12
EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022
Nr. 14
Jõekääru Suvekodu Seltsi aastapeakoosolek Jõekääru Suvekodu Seltsi (JSS) 2022 aastakoosolek toi mus virtuaalselt 23. märtsil Eerik Valteri juhatusel. Päeva korra vastuvõtmise järel peeti leinaseisak, mille ajal mälesta ti Ants Kütti, Mehis Vahtrat ja Tarmo Heyduckit. Monika Roose-Kolga jagas eelmise koosoleku protokolli, mis võeti vastu ühel häälel. Eerik jagas eelmise aasta tegevuse aruanded. Kuigi suvekodus ei peetud üleöö-laagrit eelmisel suvel pandeemia tõttu pakuti kolm nädalat virtuaalset tegevust eriala-õpetajate poolt ja laagrit juhatas Elli Kipper. JSS koosolekud peeti regulaarselt aasta jooksul ning laagri maaala ja hoonete korrastamisega tegeldi edasi. Laagri Päev peeti 21. augustil 2021, kus tulid kokku laagri sõbrad, endised kasvandikud ja nende pered, et teha kunsti, sporti, koguneti välislõunasöögile Taevaskoja ranna ääres ja õhtupoolikul oli lõke Klemmeri rannas. JSS on täies hoos laagri plaanitsemisega selle aasta suveks ja suvekodu 70. aasta juubeliks! Suvekodu toimub kolm nädalat 2. -23. juunini (teemadeks: 1) eesti keele nädal 2) sport ja seiklused 3) kunst ja kultuur ja lõpunädal ning 4) Jõekääru Kalev Võrkpallilaa ger toimub 23.-30. juunini. Mudilaste päevalaager 2. – 16. juulini (lapsed sündinud 2018. või 2019. a.). Registreerimislehed on laagri võrgulehel: (https://joekaaru.com/et/registreerimine) ja hinnaalandus eelregistreerimiseks on saadaval kuni 15. maini 2022. a. Laagri juhatajaks tuleb Elli Kipper ja kauaaegne laagri
sõber Kadi Laaneots on laagri abi-juhataja. Mitmed noored laagri vilistased tulevad täitma kasvajate ja abi-kasvajate rolle. Enne laagrit on vaja teha suuremad parandused, kaasa arvatud uus söögisaali lagi, uued soojaveepaagid, traktori parandused, kanuudele kate ja mitmed teised uuendamised. Ette nähtud kevadtalgute päevad on 7. mail, 4. juunil ja 24. juunil (detailid: https://joekaaru.com/et/talgud). Kassaaruanded ja eelarved jagas Linda Karuks ja revideerijaid tänati (Siiri Valter, Tauno Mölder ja Marissa Karuks). Kuigi laagri sissetulek on vähenenud möödunud kahel aastal registreerimismaksudeta, kui üleöölaager on ära jäänud paneemia tõttu, ei ole olnud ka suuremaid kulusid sel ajal. Oli meeldetuletus Jõekääru Vilist lase Seltsilt, mis toetab laste osavõttu laagrist, kui puudub maksevõime osaleda, et osa võtumaks ei piiraks registreerimist (vilistlaste seltsi aastamaks $20 isikult), lisa informatsiooni saab Jõekääru juhatuselt. Võrkpallilaagri nimel võttis sõna Kristiina Lillakas, et teatada võrkpallilaagri plaanitsemise käigust. Jõekääru vilistlaste nimel teatas Anneliis Põldre, et plaa nid on täies hoos pidada teine JK Vilistlaste Laager 10. – 12. juuni nädalalõpul (lisainfo: jkalumnilaager@gmail.com). Jõekääru juhatuse liikmed on tulevaks aastaks: Kersti-Li Fisher, Linda Karuks, Ilmar Kütt, Kristina Lillakas, Leiki Luud, Heikki Novek, Monika Roose-Kolga, Krista Spence, Inge Tamm, Eerik Valter ja Lia Zifkin.
Laagri peamaja saali lae uuendamine.
Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca
Võrkpallilaagrist osavõtjad 2019.a
New Yorgis peeti 50. korda Eesti kultuuripäevi Möödunud nädalal peeti New Yorgis 50. korda populaarseid Eesti kultuuripäevi. Pandee mia tõttu kaks aastat edasi lükatud üritusel oli võimalik nautida muusikat, lavastusi, näituseid ja filme. Korral da jate sõnul on äärmiselt oluline säilitada väliseestlaste side Eesti kultuuriga, sest nii kes tab ka ühendus kodumaaga. Juba esimestel kultuuri päevadel osalenud Mari Teedla ütles ERRile, et kuigi külastajate hulk on aastate jooksul vähenenud, on kultuuripäe vade olulisus säilinud. ,,Ma saan Eesti kultuuri juurde, mida ma muidu Amee rikas ei saa. Kui ma käin Eestis, siis mul ei ole selleks aega. Ma käin sõprade ja sugulaste juures ja see on väga tähtis ja suviti niikuinii on teatrid kõik kinni, aga siin kultuuripäevade ajal on meil teater, filmid ja muusika. See on mulle väga tähtis. Ma
õpin alati midagi uut,“ selgitas Teedla. ,,Kuna meie kogukond ei ole nii suur, et me saaksime ise publikut valida, siis tuleb liht salt pakkuda selliseid asju, mis kõigile meeldiksid. Meil on sellel aastal väga palju erinevaid esinejaid, on midagi nii neile, kes räägivad eesti keelt ja ing lise keelt, kui ka neile, kes räägivad ainult inglise keelt,“ ütles New Yorgi Eesti kultuuripäe vade korraldusmeeskonna liige Merike Barborak. Barboraki sõnul on oluline meelitada Eesti kultuuri juurde ka noori, kes on sündinud ja kasvanud USA-s, sest nii hoitakse sidet juurtega. Üks parimaid viise selle saavutamiseks on kutsuda New Yorki populaarseid Eesti muusikuid. Samuti üritati kultuuripäevade ajal suunata tähelepanu muu dele teemadele, mis on eestlaste jaoks olulised. (ERR/EE)
Tallinna kino Kosmose sulges uksed
Soomlased on jätkuvalt kõige õnnelikumad
Märtsikuus toimusid Tallinna ajaloolises kinos Kosmos viimased seansid. Seni seal tegutsenud Cinamon lõpetas seal äritegevuse. Ligi 60-aas tase ajalooga kinohoone on tunnistatud arhitektuuri mälestiseks. Aastal 1964 avati Tallinnas Baltikumi esimene, kõige suu rema saali ja istekohtade a rvuga panoraamkino. Panoraamkino vaatemängu sõideti vaatama suurte bussidega üle terve Eesti. Lisaks filmide näitamisele oli Kosmos koduks ka mitmetele ajaloolise tähtsusega sündmustele. 1968. a toimus seal Eesti esimene rokkfestival ning 20 aastat hiljem esimene sõltumatu noortefoorum. Arhitektide Ilmar Laasi ja Udo Ivaski projekteeritud hoone on tunnistatud arhitektuuri mälestiseks. Tegemist on sõjajärgse modernistliku tüüp-projekteerimise ühe parima näitega. Eraldiseisvaid kinosid pole palju alles jäänud. 2001. aastal valmis Eestis esimene kobarkino. Hiljem on filminäitamine kolinud kinosaalidega kaubanduskeskustesse. (ERR/EE)
Hiljuti avaldati järjekorras kümnes World Happiness Report. Raporti koostanud rahvusvaheline teadlaste rühm, kasutab üle maailma 150 riigi elanikkonna küsitluste tule musi selle kohta, kuidas inimesed enda elu hindavad, mille põhjal pannakse kokku nn. õnnereiting. Möödnud aastal osales sellistes uurin gutes üle üheksa miljoni Maa elaniku. Küsitlustulemuste järgi on juba viiendat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik Soome. Saavutatud punktide poolest edestavad soomlased oluliselt teisi riike esikümnes. Esikümnes on Soome järel: Taani, Island, Šveits, Holland, Luksemburg, Rootsi, Norra, Iis rael ja Uus-Meremaa. Kanada on tabelis 15. ja USA 16. kohal, nende järel Ühendkuningriik; esikahekümne lõpetab Prantsusmaa. Eesti on tõusnud aastaga n elja koha võrra, olles nüüd 36. kohal. Naaberriigid Leedu ja Läti asuvad vastavalt 34. ja 42. kohal. (DForte/EE)
Ilmus uustrükk legendaarse metsavenna ellujäämisõpetusest Kirjastuselt SE&JS ilmus aprilli alguses legendaarse metsavenna Alfred Käär manni (1922–2010) ,,Metsa ven na käsiraamatu“ kolmas trükk, esimene oli 1999. a, teine 2010.a. ,,Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanu vaimu vajaduse rõhutamine,“ kirjutas Enn Tarto varasema väljaande eessõnas. ,,Alfred Käärmanni ,,Metsavenna käsi raamatus“ sisalduv teave on vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile.“ Alfred Käärmanni ellujää misõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ekstreemsetes olukordades, jääda alati iseendaks ja truuks Eestile. Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui agressor ründab kodumaad. Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Sur ma vaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. ,,Metsavenna käsiraamatu“ järelsõnas kirjutab ajaloolane Martin Andreller: ,,Käärmanni juhiseid tuleb vaadata oma ajastu kontekstis, mida tänasesse üle kanda ei ole võimalik ega ka otstarbekas. Ometi jääb läbivalt kõlama mõte, millest juhinduda ja mida edasi kanda; idee, mis on jäänud ajas universaalseks ning on meid rahvuse ja riigina ka kõige raskematest aegadest läbi kandnud. Iga metsavenna viimane mõte ja sõna olgu järgmine: Vaba Eesti eest surmani!“
