Nr. 14
EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
Kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased? Madis Listak Inimesed on segaduses ja küsivad, mis on maailmas reaalsusega lahti ja miks? Neuroteaduse vaatevinklist on reaalsuse definitsioon järgmine: fenomen, mida oma teadvuses kutsume reaalsuseks, on kollektiivselt jagatud ja indi viduaalselt kontrollitud hal lutsinatsioon tuleviku kohta. Miks see nii peaks olema? Inimene loomariigi esindajana on loomade hierarhia tippu suutnud tõusta ainult tänu oma aju võimele prognoosida ja ennustada järgmisel hetkel juhtuda võivaid sündmusi. Jookseme me ju aeglasemalt kui karu või lõvi, hambad ja küüned on viletsamad, kuuleme, näeme, ronime, ujume, hüppame kehvemini kui paljud teised loomad. Meie eeliseks on unikaalses ehitusega aju. Aju töötleb infot aga aeglaselt ja meie ratsionaalne mõistus saab juhtunust teada umbes pool sekundit pärast selle toimumist. See tähendab, et kas või ohutult tänava ületamiseks peame suutma ennustada tulevikku – kui seda teha ei suuda, jääksime auto alla. Lisaks oleme ka karjaloomad ja suudame omavahel jagada neid prognoose tuleviku kohta ning nii suudame end indivi duaalselt kui ka kollektiivselt mõelda kas haigeks või terveks. Seegi on loomariigis unikaalne nähtus. Seda definitsiooni saab kasutada mudelina, mis kirjeldab minevikus toimunut ja aitab prognoosida tulevikku. Lähtu des sellest definitsioonist võime teha tähelepaneku, et inimesed, kes ei suuda oma hallutsinat sioone kontrollida, vajavad psühholoogide ja psühhiaatrite abi ja need, kes ei suuda oma hallutsinatsioone teistega rahumeelselt jagada, istuvad tõe näoliselt vangis. See definitsioon seletab ära ka V. Putini käitumise – tema ei suuda oma hallutsinatsioone kontrollida individuaalselt ega rahumeelselt jagada kollektiivselt. Inimesele karjaloomana on eluliselt hädavajalik kuuluda mingisse gruppi, mis aitaks ellu jääda ja sellist karja kogu ne mist, kus jagatakse ühiseid hallutsinatsioone ehk tuleviku mälestusi, kutsume identitee diks. Nii on arstidel ja juristidel omad identiteedid ja need moodustuvad muidugi ka rahvuste ja kõneldavate keelte järgi. Identiteedi omamine pakub tea tavat kindlustunnet, selle omandamiseks ning gruppi vastu võtmiseks on tihti erinevad riitused. Arstid ja sõjaväelased annavad näiteks vande, täna va poiste bandesse kuuluda tahtja peab kõlblikkuse näitajaks kas kellelegi peksa andma või midagi varastama. Mõnes kul tuuris tuuakse rituaalseid vereohvreid. Inimese jaoks on identiteet nagu kehaosa, mille kaotamine või muutumine on traumaatiline kogemus. Iden ti teedi kaotamine on võrdne
k arjast välja heitmisega ja võib surma tähendada. Kuidas see mudel seletab juhtunut? Ukrainas toimuvatest sündmustest aru saamiseks peame tagasi vaatama ajalukku. Minul tekkis juba kooli ajal ajaloo tundides kaks suurt küsimust. Esimene oli, kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased? Samuti tundsin huvi miks puudub Vene Föde ratsiooni territooriumil venelaste rahvuspiirkond, kui teistel seal elavatel rahvastel see on. Mis see rahvus on? See on seesama identiteet ja mingisse gruppi kuuluvuse tunne ja Rooma riigi kodanikel oli sel line tunne olemas. Nad panustasid midagi ja said vastu teatud privileegid, turva- ja ühtekuuluvustunde. Ühel hetkel kadus seda identiteeti toitnud majanduslik ja moraalne jõud. Rooma impeeriumi territooriumil asu nud elanikud võtsid kas oma vana identiteedi tagasi või kujundasid endale uue. Seepärast näeme endise impeeriumi aladel Portugali, Hispaaniat, Prantsus maad, Saksamaad ning muidugi ka Itaaliat. Ladina keelt, mis oli Rooma impeeriumi eliidi keel, ei räägi enam igapäevaselt keegi. Samamoodi läks Rooma im peeriumi järglaseks saanud Konstantinoopoli impeeriumiga, praegu tuleb sellest inimestele esimesena meelde Hagia Sophia mošee. Mis puutuvad siia venelased? Seegi oli impeerium, mille valitsejatele meeldis end lugeda kolmandaks Roomaks ja Konstantinoopoli impeeriumi järglasteks. Ja imperaatoritele kohaselt kirjutati selle riigi ajalugu iga paarikümne aasta t agant sobivamalt ümber. Praeguse konflikti olemuse lühike kokkuvõte on see, et vene rahvuse ajalugu kirjutati kokku ukrainlaste omaga ja osa ukrainlaste ajaloost kirjutati ümber Moskvasse. Praeguse Moskva aladel oli soome ugrilaste territoorium, kus küla des ning asulates räägiti vene keelest erinevaid keeli. Sel põhjusel polegi Vene Föderatsiooni territooriumil venelaste rahvuspiirkonda. Kuni impeerium laienes, polnud see suur probleem, sest Ukraina alad ja Kiiev olid enam-vähem kontrolli all ning ukrainlastele ei antud ka sõna oma seisukohtade ja ajaloo kaitseks. Impeerium on lagunenud juba üle saja aasta. Esimese lagunemisel ajal 1917-1918 õnnestus Ukraina jätta impeeriu misse, pärast teist lagunemist 1991. a jäi vene identiteedi ja ajalookäsitluse jaoks oluline „rahvuskodu“ impeeriumi piiridest välja. Putin tahab ajalukku minna kui Vene impeeriumi taastaja. Paraku puuduvad tal võimed riiki juhtida, kuid ta tunnetab, et impeeriumi idee on käest libi semas ja saab aru, et unistus impeeriumi taastajana ajalukku
minna on luhtumas. Siin on põhjus miks Putini hallutsinatsioonides on ukrainlased mingit veidrat dialekti kõnelevad ära eksinud ja eksitatud venelased. Ilma Ukrainata tuleb vene impeeriumi identiteet ringi defineerida ja see on ohtlik, sest paljud selles elavad rahvad võivad oma vanad identiteedid tagasi võtta! Üheks võimalikus lahkujaks on tatarlased, kelle Vene Föderatsiooni jäämiseks tegi Boris Jeltsin omal ajal hiiglaslikke pingutusi. Lahkuda võivad ka Kaug-Ida ja Siberi rahvad. Neil on revolutsioonijärgne Kaug-Ida Vabariigi mälestus ja läbi impeeriumi kestmise on nende identiteet teistest eristu nud. Mis saab, kui jakuudid otsustavad, et aitab Moskva toitmi sest? Miks peaksid nad tahtma anda ära oma loodusrikkused, saamata vastu mitte midagi? Hetkel jääb neile üles songitud maa ja kõik sealt kaevandatud rikkused rändavad koloniaalimpeeriumi pealinna. Kasulikum oleks kaubelda Lõuna-Korea, Jaapani ja Hiinaga. Jakuudid ei ühinenud impeeriumiga vabatahtlikult ja Moskvast saadetud kolonisaatoritega peeti veriseid lahinguid 16. ja 17. sajandil pea sadakond aastat. Sarnased lood on rääkida teistelgi selle suure riigi territooriumil elavatel rahvastel. Mida see mudel ennustaks tuleviku kohta? Mis seis ukrainlastega täna on? Ukrainlaste ja venelaste ajalugu on tõesti tihedalt läbi põimunud, kuid Putin läheb ajalukku ukrainlaste identiteedi taasloojana! Palju oli sega abielusid, suured ettevõtted omasid osakondi nii Ukrainas kui ka Venemaal, keeleliselt pole teineteisest arusaamine suur probleem. Enne Krimmi sündmusi ei teinud paljud ukrainlased oma identiteedist erilist probleemi, kuid Putin suutis hakkama saada millegi enneolematuga – ta sundis ukrainlasi relva ähvardusel valima kas olla venelased või ukrainlased. 24. veebruaril 2022 ei jätnud ta enam ühelegi kahtlejale mingit võimalust poolt mitte valida! Ukrainlaste jaoks on sõda käinud alates 2014. a, kui Putin tungis Krimmi; alates sellest on ta aidanud luua Ukrainas tsivii l ühiskonda, kaasaaegset sõja väge, läände orienteeritud majandust, õigusriiki. Muidugi vastu oma tahtmist, sest tema hallutsinatsioonides on Ukraina Ameerika ja teiste lääneriikide poolt koloniseeritud riik, mille elanikud tuleb vabastada im perialistide orjusest, et nad saaksid naasta imperaatorliku Venemaa õitsvasse rüppe. Rahvas ei saa ju aru, mida nad tegelikult tahavad ja vabu valimisi ei saa põhimõtteliselt olemas olla. Siin lööb välja Putini elukutse, on ta ju koolita tud rahvamasse erioperatsioo
nidega suunama, mõistmata, et manipuleerimisel on piirid. Näeme ajaloolist pöörde punkti, sest praegu võitlevad ukrainlased relvadega oma identiteedi ja ajaloo tagasi võtmise eest. Sellega saab otsa vähemalt 300 aasta pikkune Ukraina ajaloo ja identiteedi hävitamise katse. Väga kurb on, et selle eest makstakse väga verist hinda. Samas lõpetavad käimas olevad sündmused Vene impeeriumi taastamise võimaluse, sest ukrainlased oma identiteeti ja ajalugu enam ära anda ei ka vatse. Kui nende president annaks korralduse relvad maha panna ja alla anda, ei täidaks paljud kodanikud käsku, vaid võitleksid lõpuni. Taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva! Et tegemist on väärtuste ja identiteedi põhise konfliktiga, läheb Putin ajalooraamatutesse teisegi märgilise pöördepunktiga ajaloos. Agressiooniga sunnib ta oma identiteeti ümber hindama ka ennast venelasteks pidavaid inimesi! Venelased peavad selgeks mõtlema, kas nad jagavad samu väärtusi ühe psühhootilise Peteburi pätikamba pealikuga ja kas nad jagavad samu veriseid identiteedi riituseid oma juhiga või mitte. Kui nad seda piisavalt kiiresti ei tee, juhtub sama, mis esimese ja teise Rooma riigiga, sest inimesed, kes ei jaga samu väärtusi oma liidritega, vahe tavad oma identiteeti, et mitte surra häbisse. Nad vahetavad identiteedi, et elada edasi vähegi normaalsetes tingimustes või ka selleks, et välismaal puhku sereisil olles ei näidataks nende peale näpuga. See tähendaks peale kõige muu ka vene keele vaikset hääbumist paari põlv konna jooksul. Olemasolevat identiteeti täielikult säilitada ei õnnestu enam kunagi. Kindlalt tuleb ümber hinnata see ajaloo osa, sest ukrainlaste käsitlus ühisest ajaloost on lootusetult risti jalus ja kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimise eelduseks on ka ukrainlaste ajaloo käsitlusega leppimine. See on valus, sest propaganda Venemaal töötab täistuuridel ja Putinil pole varuvarianti juhuks, kui tema sõda läbi kukub. Ka seda saab seletada neuroteaduse abil. Nimelt lähevad meie otsused emotsioonide kasvades aina must-valgemaks ja nii jääb aina vähem võima lusi kellegagi milleski kokku leppida. See tähendab, et ta on ennast juba ammu veennud oma otsuste ainuvõimalikkuses ja -õigsuses ning aju kipub meie emotsionaalseid otsuseid ka õigustama. See imperialistliku identiteedi ümberhindamine saab toimuda alles siis, kui valitsev verine sõjapartei on energiast tühjaks voolanud. Kuna vene sõdurid peavad ukrainlasi ära eksitatud venelasTutvu • Loe • Kommenteeri
teks ja arvavad, et neil on ühine identiteet, on nendele šokk, et ukrainlased end venelasteks ei pea. Seda on näha nende moraalis – paljude vene sõdu rite jaoks on see sõda täiesti arusaamatu ja põhjendamatu ja nii minnakse ukraina poolele üle ja antakse ennast vangi. Sündmused ei lähe mööda ka Valgevenest, Putini kadumisega kaob ka sealne diktaator. Üks küsimus vajab veel vastamist – kellele on toimuv kasulik? Vastus on lihtne, hiinlased ja ka türklased naeravad vaikselt pihku ja näevad veel kord, kuidas realiseerub Sun Tzu sõjakunsti tarkus, mille järgi kõige edukamad lahingud on need, kus vastane ise ennast nurka mängib ja hävitab. Hetkel on Putini ainukeseks rahaalli kaks jäänud Hiina ja nemad esitavad nüüd ainult endale kasulikke tingimusi. Hiinlased pole unustanud, kuidas Vene impeerium pettis neilt välja Kaug-Ida ja Siberi alad. Võiks tõdeda, et Putin on edukaim Hiina luure agent läbi ajaloo! On ta ju andnud hiinlastele rendile ülisuured territooriumid Siberis ja ehitanud gaasijuhtme Sila Sibiri (Siberi vägi), milles voolavale gaasile venelased paraku peale maksavad. Hiina jaoks ei saaks olukord olla enam parem – Moskva annab vaidlusalused territooriumid ametlikult lepingutega üle ja maksab peale ka poole hinnaga antava gaasi kaudu! Kremlis istuva luuraja intellekt aga ei võimalda hallutsinatsioonidest kõrvale vaadata, reaalsustunnel, mille see mees endale on loonud ja mida ta riigi elanikele peale surub, matab kõik muud võimalused pimedusse. Põhimõtteliselt on olukord revolutsiooniline, kus Putin ei saa uutmoodi ja ülejäänud maailm ei taha vanamoodi edasi minna. Kas selle tunneli lõpus võiks näha valgust? Jah, kuid Putini jaoks on tegemist läheneva rongiga… Kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased? Kas Rooma riigi ajalugu kordub kolmandat korda? Venemaa linnade tänavatele tulnud inimesed vähemalt proovivad oma reaalsust normaliseerida ja soovivad selle vabastamist antisotsiaalsest ja psühhootilisest imperialistlikust maailmavaatest. Venemaal elavad inimesed on lähiajaloos 1991. a tulnud tänavatele ja on edukalt lõpetanud N. Liidu. Siis oli neil liider. Kelle taha inimesed võiksid nüüd koguneda? Muidugi võib juhtuda, et võim vahetub paleepöörde tule musena. Igal juhul seisab Venemaa elanikel ees möödapääsmatu vajadus oma identiteet ümber hinnata. Me kõik saame sellele kaasa aidata, kui näitame oma suhtumist käesolevatesse sündmustesse. Loodetavalt teeb see paljudele seisukoha kujunda mise lihtsamaks.
www.eestielu.ca
