EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021
„Saadaks teid õige põrgusse!“ Ilmus Marju Kõivupuu raamat „Eesti põrgute lood“ Millal sa seda armast eestlast ikka põrgusse saadad kui mitte suvel, ütles Marju Kõivupuu Tallinnas oma raa matu esitlusel eelmisel näda lal. Ja õige ta on – Eesti loo duslikes põrgutes maa all on suvel hea jahe, ka pääseb neile lihtsamini ligi kui talvel suure lumega või sügisel pori ga. Põrgust võib rääkida geoloo gina (liiva- ja paekivikoobastest, maastikus olevatest looduslikest lõhedest ja aukudest), krist la sena (taeva vastand, kuhu saade takse igavesti piinlema patused), rahvaluuleteadlasena (allilm ja vanapagan eestlaste folklooris), kirjandusteadlasena (Põrgu Eesti kirjanike ja luule tajate, näiteks F.R.Kreutzwaldi või Enn Vetemaa teostes). Need mõistelised väljad paiknevad maastikul ja ka meie teadvuses üksteisega kihiti ning on tihe dalt läbi põimunud. Raamatus on juttu põrgust rahvapärimuses ja kirjanduses ning Eesti maas tikul. Marju Kõivupuu meenutas lõbusat momenti, kui tal selle raamatu kirjutamise idee tekkis. Talle helistati töö juurest. Kõnele vastas ta, et on hetkel põrgus ja jumal teab, millal sealt välja saab. See juhtunud omal ajal Tori põrgus. Tori põr gu on huvitav, sest asub otse kalmistu all – kurjadel kadu nukestel polevat vaja kaugemale minnagi. Ka kirik on sealsamas, kalmistust teisel pool. Tori põr gust viivat aga vanarahva ütlus te järgi pikad käigud otse Riia linna. Need käigud olla härja põlvlaste uuristatud. Põrguaukude ja -koobaste ning nende elanike kohta on rahvasuus tekkinud palju tore daid lugusid. Räägitakse, et ennevanasti elasid vanapaganad mitmel pool inimestega sõbra likult kõrvuti. Ristiusu levides aga olid nad sunnitud oma elu kohast lahkuma. Vanapagan on Eesti rahvapärimuses suure jõuga kohtlane tegelane, kes üldiselt ei ole inimestele ohtlik. Paganateks aga võis olla kutsu tud ka ristiusust keeldunuid, kes
(ristitud) kogukonnast eraldi elades vanu kombeid au sees hoidsid. Kui vaadata raamatule lisa tud kaarti, siis on enamik loo duslikke põrguid Lõuna-Eestis. Saartel ja põhja pool on vaid üksikuid. Sellel on oma põhjus – Devoni liivakivi. Koopad on Eestis kahjuks kaduv maastiku pärand – neid on meelega lõhutud ja hävitatud, paljud on sisse varisenud. Mitmest põr guaugust teamegi ainult tänu rahvapärimusele – koobast ise ei ole enam. Seetõttu on Marju Kõivupuu raamat nii tore mat kajuht jahedatesse koobastesse kui ka minevikku suunatud meenutus – ärgem unustagem oma põrguid ja paganaid! Tasub see raamat kätte võtta ja Eestit uue kandi pealt avastama minna. Tekst ja fotod LEA KREININ • Mai lõpul ilmus Eestis raamatu kaupluste lettidele värske raa mat folklooriteadlaselt Marju Kõivupuult. Kirjastuse Varrak välja antud uudisteos kannab pealkirja ,,Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maasti kul“. Uudisteose kaanetutvustus ütleb järgmist: ,,Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on ra janud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapäri muse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopadgrotid on olnud ka suurejoone liste mõisaparkide ehteks, pal jud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona. Aja jooksul on mõnedki lii vakivisse uuristunud või uuris tatud põrgukoopad sisse lange nud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu foto sid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paika desse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nen dega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muu tunud.“
Nr. 25
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kuulutati välja kaks esikohta Eesti Kirjanike Liidu romaa ni võistlusel anti žürii üks meelsel otsusel välja kaks esi kohta. Seekordsed laureaadid on Loone Ots käsikirjaga ,,Armastus“ ja Juta Kivimäe käsikirjaga ,,Suur tuba“. Teise koha sai Heli Kendra käsikir jaga ,,Kärkä“ ning kolmanda koha Taavi Liias käsikirjaga ,,Helmandi silmus“. Marju Kõivupuu oma uhiuude raamatusse autogrammi andmas.
Esilinastus Ivar Heinmaa dokfilm ,,Naised rindejoonel“
Tartu ülikooli kammerkoori juhatab alates 2001. a dirigent Triin Koch. Foto: Peeter Põldre
50 aastat Tartu Ülikooli kammerkoori Tartu Ülikooli kammerkoori 50. tegutsemisaasta tähista miseks anti välja album ,,Ilma hääl“ ja raamat ,,Koori sisse minek. Tartu ülikooli kam merkoori ajalugu“, mida esitleti 13. juunil. ,,Ilma hääl“ koori ja dirigent Triin Kochi teine ühine album pärast 14 aasta pikkust vaheae ga. Albumil kõlavad Cyrillus Kreegi vaimulikud rahvaviisid ja ilmalikud laulud ning Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel ,,Canticle of the Sun“. Album on salves tatud 2020. a Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saa lis, plaat valmis koostöös toon meistri Tanel Klesmentiga. Kammerkoori ajalugu tut vustava raamatu ,,Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammer koori ajalugu“ autor on kam merkoori laulja Ken Ird. Tartu ülikooli kammerkoor on 1971. a loodud üliõpilas- ja kontsertkoor, mida alates 2001. a juhatab dirigent Triin Koch. (ERR/EE)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Mai lõpupäevil esilinastus Tallinnas kinos Artis Ivar Heinmaa uus dokumentaal film ,,Naised rindejoonel“, mis räägib 2014. a kevadel puh kenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. ,,Naised rindejoonel“ otsib vastuseid küsimustele, mis ajendab naisi üldse rindele minema, millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga nad seal vastu peavad? Mida naised tule vikult ootavad ning kas ja kui das nende usk ja lootused ajas muutuvad. Filmi režissöör ja operaator on Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Kati Lauk kanen, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen ja Marko Lönnqvist, monteerija Andres Lepasar, helilooja Timo Steiner. Filmi on tootnud Einmann Video ja Yleisradio, filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Dokumentalist Ivar Heinmaa filmograafiasse kuuluvad 2005. a valminud ,,Afganistani armid“ ning 2012. a film ,,Tšernobõli samuraid“. Heinmaa on teinud koostööd
Tõnu Kaljuste sai Eri Klasi stipendiumi Eesti Rahvuskultuuri Fond andis esimese Eri Klasi sti pendiumi üle dirigent Tõnu Kaljustele. Rahvuskultuuri fond tähistas oma 30. tegutsemisaastat uue stipendiumiga. Fondi ühe looja, Eri Klasi nimeline esimene sti pendium anti dirigent Tõnu Kaljustele pärast Pirita kloostri varemeis toimunud rahvus meeskoori kontserti, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa mera“. Eesti ettevõtjate initsiatiivil välja antud stipendium on tun nustuseks senise töö eest ja in nustuseks edaspidiseks ning kuulutatakse välja igal aastal 7. juunil Eri Klasi sünniaasta
Eesti Kirjanike Liidu esime he Tiit Aleksejevi sõnul esitati 81 käsikirja ja võidutööde tase on märkimisväärne. Neljandat korda toimuvat romaanivõistlust viiakse läbi kodumaise erakapitali toel. Romaanivõistluse suurtoetaja teks on Rahva Raamat, Liviko ja Ellex Raidla. Kirjastus Eesti Keele Sihta sutus ja Eesti Keele Instituut andsid välja ühise keele- ja stiiliauhinna, mille pälvis kunst nik Kiwa käsikirja ,,Kummilii miallikad“ eest. Margus Karu SA eripreemiaga tunnustati Katariina Ratasepa käsikirja ,,Ohverduste sügis“ ja Posti mees Kirjastus tunnustas Triin Talki käsikirja ,,Auhind õigesti elatud elu eest“. Tallinna linna valitsus tunnustas Eve Lauri käsikirja ,,Mis nimi loeb“. Žürii otsusel märgiti ära kaks käsikirja: Mario Pulver ,,Loko motiiv“ ja Meelis Kraft ,,Veealused“. Eesti Kirjanike Liidu romaa nivõistluse varasemad laureaa did: Armin Kõomägi ,,Lui Vutoon“ (2015. aastal), Vahur Afanasjev ,,Serafima ja Bog dan“ (2017) ja Paavo Matsin ,,Kongo tango“ (2019). (PM/EE)
paljude rahvusvaheliste tele kanalitega ning tema filme on näidatud mainekate tele- ja filmifestivalide programmis. (PM/EE)
päeval. Esimese stipendiumi suurus on 10 000 eurot ning sellega koos anti üle mälestusmedal, mille kujundas Eesti juurtega Peterburi kunstnik Aleksander Tenso ja mis on vermitud Ermitaaži meistrite poolt. (ERR/EE)
Foto: Peeter Põldre
6
