12
EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022
Eestist Ukraina heaks Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Haabneeme, 25.04. 2022 Eestis on kõikjal näha leh vimas Ukraina lippe ja püütakse igati aidata sõja põgenikke. 24. aprillil toimus Haabneeme staadionil Viimsi heategevuspäev „Aeg olla koos“, mis oli mõeldud sõjas kannatanute aitamiseks ja vaba Ukraina toetuseks. Esinesid Arina Sesmji ja Katerina Ukrainast, Oleg Pissarenko, Villu Veski ja Viimsi Muusika kooli õpilased. Päeva juhtis ukrainlasest Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi, kes on Eestis Ukraina eest kõneleja ja sõjapõgenike toetaja. Ta tõlkis ukrainakeelseid esinejaid eesti keelde ja kutsus ka publiku koos laval esinejatega kaasa laulma, liikudes mikrofoniga ringi rahva seas. Tema poole pöördutakse tihti küsimusega, kuidas saaks ukrainlasi aidata? Trochynskyi sõnul peame olema lihtsalt sel lised, nagu olime enne – inimesed! „Just Inimlikkust vajavad ukrainlased praegu kõige rohkem. Nad tulid siia, võttes kaasa ainult selle, mida käe otsas oli võimalik kanda ja olles kaotanud pea kõik, mis neil elus oli. Toetust vajavad ka ukrainlased, kes istuvad praegu pommivarjendites. Nende jaoks on tähtis teadmine, et meie siin võitleme praegu kurjusega ja toetame neid,“ leiab muusik. Heategevuspäeval Haabneeme staadionil pakuti Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete poolt valmistatud erinevaid ukraina ja eesti hõrgutisi, muuhulgas imehead borši, liharoogi, erinevaid värskelt ahjust tulnud ukraina küpsetisi. Koos Viimsis elavate ukrainlastega korraldati ukraina kevadpühade
Viimsis juhtis Ukraina toetus päeva Ruslan Trochynskyi, kes Eestis tuntud ka bändi Svjata Vatra eestvedajana.
tähistamiseks erinevaid töötu basid, näiteks said lapsed kaunis tada imeilusaid mune Viimsi raamatukogu ruumides. Kõik heategevuspäeva tulu läks Viimsisse jõudnud Ukraina sõja põgenike toetuseks, samuti sai kohapeal teha Ukraina heaks annetusi. Sama päeva õhtul toimus Saku Suurhallis heategevus kont s ert sõjas kannatanud Ukraina laste heaks „Maailm, mis jääb meile“, mille korraldajateks olid Eesti noored muusikud ja lauljad. Lavale astus 24 solisti, 12 koori, Siim Aimla bänd ja noorte muusikute or kestrit juhatas Kristjan Järvi. Kogu kontserdi ajal sai teha erineva suurusega annetusi MTÜ Laste ja Noorte Kriisi programmi numbritel helistades. Kontserdi avaesinejaks oli ukraina-eesti päritolu Rute Trochynskyi, kes esitas Miina Härma/Anna Haava laulu „Ei saa mitte vaiki olla“, mis oli väga südamesse minev ja pisa rateni hingesööbiv. Järgnes John Williams lugu ,,Shindler’s List“, kus viiulil soleeris kontserdi idee autot Ingmar Erik Kiviloo. Ingmaril on Ukrainas sõbrad, kellega ta sai tuttavaks tänu ema tööle. Sõbrad elasid Zaporožje tuumajaamast vaid 18 kilomeetri kaugusel ja nendega on ta kogu aeg olnud kirjavahetuses ning selle pärast tekkiski tal idee korraldada heategevuskontsert Ukraina sõja eest põgenenud laste toetu seks. Ingmar ütles, et õiglus peab võitma ja et ta usub kindlalt, et kurjus saab karistuse. Seejärel sai sõna Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, kes sõnas, et ühelt poolt on ütlemata kurb ja traagiline, et aprillis 2022 leiab aset rahukontsert, sest Eestist veidi rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel otsivad sõja tõttu lapsed emade ja vanaemadega koos varju pommivarjendites. Teiselt poolt on uhke ja ülev olla täna Eesti noorte muusikute kontserdil. Presidendi abikaasa tänas kõiki muusikuid ja kontserdi korraldajaid, soovides, et maailmas oleks rohkem rahu ja vähem kurjust. Ta rõhutas, et me ei tohi sõjaga Ukrainas harjuda ega sellest väsida. Kõik me saame midagi teha, et aidata kaitsta vabadust ja tuua lähemale rahu. Lavale astusid üksteise järel juba tuntud noored lauljad Uku Suviste, Getter Jaani, Maarja Liis Ilus, Jaagup Tuisk, Eesti laulu võitja Stefan ja paljud teised noored lauljad. Vahekli pina saatsid Ukraina laste toetuseks oma videotervitused
unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6
Meie esindaja
ANNE LEIUS
Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119
Nr. 17
Kanada nädal võitluses COVID-19ga
Haabneeme staadionile oli seatud lava, kus esinesid nii ukraina kui eesti muusikud.
Eesti koolid kogu maailmast: Toronto Täienduskool tervitas kõiki lauluga ja lapsed soovisid maailmale rahu. Videotervituse olid saatnud ka Lakewoodi, Los Angelesi ja New Yorgi Eesti koolide õpilased. Kontserdi dirigent Kristjan Järvi ütles intervjuus, et tänane nn võtmismaailm peaks muutuma andmismaailmaks. Muusika ei ole mõistusetasand, see on pigem südametasand ja nii saavad muusikud südamega oma panuse Ukraina toetuseks anda. Lauljatar Getter Jaani sõnas, et olles Eesti Vabariigi aasta päeval pisitütre magama pannud ja sukeldunud internetimaailma, tabas teda selline hirmus ärevus nagu ei iialgi varem. Peame andma endast parima, et armastus võidaks. Sissi Nylia Benita ütles, et ükski abi ei ole liiga väike. Ta näeb praegu, kuidas ta vanaema seda sõda üle elab. Vanaema poleks kunagi arvanud, et tema lapselapsed peavad midagi taolist tunda saama nagu tema Teise maailmasõja ajal. Kontserdi finaalis tulid lavale kõik 24 solisti, et koos kooridega esitada laulu „Ta lendab mesipuu poole“ ja Alo Mattiiseni „Isamaa ilu hoieldes“. Laval oli teistega koos ka Ruslan Trochynskyi. Ta soovis ukraina
keeles õnne oma emale, kes just päev varem sai 70 ja oli saalis kontserdile kaasa elamas. Esitusele tuli Kristjan Järvi „Ööbikulaps“, kus Ruslan soleeris tromboonil ja pidas nagu rahupalve Ukraina jaoks. Lava tagaseinal tuksus must süda. Tunne oli väga võimas ise gi vaid teleekraani vahen dusel kontserdile kaasa elades. Järgnes 1997. aastal Michael Jacksoni History Touril lauluväljakul esitatud „We Are The World“, mida Saku Suurhallis lauldi seekord vaheldumisi lauluga „Ei ole üksi ükski maa“.
Tundmatu…
Hain Rebase kui ajaloolase profiil on lai, selles leidub alati mingi annus poliitilisi hoiakuid, spontaanseid ideid ja küsimusi, mis osalt välja kasvanud trotsist historiograafilise defitsiidi pu hul, osalt seminaridest üliõpilastega, osalt genuiinsest pat riootilisest missioonist, kuulumisest vennaskonda vms.
(Algus lk. 5)
mille üksikasjadest professorid tavaliselt ei räägi, kui nad just mälestusi ei kirjuta. Göteborg, Toronto, Kiel, Tartu, põgusalt Kaliningrad ja taas kord Kiel, on Rebase kui õppejõu itineraar, unustamata seejuures, et loenguid ja seminare on ta pidanud rootsi, inglise, saksa ja eesti keeles. Erinevad loengukursu sed ja seminarid, kus Lääne mereruum keskkohaks, nõuavad laia lugemust ja pädevust, mida akadeemiline huumor mõnikord defineerib kui from Plato to Nato.
Ukraina suursaadik Mariana Betsa pidas väga liigutava kõne, et ukraina lastel, kes nüüd on tapetud, olid unistused, nad käisid koolis… Ta tänas Eestit, sest Eesti on Ukrainale suure südamega sõber. Tema sõnul on iga kolmas Eesti elanik annetanud Ukraina toetuseks. Suursaa dik soovis oma kõne lõpetades rahu ja armastust ning ütles eesti keeles „Aitäh!“ ja „Elagu Eesti!“ Kontserdiga koguti ligikaudu 200 000 eurot sõjas kannatada saanud Ukraina laste toetuseks.
Kuigi uute viirusjuhtude ning hospitaliseerimiste arvud Kanadas on näidanud viimastel nädalatel piirkonniti tõusumärke, on terviseeksperdid lootusrikkad, et nimetatud trend on kontrolli all ega mõjuta haiglakoormust sama võrd nagu eelmiste viiruslai nete ajal. • Alates 25. aprillist leevendas Kanada piirireegleid riiki sise nemisel, mis puudutab karantiini, laste testimist jm. Enne reisile minekut ja tagasi tulekut tuleb end kõigi reeglitega kurssi viia, et ei tekiks ootamatuid olukordi piiriületusel. Üle Kanada kehtib endiselt maskikohustus lennu- ja rongi reisijatele. • Ontario pikendas maskiko hustust kõrgema riskiga kohtades (tervishoiu- ja hooldekodude sektor, ühistransport jm.), mis esialgu pidi lõppema 27. aprillil, 11. juunini. Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore ütles eelmisel reedel, et ta on ettevaatlikult optimistlik, et COVID-19 kuuenda laine hullem osa on möödas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv võib kõrgpunkti jõuda lähipäevil. Ta ütles, et reovee jälgimise ja limiteeritud testide andmete kohaselt oli haigestu miste kõrgpunkt 10. aprillil, ent hospitaliseerimiste osas tuleb see natuke hiljem. Doktor eeldas, et juunikuuks langeb haigestumiste arv madalamale tasemele. Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 21. aprillil 5038, reedel 4668, laupäeval 3820, pühapäeval 4098, esmaspäeval 2028, teisipäeval 1827, kolmapäeval 3005; haiglaravil viibis sel päeval 1734 patsienti (nädal varem 1662), neist intensiivravil 211 (nädal varem 203). (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
Kontserdi link järelvaatamiseks: https://etv.err.ee/1608562978/ maailm-mis-jaab-meile
Ajaloolaste tsunftis leidub neid, kelle töid oskavad lugeda üksnes teadlased-asjatundjad, need justkui pole määratud lihtsurelikele huvilistele. Hain Rebase stiil on vastupidine. Tema lood haaravad kaasa, isegi provotseerivad lugema ja on siiralt meeldiv neid leida ühes
koguteoses, ilma et neid jälitada akadeemilise kirjakultuuri ava rustes. Hain Rebase kui uurija ja kirjutaja mõtteloogikaga ei pruugi alati nõus olla, tema järelduste üle võib vaidlema jääda, kuid neis on ajaloo ilu, mis pole ettemääravalt nätt, vaid mineviku kuristikest peegelduvana tihti julm ja arvamatu. Ometi on siinsesse raamatusse koondatud lugudel mingi enigmaatiline ühtsus, möödaniku seotus Sigtunast Peterburini, Põhjalast Baltikumini, milles peegeldub Hain Rebase ainu omane ajaloonägemus. Head lugemist ja Hain Rebase tundmaõppimist! JÜRI KIVIMÄE
