning kogusid annetusi. Ka Pärnus tulid ­ inimesed linna keskväljakule kontserdile meelt avaldama.

Pühapäeval oli toetuskontsert Teatri- ja muusikaakadeemia saalis. Eesti Kontsert teeb oma heategevusürituse Estonia kont­ serdisaalis järgmisel nädala­ lõpul.

Rahu on habras privileeg Poodide riiulitelt on kadunud Venemaa ja Valgevene kaubad.

Linnad on Ukraina värvides, üha rohkem riike maailmas seab Venemaale piiranguid. Kahjuks paljud Eestimaa venelased usu­ vad veel nüüdki valeinfot ja keelduvad tunnistamast, et Putin on sõjakurjategija. Ka allakirju­ tanu on kuulnud pealt juhuslikke vestlusi, kus eestlasi süüdis­ ta­ takse fašistide kaitsmises ja Lääne propaganda uskumises, ähvardatakse isegi Siberiga.

Haridusministeerium saatis eel­ mise nädala lõpus kõigile koolidele juhise, kuidas õpilas­ tega sõjast ja Ukraina ajaloost rääkida. Tuleb olla tasakaalukas ja hoiduda provokatsioonidest.

Ja loota, et hullemat ei tule.

Rahu on privileeg, ja väga hab­ ras. Tekst ja fotod LEA KREININ

Arvo Pärt Ukraina inimestele: meile on jäänud vaid klomp kurgus, pisarad ja palved Arvo Pärdi keskuse Facebooki lehel avaldati helilooja sõnum Ukraina inimestele. ,,Kallid Ukraina sõbrad, kallid kolleegid, kallid, kes te kõik praegu elu hinnaga võitlete oma kodu eest! Me kummar­ dame teie vapruse ees, millel on meeletu kannatuse hind,“ seisab postituses. ,,Oleme teiega koos nii palju, kui saame. Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks,“ märgib ta. ,,Andke meile andeks, et me ei suutnud teid kaitsta meie ajal kujuteldamatu katastroofi eest.

Elagu Ukraina! Слава Україні!“ Postitus on lisaks ka inglise, ukraina ja vene keeles. (D/EE)

Arne Roosman tähistab juubelit näitusega

membrance Day ja Kanada päev.

Näitus, mille sponsoriteks on Serena Rykert ja Joyce Dale on avatud Wildewood galeriis Maynoothi (ONT) kesklinnas 9. märtsil oma 90. a juubelit jääb avatuks aprilli lõpuni.

Covidi-piirangutega pühitsenud kunstnik Arne Seoses Roosman on jätkuvalt ak­ ­ soovitatakse ette registreerida tiivne. Juubelisünnipäevaks sobiva aja kinnipanekuks: on avatud näitus ,,When ­wildewood.madawaska@gmail.

Horse Makes Sense: A Celeb­ com ration“. Näituse pealkiri on Juuresolev pilt kunstnikust inspireeritud kunstniku hilisa­ on võetud Toronto kesklinnas ja töödest – kahest hobusest, Tartu College’i Bloori tänava nimedega Trooper ja Fillie poolsel küljel, mida kaunistab ning nende suhes­ tumisest 2016.a juulis avatud Arne tähtpähevadega aasta jooksul Roosmani seinamaal, inspireeri­ – valentinipäev, jõulud, Re­ ­ tud Eesti teemadest.

Armastatud luuletaja LEELO TUNGAL, kes esines mõned aastas tagasi Torontos ning kelle autobio­ graafilise raamatu ,,Seltsimees laps“ järgi valminud samanimelist filmi on siinsed huvilised saanud näha, kirjutas Ukraina sõjast inspireeritud luuletuse, mis ilmus esmalt tema FB lehel. Leelo Tungal oli lahkelt nõus oma luuletuse avaldamisega Eesti Elus. Suur aitäh talle!

Miski ei kao ega teki, vaid muudab kuju ja olekut.

Ka kurjus ei kao ega teki ega kuuluta enda taastulekut. Äkki ta lihtsalt on kohal nii relva kui sõnaga – kõigega.

Laiutab maailma kohal ja õiendab arveid õigega.

Võõrast maad endale võtta jälle võib raua ja tulega.

Alandlik hõimlane tõttab õigustust leidma veel sulega.

Niiviisi – kildhaaval, tükati maailma haaravad alatud.

Ajakell tagasi lükati, ajaloost tõde on salatud.

Kutsuda kurjusejõugud võivad end teistmoodi nimega – ahnet ja alatut tõugu ära neis tunda võib pime ka. Õhk karjub süütute verest – võimsad on vait nagu tunagi.

Siitsamast, meiegi perest paljusid vaenati kunagi…

Peagi ehk raudteejaamas ootel on küüditusvaguneid…

Tapja on mundrile saamas uusi ja säravaid paguneid. Ärevalt arvuti avad – lootus ei taha veel kustuda…

Seda, et peagi on kevad, isegi raske on uskuda.

Ometi lippu kord heiskab sinilill hommikul sumedal!

Sina ju tead, kus ta peita juuri võib praegu veel lume all…

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1095 1

2

3

4

5

12

6

7

13

15

16

22

23

30

31 34

39

11

27

28

29

46

47

32 35

36 38

10

20

26

33

9

24

25

37

40

41

42

43

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Pesemisvahend 5. Edev.

8. Suurim imetaja.

12. Türgi ohvitseri tiitel.

13. Karel Čapeki 1920. a avaldatud ulmenäidend.

14. Talent.

15. Eesti linn Peipsi ääres.

17. Pärn (murdek.).

18. Vana naine.

19. Jäämere-äärse rahva nimetus.

21. Makaronitoitude üldnimetus.

24. Eesti naiskirjanik (1860–1927).

25. (P)_____, haiglaruum.

26. Teat. keelpillid.

30. Tamm, pais (ingl.k.).

31. Pehme karvase pinnaga riie.

32. ______ri, järv Lapimaal.

33. Kirjastus Eestis, mis kirjastab sõja­ ajaloolisi raamatuid.

35. Koduloom.

36. Natsionaalsotsialist.

37. Teadmistekontroll.

38. Kangelane.

41. Volga lisajõgi.

44

45

42. Naisenimi.

43. Mereväe taktikaline üksus.

48. V_____, üks norra jumalate hõim.

49. Vanus.

50. Laisk, rumal, oskamatu, saamatu isik.

51. Igihaljas taim KaguAasias, Vaikse ookeani saartel, Austraalias.

52. Digital Theater Systems.

53. Nõu.

ALLA:

1. Sik-_____.

2. Eitamist väljendav sidesõna.

3. Iial, mitte kunagi.

4. Kunstniku värvi­ segamislaud.

5. Doktor, meedik.

6. _____s, Eesti rahvakirjanik, ,,Kevade“ autor.

7. Teat. vaimulik.

8. Sõidu- ja veovahend.

9. ______s, teat. maitsetaim.

10. V_____, kõige vanem.

11. USA hilisõhtuse

Naljanurk Uusrikas püüab kuld­ kalakese, kes ütleb: ,,Püüdsid mind kinni, nüüd tuleb kolm soovi täi­ ta.“ ,,On ikka ajad,“ ohkab uusrikas, ,,nüüd juba kalad ka; aga olgu – mida sa soovid?“

jutusaate end. juhi nimi.

16. Vorm sõnast ,,aed“.

20. Sülitas (ingl.k.).

21. Lahtisel tulel kasutatav kumera põhjaga keedunõu.

22. Madalamal teenistuskohal olev; alluv.

23. Astumine, ast.

24. Tajus, tunnetas ette.

26. Teat. kiirsõidupaate.

27. Teat. teravili.

28. Naisenimi.

29. Väärikas, soliidne naine.

31. ______la, mõõteastmik.

34. Riik Euroopas.

35. Mõõteastmik.

37. Eesti Kunstiakadeemia.

38. _____d, seisma (ingl.k.).

39. ,,Kalevalast“ tuntud naisenimi.

40. Sama, mis 17. par.

41. Nõeljas puuleht.

44. Seersant (ingl.k. lüh.).

45. Härra (hisp. k.).

46. (Väe)teenistusest lahkunud.

47. Meremeeste vägijook (ingl.k.).

ONTARIO. Provintsi tervis­ hoiuminister Christine Elliott, üks kõrgema profiiliga minis­ t­ reid Doug Fordi kabinetis, tea­ tas reedel, et ei kandideeri enam juunis toimuvatel provintsivali­ mistel. Elliott (NewmarketAurora konservatiivne provintsi­ parlamendi liige) on teeninud terviseministri positsioonil ala­ tes 2018. aastast; avalikus teenistuses on ta olnud kokku 16 aastat. Oma avalduses aval­ das Elliott tänu tervishoiutööta­ jatele, samuti tänas peaminister Fordi tugeva juhtimise eest ­kriisi ajal. Elliott ütles, et jätkab ministri rollis kevadeni. Suurt tänu tema panuse eest Ontario provintsile avaldas Doug Ford.

12. Alla, 13. RUR, 14. Olga, 15. Ma­­ laaria, 17. Riit, 18. Aseri, 19. Skoo(r), 21. Rivi, 23. Soobel, 27. Nah(k), 29.

Asi, 31. Onuke, 32. Alek, 34. Ais, 36.

Alke(emia), 37. Elias (Lönnrot), 39.

LEP, 41. Gem, 42. Lennuk, 44. Lima, 46. Kuur, 48. Liars, 51. Suva, 54.

Polaaröö, 56. Aria, 57. EOK, 58.

Migr(ant), 59. Inin, 60. ELA, 61. (Sod) iaak.

Alla: 1. Sama, 2. Elas, 3. Ellerhein, 4. Naari(ts), 5. Orr, 6. Suis(ed), 7.

Traks, 8. Koroona, 9. Õli, 10. (P)igi, 11. Vat(s), 16. Aiva, 20. Ooo, 22. Isa, 24. Bulgaaria, 25. Ekke (Moor), 26.

Leem, 27. Nael, 28. Alle, 30. Iil, 33.

Kankaan, 35. Sel, 38. Suu, 40. Pila, 43. Kupee, 45. Miami, 47. Rool, 49.

Röga, 50. Sörk, 51. Sai, 52. Urn, 53.

VII, 55. LKA.

Nädala retsept

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. ,,Welcome back Toronto“ – selline oli linnapea John Tory sõnum reede hom­ mikul, kui ta teatas paljude suurürituste, mis pandeemia tõttu vahepealsel ajal ära jäänud või toimunud virtuaalselt, taga­ situlekust sel aastal. Üritused saavad alguse St. Patrick’s Day paraadiga 20. märtsil; edasi on toimumas Doors Open Toronto, Pride paraad, Jazzfestival, Caribbean karneval, Taste of The Danforth, Rahvusvaheline Filmifestival jmt. (Lüh. CP24)

T

(Lüh. CTVNews)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

KARLA KALENDRISABA

Veik nuus

Paremale: 1. Seen, 5. Ost, 8. Kõiv,

17 19

S

Ristsõna nr. 1094 LAHENDUS

14

18 21

8

I

7

Roasted Beet, Arugula and Winter Salad Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 1 hour Serves: 6 Ingredients: 3 large (or 6 small) beets, scrubbed and cut into wedges 1 large red onion, peeled and cut into wedges 2 tbsp olive oil 1/2 tsp sea salt 1/2 freshly cracked black pepper 1 150 g wheel garlic Gournay cheese (such as Boursin) 1-2 tbsp cold water 3 cups baby arugula 1 cup roasted walnut halves extra olive oil Preheat oven to 400F. Line large baking sheet with parch­ ment paper. Drizzle beets and onions with oil; sprinkle with salt and pepper. Arrange into single layer. Bake until beets are caramelized and tender, about 30-40 minutes.

In bowl, whisk cheese and water (1 tbsp at a time) until smooth and creamy.

Plating: On platter (or indi­ vidual plates) slather cheese mixture almost to edges, top with beets, onions, arugula and walnuts. Drizzle with extra ­olive oil.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Kassa näed, kuda mõni suur tarkus on laulusalmi sisse nõn­ na kavalaste ära peidetud, et inime muutkui lõõritab ega saa arugi, et see, mis ta välja ütleb, on tegelikult pahupidi pööratud uudis ehk veik nuus, nigu nüitsel ajal üteldasse.

Ei tea, kas meite kirjaneitsi Koidula ise kah aru sai, misukese tarksõna ta välja ütles. Rahvas, kes seda laulab, vist küll ei saand. Mina kah ei saand enne, kui nõnna äbari­ kuks jäin, et peale mõtlemise enam millegagi toime ei tule.

Jutt on sellest luuletusest, mida luges Kunileid, kuni leidis viisiotsa, millega salmid kokku köita ja lauluks sidu­ da. Ma mõtlen seda, kus viimase rea pääl kästasse kindlalt käia ja õigust nõuda, sest aeg annab arutust. Rahvas laulab seda nisukese oo ja innuga, nagu see oleks miski lubadus vai tõutus. Tegelikult on see oopis oiatus. Arutus tähendab ju aru puudumist. Vaadake seda praegast Vene keisrit. See käib väga kindlalt ja muutkui nõuab oma venelase õigust, et Ukraina on tema oma. Ja aeg on talle ikke kõvaste aru­ tust and, viimase aruraasu on peast minema pühkind. Terve maailm teab, et see on veik nuus, aga tema ei tea. Ütle veel, et aru tuleb aastatega!

No aga tõele au andes peab tunnistama, et muist meie oma inimesi on ka vähekese opakaks läind ja ajavad aru­ lagedat juttu. Üks inime kõlistas mulle iljuti ja ajas mul peris südame täis. See oli üks nisuke tegelane, kellest ma ei uskund, et ta enam eluski on. Aga tuli välja, et on ja oskab nõelata nigu rästik. Ütles toru sisse ilma pikema sissejuha­ tuseta, et sina, Karla, võiksid oma järeltulijaid paremini kasvatada. Enne, kui ma oleks jõud küsida, et mis neil siis viga on, pahvatas ta välja, et ära sa akka salgama, kõik tea­ vad, misukest lurjust sinu lapselaps teenib. No kuramus, see pold kellegi jutt, mul läks ari juba kergelt turri. Tuli välja, et tema oli hinternetist leid nisukese uudise, et Vene keisri staabiülem on Karla pojapoeg.

No see nuus on küll nii veik kui ültse veik olla saab. See kõlistaja ei tead, et mina ei ole ainus Karla siin ilmas.

Hinterneti jutt oli sellest Karlast, kes ulk aastaid punast Eesti vabariiki valitses ja kellele Talinasse katedraal ehitati.

Selle ehitamise aegu ei tuld kellelgi mind meelde. Keski ei kõlistand, et lähme koos sinna palvetama, et mina loen sakramenti ja sina ütled aamen. No ma ikke lugesin sellele kõlistajale kah korraliku epistli ära, aga seda ma teile siin kordama ei akka, miski süntsuse tunne peab ikke igal inimesel olema.

Aga selle sõdijale keisrile tuleks küll anda korralik an­ nus seda rohtu, mis ta teistele välja kirjutab. Kui Eestimaa punaste Vene keisrite alla kannatas, siis pitsitati eesti talu­ meest, kes ei taht koloosi minna. Panti nii kõvad normid pääle, et kudagi täita ei saand. Kas sul majapidamises ültse liha vai piima oli, punasele kroonule pidid ikke anda, võta kust tahad. Ühel päeval tiritasse see praegune keiser, üks­ kõik mis värvi ta on, kohtu ette ja seal peab ta oma tegu­ dest aru andma. Igaüks teab, et tal seda ei ole, aga andma peab. Kui ei anna, siis antasse talle endale nii et aitab.

KARGU KARLA

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on avatud teisi­päeviti kell 12-3 ja neljapäeviti kell 11-1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud! Õnnepalu, Tõnu. Lõpma­tus.

Esimene kevad. EKSA, 2019

Sellel maratonil po­­­­le finišijoont. Jook­sed, kuni kukud. Muidu on maraton nagu maraton ikka.

Oma tõusude ja mõõnadega.

Väsimusega ja ­tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel ­ jooksmisel üldse on?

Kuhu see viib? Eikuhugi!

Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõu­puhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõpmatusse. Finišil polegi enam tähtsust. Ta tuleb: omal ajal. See tähendab: sinu ajal. Su aeg saab kirja. Millal ja milline: oled unustanud selle üle muretsemast.

Loorits, Oskar. Meie, eestlased. Ilmamaa, 2020

Oskar Loorits (1900– 1961) kuulus eesti rahvateadlaste avarai­ mas mõttes hiilga­ vasse plejaadi (Gustav Ränk, Eerik Laid, Ivar Paulson, ka Ilmar Talve), kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 1939–1944, kuid kelle saatus pillutas halastamatult laia maa­ ilma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku ,,Meie, eestla­sed“ esimene osa ,,Maagilisest mõtteviisist“ koondab peamiselt Eestis ilmu­ nud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring ,,Meie, pagulased“ vahendab aastail 1946–1957 pa­ guluses valminut-ilmunut eest­ luse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.

8

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

Speech of Estonian Ambassador, Toomas Lukk, at Ottawa rally English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Profiles of courage and resilience versus victims of lies and repression The contrast is starkly visible between Ukrainians fiercely resisting the Russian on­ slaught and Russians being overwhelmed by the Krem­ lin’s domestic disinformation assault aimed at his own ­people.

While Ukrainians witness and stand up to the brutality of Russia’s still inept military, Russians to a large extent are swallowing Putin’s claim to be protecting Russia against Ukrainian fascism and its future threat as a nuclear power.

What???

A sizable part of the Russian population who have seen videos of the devastation in ­ Ukraine believe that Western broadcasts are a hoax, that Ukrainians themselves have caused the destruction. Now practically all access to this has been blocked. Even using words such as “war” instead of the official term “special military ­ operation” is illegal. Orwellian “newspeak” has become Putin’s mandatory language. Deviating from this could cost 15 years imprisonment.

Although thousands have been arrested for protesting the war, it’s difficult to measure the level of support for Putin’s war.

Kremlin-backed pollsters have placed public approval of Putin at 70%. But the society is di­ vided and disoriented. However, according to the Levada Centre, before the attack, only 4% of respondents to a survey said Russian leadership was respon­ sible for any military confronta­ tion.

Even though the invasion and annexation of Crimea hap­ pened eight years ago and the current attack against Ukraine is on a different scale, the Russian people’s reaction in 2014 is something that may be imbued within their culture, their strange understanding of nationalism, of Russia as a ­ dominant world power justi­ fiably wielding its might – con­ cepts that have been fed by the Kremlin for generations. Not surprisingly, Putin’s popularity then soared to over 80%. The Russians whole-heartedly ap­ plauded an illegal and also ­brutal action condemned by the West. Is it the thought of dead young conscripts sent home for burial (the Kremlin falsifies

Russian losses) or sincere support for Ukrainians being ­ slaughtered that drives fearless Russians to the streets in ­protest?

(As of this writing, a private report from Estonia states that Russian casualties are not being sent home for burial for fear of heightening anti-war feelings and thus boosting street protests and open petitions. Putin des­ perately needs to keep the pub­ lic in the dark as to the lack of success so far.)

Some Russian academics insist that political polls under ­ authoritarian government are ­biased toward government deci­ sions. It was a natural fear of punishment for giving a wrong answer and this fear has likely deepened during Putin’s harsh rule.

It’s fear and corruption that Putin wields as he keeps a stranglehold on Russians. Putin has systematically falsified and vaguely formulated the aims and tactics of the invasion.

Some observers in Russia are convinced that the people’s state of mind has been ruined

by Putin’s relentless campaign to stamp out any signs of a ­liberal democracy.

It may not be too far-fetched to find a reason why refugees from Odessa and Kharkiv, mainly Russian-speaking cities, are heading west and not east to their land of heritage. They have not been totally indoctri­ nated with Putin’s systematic false messaging, aimed for years their way. Being in Ukraine, their access to Western news and comment has not been blocked as it has been in Russia.

(As of this writing, a private report from Estonia states that the bodies of fallen Russian ­soldiers are not being returned to Russia, obviously to keep the public in the dark about the number of casualties.)

An enormous shift in the mindset of Russians is needed to change course. In West Germany, it was nourished, even enforced by the occupiers – Britain, the USA and France.

But Russia will not have any occupiers.

An aside: Will the heart­rending images of innocent Ukrainians being slaughtered have any effect on the mindset

What we are doing here today is important. Today’s rally builds a link to many similar rallies carried out in the cities around the world. Including my own capital Tallinn, where 30 000 people gathered to express their support. As President Zelensky acknowl­ edged, “every support is important.”

As an Ambassador, I would like to convey to you my coun­ try’s unequivocal and un­ wavering support of Ukraine.

Estonia’s support is ironclad, firm and sustainable. It is also broad … and expressed in poli­ tical, economic, humanitarian and military terms.

My government and my fel­ low Estonians have contributed in all these ways. The whole country stands united in sup­ porting Ukraine, supporting its men and women on the battle­ field, supporting those who chose to stay in Ukraine or who cannot leave, and supporting the women and children who seek refuge in Estonia.

AND I want to say it loud and clear – those people who choose to seek refuge in Estonia – WE WILL take good care of you!

However, I am standing here in front of you also as a man, as a human being. My wife and me. We stand here because it is our choice. It is our choice to support peace, to express soli­ darity and to stand for freedom.

It is our choice, borne of our

conscience, to stand up against tyranny and against the Kremlin’s “choice of war”.

During these dark times, our choices are ­limited – it can only be right or wrong. There is no space for gray areas.

Today we are all here as Ukrainians in our hearts and thoughts – we stand for Ukraine here or at home. No matter where. We are Ukrai­ nians as long as it takes to stop injustice.

There is somebody on this Earth – in the Kremlin – who has dared to take the decision of which country has a right to exist into his own hands.

Ukrainians have defied this explicitly – fighting Russian ­ invaders, and defending their ­ freedom and sovereignty.

The global stance regarding

of a substantial part of the U.S. public? A recent statement of a Republican candidate for the Senate, J.D. Vance, was posted on-line in Breitbart, a regular source for EKRE’s Uued Uudised: “I gotta be honest with you, I don’t really care what happens to Ukraine one way or another.” Years before, Newt Gingrich, former Speaker of the House and an avid Trump acolyte, dismissed the importance of the Baltic States as being just the “back yard” of St. Petersburg. Mr. Trump’s Western-unity-destroying, iso­ lationist policies have clearly yielded results.

In distinct divergence of the atmosphere dominating Russia, the war has brought out the best of human nature in Ukraine.

Ukrainians have demonstrated valiantly that truth, dignity and courage matter. Ukrainians will not bow down to a brutal ­regime even when the reality is unyieldingly bleak.

We have witnessed unarmed people trying to block Russians on the road to Europe’s largest nuclear reactor. We have ad­ mired elderly civilians arming themselves with AK 47s to fend off overwhelmingly superior firepower. We have heard Ukrainians ­answer Russian agi­ tators with expletives. We have fought back tears learning of

schools being bombed and chil­ dren targeted. We have listened to the anguish of young moth­ ers leaving their husbands, per­ haps forever, to escape to the West. We are all familiar with the stand President Volodymyr Zelensky and Ukrainians have made not to give in. We admire their hope and defiance despite a devas­tating fate that currently faces them. Compared to them we seem paralyzed by our soul­wrenching helplessness.

Western countries are willing to pay the price for a cause that we support, but only to a cer­ tain point. We are not ready to absorb the high cost of gaso­ line, oil, gas. Western imports (Canada and the USA finally announced embargoes of Russian energy imports) pay for Putin’s war machine. Ukrai­ nians killed battling ruthless ag­ gression pay the price for free­ dom.

From Ukraine we are wit­ nessing an idea that to some may seem archaic – that fight­ ing a righteous fight, in face of overwhelming odds, is virtuous and dignified. Their innate dignity is something we can ­ honour and from which we can learn. They know something ­exists which is more important than fear.

Slava Ukrayini! Heroyam Slava!

LAAS LEIVAT

Photo: ©Ülle Baum

the Russian invasion was clearly demonstrated when United Nation member states cast their votes on the resolution regarding “Russian aggression ­ against Ukraine”. One hundred and forty one (141) countries voted in favor of the resolution and condemned Russian aggres­ sion. Thus, the international community’s message is crys­ tal clear – Russia, get out of Ukraine!

And this is also our call here today.

Dark times need leadership.

Since the beginning of Russian aggression against Ukraine, we have seen how Ukrainian soldiers fighting for freedom ­ trust their generals, who have become their role models.

The world has also seen how the President has grown into a true leader of his Nation. A Man, who is cherished by the whole world. I speak of Presi­ dent Zelensky.

His video message, some days ago, saying “Good morn­ ing my fellow Ukrainians … I am here with you …” is ­infinitely more powerful than Putin’s shallow attempt to sum­ mon the Russian people behind his goal of “demilitarization and denazification”. Putin fails big time as a president and as a leader.

He is neither of those things.

As he has said himself: “Once KGB, always KGB”.

I have been in diplomacy for many years, met diplomats around the world, including Russian diplomats. Many of them have family relations in Ukraine. I am confident that not all of them accept Russia’s ­invasion in their hearts.

In Russian, there is a word “sovest” – conscience (in English). Here is my call to Russian diplomats: find your conscience! Say “No to aggres­ sion”, say “No to war” and say “No to killing”.

A few days ago, I called my friend in Ukraine. Given the circumstances, we had a short conversation. At the end he said, we (Ukraine) will win this war and agreed to meet in Kiev, in a sovereign Ukraine. I very much look forward to that day.

(Continued on page 11)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

9

Baltic warnings about Russia must be heeded now more than ever able to do so with relative ­impunity.

Mr. Putin faced no conse­ Millions of Estonians, Lat­ quences for his 2008 Olympics vians and Lithuanians around invasion of Abkhazia and South the world and in Canada have Ossetia in Georgia; Western watched in horror as Russian condemnation of the invasion tanks roll into Ukrainian was swift, but failed to motivate towns and cities, as missiles the Russian President to return and artillery slam into schools any of the territories he occu­ and apartment blocks. While pied.

NATO’s presence is reassur­ In 2014, Mr. Putin invaded ing, the Baltic states – all Crimea and eastern Ukraine, three of whom joined NATO again without suffering mean­ and the European Union in ingful consequences in the 2004 – have always known ­ aftermath. Even after Russian that the threat of renewed surface-to-air missiles brought Russian aggression has never down a civilian Malaysian air­ been far away. liner over Donbas, the Western Until last week, warnings by world failed to introduce any the Baltic states and Ukraine significant costs to deter Mr. about the threat posed by Putin’s future aggression.

Vladimir Putin’s regime have Western democracies have been been, for the most part, ignored under attack by Russian dis­

by Canada and our Western information and influence ­allies. ­operations ever since.

Despite multiple foreign con­ Throughout Mr. Putin’s rule, flicts and his efforts to desta­ Estonians, Latvians and Lithua­ bilize Western democracies, nians have calmly taken their Canadians largely believed until own measures to address last week that Mr. Putin was a Russia’s expanding aggression. leader concerned by his reputa­ They have actively supported tion, and respectful of the rule exiled Russian pro-democracy of law. Every time Mr. Putin and human-rights activists. ­invaded a neighbouring country, Lithuania’s capital has become assassinated his critics or vio­ the seat for Svetlana Tikha­ lently repressed his own people, novskaya’s exiled Belarusian we thought he could be shamed government. In 2016, the into changing his behaviour by Baltics successfully advocated expressing our concerns and for the implementation of En­ ­issuing toothless condemnations. hanced Forward Presence (EFP) How very wrong we have missions in each of the Baltic been. Our failure to respect the countries and Poland, to bolster warnings of our allies on the the presence of NATO in the North Atlantic Treaty Orga­ ­region. nization’s eastern flank, and our Over this past week, the im­ belief that rhetoric and diplo­ portance of those missions in macy would deter Mr. Putin, deterring Russian aggression have enabled the barbaric against NATO has been signifi­ invasion we are witnessing in cantly underscored. Without ­ Ukraine today. them, Mr. Putin may have Whenever the Baltic states or ­targeted one or all of the Baltic Ukraine raised concerns about states. Canada’s leadership of Russia’s growing aggression NATO’s Latvian mission has over the past decade, many in been embraced and acknowl­ the West simply dismissed them edged by all three Baltic as being “Russophobic.” Their govern­ments. concerns were chalked up to The psychological reassur­ historical traumas, rather than ance that these missions offer is the experiences these countries just as significant as the mili­ have had to endure over the tary deterrence they provide. past century. But for the Baltic But this may no longer be states, the present threat of enough to deter Mr. Putin.

Russian aggression has loomed After this week, we cannot large since Mr. Putin took office rule out the possibility that in 2000.

Russia may test NATO’s resolve In 2007, the Russian embas­ in the Baltics in the coming sy in Estonia provoked civil months. As such, Canada and unrest after the Estonian NATO must establish perma­ ­ ­government relocated an offen­ nent bases in each of the Baltic sive Soviet war memorial from states, so long as Mr. Putin is in the centre of the capital, power. Last year, he changed Tallinn, to a nearby war ceme­ Russia’s constitution to allow tery. Rioters organized by the himself to remain in office until Russian government threatened at least 2035. Presuming he survives his invasion of to destabilize the country and ­ were simultaneously accompa­ Ukraine, Mr. Putin will remain nied by the first-ever state-­ a persistent and significant sponsored cyberattack by threat to European and global Russia, against Estonia’s bank­ stability for years to come. ing, media and government Ironically, it seems that in ­digital infrastructure. the early morning hours of Feb. Since then, Russia has regu­ 24, Mr. Putin may have finally larly tested Western resolve and awoken the West to the threat unity by violating international that he represents. Empty norms and laws – and it’s been ­rhe­toric was replaced by moves

Marcus Kolga, The Globe And Mail, March 2022

Diplomat: Around 20,000 Estonian citizens still reside in Russia

Prime Minister (Mikhail Mishus­ tin – ed.) in March 2020, in fact significantly restricted entry to and departure from Russia, and remain in force.

These have been barriers to the extent that only close relatives – parents, children, ­ ERR, March 2022 grandchildren, grandparents and While a large number of spouses – can really enter Russian citizens would like to Russia. This is what the circle get exit visas from that coun­ of communication is limited to; try in the current situation, who can actually cross the there are also around 20,000 Russian border at the moment.

Estonian citizens resident in Another consideration is the the Russian Federation, a number of Estonian citizens diplomat from the Estonian permanently residing in Russia, ­ embassy in Moscow says. which comes to about 20,000 The Estonian citizens now people. have few options for leaving Half of them live in the St. Russia, as EU and other coun­ Petersburg district and the other tries have closed off their air­ half are spread out across space to all Russian aircraft, Russia. however, leaving practically the Have people approached only Europe-bound destination the embassy, and also our being Istanbul, via Turkish con­ sulates in St Petersburg, Airlines, Tarmo Punnik, the and in Pskov, in order to get embassy’s consular director, home? ­ told ERR, in an interview Yes they have. And not only which follows. our people, but also EU Do we have any indication ­citizens, and right now with the as to how many Estonian citi­ current meeting with the zens there are in Russia at the Schengen colleagues, I am moment? ­giving an overview of the work We have a certain overview, at the Estonian border one which does not claim to be ­ check­ points and the possibility the absolute truth. of u­sing Estonia as a transit I have just checked, and 41 country. people have registered a tempo­ In essence, flight links with rary stay in Russia during the Russia have been cut off to month of February.

Europe. It is definitely per­ Taking into account the fact mitted to fly from Moscow to that the Russian embassy does Shanghai, or from Shanghai not issue visas, while the regu­ to Russia if the flight is with a lations issued by the Russian Chinese airline. However, air traffic with Europe has been disrupted.

Air traffic between them has indeed been disrupted. to unify the Western world.

I have not yet read any news Canada, which has been reluc­ saying that Turkish Airlines’ tant to arm Ukraine, is now flights to Russia have been sending thousands of anti-­ d ­ isrupted or that there is no armour rockets to help defend connection to Istanbul, however. its sovereignty. The West has This would be the only ­finally started to realize that if v ­ iable, as well as the shortest Ukraine falls, NATO will be way, into Europe today. At least next. as of the day before yesterday, If we’ve learned anything when, in connection with a con­ over the past week, it’s that we sular case, I was looking into should have listened to those flying through Istanbul. who know Mr. Putin and Russia It still existed then. I haven’t best. Let’s not make that checked it as of today. But ­mistake again. since I am constantly following (Marcus Kolga is a senior fel­ this news, I have not read any­ low at the Macdonald-Laurier thing to the effect that Istanbul and CDA Institutes, and founder is closed. of DisinfoWatch.org.)

Have Russian citizens also applied to your embassies and consulates for visas?

We currently issue visas to all those who wish to do so; we process them in the manner prescribed by the regulatory ­ enactments of the EU and of ­ Estonia.

There are no differences in this regard, while Russian ­citizens turn to us not only for a visa, but also out of a desire to leave Russia because of these tense events.

How many such applicants have there been?

We currently have about a hundred emails, and since the phone line is totally engaged, we opened another one. We are on a kind of crisis-like mode here.

You are at the center of events in Moscow. Do you think we can expect a wave of refugees from Russia?

Given how many people have had problems here, even in participating in a number of demonstrations, and so on, and given the sanctions imposed, which will undoubtedly worsen the living standards of the local populace, this certainly cannot be ruled out.

How are you doing there at the embassy? Do you still dare to venture outside?

You also have to be careful on the outside in the sense that you don’t end up accidentally getting into the middle of a demonstration where you could end up in the wrong place.

You must keep your eyes focused both in front and be­ ­ hind, and caution and attention must be maintained. We can do this, we will keep the Estonian flag flying high.

It is not easy, but there is also nothing that would directly interfere with living or seem very dangerous.

Has the number of people at the embassy remained the same, or have some employees left for Estonia?

The number of people at the Moscow embassy has remained the same and family members are considering the convenience and safety of staying here.

10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

We’re Listening with EMW: From the Loom to the Grand Staff Vincent Teetsov County (once part of the Kingdom of Hungary) function like a pianist’s steady left-hand­ ed pattern on the low end of a piano. Meanwhile, a flower pattern becomes a twinkling ­ melody in the higher registers.

Afterwards, the pattern reverses, resulting in steady high notes and a more complicated pattern in the lower registers, on the bass clef. Among the Hungarian and Romanian patterns, wider objects become clustered chords.

Thinner objects or long lines become scales and tangential melodies.

After this first iteration of the Soundweaving project, Szirmay teamed up with pianist Daniel Vikukel to interpret the rug embroidery of artisans from Afghanistan. The presence of diamonds and triangles in these patterns creates converging and diverging melodies, like two hands meeting at a middle note and then separating again.

It’s established that patterns exist in the natural world. For instance, sound waves produce intricate patterns out of grains of sand when they vibrate a Chladni plate at frequencies above 1000 hertz. What would we hear though, if, like in the Soundweaving project, we pro­

cessed an Estonian pattern through a music box?

Let’s examine a belt pattern from Otepää, as pictured in Eevi Astel’s book Eesti vööd.

On the outside edges of the belt, white space is interspersed with single red dots, double blue dots, and blue rectangles with red lines cutting through horizontally. The pattern is the same on both sides of the belt.

In the middle of the belt are tightly woven red X shapes. At regular intervals every few ­centimetres is a white space in the shape of an eight-pointed star, a common motif in Esto­ nian folk patterns. Each of the white stars has a red diamond in the middle.

If we programmed white space as silence and then cranked the pattern through the music box, the edges of the belt would sound like equivalent chords played several octaves apart, alternating with dyads (two note chords), and single notes played in unison in opposing low and high regis­ ­ ters. Playing the X shapes in the middle of the belt would be so wild that it would require ­another music box to play them with clarity. Or if people were performing the pattern, another musician would need to be hired, playing almost constantly up and down in the middle

international scientific station and with some exploration among other stops. Prices be­ ginning from $19,495 for 13 days. Longer trips into the polar Curious, how life brings co­ ­ zone are also available. Airfare incidental events, experiences. to Rio included, of course. (But. Since August, Antarctica has The rich of the 21st century are been a vicariously enticing an ecological threat to presence, whether sub­ Antarctica. The cruise ships consciously or directly in the belch effluents and the fragile ecosystem simply cannot bear everyday.

Valmar Kurol’s latest CD, the impact of bipeds, excepting ­introduced first here at EWR in penguins, of course.)

Then the third, this a hap­ December, then later in Estonian Life, provided the penstance in the local library. spark. Kurol and Michael The new books shelf displayed Stibor’s musical affection for a wonderful work about a ma­ the icy continent is presented in rine attempt to reach the South a lush and often surprisingly re­ Pole. Which ended up as the laxing manner, proving that the very first exploration that frozen plains and mountains, over-wintered in Antarctica, icebergs are a wonderful source trapped in ice. The author is Julian Sancton, the title of inspiration.

The second occurrence was “Madhouse at the end of the the arrival by mail of a travel World.” Published last year, it is pamphlet from Viking Ex­ the culmination of five years of peditions. Apparently the under­ a labour of love for the author, signed, in another life (?) has who first encountered the traveled with these Norsemen “Belgica” in a 2015 spring New and Valkyries, for the thick bro­ Yorker article, which suggested chure had not only the name that the historic event may spelled correctly but also a pas­ ­provide lessons for space travel, senger, client number. Frankly, notably to Mars. What is the cruises anywhere do not appeal difference? Mars or Antarctica? at all. But a vapid interest in the In the 19th century very little brochure, triggered certainly by was known or even mapped the ennui that is hard to alle­ about the seventh continent. viate these days, resulted in a The “Belgica’s” scientists did perusal of possible journeys. much to fill in some blanks.

Surprise! Viking now will take This was, obviously yet quite you on a cruise of the Antarctic curiously, a Belgian-led expedi­ Ocean, making landfall at the tion. While most of us know

about Roald Amundsen’s and Robert Scott’s competitive ex­ cursions onto the southern polar ice as well as Ernest Shackle­ ton’s attempt, this writer knew nothing about the voyage of the “Belgica”. The commandant of that voyage, Adrian de Gerlache had been infatuated with polar exploration, and was over a number of years able to raise sufficient money to purchase a Norwegian whaler and outfit it as needed. The goal was to reach the South Pole. More difficult was the challenge of ­ crewing the expedition. Patrio­ tic Belgians wanted only their countrymen, but the reality was that Belgium, even with African colonies had no seafaring history, a risible navy (mostly ­ ferries) and hence a tiny talent pool to draw from. De Gerlache was forced to hire beyond the available Belgians – Nor­ wegians, Poles and even an American, Frederick Cook as the ship’s doctor. Cook was a key figure of inspiration and support on the “Belgica”. Later, however – and perhaps even then – he showed his true ­colours as a fraudster, conman.

Quite the charlatan, Cook claimed to have been the first to reach the North Pole. There is no proof, a lot of skepticism.

Which is a shame, for history judges him for his post-“Belgi­ ca” deeds. Incidentally, the only undisputed claim to first seeing the North Pole was performed

Despite the patience and knowledge of the late Mihkel Salusoo, I realized pretty quickly, while trying to make a traditional Estonian vöö (belt) at Kotkajärve, that I was a lost cause when it came to weaving on a small loom. If I was going to do anything requiring manual dexterity, playing the guitar while sing­ ing would be more likely.

So I was enthralled when I realized that the same types of patterns used to make vööd could also be used to make music. In the Soundweaving ­ project of 2014, Hungarian tex­ tile designer Zsanett Szirmay and composer Bálint TárkányKovács demonstrated how traditional folk cross-stitching ­ patterns, seen on embroidered shirts and pillows from Hungary and the Romanian region of Transylvania, can ­ translate into notes on the staff of Western musical notation.

Each point of a weaving draft (the visualization of a pat­ tern) corresponds to a point on the grand staff, either on the bass clef or the treble clef. This is then played on a music box of sorts, cranked by hand, pro­ ducing both chords and singular notes.

For instance, the horizontal streaks of a pattern from Kolozs

Antarctica from afar

Folk patterns used in the Soundweaving project.

Photo: soundweaving.hu

r­egisters of their instrument ­except for a rest of a few beats every couple of measures. And it would repeat many times, ­until the belt pattern came to an end!

Naturally, the sounds would be somewhat repetitive because patterns themselves repeat. The repetition we notice in folk songs, patterns, and beyond is characteristic of an approach that is based on accessibility.

Folk culture is meant to be part of one’s existing activities, not requiring as much formal edu­ cation or lots of spare time and space to do – which is not to diminish its value! Rather, ­everyone is welcome to partici­ pate in folk culture. Tradition­ ally, embroidery would happen while sitting around, talking with one’s friends and family.

Singing would be done while

completing farm labour outside.

Working with repetition in these acts means you don’t have to refer as much to notes or ­patterns.

by Amundsen, although by air, not on foot.

Roald Amundsen was also on board. Along with Cook and the captain, Georges Lecointe the trio was the dynamo behind the exploration. The three formed The Order of the Penguin to distinguish them­ selves. And it was the penguins that saved “Belgica’s” crew – semi-raw penguin meat was eaten under Cook’s advice to ­ combat scurvy.

The “Belgica” is in the his­ tory books as the first inter­ national exploration, with so many nationalities on board.

Belgium, or precisely de Ger­ lache, did not stake a land claim. As a result the continent is the only truly international one, owned by no country.

Consider the “Belgica’s” crew.

Cook spoke nothing but English. The Belgians French or Dutch. The Norwegians a smattering of German or Eng­ lish beyond their native tongue.

It was truly a cosmopolitan undertaking; to even have an ­ intelligible conversation was a ­ success. But manage they did.

Sancton’s book is recom­ mended. Meticulously re­ searched, based on primary sources such as diaries, rather than dubious accounts from newspapers, rivals. (This is the only real way to write genuine history). It is a very educational read on many levels. Of course, you may become somewhat

f­ixated, like three generations of de Gerlaches, many others, on Antarctica as well. Biographies and diaries of Scott and Amundsen may just be the start of a fascination, much like held

by Scanton, and all the other explorers thus smitten.

Considering the accessibility and long history of folk textile traditions, it’s fascinating to think about how they can now be used like an early form of MIDI (Musical Instrument Digital Interface) notes com­ posed on a computer. Likewise, the influence of punch cards used with the Jacquard Loom in the early 1800s can be seen in the IBM cards that were intro­ duced in 1928.

Thinking about art from mathematical and technological standpoints adds another dimen­ sion to our understanding of ­human creativity, as art interacts with more of our senses.

The Estonian connection b­ eyond Valmar’s lovely music?

The Bellingshausen Sea. Where “Belgica” was trapped for over a year, February 1898 to March 1899. Sancton’s book has a wonderful map showing how the ship drifted in many dif­ ferent directions but in small ­areas of the famous sea. It was named after Fabian Gottlieb von Bellingshausen, born in Saaremaa in 1778, who became an Admiral in the Tsarist Navy.

He participated in marine Antarctic exploration under Admiral A.J. von Krusenstern, also a Baltic German, born in Estonia (at Hagedi) in 1770, and died in Estonia, in Virumaa, while von Bellingshausen passed away in Kronstadt, Russia. Hence the naming of the sea after a naval legend from Estonia, be it as a Baltic German, the roots are and were significant.

A magical continent, Antarc­ tica still beguiles many to this day from afar.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 10

Rick Steves and the sunny side of travel Vincent Teetsov Rick Steves is a fixture on public television in the United States, having had travel pro­ grams regularly broadcasted since the start of Travels in Europe with Rick Steves in 1991. Always prepared with his trademark pair of glasses, a button-down shirt, and kha­ kis, with a bag slung over one shoulder, he is, as the Public Broadcasting Service in the US states, “America’s leading authority on Euro­ pean travel...”

His Edmonds, Washington based travel brand – Rick Steves’ Europe – extends across guidebooks, TV programs, a radio show, a column, web ­ resources, and an educational ­ online program called Monday Night Travel, in which he pre­ pares travellers with finer de­ tails on travel and geographical topics. Since he founded the company in his early 20s, in 1976, the company has grown,

Ukrainian war refugees keen to find jobs quickly ERR, March 2022 A part of people fleeing the war in Ukraine have already found work in Estonia. While hundreds of wanted ads have been posted, employers want the chance to hire refugees on the same grounds as perma­ nent residents. That said, refugees are expected to do ­ different things than people who have come to work in Estonia from Ukraine before.

Police and Border Guard Board (PPA) data suggests over 5,000 Ukrainian war refugees who do not plan to move on have reached Estonia. Around a third of them are working-age,

Speech of Estonian…

(Continued from page 8)

I am helping make that day come true, I would also like to express my support and appre­ ciation for the actions the Ca­ nadian government has taken.

Canada and Estonia are allies, like-minded countries with the same understanding of what is happening around Ukraine, who is the aggressor and who is ­defending its sovereignty.

Finally, … I am going to say two words you all know. And you know the response. I am asking you to respond to these words with all your strength and as one – your clear and resolute voice that reaches the ­ Kremlin’s walls and delivers our message of commitment and resolve: SLAVA UKRAINE! SLAVA GEROJAM!

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

with around 100 full-time employees currently, including ­ a small video production team.

His latest television series, Rick Steves’ Europe, has been on the air since the year 2000, touring towns, cities, and rural areas with a delivery that is col­ loquial, affable, and inquisitive about each corner of Europe.

Estonia found its way into his Scandinavia guidebook and Rick Steves Snapshot St. Peters­ burg, Helsinki & Tallinn later on. However, it wasn’t until episode 610 of the latest TV ­ s­eries that he brought Estonia to the screens of viewers at home.

Steves begins his tour in Helsinki, before taking the ­approximately two hour ferry to Estonia’s capital. Here, the initial impression he gives of ­ Estonia is based on comparison, calling Tallinn and Helsinki “Baltic Sisters.” In both cities, he talks about the combination of Scandinavian and Russian ­influences. He briefly discusses the history of Estonia’s occu­ pations, including a local’s take on the eavesdropping that once took place at Hotell Viru. This man also explains what happened during the Singing ­ Revolution. These topics are not

with many actively looking for work as soon as possible, said Anu Viltrop, head of the Estonian Refugee Council.

The Estonian Unemployment Insurance Fund has created a website with wanted ads for Ukrainians. Over 700 compa­ nies have registered, while only around 25 percent have posted job offers, said Katrin Liiva­ mets, head of the fund’s job seekers and employers unit.

“Employers often tell us that while they don’t really have vacancies, they stand ready to ­ offer people coming from Ukraine work to help them out,” she said.

One obstacle is that refugees can only be hired based on short-term employment regula­ tion. The conditions are not a good fit for many companies as other than seasonal employees, almost every position has to pay at least the national average ­salary, Liivamets pointed out.

The European Union last week decided in principle to implement a temporary protec­ tion mechanism for refugees that would equate them to per­ manent residents in many areas.

The Unemployment Insurance Fund hopes the first corres­ ponding residence permits will be issued in the next week or two.

Want ads for Ukrainians are available in all kinds of fields, while there is currently no over­ view of how they match up with the professional profile of refugees, Anu Viltrop said.

“The people I talked to have a very diverse set of skills and know-how. And looking at wanted ads, also in our data­ base, they range from seasonal work to top specialist postings, for example, in the field of IT,” she said. “There are a lot of

When Rick Steves sets off for a destination, you will get a full dose of factoids and histori­ cal information. In contrast, more recent travel content ­creators such as Wolters World focus on the essential facts for getting around day-to-day: tran­ sit, currency and costs, accom­ modation, attractions to avoid, and recommended foods, for

example.

Criticisms of Steves’ ap­ proach to providing travel infor­ mation include his focus on the quaint, and a firm perception of what is “authentic”, such that his fans have been known to flock to the spots he recom­ mends in large numbers. Rue Cler in Paris is one example of this phenomenon in the global travel community. Furthermore, in this TV program, more em­ phasis could have been placed on long-standing Estonian folk culture and culturally-rich ­locations outside of the capital.

Though, it is challenging to rep­ resent every place and cultural concept when a show covers such a breadth of countries.

If we are to use this episode as a barometer for his pro­ grams, one can acknowledge that Rick Steves gets to the nu­ cleus of what a place is about, while making his guidance as inviting as possible for a firsttime visitor. Indeed, it’s impres­ sive how many key points he touches on in under half an hour. It’s a service to each country, Estonia included, to spread knowledge to potential visitors and initiate a potentially lifelong fascination.

edly said that false information has been spread by Russia’s enemies such as the United ­ States and its Western European allies in an attempt to sow dis­ cord among the Russian people.

Lawmakers passed amendments to the criminal code making the spread of “fake” information an offence punishable with fines or jail terms. They also imposed fines for public calls for ­sanctions against Russia.

“If the fakes lead to serious consequences then imprison­ ment of up to 15 years threat­ ens,” the lower house of parlia­ ment, known as the Duma in Russian, said in a statement.

The Duma outlined a scale of punishments for anyone deemed to have discredited the armed forces, with stiffer penalties for those who intentionally spread fake information or called for unsanctioned public action.

The amendments, which could not be viewed by Reuters on the Duma website, appear to give the Russian state much stronger powers to crack down.

“Literally by tomorrow, this law will force punishment – and very tough punishment – on those who lied and made state­ ments which discredited our armed forces,” Duma chairman Vyacheslav Volodin said.

President Vladimir Putin said the “special military operation” was essential to ensure Russian security after the United States enlarged the NATO military ­alliance to Russia’s borders and

supported pro-Western leaders in Kyiv.

Russian officials do not use the word “invasion” and say Western media have failed to report on what they cast as the “genocide” of Russian-speaking people in Ukraine. The amend­ ments have to be approved by the upper house of parliament before going to Putin to be signed into law. Russian oppo­ sition leaders have warned that the Kremlin could crack down on dissent after Putin ordered the operation.

Russia’s communications watchdog also cut access to several foreign news organisa­ tions’ websites, including the BBC and Deutsche Welle, for spreading what it alleged was false information about its war in Ukraine.

“Access has been restricted to a host of information re­ sources owned by foreigners,” the watchdog, known as Ros­ kom­nadzor, said in a statement.

Russia has repeatedly com­ plained that Western media organisations offer a partial – ­ and often anti-Russian – view of the world while failing to hold their own leaders to account for foreign wars such ­ as Iraq and corruption.

Britain’s BBC said access to accurate information was a ­fundamental human right and it would continue its efforts to make its news available in Russia.

that the people who have ar­ rived so far seem to be some­ what better off than those yet to come. They are usually people with relatives, a network of contacts in Estonia, for example, family members of Ukrainians

already working in Estonia.

They often have a place to stay and a local acquaintance who knows how things work. People who come later, accidentally so to speak, will take longer to get settled.”

A still from the Rick Steves’ Europe episode “Helsinki and Tallinn: Baltic Sisters.”

typical for a tourist’s overview.

Steves’ evaluation of Tallinn includes a description of “pre­ served old world ambience”, the legacy of the city as a trading hub, and glimpses of ­ daily life on the street and eat­ ing establishments. One un­ expected moment in his tour of Tallinn is when he discusses pieces on display at Kumu Art Museum. He describes 19th century romanticist paintings in Estonia, notes the nation’s synchronization with artistic ­

Russia fights back in information war with jail warning Reuters, March 2022 Russia’s parliament on Friday passed a law imposing a jail term of up to 15 years for spreading intentionally “fake” news about the military, step­ ping up the information war over the conflict in Ukraine.

Russian officials have repeat­

tourism sector jobs, catering and accommodation, but also manufacturing, while employers are also looking for teachers, psychologists etc.”

Many Ukrainians are looking for work independently. A beauty technician in Tallinn found work in a beauty salon just two days after arrival.

Ukrainian women who used to work as nurses knocked on the door of a hospital in Ida-Viru County, and while they cannot work as full nurses because of language requirements, they can help out where possible.

“Several have said they would like to find temporary work, unskilled labor that does not have to match their pro­ fessional profile. Many people believe and hope that they will be able to return in the coming weeks. They would not have come to Estonia if not for the war. Their focus is on finding a safe place for themselves and their family for as long as the war rages,” Liivamets said.

She emphasized that employ­ ers must keep in mind that war refugees are in a crisis situation and it will take time for them to adjust to life in Estonia.

“It is also our impression

11

movements in other nations, and says that “Estonia was the only part of the USSR where pop art was recognized.”

12

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

Nädala portree

Kaili Maimetsaga uuest albumist, muusikuteest ja eestlusest Tuntud ja andekas flöödimängi­ ja Kaili Maimets, kes on tegutsenud nii orkestri- kui ­ kammermuusiku ja sooloartis­ tina rohketel lavadel üle maail­ ma, rõõmustab muusikahuvilisi hiljuti ilmunud uue albumiga.

See kannab nime Lumena ja esitleb Kaili ning tema ­esine­mispartneri, harfimängija Angela Schwarzkopfi muusikat, kus repertuaari rõhuasetus elu­ solevatel heliloojatel ja Kanada sisul. Olgugi et on kiired ajad nii plaadi ilmumisega seoses kui koduses elus – Kaili ja ta abikaasa Kuldar Lindvere peres kasvab viiekuune tütar Evelin – oli Kaili heameelega valmis

Kaili Maimets valmistumaks üheks salvestuseks National Arts Orchestra of Canada’ga.

Foto: Colin Traquair

intervjuuks Eesti Elule, rääkides oma muusikuteest ja tuleviku­ plaani­ dest, aga ka pere ja eestlusega seonduvast.

Kaili on sündinud ja kas­ vanud Torontos läbinisti muusi­ kalises keskkonnas. ,,Kodu oli alati muusikat täis,“ tõdeb ta.

Sellega tegelesid kõik pere­ liikmed alates vanavanaisast Valentin Tiismannist, keda Kaili mäletab ikka klaveril mängi­ mas, kui oli veel väike. Vana­ ema Tamara Norheim-Lehela on tuntud lauljana rõõmustanud lugematul arvul eestlaskonna üritusi. Klaverit on alati mängi­ nud oma professionaalse töö kõrvalt Kaili ema Talvi; isa Olev toetas alati laste muu­ sikaõpinguid ja tegi kindlaks, et nad ikka korralikult harjutaksid. Õde Mari on mänginud viiulit ja klaverit. Vend Riho, kes on mänginud paljusid erinevaid instrumente, on tuntud heliloo­ ­ ja, kelle kodu on nüüd juba ­aastaid Eestis. Nii Kaili ema kui kõik tädid laulavad koos folk­ ansamblis Jaaniku, mis on ­hästi tuntud Toronto eestlas­konnas ja kaugemalgi.

Seega oli täiesti loomulik, et Kaili alustas varakult klaveri­ õpinguid, juba 5-aastaselt. Ta meenutab, et tahtis alati ka flööti mängida ja palus vanemaid, et ta seda teha saaks. Olles 9-aas­ tane, alustaski Kaili flöödimän­ gu õppimist toreda õpetaja juures – Peg Albrecht, kes oli

Kaili Maimets ja Angela Schwarzkopf, kes on teinud muusikalist koostööd alates 2008. aastast.

Foto: Terry Lim

Kaili, Kuldar ja Evelin jõulude ajal, koos koer Rasmusega, kellega nad räägivad ka ainult eesti keeles.

Foto erakogust

Muusik Kaili Maimets. Selle punase kleidi õmbles Kailile tema vana­ ema Milvi Maimets – siidist, mille vanaisa Lembit tõi Hiinast.

Foto: Terry Lim

väga loominguline ja oskas kõik tunnid huvitavaks teha. Kahte pilli mängis Kaili kuni 14. elu­ aastani, siis jäi ainult flööt. Ta õppis Earl Haig keskkoolis muusikaprogrammis, kus sai ka esimese orkestris mängimise kogemuse. ,,See oli fantas­ tiline,“ meenutab Kaili. ,,80 inimest püüavad koos luua ilu­ sat muusikat – eriline kogemus.

Mõtlesin, et seda tahangi oma elus teha: mängida orkestris, koos teiste muusikutega.“ Keskkooli järgselt alustas Kaili muusikaõpinguid Toronto Ülikoolis, tema õpetajaks oli Nora Shulman, Toronto Süm­ fooniaorkestri esimene flööt.

Magistrikraadi saavutas Kaili McGill’i Ülikoolist, kus õpe­ tajaks oli Denis Bluteau, Montreali Sümfooniaorkestri praegune teine flööt.

Seejärel alustas Kaili ette­ mängimisi ja esimeseks töö­ kohaks sai Londoni Orkester (Ontarios). Mõned aastad hil­ jem asus ta tööle KitchenerWaterloo Sümfoonias, olles teine flööt ja pikolo.

Järgnes töö Ottawas ühe Kanada tipporkestri National Arts Centre’i juures (teine flööt ja piccolo) aastatel 2017-2020: kontsertreisid üle Kanada ja Euroopa tuurid. Ta on esinenud rohketel lavadel ja saanud palju tunnustust ülemaailmselt.

Nüüd on Kaili tagasi Torontos, kuhu plaanib jääda.

Abikaasa Kuldar töötab fi­ nantsalal, ning Torontos on suur toetav perering. Praegu on Kaili vabakutseline, kuna saab beebi kõrvalt nii paremini oma aega planeerida ja võtta vastu neid projekte, mis kõige paremini sobivad. Kuid tulevikus võib teda ehk jälle mõne orkestri ­ridades näha.

Kaili on oma lavapartneri, harfimängija Angela Schwarz­ kopfiga teinud koostööd alates aastast 2008, kui nad tutvusid ülikoolis õppides. Aastal 2010 rajasid nad The Topaz Duo ning on sellest ajast saadik pidevalt esinenud. Üks oluline esine­ mine oli nende koos musitseeri­ mise esimesel aastal vastuvõtul, kui EV President Toomas Hendrik Ilves külastas Toronto Eesti Maja.

Albumi väljaandmisest on Kaili ja Angela unistanud aas­ taid, kuid nad elasid erinevates linnades ja kummalgi oli oma karjäär. Pandeemia ajal, kui maailm n-ö peatus, sattusid nad jälle samasse linna ning tundus ideaalne aeg sellise projektiga alustamiseks. ,,Istusime õues muru peal ja alustasime plaani­ mist. Otsustasime, et tahame salvestada muusikat, mida ei ole kunagi varem või on vähe esitatud, ja loodud praegu elus olevate heliloojate poolt.“ Album kannab nime Lumena ja selle nimega on ka üks plaadil olev kaunis ja medi­ teeriv pala, kirjutatud Kaili ven­ na Riho Esko Maimetsa poolt, mis peegeldab nii eestikeelset sõna ,,lumi“ kui ka ladinakeel­ set ,,lumen“, mis tähistab val­ gust. Pala oli algselt kirjutatud flöödile ja kitarrile ning Kaili ja

Angela palusid tal teha see ka flöödile ja harfile.

Plaadil on ka tuntud Ameerika helilooja Lowell Liebermanni lugu flöödile ja harfile.

Marjan Mozetichi heli­ loo­ mingust on albumil esindatud pikk, 20 minutit kestev pala, mida Kaili ja Angela väga salvestada soovisid. Seda said nad esitada 2021.a. mais CBC Juno Classical Showcase kont­ serdil, mis oli neil esmakordne koos esinemine alates pandee­ mia algusest.

Viimane lugu plaadil on noore Kanada helilooja Kevin Lau kirjutatud – see valmis spetsiaalselt nende jaoks telli­ musena, mida sponsoreeris üks lahke Toronto elanik Robert Grant.

Albumi kunstilise kujunduse tegi Kaili nõbu Taavo Tombak.

(Plaadist saab rohkem lugeda EE#9, 4.03.2022, lk 6.)

Kuigi praegune töö on Kailil vabakutselisena, tähendab see siiski palju töötunde ja harjuta­ mist, mida on vaja ka professio­ naalsel muusikul teha. Kui varem harjutas ta 3-4 tundi ­ päevas, siis nüüd beebi kõrvalt tuleb neid aegu teisiti planeeri­ da. Kaili meenutab, et kui kord 12-aastasena oli tal aeg, kus tuli end harjutamiseks rohkem sun­ dida, siis keskkooli ajal oli ta väga motiveeritud ja kasutas harjutusteks ka koolipäeva ­lõunatunde.

Terve nende pere on väga eestimeelne. Kaili ja Kuldar püüavad kasvatada Evelini samuti eesti keeles ja meeles ning ka lapsehoidja on neil eestlane, seega kuuleb ta eesti keelt pidevalt. Kaili vanemad tõid suvel Eestist kaasa palju lasteraamatuid ja mänge, ka Kaili õde Mari peres on kolm väikest last.

Kaili enese üleskasvamine oli samuti väga eesti ühiskonna­ ga seotud: eesti kool, Peetri kirik, rahvatants, Jõekääru laager… Eestit on ta külastanud mitu korda.

Kaili on väga tänulik, et tema muusikalise arengu ajal on eesti ühiskond teda palju toeta­ nud. Tal on olnud võimalus rohkelt esineda – Peetri kirikus, Eesti Majas, Tartu College’is – mis väga tema muusiku­ karjäärile kaasa aitas. Eesti Sihtkapital Kanadas poolt antud stipendium võimaldas tal osta oma esimese professionaalse flöödi. „Unistus on, et Evelin saaks oma lapsepõlve jooksul palju Eestis käia, et tal tekiks tõeline side ja ta kuuleks Eesti eesti keelt,“ ütleb Kaili. „Loodame, et varsti saame onu Rihole külla minna.“ KAIRE TENSUDA

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

märkmik Lydia ja Lesja

Toronto Eesti Maja ülakorrusel asuvas Noorteruumis uurib skau­ tide-gaidide tegevust märkivaid v­äljapanekuid Jüri Ratas, kes viibis peaministrina Torontos 2018. a maikuus.

Foto: EE arhiiv

Noorte tubadest Lembitu lipkonda kuulumine on eluaegne, isegi kui nüüd ollakse Põhjakotkad, pärast demograafilise realiteedi tõttu Kalevi lipkonnaga ühinemist.

Paguluse algaastatel poiste, eestlaste järelkasvu buumi järgselt kasvas Lembitust mitu lipkonda välja. Kalev oli esimene uus üksus, mis siis loodi. Mäletan, et sain, isegi kui oli alati mitmeti rivaliteet – laskevõistlused, linnamän­ gud, jpm – Kalevi skautide, vanemskautidega hästi läbi.

Olime eestlased, olime skau­ did, olime aumehed, parafra­ seerides Kalevi lipkonna motot.

Mõte aga tänapäevases, arvestades, kui palju on aasta­ kümnete jooksul skaudid ja nende juhid teinud. Ka noorte vanemad. Ehedaks näiteks Lem­ bitu küla ehitamine Kotkajärvel.

Lipkonnas olid toetusrühmad – emad olid ja on sõtsed, isad lelled. Lelled, juhid ja vanem­ skaudid, Raudhabemed ehitasid­ ki küla, kus ikka seisavad lelle-, sõtse- ja köögi-, nüüd peretare.

Lelled ehitasid, sõtsed toitsid, lõid ka vajadusel ehitustöödel kaasa. Suur, ühendatud pere­ kond, teisisõnu.

Kalevi lipkond ehitas uhke kahekorruselise maja, kuhu Lembitu vanemskaut alati võis külla tulla. Ka talvel, talilaagris, sealt leida sõbraliku vastuvõtu ja nö skauditegevuse välistel kogunemistel (loe noored ­suu­­satasid, nautisid talvise Kotkajärve võlu väljaspool ametlikku tegevust, seda kõike ­ juhtide teadmisega, loaga).

Ning seal magamiskohta leida.

Lembitu külale ehitatakse alatasa juurde, on nagu Tallinna linn, ei saanud kunagi valmis.

Suur tare, kus alumisel korrusel olid kanuukuur ja tööriistade, ehitusmaterjalide ladu, nägi originaalselt teisel korrusel raadioruumi, kus lühilaine ­ Citizen’s Band huvilised said õpetust juhtidelt. Selle kõrvale ehitasid Nuiamehed oma toa.

Kus teadagi sai elu nautida, mitte just alati päris skautlikult.

Lisandus saun, veel üks maga­ mistuba hundudele talveks,

A-raam suvisteks laagriteks.

Köögi kohale ehitati magamis­ tuba. Lisandus sel sajandil uhke kahekordne laoruum. See, kolm tare ja köök, A-raam on alles, aga suure tare pidi ehitusinspek­ tori reeglite tõttu lammutama.

Seda on asendanud suur Põhjakotka tare. Kalevi maja on samuti ikka alles, just nagu Lembitu küla süda.

Nii palju minevikust, olevi­ kus elades tuleb ka mõtelda ala­ ti t­ulevikule. Torontos tegutse­ sid ehitajamehed usinalt.

Lembitu ridadest leitud head käed viimistlesid Peetri kiriku keldri korrusel toreda toa, ehita­ des sinna kauni mööbli, laua ja toolid. Suures saalis olid pidu­ likud koondused, hundudel võimalus hullata ja isegi vahel rahvastepalli mängida. Lembitu oli oluline osa Peetri koguduse perest. Lipkonna vaimulikud olid ju Peetri kiriku õpetajad.

Kalevil samasugune minevik Eesti Majas. Sai ärklikorrusele elik pööningule ehitatud, jälle lipkonna meeste osavate kätega, oma tuba. Trepikäigust alla – kohe oldi noorteruumis. Kõrval asuvasse lasketiiru, mis kahjuks seoses Eesti Maja müügiga on suletud, oli mõne sammu käik.

Enne pandeemiat oli Kalevi tuba elav koht laupäeviti – seal toimusid pärast koondust ka skaut/gaidorkestri Kõla harju­ tused. Kinnitades noorte ja nende vanemate sõprussidemeid olid ja on orkestris mängijad ­igast lipkonnast, malevast, enne seda kui skaudid ühinesid, gai­ did samuti. Demograafiline rea­ liteet.

Murelikule skaudile – kord skaut, alati skaut, alati valmis – on küsimuseks, mis saab tulevi­ kus. Eesti Maja on müüdud.

Baptisti kirik on lahkelt lubanud oma keldriruume noortele koon­ dusteks. Kuid võimalused seal pole nii avarad, kui olid Eesti Majas. Ega Peetri kirikus.

Võimalik Peetri kiriku müük ohustab skauttegevust. Üldse on Peetri kiriku hoone nagu loodud meie kogukonnale Eesti Maja asendamaks. Mahult palju väik­ sem kui Eesti Maja, projekteeri­ tud Eesti Keskus ei suuda noor­ tele pakkuda samu võimalusi kui Peetri kirik. Seal on ju ka köök, naisruum, eelmainitule otsa, mida omal ajal noorte­ (Järgneb lk. 14)

,,Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembri­ kuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps.

Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Posti­ mehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.

Kui Lydia sündis, ei olnud ühte Eestit olemas. Eesti asemel olid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang, mis mõle­ mad kuulusid Venemaa Keisri­ riigi alla. Nii nagu praegu, elas siin ka toona palju erinevaid rahvaid, ametlikud keeled olid aga saksa ja vene keel. Lydia kaitses kogu oma elu tuliselt maarahva õigust oma keelele ja kultuurile ning oli üks laulupeo idee kandjatest.

See siin on lugu ühest eesti tüdrukust, kes kasvas üles Liivimaa kubermangus, sai Eesti kirjanikuks, rajas Soome silla, abiellus lätlasega ja läks elama Kroonlinna.“ Selline lõik ,,meie supertüdrukut“ kirjel­ davast raamatust on Rahva Raamatu võrgulehel, kustkaudu seda kõikjale üle maailma ­tellida saab.

Samamoodi võiks kirjeldada: Elas kord tüdruk, kes sündis 25. veebruaril 1871 NovohradVolõnskõis ja tema nimeks sai Larissa. Ta oli aadlisoost Petro Kossatši ja ­kirjastaja Olga Dra­ gomanova-Kossatši teine laps.

13

Riina Kindlam

Kodus räägiti ainult ukraina keelt ja vene keele vältimiseks ei pandud Lesjat kooli, vaid palgati koduõpetajad. Ta õppis lugema ka vene, poola, bul­ gaaria, kreeka, ladina, prant­ suse, itaalia, saksa ja inglise keeles.

Neiu hakkas luuletusi kirju­ tama 8-aastaselt. Juba 13-aasta­ sena ilmusid tema esimesed luuletused ning ema soovitusel võttis ta kasutusele pseudo­ nüümi Lesja Ukrajinka (inglise transkriptsioonis Lesya Ukrain­ ka), mille all teda tänini tuntakse. 1881.a haigestus ta ­ tuberkuloosi ning pidi seetõttu ­ viibima palju kuiva kliimaga piirkondades. Lesja tegutses aktiivselt tsaarivõimu vastu ja ­ ühtlasi kuulus mitmesse mark­ sistlikkusse rühmitusse. Ta oli tulihingeline feminist ja õig­ lusenõudja, kes hetkel hüüaks hingepõhjast: ,,Au Ukraina nais­ tele, kes võitlevad koos meestega oma kodumaa vaba­ duse eest!“ Lisaks kodumaa-luulele kir­ jutas Lesja ka lühijutte, kriitilisi esseesid ning tõlkis ,,imeliselt“ oma emakeelde Homerost, Shakespeare’i, lord Byronit, Victor Hugod ja Ivan Turge­ nevit. ,,Lesja Ukrajinka luulest ilmus aastal 1971 Eesti Raamatu kirjastatud antoloogia ,,Aoeelsed tuled“, mille on koostanud Oleksandr Zavgo­ rodni. Luuletused on vahen­ danud Harald Rajamets, Helvi Jürisson ja Muia Veetamm. Ain (Järgneb lk. 14)

Ukraina kõige armastatuma luule­ taja Lesja Ukrajinika mälestus­ sambaid on laias ilmas omajagu, k.a. Clevelandis, Saskatoonis Saskatchewani ülikooli juures, aga ka Moskvas temanimelisel bulvaril. Toronto High Pargis avati Ukraina Kanada komitee nais­ te­ nõukogu algatusel Mykhailo Chereshniovsky loodud skulptuur 1975. aastal. Kuju juures toimu­ vad Ukraina Kanada naiste nõu­ kogu Toronto filiaali eestveda­ misel igasügisesed kontserdid.

Poetess valvab Colborne Lodge Drive’il, pargi välisbasseini ja restorani läheduses teisel pool teed. Lesja Ukrajinka sünniaasta­ päev oli 25. veebruaril, päeval, mil tänavu vene väed teist päeva tema armastatud kodumaad ala­ tult ründasid. Imestasin, et High Pargis asuva mälestussamba jalamil ei ole hetkel küünalde­ merd, vaid üksainus kollane lille­ kimp, üks küünal ja üks viljavihk.

Kuju piiravale raudaiale on lisaks tänavaäärne puidust aed, nii et ka ümbritsevale muruplatsile on ligipääs takistatud. Ilmselt on kõik tegusad Toronto ukrainlased mobiliseeritud kodumaale abi kogumise ja meeleavadustega.

Või on nad väga seaduskuuleli­ kud ega roni üle aia. Ning Lesja ootab ja palvetab läänelinnaosas üksi.

Foto: Anu Jõe

KANADA UUDISED

Lydia Koidula kuju ees Pärnus seisab naistepäeval 8. märtsil kirjanik Kätlin Kaldmaa oma noortele kirjutatud raamatuga meie ,,super­ tüdrukust“. Fotoga kaasnev tekst kirjastus Hundi Facebooki lehel: ,,Ausammast väärt naine, kes inspireerib veel mitu sajandit hiljem!

Esimene naine, kes tegi esimest eestikeelset ajalehte! Esimene naine, kes lõi kaasa esimese laulupeo korraldamise juures. Esimene nais­ soost näitekirjanik, kelle näidendiga avati esimene eestikeelne teater Vanemuine. Meie Lydia!“ Foto: Kirjastus Hunt

LONDON, Inglismaa. Esmas­ päeval kohtus kuninganna Elizabeth II Windsori lossis Kanada peaminister Justin Trudeau’ga. See oli kuninganna esimene isiklik ametlik koh­ tumine pärast seda, kui oli eelmisel kuul andnud positiivse COVID-19 testi.

Trudeau viibis Inglismaal, olles nelja riiki hõlmaval Euroopa visiidil seoses Ukraina kriisiga. Londonis kohtus ta Ühendkuningriikide peaminister Boris Johnsoni ja Hollandi peaminister Mark Rutte’ga, teisi­ päeval oli Kanada pea­ minister Lätis, kohtudes Balti riikide esindajatega.

(Lüh. CTVNews)

14

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

VAIKSELT UINUS MEIE UNUSTAMATU ARMAS EMA, VANAEMA, VANAVANAEMA JA ÄMM

Linda Mägi

neiuna KÜLM sündinud 7. novembril 1922 Tallinnas surnud 1. märtsil 2022 Torontos

Nr. 10

Liiga vara lahkus

David Montgomery Siiras kaastunne LINDALE ja lastele: JAAN, MIKK ja KAILA TOOMAS ROBERT, CLAIRE ja WALTER KRISTA MERIKE

Leinas mälestavad KAIDA ja DENIS REA RIINA ja ROBERT ERIK ja LOUISE HENDRIK, LOKE, FRIEDRIK, VIGGO, BJÖRN

Puhka rahus, kallis Memmeke

Kauaaegset perekonnasõpra KITCHENERIS HIGHVIEW RESIDENCE’IS UINUS IGAVESELE UNELE MEIE KALLIS

Virve Jõgi

Virve Heljo Jõgi

neiuna KAULEN sündinud 2. jaanuaril 1926 Rakveres surnud 4. märtsil 2022 Kitcheneris Virve oli varemlahkunud ILMARI (1999) abikaasa.

leinavad LEENA ja JAANUS KIMSTO JÜRI ja MARJA peredega JAANIKA

Armsat ema ja õde jäävad armastusega mäletama pojad H ILLAR (CAROL) ARNE (JOANNE) koos perekondadega õde MAILA Matusetalituse korraldas Henry Walser Funeral Home, kuhu saab jätta kaastundeavaldusi – tel. 519-749-8467. Avatud on Virve Jõgi mälestusleht: www.henrywalser.com

Lydia ja Lesja (Algus lk. 13)

Kaalep kiidab arvustuses (Keel ja Kirjandus, 1/1972) Rajametsa tööd ning toob esile Jürissoni ja Veetamme tõlgete õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Arvustaja sõnul on Lesja Ukrajinkale erio­ mased tundevarjundite imeline peenus ja värsi habras musi­ kaalsus. Tema loomingule eesti

kirjanduses paralleele otsides leiab Kaalep, et ,,ajalooliselt võttes võiksime ta asetada kuhugi Koidula ja Gustav Suitsu vahele, ja tal on tõesti mõlemaga midagi ühist.““ (Tartu Postimehe kultuurikülg 8.03.2022) Lesja Ukrajinkat on kuju­ tatud vaba Ukraina 200-grivna­ sel rahatähel, mille uus kujun­ dus ilmus s.a. 25. veebruaril, tema sünniaastapäeval, teatab

Ukraina Riikliku Panga kodule­ hekülg (bank.gov.ua). ,,Me võidame. Meie ühtsuse tõttu. Ühtse armastuse tõttu Ukraina vastu. Au Ukrainale!“ lõpetas Ukraina esileedi Olena Zelenska 9. märtsil avaliku pöördumise maailma meediale oma Twitteri konto (olenaze­ lenska_official) vahendusel.

Lesja Ukrajinka seisis nähta­ matult tema paremal käel.

Klubimaja oli dekoreeritud suure Eesti lipuga. Esinaine tervitas kohalolnud Villa Esto ­ elanikke ja külalisi, mille järel lauldi ühiselt ,,Hoia Jumal Eestit“.

Piret Komi luges ette ,,Puhake paremad pojad“ lange­ nute mälestamiseks. Joodi ter­ visejooki Eestile ja ametlik osa lõppes Eesti hümniga.

Pidulaud oli korraldatud osalejate abiga ja kõige popu­ laarsemaks osutusid rosolje ja täidetud munad – neid ei saa ju iga päev.

Istuti, söödi ja aeti juttu bas­

Virve Jõgi Avaldame kaastunnet poegadele HILLARILE ja ARNELE ja nende perekondadele mälestab prk. RUUTOPÕLD ALAR, EVA, TIA, AANIKA, TIIVO, EKKE ja MEEDI

RIINA KINDLAM, Tallinn

Kevadises Floridas pühitseti Eesti sünnipäeva Floridas Boca Ratonis asuvas korterikompleksis nimega Villa Esto pühitseti 24. veeb­ ruaril Eesti Vabariigi 104. aastapäeva.

Lahkus kauaaegne perekonnasõber ja ristiema

seini ääres, kuni putukad tulid välja. Külalised saadeti koju ja pererahvas sai ka järgmise päeva lõunal külmlaua toite nautida.

Villas Estos on see juba tra­ ­ ditsioon, et pühitseda õigel kuupäeval Vabariigi Aastapäeva.

Sel aastal oli natukene vähem rahvast kohal kui harilikult, aga ikka tulime kokku, ei tahtnud seda tähtsad päeva meelest jätta.

Puhka rahus, kallis sõber

Tarmo Heyduck Mõeldes leinavatele TIINALE, RAIMOLE ning noorusele – URMAS, KARIN ja ALEKSA

PIRET KOMI

Noorte tubadest (Algus lk. 13)

Vasakult: Mart Rosenberg, Marju Säägi, Elle Rosenberg, Krista Snow, David Snow, Piret Komi, Alex Säägi, Emma Säägi (süles Nolan), Leo Säägi ja Urmas Pedra.

Foto: Lori Säägi

juhtidele koguduse juhatus lah­ kelt andis luba kasutada. Ning ka teistele kui skautidele oleks kirikus ruumi. Rahvatantsijatele, kooridele, kunstinäitustele (kaob ju ka Timmase nimeline galerii, mis Eesti Majas), neid tegevusi kõiki saab pidada keldrikorrusel ka kiriku hingehoidvat tegevust, jumalateenistusi, pulmi, leere, matuseid häirimata.

Küsimuseks on meie ühis­ konna liidritele – kuidas tagada noortele linnas vajalikku pinda?

Kotkajärve on ikka elujõuline, tänu eriti skm Pearu Tamme ponnistustele, aga ka Skaudi­ sõprade Seltsi pingutustele. Ent talvel ollakse kohal vaid näda­ lalõputi, jõuludel, koolivaheae­ gadel. Mis hakkab linnas noorte tube asendama? Mida vabataht­ likult, ilma mingi isikliku huvi­ ta, sai ehitatud. Küsimus, mis vajaks vastust. Meie tuleviku huvides.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 13. märtsil kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval 20. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval 27. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS IL­­MA ARMULAUATA. Juma­la­ tee­nistusele järgneb koguduse täiskogu koosolek.

13. märtsi jumalateenistus on lühendatud korra järgi, et meil oleks koosoleku jaoks piisavalt aega. Kuna meie kirikut üürib lisaks Päästearmeele ka People Church kogudus ja nende jumalateenistus on õhtupoolikul, siis peame oma jumalateenistuse ja koosoleku lõpetama enne, kui järgmine grupp hakkab kirikus oma teenistuseks kogunema.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Eelteated:

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­ RON­TO EESTI BAP­T ISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Püha Vaimu annid”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kutsutud”. Muusika Joshua Boutiler.

Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Õnnistatud”. Muusika perekond Lige.

Pühapäeval, 3. aprillil kell 11.00 „LIVE“ JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ”Püha Vaimu annid”. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

EELTEATED: 23. märtsil, kell 7 õ toimub koguduse AASTAPEAKOOSOLEK kirikus.

3., 10., 15. ja 17. aprillil toimuvad jumalateenistused kirikus.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

S P ORT

Vasaloppet tähistas 100. sünnipäeva Pühapäeval sõideti Rootsis ­maailma mainekaim suusamara­ ton Vasaloppet. Tänavu märgiti maratoni 100. sünnipäeva – esimene Vasaloppet peeti 1922. a.

90 kilomeetri pikkuse klassikatehnikasõidu võitis nor­ ralane Andreas Nygaard (3 t 32 min 18,5 sek). Parim Eesti mees oli 68. koha saanud Henri Roos. (ERR/EE)

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Joona tunnustäht 38. Siis mõned kirjatundjad ja variserid vastasid talle: „Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!“ 39. Aga Tema ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja sugu­ põlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht, 40. sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päe­ va ja kolm ööd, nõnda peab ka inimese Poeg olema maa­ põues kolm päeva ja kolm ööd.“ Matteuse 12.38-40 On nii seatud, et me ei pea ennast tõestama vaktsiinipassi esitades, vaid meie elu on ene­ setõe(n)stus ühiskonnale, ligi­ mesele, iseendalegi. Tööl püüame anda tunnusmärke, et oleme ameti ja palga väärilised, kodus püüame tõestada, et oleme hea pereisa ja -ema, poeg ja tütar. Üksnes inimeseks olemist näib meie ühiselus jäävat väheseks. Inimeseks ­ olemine näib eeldavat tunnus­ tähti. Nendeta näib usaldus puuduvat.

Millegipärast on nii, et ­maailm on ajast aega otsustanud inimese üle ta välimuse, riie­ tuse, kõnemaneeri, jutu, sot­ siaalse seisuse – väliste tunnus­ märkide järgi. „Tunnus­ märke nõuda on ju inimlik,“ ütleme.

Neid nõudes oleme alati hinnanud rohkem välimust kui ­ olemust.

Mida arvame naabrist, kes on aastaid tööta, kuid ühel päeval muretseb endale kalli auto või naabri perest, kelle maja ümb­ rus on korratu? Me ei söanda mõelda kaugemale – sellele, et naabrimees on ööd kui päevad tööl ja emal võtavad väikesed lapsed kogu aja. Mida me arvame prügikasti sorivast ja ­ pudeleid korjavast eluheidikust?

Kas suudame ette kujutada, et elust kõrvale jäänugi osaks on olnud inimlik tunnustus, aga aegade keerises, eluruleti män­ ­ gus on ta kaotanud kõik. Vahest ütleme tagantjärele tarkuses ­kahetseval toonil: „Jah, kui seda kõike oleksime teadnud.“ On inimlik, et küsime kui armastuse piirivalvur oma ­ ligimeselt tunnusmärki: „Teie ­ dokumendid, palun!“ Nõuame tunnustähti Jeesuseltki: „Näita ometigi ainuski tunnustäht, enne me Sind ei usu!“ Aga Jeesus ei anna ainsamat­ ki tunnustähte. Neile ei sünni ühtki märki peale Joona tun­ nustähe (Matt. 12.39). Te ju tunnete prohvet Joonat Vanast Testamendist, kes tahtmatult jutlustas Niinive rahva vastu?

Kaugelt ringi jõudis Joona Niinivesse, et Jumala tahet täita.

Ta jutlus oli lühike. Veel 40

Palmipuudepüha jumalateenistus 10. aprillil kell 11.30.

Suure Reede jumalateenistus 15. aprillil kell 11.30. Ülestõusmispüha jumalateenistus 17. aprillil kell 11.30.

15

päeva ja Niinive hävib. Niinive rahvas aga uskus Jumalat ja pani kogu oma usu temale.

Parandasid meelt ja pöördusid kõverailt teeradadelt. Rebisid oma riided katki, Niinive kunin­ gas pani kotiriided selga ja istus tuha peale. Ja Niinive rahvas päästeti.

Jeesus sureb meie eest, ta pannakse hauda. Ja ta tõuseb kolme päeva pärast taas üles. Ja me oleme vabad süüst ja patust.

Ja meie riided on valgemad kui lumi. See oli Tema tee. See on meie tee. Ei midagi vähimat ega rohkemat pole Tal pakkuda.

Vaid kannatus, surm ja üles­ tõus­ mine. Tõeline armastus ei pea ju end igal sammul tõesta­ ma? Kas peaksime lakkamatult nõudma: näita, kas ikka armas­ tad mind? Või piisab teadmi­ sest, et Issand on ristimise igale inimesele kadumatute tähtedega jäädvustanud: „Jumala koda­ kondne“. (Efeslastele 2:19) Sinu eest on Kristus surnud.

Issand teab, kes Sa oled. See on piisav. Keegi ei tarvitseks olla rahutu, kui tema tunnusmärk selle maailma kodakondseile pole olnud piisav. Samuti ei tarvitse meil oma Jumalikku ­ tunnustähte lehvitada: kui tublid, edukad, vagad ja vooruslikud me oleme. Mida võiks Taevane Isa mõtelda? Mööduv ja tühine on see, mida meil on tunnista­ da. Igavene ja täiuslik on aga Jumala armastus. Päevast päeva ihaldab „kuri ja abielurikkuja sugupõlv“ (Matt.12.39) tun­ nustähte ja ometi ei anta talle muud kui prohvet Joona oma.

Aga Joona sõnum on, et Jumal ei jäta omi igaveseks maapõue puhkama, vaid Ta äratab need ja kannab oma kätel surmaorust

igavesele eluallikale.

Kui vaid suudaksime loo­ buda otsustamast siinses elu ja inimese väliste tunnusmärkide põhjal. Sest mida teame, mis võib toimuda meie silmis hal­ bade paberitega inimese hinges.

Mida teame, milline inimene võib peituda moest läinud ­hilpude sees. Kuidas saad oma ligimest üle kõige armastada, kui mõistad kohut tema üle välise tunnusmärkide põhjal.

Välimus võib osutuda petli­ kuks. Enesekindlamadki võivad osutuda otsustusvõimetuteks, kaotusekurvad aga piirsituat­ sioonides ilmutada vankuma­ tust. Ühel päeval ei küsita meilt ainsamatki tunnustähte ega pöörata tähelepanu millist rolli me siinses eluteatris mängisime.

Meilt küsitakse vaid seda, milline on selle eluteatri rolle ­ kehastanud näitleja hing, kes oma pale maski taha varjas. Ei, mitte silmakirjamaski, vaid meie puhast südant soovib ta.

Kuidas jõuda armastuseni, mis igal sammul ei küsi tõestu­ si!? Alustada tuleb iseendist.

Kui tihti on meie pilk naal­ dunud vaid välisele. Heitkem enestelt (sotsiaalsed) maskid ja proovigem näha, kes varjab maski taga. Ja kindel on see, et leiame selle tagant Jumala­ näolise palge. Palge, millele kirjutatud igatsus: ära vaata ­ seda, mis ma oman, kuhu ma kuulun, kuidas ma välja paistan.

Sa võiksid ju mind mu ­män­gutagi usaldada?

Uskugem ja usaldagem ning teadkem, et iga ristitud inimese nime taha on Issand kirjutanud oma verega, igaveste tähtedega: Jumalariigi kodanik. See on ­piisav. AAMEN.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Loe Eesti Elu internetis —

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022

Nr. 10

Tellige EESTI ELU!

Tulemas JK alumni laager Jõekääru vilistlaste laager (JKAL) tuleb suve alguses tagasi Udora mängumaale.

Kutsume kõik vilistlased, pereliikmed ja sõbrad täiskasvanute laagrisse 10.–12. juunil toredaid lapsepõlve-mälestusi veel kord elama!

Tähistame Jõekääru 70 aasta juubelisuve tuttavate tegevustega. Öömangud, saunaõhtud, pidulik õh­ tusöök, kunstitunnid, sport, lõpuball ja mud toredat ootavad teid JKAL’is.

Registreerimine on nüüd avatud. Et saada registreerimise-pakett, saatke e-meil: jkalumnilaager@ gmail.com

Jaapan saatis Ukrainale kuulikindlaid veste Jaapani kaitsejõud saatsid teisipäeval Ukrainale kuuli­ ­ kindlaid veste. Tegemist on Jaapani puhul haruldase sam­ muga.

See on esimene kord, kui Jaapani kaitsejõud on saatnud välisriigile kuulikindlaid veste.

Varustus saadeti teisipäeval teele Jaapanist Komaki õhuväe­ baasist.

Jaapan kavatseb saata Ukrainale ka muud mittesurma­ vat erakorralist abi, näiteks toitu, hügieenitarbeid, kaameraid, elektrigeneraatoreid, telke, tal­ verõivaid.

Jaapani valitsuskabineti pea­ sekretär Hirokazu Matsuno ütles pressikonverentsil, et Jaa­ pani ja tema riikliku julgeoleku jaoks on kriitilise tähtsusega vastata koos teiste riikidega Venemaa agressioonile ning ­pakkuda Ukrainale abi. (ERR/EE)

8. märtsi hommikul kogunesid Ottawas resideeruvad naisdiplomaadid Madalmaade suursaadiku Ines Coppoolse residentsis Rockcliffe’i linnaosas Ottawas, et tähistada rahvusvahelist naistepäeva. 30 praegu Kanadas resideeruvat naisdiplomaati on Women Heads of Diplomatic Missions in Ottawa organisatsiooni liikmed. Organisatsiooni juhib hetkel Kuveidi suursaadik Kanadas Reem Akhaled, kes esines sissejuhatava kõnega, milles toonitas naiste kasvavat osatähtsust ühiskonnas. Külaliskõnelejana võttis osa üritusest ka Kanada valitsuse liige, Minister of Diversity, Inclusion and Youth Zoomi vahen­ dusel.

Tekst ja foto: Ülle Baum

USA ja Ühendkuningriik keelavad Vene nafta impordi USA president Joe Biden tea­ tas sel nädalal pressikonve­ rentsil uutest sanktsioonidest, mille hulka kuulub Vene nafta, LNG (veeldatud maa­ gaas) ja kivisöe impordikeeld.

USA sanktsioonidega ühineb ka Ühendkuningriik järk-jär­ gult.

Bloombergi teatel ei tule keeluga kaasa Euroopa riigid, kes sõltuvad suuremas ulatuses Venemaa energiatoodetest.

Vene nafta moodustas eelmi­ sel aastal 3% USA toornafta impordist. Laiemalt moodus­ tavad erinevad Vene naftatooted 8% USA tarbimisest.

USA pank JPMorgan prog­ noosib, et sel aastal võib ka nafta hinda jõuda kohati 185 dollarini barreli kohta, kuid aasta kokkuvõttes võiks hind ­ langeda alla 100 dollari. Hind sõltub sealjuures sellest, kui pi­ kaks sõda venib. Euractiv toob välja, et üldiselt toob iga 10% nafta hinna tõus Euroopas kaasa 0,1-0,2% inflatsioonikasvu.

(D/EE)

Sündmuste kalender • Kuni pühap., 13. märts BOSTONI BALTIC FILMI­ FESTIVALI VIRTUAAL­PROG­ RAMM. (www.bostonbalticfilm. org) • Pühap., 13. märtsil kl 1 pl (EST) EMAKEELEPÄEV VEMU korraldusel (eesti k.) Zoomis; ID 846 6524 6537.

• Neljap., 26. märtsil kl 7 õ KESKUSE INFOKOOSOLEK Zoomis.

• Neljapäeviti al. 24. märtsist 21. aprillini kl 6-9 õ ,,SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORKSHOP“ koos ERIK LAARIGA. Registr. 13. märtsiks: vemuesc@gmail.com • Laup., 26. märtsil kl 1 pl MALETURNIIR (Toronto Eesti Baptistikirikus, 883 Broadview Ave) Toronto Eesti Maleklubi kor­ raldusel. Reg. 20. märtsiks: jaak­ jarve@aol.com • T.E.S. Täienduskooli VIR­ TUAAL-LASTEAIA 2. POOL­ AASTA neljapäevaõhtuti 12 näda­ lat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool.ca.

• Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TU­­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Laup., 2. – laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALL.