Nr. 29
EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021
13
Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogu konnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.
Pärnu muusikafestivali… (Algus lk. 1)
Seedrioru päevalaagri teisest nädalast Hoorei me Seedrioru noored! Vaba mets meil kaitseja Elu ilus oled sa! Kuigi ilmataat en nustas halba ilma, olid Seedrioru päevalaagri teisel nädalal ilusad päiksepaiste lised päevad! Laagri teise nädala teemaks oli ,,Kunst ja teadus“. Sellega toimus lastega palju tegevust, seal hulgas kudumine, vii kingite kilpide tegemine, plaa tide valmistamine, klaasi dekoreerimine, värvisärgi tegemine ja puupõletamise kunst. Lapsed said ka nautida teatrietendust. Tegevustest võtsid lapsed hästi osa ja vaikselt kuulasid kasvatajate ja vabatahtlike abiliste juhtnööre. Suur tänu Lisa Rossile (elukutseliselt kooli õpetaja Hamiltonist), kes õpetas klasse teadusest ja värvisärkide tegemisest. Kristina Ojaperv esitas lastele jutu (eesti ja ing lise keeles) Vahvast Toomast, kes päästis linna oma julgusega; sellele järgnes paberist vana Tallinna tornide meisterdamine. Uus vabatahtlik abiline Anne Remmel tutvustas lastele tema isa nahatöö-kunsti; suured lapsed said valmistada endale nahast käevõrusid ja ripatseid. Rutti Yalle õpetas väikestele lastele lõnganukkude tegemist. Leena Kimsto rääkis Eesti viikingite ajaloost. Väikesed lap sed valmistasid viikingite kilpe eesti mustritega ja suured kudusid sini-must-valge lõngadega. Silvi Aarlaht õpetas las tele, kuidas teha küünlahoidjaid klaaspurkidest. Kai Eichenbaum juhendas suurtele keraamikakunsti; tema tuleb järgmisel nädalal tagasi, kui kunstitööd
on ahjus lõpetatud. Sarah Granskou ja Ewerti pere esitasid lastele nukuteatrit looduse kaitsmise teemal; lapsed eriti nautisid käsitsi tehtud nukke. Rohkem infot võib saada Sarah veebilehelt (www.sarahgranskou. com). Mudilastegrupile oli erinevaid tegevusi: linnumajade värvimine, mängutaina tege mine, lillepottidesse seemnete istutamine, putukate leidmine, mesilate peapaelte tegemine, loodusematkad, kanade külas tamine ja mängude mängimine. Suur tänu mudilaste abilistele: Kaili Hilkawich, Kairi West ja Carmen Poolakese. Teise laagrinädala lõpul ütle sime ,,nägemist“ meie mudi lastegrupile – mudilased ootavad põnevusega järgmise aasta laagri tegevust. Laager tänas selle nädala toiduabilisi Kitcheneri Eesti Seltsist: Linda Montgomery, Merike Hansen, Krista Heap, Rutti Yalle, Kaila Montgomery; ka aitasid Kadri Munro, Kati Otsa ja Karen Must. Laagrinädal lõppes lasketiiru tegevusega suurte ja väikeste lastega; sellega aitasid Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi vabatahtlikud: Trevor Crossman, Lia Hess, Markus Alliksaar, Margus Jukkum, Marika Kull, Mati Raudsepp ja Toomas Aasa. Laagri tegevusega on suureks abiks olnud vabatahtlikud, kes aitavad meie ühiskonna tulevikku. Lastele jäävad ilusad mälestused, nad said uuendada oma sõprusi ja õppida eesti kultuuri. Järgmisel nädalal on kavas laagri ,,Survivor“ nädal. Elagu Seedrioru! KAREN MUST
Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat
Heili Poolsaar
sõbrad kogu eluks. Neeme esitas Tubina muusikat ka nõu kogude ajal, aga alles emigree rudes sai ta Rootsis Göteborgi orkestriga plaadistada lõpuks kõik Tubina kümme sümfoo niat. Paavo Järvi võttis festiva liprogrammi Tubina „Muusika keelpillidele“ (1963) ja süidi balletist „Kratt“ (1961).
Heili Poolsaar on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Heili veetis oma lapsepõlve Toronto eesti kogukonnas, õppides eesti koolis, osaledes gaidides, Jõekääru ja Kotkajärve laagrites, seetõttu on Heili oma pärandiga väga tugevalt seotud. Heili õpib Queens’i Ülikoolis maatea dust bakalaureuskraadi tasemel.
Põnevaks tegi asja seegi, et mõlemad Tubina teosed kõlasid kahe erineva kontserdi teises pooles. Nii saime nautida Tubina muusikat kõrvuti Mozartiga kui esimeses pooles esitas Lars Vogt Mozarti 24. klaverikontserti ja kõrvuti Dvořákiga, kui esimeses pooles esitas Dvořáki viiulikontserdi a-moll Joshua Bell. Tubina muusika ei jäänud maailma klassikutele karva võrdki alla – publiku vastuvõtt oli tormiline. Nii sai Paavo Järvi kahel õhtul järjest kinnitust oma isa Neeme Järvi tõdemusele – Eduard Tubin on 20. sajandi suurimaid sümfoonikuid. Kõrvuti Stra vinski, Sibeliuse, Šostakovitši ja Nielseniga. Seda tõdemust on hea ka meile endile aeg-ajalt meelde tuletada.
Eestlaseks olemise kohta: Eestlane olla tähendab omada kogukonda inimesi, kellega saab jagada ühise kultuuri erilist sidet. Olen uhkusega eestlane ja osa kogukonnast, kes tähistab oma kultuuri ka meie väikesest riigist kaugel olles. Eestlane olla tähendab uhkust olla osa meie kultuurist, keelest ja maast. See tähendab traditsioonide jätkamist, oma keeles rääkimist ja teiste eestlaste toetamist. Ehkki Eesti on väike riik, on selle mõju mulle, kogukonnale ja maailmale suurem kui sõnad suudavad kirjeldada.
Koerad suudavad avastada üle 90 protsendi koroonajuhtudest Hiljuti avaldatud Londoni Hügieeni ja Troopilise Medit siini Ülikooli eelretsenseerimata uuringust selgub, et koeri saab välja koolitada tuvastama üle 90% koroona viiruse juhtudest isegi siis, kui patsiendil pole sümptomeid, vahendas ERRi teadusportaal Novaator. Koerad on juba tõestanud, et suudavad välja nuuskida selli seid haigusi, nagu vähk, malaaria ja epilepsia. Nende haistmismeel on nii märkimisväärne, et nad võivad olümpiamõõtmetega ujumisbasseinist üles leida ka pool teelusikatäit suhkrut, kirjutab AFP.
ESK rolli kohta: ESK on kogukonnale oluline, kuna see on üks põhjuseid, miks kogukond on jätkusuutlik, kuna selleks on olemas vajalikud hinnalised vahendid. ESK toetab suuresti toredaid algatusi meie kogukonnas nagu suvelaagrid, eesti kool ja üritused Eesti Majas. See toetus aitab Kanada eestlastel neid üritusi jätkata. Sihtkapital ühendab meid Eestiga hoolitsedes selle eest, et meil on siin Kanadas aktiivne kogukond ning hoides elus olulisi traditsioone nagu seda on rahvatants, koorid ja muu. Ilma Sihtkapitali abita ei oleks need võrratud üritused võimalikud.
Mitmed varasemadki uuringud on viidanud, et koerad suudavad koroonaviirust tuvastada. Ka eelmisel aastal avaldatud prantsuse uuring näitas, et koe rad eristavad tervete inimeste kaenlaaluste higi koroonaviirusega nakatunute omast 95%lise kindlusega. Londoni troopilise meditsiini kooli teadlased uurisid, kas koerad suudavad tuvastada keemilistest ühenditest eralduvat lõhna, mis on seotud ini mesega, kes on koroonapositiiv sed, kuid ilma sümptomiteta. Teadlased kogusid sümpto maatilistelt koroonapositiivsetelt inimestelt rõiva- ja näomas kiproove ning koerad suutsid edukalt tuvastada 82–94% koroonaviiruse proovidest. Seejärel modelleerisid teadlased, kui tõhusalt võivad need määrad koos traditsiooniliste
PCR-testidega aidata tuvastada kergeid juhtumeid või sümptomiteta Covid-19 juhtumeid. Nad leidsid, et kasutades k oeri reisiterminalides riiki sisenevate inimeste testimiseks, võib avastada 91% koroonaviiruse juhtudest. See tähendab ka 2,24 korda väiksemat viiruse levikukiirust kui ainult PCR testide korral. Eelretsenseerimata uuringu autorid loodavad, et koerte kasutamine reisijate tuvastamisel võib lõpuks asendada vajaduse panna reisijad karantiini. (ERRNovaator/EE)
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
