EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021
Suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust“ Jäneda mõisas Mailis Sütiste-Gnannt Jäneda Pullitalliteatris esietendus 10. juulil 2021 suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisa proua lugu“, kus lavastaja Madis Kalmet on oskuslikult sidunud ja lavale toonud traagi lised ajaloosündmused, keeru lised inimsuhted ning samas lihtsa, ürgse vajaduse armastuse järele, mis segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga. Lavastus põhineb ajaloolisel materjalil Jäneda viimase mõisa proua Maria Zakrevs kaja-Benckendorff-Budbergi elust, mis oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt Benckendorffide ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned. Peaosa mängis Ursula Ratasepp, teistes osades olid Jaune Kimmel, Markus Luik,
Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe, kes kõik pakkusid vaatajatele suure pärase teatrielamuse. Lavastuses püütakse lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Bud bergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Salamander on väga raskesti tabatav kiskja, kes muudab värvi vastavalt keskkonnale ning suudab vaenlasi haavata oma mürgise nahaga. Ohuolu korras jätab ta saba maha ja kasvatab hiljem uue. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus eelmise sajandi esimesel poolel Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike. Ajaloolased vaidle vad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma
130 aastat legendaarse keelemehe Villem Ernitsa sünnist 16. juulil möödus 130 aastat legendaarse keelemehe ja polügloti Villem Ernitsa sünnist. Villem Ernits (1891-1982) veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, karskustegelasest ja esimese asutava kogu liikmest ringleb siiani värvikaid mälestusi. Ernits oli igati aktiivne Tartu akadeemilises ja kul tuurielus, tihti meenutatakse tema legendaarseid sõnavõtte ülikooli akadeemiliste kraadide kaitsmistel. Villem Ernitsa 130. sünni aastapäevaks valmis raamat ,,Villem Ernits“. Teose koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Raamatu teises osas on mälestused eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsa värvikat isikut soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter
Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere ja paljud teised. Arvuka fotomaterjaliga illust reeritud raamatu on kujundanud Artur Kuus, väljaandjaks Liivi Muuseum. ,,Aateid, millele Villem Ernits truuks jäi, oli ligikaudu neli. Absoluutne karskus ilma tänitava moraalilugemiseta, sotsiaaldemokraatlik veendumus inimeste võrdsusest lahus sel lest, kui suur kapitalist keegi on. Uskumine, et teadus kui tõe avastamise viis peab olema sõltumatu, tema huvi teadusliku täpsuse vastu pisiasjades oli lapselikult siiras. Ja lõpuks arvamine, et inimene on oma loomult hea“, meenutab Peeter Olesk raamatus ,,Villem Ernits“. Ernitsa sünniaastapäevaks paigaldati Tartu linna toel Tähtvere parki ka Villem Ernitsale pühendatud pink. Pingi pidulik avamine toimus 16. juulil Tähtveres, Hurda tänava alguses. (ERR/EE)
130. sünniaastapäevaks sai tuntud keelemees Tartus omanimelise pingi.
Eesti kaunid raamatud
Lavastaja Madis Kalmet Torontos. Foto: EE arhiiv
nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockharti. Madis Kalmetil on õnnes tunud lavale tuua väga heade osatäitjatega tõeline meistriteos. Kes Eestisse tulemas, soovitan soojalt Jänedale teatrisse sõita, et selles oma silmaga veenduda. Lavastaja Madis Kalmet Autor Kristiina Jalasto Kunstnik Karmo Mende Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala teater) Valguskujundaja Emil Kallas Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas
Suri näitleja Aleksander Eelmaa 21. juulil suri 74-aastaselt armastatud näitleja Alek sander Eelmaa. Viljandis 6. novembril 1946. a sündinud Eelmaa töötas näitlejana 1976–1981 Noorsoo teatris, 1981–1990 Vanalinna stuudios, 1990–2006 Eesti Draamateatris, 2007–2014 Tal linna Linnateatris ning alates 2015. aastast jälle Draama teatris. Aleksander Eelmaa on mänginud paljudes filmides ning telelavastustes. Paljude lemmikuks on ta saanud Eesti kõige kauem kestnud telesarjas ,,Õnne 13“ tegelaskuju Ülu kehastajana. Eelmaa viimaseks tööks jäi teisipäeval Saueaugu taluteatris esietendunud ,,Kadunud kodu“, mis põhineb Ernst Enno tekstidel. Toronto teatrisõbrad nägid Aleksander Eelmaad möödunud aasta veebruaris Tartu Col lege’is etendunud monoetendu ses ,,Sümfoonia ühele“. Eelmaad on vääristatud mitmete auhindadega, teiste hulgas Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2004. aastal.
Aleksander Eelmaa veebruaris 2020 Tartu College’is monotükis ,,Sümfoonia ühele“. Foto: EE
Nr. 29
Eestis on kultuuri alal loodud rohkelt väärtusi, palju enam kui karmi saatuse all kannatanud rahvalt oodata võiks. Üks selline saavutus on ajakirjad ning raamatud. Ajakirjade alal pruugib vaid vaadelda väljaandeid nagu ,,Horisont“, ,,Eesti Loodus“ jt. – huvitav sisu, kvaliteetne kujundus, kriitpaber, esma klassiline värvitrükk ja fotod. Eesti raamatud on sama esinduslikud, nii kujunduse, paberi kui köitekunsti poolest. Aga ikkagi oli üllatuseks, kui mulle möödunud aastal Eestist kingiks toodi raamat ,,Eesti rah vusmaastikud sõnas ja pildis“, 112 lk., välja antud Eesti Looduskaitse Seltsi poolt Tallinnas 2018. Autoriteks on Juhani Püttsepp (tekst) ja Ingmar Muusikus (fotod). Üht lasi on teos mõeldud Eesti loodushoiu suurkuju Jaan Eilarti (1933-2006) mälestuseks (ta kodutalu pilt on lk. 3). See erakordne raamat on mõjuv juba välise kujunduse poolest, alates fotoga esikaanel, lisaks üldine suurus (12” x 14.5”) ja paberi ning köite kvaliteet. Teost võib nimetada ekskursiooniks läbi terve Eesti, kuid üle saja suurepärase värvifoto mõte pole vaid anda ülevaadet Eesti loodusest. Igale pildile on juurde lisatud lühike essee, mis seob antud vaate sealse rahva ning tema ajalooga.
Sellest siis tiitel ,,Rahvusmaas tikud“ ja autorite väljendus, et ,,see maa on kallis“ kõigega, mis tal on pakkuda. Raamatu sisu on organiseeritud matkana läbi kogu Eesti. Teekond algab Järvamaal, A.H.Tammsaare kodutalus, te ma ,,Tõde ja õigus“ sünnimaal. Siit siirdume Eesti kaljusele põhjakaldale, Kuremäe, põlev kivimaa ja Narva jõgi. Järg misena on O. Lutsu ,,Kevade“ kodu Jõgevamaal, Tartu Toomemägi, Emajõe mitmed osad, Peipsi kallas ja Taevas koja kaljud. Lõuna-Võrumaa, Haanja ja Rõuge kaudu jõuame Läti piirini, siit Mulgimaale ja Võrtsjärve kaldale. Siis tervitavad Lääne-Eesti rannik ja kõik sealsed Eesti saared, alates Saare- ja Hiiumaaga ja lõpe tades Kihnu ning Ruhnuga. Teekond jätkub üle Pärnumaa randade ja soode Järvamaale, Pandivere kõrgustikule. Viima sena vaatleme Jägala juga ja lõpp-punktiks on Toompea Tallinnas. Raamatu saamiseks tuleb pöörduda Eesti Looduskaitse Seltsi poole, sest raamat ilmus koostöös Keskkonnaministee riumiga ning seda ei saa äridest osta. Küll aga saab teda Eesti Looduskaitse Seltsist, saates neile toetuse. ELS kontaktandmed on: Eesti Looduskaitse Selts, Koidu 80, 10139 Tallinn; https://elks.ee/kontakt/ Soovitan teost kõigile (näi teks täienduskoolid jt.) kes soovivad Eestist meeldejäävat pilti saada. RAUL PETTAI
Kultusfilm ,,Siin me oleme“ saab uusversiooni
Suri legendaarse ansambli Apelsin asutaja Tõnu Aare
Ajaleht ,,Saarte Hääl“ vahendas teadet, mille kohaselt algavad augustikuus Saare maal kultusfilmi ,,Siin me oleme“ uusversiooni võtted. Omaaegne Sulev Nõmmiku lavastatud ,,Siin me oleme“ põhineb Juhan Smuuli mono loogi ,,Suvitajad“ ainetel. Uue filmi režisööri Ergo Kulla sõnul tehakse headest teostest ikka uusi versioone. ,,Tegu on kihvti teosega ja sellest saab edukalt teha täna päeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uus komöö dialugu,“ lisas ta. Uusversiooni tegevus tuuakse praegusesse aega. Loo tegevustik toimub jaanipäeva paiku. Kavas on ka suurem publiku stseen, kuhu kaasatakse koha likke. Kulla sõnul tuuakse võimalusel filmi ka 1978. aastast pärineva linateose näitleja Lauri Nebel. Osades mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Seeman, Pääru Oja ja Kristel Elling. Filmi tegevprodutsent on Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Olev Sten Erik Jõgi, kes on alates 2015. a mänginud telesarjades ja töötanud ka operaatori assistendina. Linateos peaks valmima 2022. a esimeses pooles. (ERR/EE)
Kolmapäeval lahkus muusik, ansambli Apelsin asutaja ja juhtfiguur Tõnu Aare (25.07. 1953–21.07.2021), teatas tema perekond. Apelsin sai alguse 1974. aastal. Tõnu Aare mängis ansamblis kitarri, suupilli, mandoliini ja astus teatud lugudes üles ka laulusolistina. Ta oli lisaks Ants Nuudile teine algkoosseisu liige, kes ansamblis siiani kaasa tegi. Tõnu Aare oli tunnustatud laululooja, kelle paljud laulud said tuntuks ansambli ,,Apelsin“ esituses, nt. „Aeg ei peatu“, „Sügistuuled“, „Matkalaul“, „Illusioon“, „Jaaniöö“. Samuti on ta loonud muusi kat filmidele („Keskea rõõ mud“, dokumentaalfilm „Korst napühkija“, joonisfilm „Tol muimeja“) ja kuuldemängule („Šeherezade“, „1001 ööd“).
Foto: Avjoska, Vikipedia
6
