4
EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021
Nr. 30
Tagasivaade ülemaailmsele soomeugri rahvaste VIII kongressile Tartus 16.-18. juunil peetud üleilmne soomeugri rahvaste VIII kongress arutas rahvaste tuleviku keskseid küsimusi. Viimasel päeval tehti kokku võtted: koostati nelja töörühma ettepanekud ja ka kongressi otsus. Kuna soomeugri rahvaste küsimused on mõnes osas sar nased väliseesti keskkonnas keele – kultuuri arendamisega, avaldame siin nelja töörühma ettepanekud ja kongressi kokku võtte. I – keeled ja kodanikuühiskond Keele töörühm peab oluliseks keele pärandamist järgmistele põlvkondadele ning soovitab selleks: • koolitada noori lapsevane maid, et nad oma peres säili taksid ja kasutaksid laste kasva tamisel emakeelt, oleksid val mis kasvatama lapsi kakskeel seteks, • suhelda põliskeeltes oma vanematega, oma peres, sugu võsas ning ühiskonna organisat sioonides, • vajalik on põliskeelne haridus igal tasemel, eelkoolist kuni kõrgkooliõpetuseni, emakeelse õpetuse puudumine viib keele kasutuse lõppemiseni • toetada noorte endi initsiatiivi kaitsta oma põliskeelt • tänapäevane kaugõppimine inteneti teel arendab soomeugri koostööd keele- ja kultuuriõpe tuses, • kasutada aktiivsemalt kõiki tehnovõimalusi ning laiendada soomeugri koostööd globaalselt maailma diasporaade arenda misel, • regionaal- ja riigi tasandil toetada põliskeeli ja kultuure süsteemselt finantsiliselt, või maldada nende arengut; seda
vastutust ei saa riik ega regioon lükata perekondadele ega MTÜdele • põliskeelte õpetust ja õpikute publitseerimist tuleb teha pro fessionaalselt kõigil tasanditel, valmistada ette professionaal seid õpetajad, • võimaldada põlisrahvastel töid riigisektoris; tööturul tuleb nõuda ja eelistada kohalike keelte oskust, keelte rikkus on riigi ja maa rikkus. II – kultuur – traditsioonilised ja uued vormid Kultuuri ja looduse suhted on laiem biorikkuse teema, põhjarahvaste eripära. • tuleb hoida kultuuritraditsioo nide mitmekesisust, suulist tra ditsiooni ja muusikat, ajalugu, • väärtustada mittemateriaalset kultuuri perekondades, hoida kohalikku koloriiti ja korraldada kohalikke festivale identiteeti tugevdamiseks, • mittemateriaalne kultuur – süstematiseerida kultuurikand jate mitmekesisusust • populariseerida põlisrahvaste kultuuri elektroonilisel info väljal, • hoida kultuuriruumi looduse baasi kohaliku kultuuri aren damiseks, • mittemateriaalne kultuur peab funktsioneerima ja arenema põlvkonnalt põlvkonnale, selle edasiandmist ajaloolisel elualal kultuurikandjatelt peab kaitsma kui kultuuriprotsessi keskkonda, • väärtustada ja uurida rahvaste arhiivimaterjale; iga rahvas peab saama arendada oma rah vusmuuseumi ja mälu. Tuleb korraldada mälukogumise võist lusi, haarata noori huvituma. III – looduskeskkond Lugupidav suhtumine loodu sesse, vaba juurdepääs tradit
Soomeugri rahvaste lipud, müütilise karu taustal.
sioonilistele loodusressurssidele ja nende mõistlik tarbimine on finnougri ja samojeedi rahvaste identiteedi ja väärtussüsteemi olulised elemendid. Looduskeskkonnaga lahuta matu ühenduse tagamine, vaba juurdepääs traditsioonilistele loodusvaradele ja toidusüstee midele on rahvaste kultuuride säilitamise protsessi põhialus. Immateriaalse kultuuripäran di kandmine põlvkonnalt põlv konnale on esmajoones võima lik inimeste traditsiooniliste elupaikade aladel, kus kultuuri kandjad ise otseselt osalevad selle territooriumiga seotud ot sustamises ja nende huvides. Ligipääsetava sotsiaal-kultuuri lise looduskeskkonna, kultuuri kandjate jaoks soodsa kesk konna säilimine on kohustuslik eeltingimus igasuguse majan dustegevuse korraldamiseks oma elualadel. Viimased aastakümned on iseloomustanud loodusmaastike aktiivset ümberkujundamist, bio loogilise mitmekesisuse vä henemist ning loodusobjektide kadumist, mille põhjuseks on suurenenud antropogeeniline mõju. Intensiivne tööstuslik areng uutel territooriumidel ning nen dega seotud ehitustegevuse ja reostusega vetes kahjustab otse selt kohalike inimeste füüsilist ja emotsionaalset heaolu kohta des, mida asustavad soomeugri ja samojeedi rahvad. Keskkonna halvenemine ja traditsiooniliste toidusüsteemide kahjustamine kätkeb negatiivseid demograa filisi tagajärgi ning ohtu geeni basseini säilimisele. Keskkon na hariduse arendamine kõigi ühiskonnaliikmete jaoks for maalsete ja mitteformaalsete haridussüsteemide alusel on muutumas eriti oluliseks. Soomeugri VIII maailmakongress:
Artikli autor soomeugri kongressi märgi juures.
1. Kutsub soomeugri ja samo jeedi rahvaste asustatud riike ja piirkondi üles rakendama vaba, eelneva, moodustatud nõusoleku (FPIC) põhimõtet. 2. Kutsub riike ja piirkondi üles praktiliselt tagama nende rahvaste esindajate osalemise regulatiivse raamistiku, prog rammide, piirkondliku majan dusliku ja sotsiaalse arengu strateegiate väljatöötamise prot sessides ning investeerimis kavades, et tagada kohaliku ela nikkonna huvide täitmine.
3. Kutsub riike üles tagama, et soomeugri ja samojeedi rah vaste huvid kajastuksid ÜRO 2030. a säästva arengu ees märkide rakendamise tegevus kavade elluviimisel. 4. Kutsub riike üles pühenduma kliima neutraalsuse saavuta misele 2050. aastaks või varem, et vältida kliimamuutuse võima likke laastavaid tagajärgi. 5. Pädevad riigi – ja munitsi paalasutused hindavad ühiselt traditsiooniliseks ressursi-kasu tuseks ette nähtud territooriu mide ja vete olemasolu ja seisu korda avalik-õiguslike organi satsioonide osalusel, et seejärel kehtestada eripiirangud, et tagada territooriumide ja vete piisavus ja puutumatus, et taga da kohaliku elanikkonna tingi musteta juurdepääs traditsioo nilistele loodusvaradele. 6. Kutsub elanikke üles eelista ma kaupu ja teenuseid, mida pakuvad kõige keskkonnasõbra likumad meetodid ja/või tradit sioonilist majandustegevust teostavad kohalikud tootjad. 7. Kutsub soomeugri asustatud riike ja piirkondi üles kehtesta ma nõudeid, et võtta arvesse kavandatava investeerimistege vuse territooriumil elava kohali ku elanikkonna arvamust ning materiaalse ja immateriaalse kultuuri objektide kahjustamise kui eeltingimuste puudumist ning investeerimiskavade raken damiseks lubade saamist. 8. Rõhutab, et looduse kui elukeskkonna, toidusüsteemi ja vaimse valgustuse keskse rolli tõttu on inimeste noorematele põlvkondadele keskkonnahari duse andmine nende rahvaste ellujäämiseks ülioluline. 9. Kutsub haridusasutusi üles täielikult lisama õpetused tradit sioonilise looduskasutuse ja austava suhtumise kohta loodu sesse formaalse hariduse õppe kavadesse ning tegema koos tööd mitteformaalse hariduse pakkujatega, et tagada elanik konna laialdane juurdepääs vastavale haridusele. 10. Soovitab haridus- ja kesk konnaasutustele vahetada pari maid tavasid, metoodikaid ja materjale keskkonnahariduse andmiseks. IV – Meedia töörühm Tuleb kasutada meedia võima lusi, kuidas keeled funktsionee rivad traditsioonilistes kanalites ja infotehno areng aitab säilita da ja arendada keeli:
• arendada transformatsiooni traditsiooniliselt moodsatele ristmeedia kanalitele, multimee diale, viia kõik ajalehed ja väl jaanded uutele platvormidele, • noorte platvormidel leida uut värsket sisu, mis takistab assi mileerumist, • populariseerida professionaal selt rahvusvahelist koostööd, • tutvustada üksteise paremaid praktikaid, kuidas arendada emakeelt ning anda saavutuste eest rahvusvahelisi preemiad, • teha üldine soomeugri kultuu riväli kultuurikalendri vormis, et kõik kultuurid oleksid ühiselt esil. Põhiseisukoht, finnougri rahvaste VIII maailmakongressi resolutsioon Meie, finnougri rahvad VIII maailmakongressi delegaadid, väljendame oma toetust maail ma finnougri rahvaste vahelise koostöö põhimõtetele, ees mär kidele ja eesmärkidele, mis võeti vastu finnougri I maailma kongressil (Syktyvkar, 1992) ning tunnustame Maailma Kongresside pidamise tähtsust, mis on omandanud autoriteetse staatuse kodanikuühiskonnas, kultuuriliikumises ja ühiskon dades. Maailmakongress hindab positiivselt teadlaste seisukohta, kes on tõestanud finnougria ja samojeedi rühma rahvaste sugu lust. Tunnustame maailmakong ressi ja finnougri rahvaste konsultatiivkomitee olulist rolli me rahvaste tõhusa koostöö arendamisel üle poliitpiiride, mis on kestnud aastakümneid ja jätkub tulevikus. Nõuandekomitee ja maailma kongress on olulised vahendid piiriüleste rahvaste koostöö toetamisel. Konsultatiivkomitee osales aktiivselt kahes ÜRO töö rühmas: põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (1995–2000) viimistlemisel ja ÜRO põlisrah vaste õiguste alalise foorumi (ÜRO PFII) loomisel. Maailmakongress on rahvus vahelise üldsuse platvorm, et mõista Ungari naaberriikides oma asupaikades elavate ungar laste probleeme. Setode vastuvõtmine nõuan de-komiteesse oli märkimis väärne toetus setode kui rahva rahvusvahelisele tunnustamisele. Konsultatiivkomitee aktiivne (Järgneb lk. 12)
