This newspaper was mailed on Friday, April 8, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 14, 2022
Reedel, 8. aprillil — Friday, April 8
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Ukrainat toetati nii Torontos kui Vancouveris Sõjaline agressioon, mida Venemaa alustas 24. veebrua ril iseseisva Ukraina riigi vastu on kestnud juba enam kui kuu. See on toonud kaasa tohutu humanitaarkatastroofi. Igapäeva-uudised erinevatest allikatest toovad järjest enam välja tohutuid inimohvreid ja näitavad seda julmust, mida Venemaa sõjavägi on toime pannud Ukraina tsiviielanike hävitamisel. Venemaa poolse agressiooni lõpetamist nõud vaid suuremaid ja väiksemaid protestiakstioone toimub maailma eri paigus pidevalt ja jätkuvalt. Möödunud pühapäeval oli kaks suuremat, millel mõlemal ka eestlased ja teised baltlased
osalesid, taas nii Torontos kui läänerannikul Vancouveris. Torontos toimus suur protestimarss, mis algas suurtänavate Yonge & Bloor ristumiskohalt ja lõppes Raekoja ees Nathan Phillips väljakul, kus Ukrainat, nende võitluses agressoriga, toetavate sõnavõttudega esinesid kohalikud rahvaesindajad parlamendis, aga ka Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu president Marcus Kolga ja Kanada kait sejõudude erukindral Rick J. Hillier. Vancouveris peeti seekordne suurmeeleavaldus linna Art Gallery ees. Vahetult enne seda olid maailmale avaldatud teated, fotod ja videokaadrid Kiievi
Foto: R. Ortiz/A. Jaugelis
(Järgneb lk. 3)
ÜRO viskas Venemaa inimõiguste nõukogust välja Ühinenud Rahvaste Organi sat sioon (ÜRO) viskas nelja päeval toimunud istungil Vene maa inimõiguste nõuko gust välja. Venemaa väljaviskamise poolt hääletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki ja erapooletuid oli 58, vahendas Reutersit rahvusringhääling. Väljaviskamiseks oli vaja kahe kolmandikulist häältee na must, erapooletud hääled ei läinud arvesse. ÜRO otsust kommenteeris neljapäeval Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. ,,ÜRO Peaassamblee tänane otsus peatada Venemaa liikmesus inimõiguste nõukogus on ainuõige. Venemaa sõjakuriteod,
inimsusevastased kuriteod ja loendamatud nende põhjustata vad inimkannatused Ukrainas ei jäta mingit muud valikut. Venemaa õõvastav tegevus tsiviilisikute, sealjuures naiste ja laste piinamisel ja tapmisel ning rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikul eiramisel ei saa jääda rahvusvahelise üldsuse hukkamõistuta,“ ütles Liimets. ,,Eesti aitab kõigiti kaasa Venemaa toime pandud kuri tegude dokumenteerimisele ja kogutud tõendusmaterjali uurimisele. Neid uurimistoimingud tuleb kiirendada, et julmuses ja vägivallas süüdi olevad sõja väelased, ametnikud ja riigijuhid võetaks oma kuritegude eest ka vastutusele.
Eesti saadab välja 14 Venemaa konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Venemaa peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus Eesti kutsus 5. aprillil välja Venemaa Föderatsiooni suur saadiku Eestis Vladimir Lipajevi ja andis üle diplo maatilise noodi selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa Föde ratsiooni Narva Peakonsulaa di ja Venemaa Föderat siooni Suursaatkonna konsulaarosa konna kantselei Tartus. Samuti otsustas Eesti saata riigist välja ja kuulutada
p ersona non grata’ks 14 nende töötajat, kellest seitse on diplomaatilise staatusega. Välisministeeriumi asekants ler Märt Volmer, kes diplomaatilise noodi Venemaa suursaadikule üle andis, rõhutas, et kõnealused isikud peavad Eestist 30. aprilliks lahkuma. Asekantsler Volmer sõnas, et olukorras, kus avalikkuse ette jõuab pidevalt teateid Venemaa
Jätkates laiaulatuslikku sõda Ukraina vastu, rikub Venemaa kõige rängemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolut siooni 2. märtsist 2022 ja Rahvusvahelise Kohtu otsust 16. märtsist 2022, lõpetama sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja,“ lisas välis minister. Tegemist on haruldase otsusega. Liibüa visati välja 2011. aastal, kuna diktaator Muammar Gaddafi kasutas protestijate vastu suurt vägivalda. (ERR/VMPT/EE)
relvajõudude koletust tegevu sest, sealhulgas Butšas ja mujal, ei saa rääkida suhete tava pärasest jätkamisest, eriti kui Venemaa rikub rängalt rahvusvahelist õigust, sealhulgas endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Asekantsler lisas, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb võtta vastutusele. Välisministeeriumi asekants ler Volmer rõhutas taas, et Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvõetamatu. Samuti peab Venemaa viima oma väed Ukrainast välja ja vastutama sõjakahjude eest, mida ta on põhjustanud. (VMPT/EE)
Foto: Ü. Isberg
Eesti kultuuri ajalooline potentsionaal Tartu Ülikooli aulas esineb loenguteseeriaga väliseesti külalisprofessor Jaan Valsiner. Nimetatu on mainekas kul tuuripsühholoog, sündinud Tallinnas ja omandanud kõrghariduse Eestis. 1980. aastatest alates on ta elanud väljaspool Eestit, töötanud korralise õppejõuna USA-s, praegu Taanis. Ta on ühtlasi tuntud kultuuriajakirjanik ja –kirjanik ning pidanud loen guid külalisprofessorina mit mes Euroopa ülikoolis. Esimene loeng leidis aset kolmapäeval. 31. märtsil teemal „Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile. Kuidas analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali?“ Moderaatorina tegutses filo soofia kateedri juhataja professor Bruno Mölder.
Kõneleja algas mõningate näidetega küsitava väärtusega vahendustega majanduse valdkonnast. Eestlased müüvad välismaalastele pidevalt metsa, arvestamata tõsiasja, et müüdud metsa asendamine võtab aasta kümneid. Kui talle Eestis lõu nalauas serveeriti kohvi juurde Saksamaalt imporditud koort, siis läks mõte paratamatult akna taga jalutavale piimakarjale ja kergitas küsimuse: mis meie oma koorel viga on? Kes seda joob? (Järgneb lk. 13)
Jaan Valsiner
