4
EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021
Nr. 25
Roman Toi – 105 (II) Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Ivar-Jaak Salumäe (Ilmunud väljaandes Eesti Kirik, siin ära toodud autori ja Eesti Kiriku lahkel nõusolekul.) Algus EE # 24, 18.06.2021 Selge koguduselaul Veel ligemale aasta hiljem (1. sept. 1985) tuleb Roman Toi sellesama laulu juurde tagasi ja kirjutab nii: Ma ikka mõmisen selle „Nüüd tulge kummar dage“ asjus, sest nii viis kui sõna on värsijala ja muusika rütmi poolest segane. Millal on siis melismaatikat vaja kasutada ja millal mitte – sellest saabki kogudusele jäädav peavalu. Tõsi, inglased on seda laulu niisuguses „mulgikapsa“ korras nii kaua aega laulnud, et nemad enam ei saagi aru, et mõni salm on jambiline ja mõni trohäuses. Võibolla tulen selle teema juurde kunagi päris konkreetse ettepanekuga tagasi. Ka siin on tehtud üks tõlge, mis ka aktsep teerib seda ebajärjekindlust luule rõhkudes. Mitmes kirjas tõstab Roman Toi üles fermaadi küsimuse, mis Punscheli noodiraamatu jär gi on lauluviisi ära hakkinud ja tükeldanud üksikuteks viisijup pideks, nii et laulmine hakkab venima ja laulu mõtte jälgimine katkeb. Kuna selge ja sujuv kogudu selaul on talle oluliselt tähtis,
teeb ta oma 2. märtsi 1986. a kirjas sellest teemast lühikese ja praktilise kokkuvõtte. Kõneldes koraalitraditsioo nist, olen tuhninud teisi kul tuuriuurijate kirjutusi, samuti jälginud – eriti saksakeelset dis kussiooni – ja selguse asemel paiskunud veel rohkem sega dusse. Küsimuses on meie koraalilaulmise traditsioon. - - Kokkuvõtlikult võiks ütelda, et koraale lauldakse niisama selge traditsiooniga nagu eesti keele kohta öeldakse, et „kirjutatakse just nõnda nagu räägitakse“. Eriliseks valulapseks on muidu gi tempo ja veel enam see kuri kuulus fermaat. Viimasega liiga ausalt ümber käimine purustab kogu koraali astmaatiliseks, üksikute lausete muusikaliselt mitte enam üksteise juurde kuu luvaks seeriaks. Olen siin katse tanud komade kohal mitte fer maati pidada, et kogudus saab sellest aru ka! ja laulab keele lise lause ilusaks tervikuks. Helivältuse pikendamisest Ka oma 20. juuni 1987. a kirjas ei pääse Roman Toi fer maadi-teemast mööda, kuna koguduselaul ja selle paranda mine on tema põhiline süda memure. Olen sõnade osas palju vähem murelik, kui lauluVI ISIDE asjus. Meil on laulmise asjus tekkinud vist õige palju traditsioone, olgu tempode, fra seerimise ja eriti fermaatide suhtes. Olen siin nüüd mitu loengut pidanud fermaatide küsimuse lahendamiseks. Need kõik suunduvad väitesse, et fer maat, mida kohtame Punschelis (õnnetuseks), ei ole muusikaline vaid lihtne muusikaliste fraa side eraldamise märk. Kui me fermaadi muusikalise märgina ametisse tooksime, siis muutub mõnigi laul lausa astmaati li seks, koomilisekski. Eesti keele lauseehituse valguses tekib nende „fermaatide“ läbi hoopis tarbetut, jutu mõtet segamini paiskavat praaki. – Võibolla sellest edaspidi pikemalt. Ma arvan, et siinkohal oleks sobiv igaks juhuks meelde tule tada, mis tähendus on fermaadil noodipildis muusikalise märgina.
Roman Toi Tartus 2014.
Toronto Eesti Meeskoor oma 15. aastapäeval Massey Hall’is 1965. a.
Kabal foto
Toronto Eesti Meeskoorilt Roman Toi 105. sünniaastapäeva puhul
Eesti Meeskoor oli juba asu tatud. Peatselt kutsuti teda ka juhatama laulupidudel, nii Austraalias kui ka Rootsis, ja aastal 1990 oma kodumaal. Nii kujunes temast meie lauluisa.
,,Tahaksin mälestada Roman Toid kui üht erilist eesti ilo tegijat laulu alal. See, mida Roman Toi saavutas Toronto Eesti Meeskoori dirigendina 20 aasta jooksul nii sagedasti Massey Hall’i kõlavas kont sertsaalis, oli asendamatu. Meeslaulu hääled, oma heli sageduste tõttu, on koorilaulu seades looduslikult tihedalt kokku sulatatud. Need laulu kõlad pakuvad tulemuse, mida
teised koorid ei saavuta. Mee nutagem populaarseid meeskoo rilaule nagu ,,Kuu“ ja ,,Koduko tus“. Kas ei tee need südame soojaks? Roman Toi – veel nooremas eas – saavutas meeslaulu pinnal tõelise tasandi sõjajärgsel Sak samaal peetud laulupäevadel ja -pidudel. Sellel alusel teda paluti 50. aastate algusel tulla Montrealist Torontosse, siis kui Toronto
Mälestushetked Metsakalmistul
Roman Toist ja Roman Toiga ning samuti mahtus selle hulka videosild Tallinna Metsakal mistult, mida aitasid põhijoon tes korraldada Ene Salumäe, Hirvo Surva ja Margus Saar. Metsakalmistu suurte puude all laulsid Hirvo Surva noor meestekoori lauljad kolm laulu, pikema sõnavõtuga esines Kooriühingu esimees Hirvo Surva, tervitamas oli Viljandi linna ja Sakala meeskoori poolt Vaiki Toi õepoeg ning ühistege
Möödunud reedel, 18. juunil meenutasid paljud laulu sõb rad nii Kanadas kui Eestis, aga ka mujal maailmas maestro Roman Toid tema 105. sünniaastapäeval. Roman Toi sünniaastapäeva märkis Torontos VEMU mitme päevase virtuaalüritusena, mille käigus sai kuulata intervjuusid
Elagu Toist!“
mälestus
Roman
Roman Toi 105. sünniaasta päeva puhul Toronto Eesti Meeskoori nimel, lauluvend Andres Raudsepp, vastuvõetud meeskoori koosseisu Helsingi kontsertsaali laululaval aastal 1964.
vusest Roman Toiga rääkis Tõnis Nõmmik. Ette sai loetud ka maestro pojalt Ants Toilt ja tema perelt Torontost saadetud südamlik tervitus. Mälestushet ked lõpetas Torontos Peetri kogudust teeninud ja praegu Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Roman Toi mälestushetki on võimalik järele vaadata nii ERRi portaalis kui Eesti Elu ja Vemu koduleheküljel avaldatud linkidelt.
(Järgneb lk. 14)
Foto: Georg Jakob Salumäe
Roman ja Vaiki Toi
Foto: Georg Jakob Salumäe
