Nr. 17
EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022
13
Emakeelepäevad Hollandis Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Amsterdamis toimusid 25.-27. märtsil 12. emakeelepäevad, mil Eesti Kool Hollandis esindajad pakkusid eesti keele õpetajatele erinevatest Euroo pa riikidest mitmekesist koolitus- ja kultuuriprogrammi. Raamatukogude aastast lähtudes oli see pühendatud raamatukogude rolli muutumise rõhutamisele: info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Sellest inspireeritult olid valitud ka esinejad. Esimesel päeval sai igaüks leida valikprogrammist sobiva linna külastuse: kas Kireva Keukenhofi oma kevadise tuntud lilleiluga 32 hektaril, Vertikaalse Rotterdami moodsa arhitektuurihullusega, Ahvat luste Amsterdami lummavate kanalite, coffee shop’ide ja punaste laternate tänavaga või Hurmava Haagi Noordeinde – Kuningas Willem-Alexanderi tööpalee ja valitsushoone Bin nenhofi külastusega. Õhtu pää dis suursaadik Lauri Kuusingu vastuvõtuga Eesti Suursaat konna aias, kus esinesid muu sikud Kadri Tegelmann ja Maarten Ornstein. Suursaadik andis õpetajatele ka huvitava
ülesande leida Hollandis tuntud ‘borrel’ile’ tabav eestikeelne vaste. Laupäeval toimusid Amster dami Keskraamatukogus OBA Oosterdok huvitavad ettekanded ja paneelarutelud. Videotervi tuse saatis president Alar Karis. Ta nimetas, et Eestisse jõudnud tuhandetest Ukraina sõjapõgenikest on kolmandik lapsed, kellest paljud on asunud juba Eestis koolipinki. See meenutab Teise maailmasõja tõttu üle ilma laiali pillutatud eesti perekondi ja eesti koolide loo mist nende lastele, tagamaks emakeelset haridust. Teatri- ja kõnekunsti õpetaja Virko Annus esitles „Keeleõpet läbi draama ning rakendus teatri“. Virko sõnul on kõige aluseks lugu, sest selles on jõud ja vägi sees. Virko rõhutas mängu tähtsust ja viis läbi sõna- ja lausemänge, mida ka õpilastega kasutada. Merle Liivak-Praksi ette kannet „Kuidas saada laps tagasi raamatute juurde“ täiendas kommentaaridega poeg Juss, sest Merle rääkis oma pere kogemustest kooli, koduõppe, arvutite ja lugemisega. Tartus elava soomlasest las tekirjaniku Mika Keräneni ettekanne „Raamatukogu, minu
Aitäh, Hollandi Eesti Kool ja sünnipäevalaps Agnes!
Loo autor koos Tartus elava soomlasest lastekirjaniku Mika Keräneniga.
Hetk Eesti Draamateatri etendusest.
tarkuse tempel“ baseerus samuti kogemusel. Mika isa ei osanud lugeda, aga ütles Mikale ja ta õele, et raamatud on olulised. Põhja-Helsingis kodu lähedal asunud raamatukogu päästis Mika. Ta luges ohjeldamatult kõike ja tal on siiani meeles raamatud, mida ta seal luges. Mika tunnustab Eesti koole, et seal on eesti keel ja kirjandus eraldi õppeained. Soomes nii ei ole ja kirjandusest eriti ei rää gita. Jõgeva koolis eesti keele õpetajana töötades nägi Mika, et lapsed ei julge kirjutada. Tema soovitus on, et kirjandit tuleb kirjutada mitu korda, ei tohi karta teha õigekirjavigu, sest see takistaks loovust ja mõtete paberile jõudmist. Samuti on vaja aega lapse lugemisega tegelemiseks. Mika lapsed on kakskeelsed – temalt soome, laste emalt eesti keele oskus. Mika sõnul peabki keeltega kogu aeg tegelema, et neid säilitada. See on elukestev õpe. Jaan Tootseni teema oli „Ööülikooli raamatukogud“. Jaanile meeldib lugusid korjata, dokumentaalfilme ja Ööülikooli saateid teha. Ta rääkis Uku Masingust, kes oli 70 keele mees ja tema õemehest, Evald Saagist, kes uuris sumerite ajalugu ning kelle kodu uks Lillekülas oli alati üliõpilastele avatud. Jaan on vanade inimeste fänn. Tema sõnul elu algab alles 80+-aastaselt. Osad muidugi kibestuvad vanaduses, teised aga puhkevad õide. Nagu ütles Kanadas elanud preester ja humanitaarteadlane Vello Salo: „Keha võib väsida, aga vaimus kasvamine on piirideta.“ Jaani arvates peab romaanikirjanik vana olema, siis on tal midagi öelda. Jaanil on neli last, kelle kasvades hakkas ta tegema Laste ööülikooli – lühemaid 12-15-minutilisi saateid. Jaani arvates on laste raamatute juurde saamisel oluline kuulamisharjumus, näiteks raadiokuuldemängud, kus saad ise tegelasi ette kujutada. Eesti Instituudi välisõppe koordinaator Heidy EskorKiviloo tervitas osalejaid Andero Adamsoni poolt Hari dus- ja Teadusministeeriumist ning rõhutas, et kõigi Eesti koolide tegevus välismaal on
Suursaadik Lauri Kuusing Haagis toimunud vastuvõtul kõnelemas.
väärtuslik ja eripalgeline. Kokku on välismaadel umbes 70 kooli ja 80 organisatsiooni, kes keeleõppeks raha taotlevad. Pandeemia ajal on juurde tulnud 25 kooli, kus eesti keelt õpetatakse. Marin Mõttus, erisaadik ülemaailmse eestluse alal Välisministeeriumi juures ja nõunik Kadri Linnas kõnelesid teemal „Muutused keelepoliitikas ja üleilmse eestluse hoidmisest“. Marin rääkis lühidalt eestlaste kolmest suurest välja rändelainest. Esimene oli 19. saj., kui toimus idapoolne välja ränne Ülem-Suetuki ja Siberi aladele. Teise all mõtleme 1944. a suurpõgenemist, väljarännet Euroopasse, P-Ameerikasse ja Austraaliasse. Kolmas laine on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. a – taas läände õppimise, töö või armastuse pärast, need on nn „vabaduse lapsed“. Kahjuks on side erinevate väljarändepõlvkondade vahel katkemas. Sellele sideme säilitamisele ongi rõhk asetatud. Praegu elab väljaspool Eestit hinnanguliselt 200 000 eestlast. Suurimad kogukonnad on Soo mes, Venemaal, Suurbritannias, Austraalias, Saksamaal ja P-Ameerikas. Üleilmse eestluse tegevuskava hõlmab keeleõpet ja erinevaid rahastustaotlusi: nt arhiivi-, kultuuriseltside, eesti keelsete väljaannete, estofiilsuse stipendiumi taotlused. Suvel korraldatakse eesti keele ja meele laagreid, uus on stipen diumivoor noortele Eestis praktika tegemiseks jt. Nõunik Kadri Linnas on elanud Saksamaal ja Belgias ning tutvustas üleilmse eestluse uudiskirja, mis ilmub üks kord
kuus eesti ja inglise keeles ja on tellitav Global Estonian portaa list https://globalestonian.com/ et. Kaks korda aastas toimuvad virtuaalfoorumid hajala eest lastele. Järgmine foorum toimub 5. mail. Väljakutseteks on ühine eestikeelne virtuaalne inforuum, e-teenused, Eesti maine toeta mine. Infot levitatakse ERRis, Vikerraadios, sotsiaalmeedia portaalides FB ja Instagram. Oodatakse kaastööd üleilmse eestluse uudiskirjale ja kõigi tagasiside on väga teretulnud. Kadri sõnul on eesti keele õpetaja võtmeisikuks eestluse edasiarendamisel. Paneeldiskussioonides arutlesid Heidy Eskor-Kiviloo, Mika Keränen ja Hollandi Eesti Kooli eesti keele õpetaja Margit Tera mitmekeelse lapse kasvatamise ning õpetamise teemal, vestlust juhtis Edward Kess Brüsselist. Enne vestlust näidati kahte videot: esimene neist oli eesti keelest täna päe val, kus eesti keelde on tulnud palju anglitsisme, teine video oli eesti keelest nõukogude ajal, kui meie keeles oli hulgaliselt venekeelseid sõnu. Välja valiti ka parim vaste hollandi sõnale ‘borrel’. Pakuti sõnu: mingel, jämm, joode, eha-ko, oodeldamine, sumila, rüüpeõdusoo ehk rõss, lõmps. Hääletusel võitis Belgia õpetajate poolt pakutud ‘LÕMPS’, mis moodustati lonks ja amps liitmise ning muundamise teel. Õhtul etendus Tallinna Draamateatri „Millest tekivad triibud“, lavastaja ja kunstnik Urmas Vadi, osades Indrek Sammul, Inga Salurand ja Kristo Viiding. See on suure pärase lugu Eduard Vilde eluloo ainetel, mis põimitud paljude teiste Eesti kirjanike eludega ja eestlaste vabadusvõitlusega. Pühapäeval külastati Eesti Kool Hollandis tunde ja toimu sid vestlusringid. Pärastlõunal tegi Klarika Kopõtin ettekande „Covid-19 piirangute mõjust laste käitumisele ning haridusele“ ning esinesid Eesti kool Hollandis lapsed. Suur aitäh Eesti Kool Hol landis perele: sisukate ja mõnusate Emakeelepäevade eest! Aitäh, Margit, Agnes, Kaire, Katrin ja Krista! Järgmised emakeelepäevad toimuvad aasta pärast Pariisis.
