6
EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021
Nr. 27
Virtuaalne Metsaülikool 2021 – pakume kaasaegset ja klassikat Ela kaasa! 23. – 27. august
EKKT Kalevipojateemalise võistluse võitjad Varem sel aastal oli Eesti Kunst nike Koondis To rontos (EKKT) kuulutanud välja kunstiv õistluse, mille teemaks oli Kalevipoeg. Kokku esitas üksteist kunst nikku hindamiseks 15 huvitavat kunstitööd, mis olid valminud mitmes erinevas stiilis ja mee dias. Võidutööks otsustasid kohtu nikud kuulutada Sylvi Oja kol laažiloomingu (vt juuresolev foto). Äramärkimist leidsid Villem Karja, Linda Palo ja Randel Palo. EKKT avaldab ka suurt tänu võistluse žüriile: Piret Noorhani, Veiko Parming ja Jaak Järve. Kalevipoja teemalised kuns titeosed on virtuaalselt kõik näha veebilehel: https://www. estonianartiststoronto.com. Võidutöö looja Sylvi Oja tutvustab ennast ja oma tööd alljärgnevalt. Ma olen 19-aas tane üliõpilane, kes elab Torontos. Olen terve elu kasva nud eesti kogukonnas ja mul on olnud hea võimalus veeta suurem osa oma lapsepõlvest meie Eesti Majas Broadview’l. Kalevipoja-konkursile esita miseks otsustasin meie oma
Sylvi Oja
Eesti kangelasest pildi loomi seks kasutada ainult fotosid, mida olen ise pildistanud Toronto Eesti Majast. Minu joonistuselt leiate suure saali kardinaid, originaalse ETCU tahvli, fuajee lae mõõgavalgusti ja palju muud. Minu eesmärk selles kunstiprojektis on säilita da ja meenutada Toronto Eesti Maja sellisena, nagu ta oli, jättes lõplikult hüvasti kohaga, mida paljud meist koduks kut susid. Nii nagu Kalevipoeg oma eepilises luuletuses, võib ka lahkumise põhjus olla muul ot starbel kehastatud. Ta oli Eesti kangelane, keda me vajasime, et hoida meie Eesti Maja elus, kuid kujutan ette, et Broad view’l olev Eesti Maja legend elab edasi Kalevipojaga, kes valvab välisuksi.
Ikka ei saa veel koguneda ja nau tida Kotkajärve M e t s a ü l ik o o l i (MÜ) nagu eelnevatel aastatel. Armastatud Kotka järve ootab meid taas järgmisel aastal, aga see ei tähenda, et MÜ jääb sel aastal vahele! MÜ kutsub kõiki kaasa elama Virtuaalsele MÜ’le 23. – 27. augustini. Programm on mitmekesine nagu alati. Kavas on virtuaalsed loengud, vik toriin, paneel ja õpituba. • ,,Kas eesti keel on cringe?“ Loeng on inglise keele mõjust Eesti teismeliste keele kasuta misele sotsiaalmeedias. Loengu esitab keeleteadlane VirveAnneli Vihman. Virve-Anneli on sündinud USAs ja on teinud pikemat aega keeleuuringuid Tartu Ülikoolis. Virve-Anneli on Marilyn Vihmani tütar, kes esines 1982. aastal MÜs laste
kakskeelsuse teemal. • Viktoriin Metsaülikoolile – teeme koostööd Eesti Keele Instituudiga, kes on lahkelt pak kunud osavõtjatele teha mõnus viktoriin. Tulge ja pange pead tööle! • Õpituba ,,Kuidas kirjutada Vikipeedia artiklit?“ Vikipee dia üks administraatoritest Ivo Kruusamägi annab nippe ja juhendab, kuidas algaja saab Vikipeedia artiklit kirjutada. • Paneelvestlus ,,Elu Eestis välismaal üleskasvanuna“ on vestlus vabas vormis Eestisse elama läinud inimestega, uuri maks, mida nad arvavad oma otsusest ja mis nõu nad annak sid teistele, kes soovivad sinna kolida. Lisaks sellele on meil rõõm teatada, et valik loenguid MÜ klassikast on nüüd digiteeritud ja ligipääsetavad alates 23. au gustist. Avasta – või taasavasta – MÜ klassikuid nagu Ivar
14 Lõuna-Eesti ristimetsa said kultuurimälestise staatuse
Tinnipalu ja Sarupalu ristimets, kusjuures viimane asub osaliselt ka Valga maakonnas. Lisaks saavad Valga maakonnas veel ajaloolise loodusliku pühapaiga staatuse Taheva ristipuud ja Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Kambja ristimets. Kõik need objektid asuvad rii gimaal, mille valdaja on Riigi metsa Majandamise Keskus ja vähesel määral ulatuvad mäles tised ka transpordimaale, mis on Transpordiameti valduses. Ristilõikamise komme ulatub tagasi vähemalt 17. sajandisse ja see on järjepidev traditsioon, mis on sajandeid katkematult kestnud. Varasemalt oli see levinud ka naabermaades Soo mes ja Lätis ning Eestis laie malt. Veel 20. sajandi esimesel poolel tehti puudele riste näiteks ka Saaremaal ja Vil jandi maal. Tänapäeval on sel line traditsioon praktiliselt välja surnud, välja arvatud KaguEestis, kus see on siiani matuse kombestiku osa. Selle tulemuse na on tekkinud teede äärde ristipuud ja -metsad, kus iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult matuste ajal, vaid need on tavapärasest erinevad kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka
Kultuuriminister Anneli Ott tunnistas kultuurimälestisteks Kagu-Eestis ajaloolise loodusliku pühapaigana 14 maa-ala, kus asuvad ristipuud ja -metsad. „Ristimetsad on osa LõunaEesti matusekombestikust ja vaimsest kultuuripärandist. Ka gu-Eesti ristimetsad on ainsad, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus teel kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule rist,“ ütles kultuuriminis ter Anneli Ott. „Selleks, et see traditsioon saaks jätkuda, on vaja ristipuid ja -metsi kaitsta,“ lisas minister. Põlva maakonnas võetakse kultuurimälestistena kaitse alla kaheksa ajaloolist looduslikku pühapaika. Nüüdsest on riigi kaitse all Sabõrna ja Asovariku ristipuud ning Hinovariku, Loko, Erastvere, Aarna, Jõksi ja Krõnstali ristimetsad. Võru maakonnas tunnustatakse aja looliste looduslike pühapaika dena Tõrvapalo, Piirivariku,
Järvi Akadeemia jõuab tänavu Laulasmaale Sel suvel toimub Arvo Pärdi Keskuse ja Järvi Akadeemia koostöös uues formaadis kontsertloeng, kus nii kursusel osalejad kui ka publik saavad tutvuda kontserdil kõlavate Arvo Pärdi teoste saamisloo ja valitud arhiivimaterjali dega. Rahvusvaheliselt tunnustatud
Pärnu Muusikafestival ühendab endas nii kontserdiprogrammi kui ka Järvi Akadeemia raames toimuvad meistriklassid ja õpi toad muusikutele. Järvide pere kond on alati pidanud Eesti noorte muusikaharidust süda melähedaseks teemaks ning juba üle kümne aasta tagasi pandi alus peamiselt Pärnus
toimuvatele laiahaardelistele meistrikursustele. 2021. aasta kursuste raames leiab Järvi Akadeemia ja Arvo Pärdi Keskuse koostöös esimest korda aset avatud kontsertloeng (10. juulil), kus Järvi Akadee mia sinfonietta ja dirigeerimis kursuslaste esituses kõlavad Arvo Pärdi teosed saavad kont
serdil ka sõnalise täienduse. Ettekandele tulevad „Festina lente“ ja „Silouan’s Song“, teo seid tutvustavad muusikatead lased Kristina Kõrver ja Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest. (Arvo Pärdi Keskus)
www.eestielu.ca
Virve-Anneli Vihman. Foto: Tartu Ülikool
Ivask, Rein Taagepera, Fred Jüssi ja Ilse Lehiste, lisaks veel palju teisi. Täname Metsaülikooli pea sponsorit Eestis – Rahvusarhiiv (Kultuuriministeerium) ja Kana das – Eesti Sihtkapital Kanadas. Jälgige MÜ teateid veebile hel www.eesti.ca/mu, ajalehes ja sotsiaalmeedias. Kui on küsi musi, võib ühendust võtta epostiga: kj.metsaulikool@ gmail.com või helistada Maimu Mölderile numbril 416 421 3812. Näeme virtuaalses MÜs!
Ristipuu.
Foto: Marju Kõivupuu
hiljem. Lisaks võivad ristimetsad seonduda muu rahvapärimuse ga, mis kirjeldavad üleloo mu likke juhtumeid, tõrjemaa gilisi toiminguid jm. Ristipuid on nimetatud ka pühadeks puudeks ja nende maha lõikamist on traditsiooniliselt taunitud. Riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Lisaks võivad ristimetsad jääda kõrval paiknevate lageraiete tõttu tuultele avatuks ja tuulemurru ohtu sattuda. Seepärast ümbrit seb kultuurimälestiseks tunnis tatud ajaloolisi looduslikke pühapaiku üldjuhul 50 meetri laiune kaitsevöönd. Kunagistest sadadest risti metsadest on kas täielikult või osaliselt säilinud umbes 25 ris timetsa. Kultuurimälestiseks tunnistamine tagab ristipuude ja -metsade säilimise, mis võimal dab ristilõikamise traditsiooni jätkumist. Vastupidises olukor ras, näiteks kui matuste käigus pole sobilikku kohta risti tegemiseks, sureb see unikaalne traditsioon paratamatult välja. (PT/EE)
