Nr. 30
EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Milleks siis sellist sõna, lisaks erakordse kiirusega korraldatud tippkohtumist?
Kõverpeeglis Keelel, väljendustel on oma mõju, sõltuvalt sellest, kuidas väljendusi, lauseid rakenda takse. Varemgi päevikusse kirjutatud, kuivõrd valesti siin riigis leitakse, et siin või seal on foobiad. Korrates, foo bia on vaimse tervisega seotud termin, tähendab ebaseleta matut hirmu, kartust, ebarat sionaalset lähenemist, käitu mist. Möödunud nädalal toimus Québeci linnas föderaalse valit suse korraldatud üleriiklik tipp kohtumine, millel loodeti leida lahendusi jällegi vääralt nime tatud foobiale, mis vohavat kõikjal. Islamofoobia. Jah, on olnud üksikuid juhtumeid Kanadas, hiljuti ühe vaimuhaige inimese autoroolis olles ühe perekonna mõrvamine. Selgelt mitte normaalne tegu, valdav üldsus seda küll ei teeks. Aga see olevat mitte vaid ühe vigase mõtlemisega asotsiaali – mil lisena teda kirjeldati – kuritegu, vaid peegeldavat ühiskondlikku lähenemist. Ei saa aru kuidas. Riik on meil üldiselt tolerantne, islamiusulised on vastu võetud võrdsetena, ei saa ju keegi kainelt ütelda, et üleriiklikult, kõikjal, suur enamus nii suhtub.
Elame küll hirmu maailmas, tänu aga taevale, mitte nii polariseerinult kui lõunanaabrid. Üksikud näited ei kinnita mingit reeglit. Jah, samas provintsis, kus targad inimesed esitasid sellise – nende sõnul – vohava vaimuhaiguse olema s olu, on olnud ka muid kurite gusid, näiteks jällegi, ühe vaimuhaige relvaga sisenemine ühte mošeesse, avades palveta jatele tuld, mõrvates paljusid. Ent jälle erand, kuigi väga või gas. Näide kinnitab seda, kuidas siin riigis puudub tasemel süsteem, mis selliste inimeste vaimset tervist aitaks kas ravida või tagada. Ent mingit üldistust ei saa sellest võtta. Laias laastus on kanadalased palju aktsepteerivamad, kui näiteks oldi siin möödunud sajandil. Kui neisse Euroopast immigrantidesse, kes polnud inglise, šoti, iiri taustaga, ei suhtutud alati sõbralikult. Kuni nad inglise keele selgeks said. Pluralistlikus ühiskonnas, heaoluriigis, on siiski vaja oma huvide eest seista. Meil on näiteks rahvana siin esindajaks EKN, välisvõitluseks, juhtides tähelepanu sellele, mis nüüd, tänu taevale, vabal kodumaal
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Olümpia, muidugi olümpia! Jaapani kuumas ja niiskes pea linnas Tokyos kestavad juba nädala jagu järjekordsed suve olümpiamängud. Midagi suurt, sest medalid ja võidud tulevad ikka sama raskelt kui olümpia tel alati, aga samas ka midagi erilist, sest publikut seekord tribüünidele ei lasta, sportlased annavad muudkui koroona proove, on aheldatud hotel litubadesse ja peidetud maskide taha. Ent lahingud spordiväljadel käivad karmid. Ja on õnn ning rõõm tõdeda, et eestlastele algas suur spordipidu õnnepisaratega. Eesti epeevehklemise maailmaja Euroopa meistritest koosnev naiskond jõudis lõpuks sihile ka olümpial (1996 Atlantas kaotati ootamatult avaringis, 2016 Rio de Janeiros valusalt pronksi matšis, medalit ei tulnud ka individuaalturniiridelt). Nüüd Tokyos jõudsid haap sallanna Katrina Lehis ja t artl anna Julia Beljajeva individuaalturniiri veerandfinaa li, Lehis ka edasi poolfinaali, kus alistus maailma esinumbrile rumeenlanna Ana Maria Popescule. Aga võitis seejärel üsna kindlalt pronksikohtumise noore venelanna Aizanat Mur tazajeva vastu. Ajakirjanikud olid kohe kiired märkima, et tegemist on ajaloos neljanda eestlannast olümpiamedalisti (enne vehkleja Svetlana Tšir kova, jalgrattur Erika Salumäe
ja suusataja Kristina Šmigun) ja teise emana olümpiamedali teeninud eestlannaga (enne Šmigun). Ei saa jätta lisamata, et meessoost olümpiamedaliste on Eestil läbi aegade peaaegu sada. Tükk ajalugu oli Katrinal Tokyos seega tehtud, aga peagi selgus, et õitele järgnes toekas kobar marjugi. Eesti naiskond, kus Lehise ja Beljajeva kõrval Erika Kirpu ja varunaisena teenekas 41-aastane Irina Embrich, võitis veerandfinaalis torgetega 29:26 Poola. Kui poolfinaalis saadi 42:36 üsna kindlalt jagu Itaaliast, oli vähe malt hõbe juba käes. Aga Eesti naiste vaim oli vägev ja käsi kindel – ka Lõuna-Korea alistati 36:32 ning võidutants võis ala ta. Ankrunaisena kullamatšis i-le punkti pannud Katrina Lehis toonitas naiskonnas sel võistlusel valitsenud erilist üks teise toetamise jõudu. Ja oligi korraga Eestil juures koguni neli olümpiavõitjat! Midagi sellist pole varem juhtunud. Võidukad epeenaised jõudsid kolmapäeva õhtuks Tallinna ja lennujaamas korraldati neile uhke vastuvõtt. Taas oodati, et ehk rõõmus tavad pöidlahoidjaid medaliga ka Rio olümpial 2016. aastal Eestile ainsa autasu (pronksi) toonud neljapaadisõudjad. Tokyos ei õnnestunud neil eelsõidust otse finaali pääseda, aga vahesõidus said nad sellega
sünnib. Nii negatiivset kui positiivset. Ja mida idanaaber teeb, vältides mineviku eest vastutust ning ikkagi soovides oma pindala laiendada, agres siivselt. Omaette huvitav on see, et mitmest, mitmest riigist sisse rännanuid ühendab just usk. Kui ka Kanadas on kristlaste organisatsioone, pole vist aga sellist nagu üleriiklik islamiusu nõukogu. Mis esitas enne tipp kohtumist 61 muret, soovitust, kuidas selle foobiaga, mis ju olevat igas kodus, tegeleda. Arvaks, et oleme sel taustal tõesti ebatolerantsed rassistid. Ja kui tulemuste järgi otsustada, jälle väärsõnadega, on meie lahke ja helde valitsus otsusta nud anti-rassismi programmi nime all majandada tervenisti kaheksat eriprojekti, rakenda maks neid nõudmisi, vähenda maks vägivalda siin riigis. Ent selliste nagu Danforthi mõrvari või Yonge’i tänaval furgooniga naisi maha niitnud ebastabiilse inimese tegude tulemused ei ole ju igapäevased. Ajakirjanduses ei toodud ära esiteks seda, kui palju tipp kohtumine maksma läks ja teiseks, kui palju raha suuna takse õilsate, aga põhjendama tute ideaalide majandamiseks. Jubagi oleme tasakaaluta, tohu
end sõna tõsises mõttes pildi tuks (üks mees ka tohtrite hoole alla) pingutades hakkama. Finaalsõidus saadi küll superhea aeg, aga rivaalid olid veel kiire mad ja Eestile kuulus kuues koht. Au 42-aastasele Tõnu Endreksonile, kellele see oli koguni viies olümpiafinaal (sealhulgas hõbe Pekingist 2008 ja pronks Rio de Janeirost 2016) ja kes nautis oma viima sel olümpial Tokyos koos ratsu taja Dina Ellermanniga avat seremoonial Eesti lipu kandmist. Kahju, kui see teenekas paat kond Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam nüüd aerud varna riputab, Eesti sporti ja eriti sõudmisse jääb järele suur auk. Muide, vehkleja Irina Embrich tõusis 13 tiitlivõistluse (OM, MM, EM) medaliga läbi aegade tituleerituimaks Eesti sportlaseks. Selles arvestuses on ka Endrekson 11, Raja 10 ja Taimsoo 9 medaliga üsna kõrgel kohal. Tublid on olümpial teisedki eestlased Medalistide ja finalistide kõr val on olümpial kiiduväärselt või vähemalt enda maksimum taseme lähedaselt esinenud teisedki sportlased. Ennekõike tuleb kiita ujujaid Eneli Jefimovat ja Kregor Zirki. Alles 14-aastane Sillamäelt pärit Jefimova tuli 100 meetri rinnuliujumises 16-ndaks, kor rates nüüd USA-s elava Jana Kolukanova 25 aasta tagust Eesti olümpiate parimat ujumis tulemust. Aga veel parema tulemuse tegi Tartu mees
tus võlas, rahade suunamisega tänu pandeemiale. Ja meie põlisrahvad, indigeenid, ei saa sugugi nuriseda, et neid majan duslikult ei toetata. Tänavuses riiklikus eelarves suunati $18 miljardit indigeenide kogu konnale. Peaminister Justin Trudeau lubas ka lepitada tänast minevikuga, korvata toonaseid otsuseid. Ja tõesti on häbi väärne, et mitmes paigas pole indigeenidel puhast joogivett. Ent kuhu need miljardid siis lähevad? Kas kolonialistide järeltulijad peavad neile ehitama veepuhastuse-seadeldised ma janduslikule toetusele otsa? See pole sugugi vihkav sei sukoht. Kuna foobia on ju ka mitte ainult kartus, aga viib ka vihkamiseni. Toronto linnas on nö välimuselt mitte valged inimesed juba viimase rahva loenduse järgi enamuses. Mida tuleb ju ka tervitada, kosmo poliitsus on hea asi. Aga multi kulturalism ei tohiks olla selline, et on ebavõrdne. Olgu Jumal ja Allah erinevad, aga ikka usuinimestena peame tun nistama et üks ei ole parem kui teine. Tean kahe mošee olema so lust, üks suhteliselt Eesti Maja lähedal, Danforthil, teine on osa Tartu College’ist paar kilomeet rit läände jäävas Bloori tänaval
Kregor Zirk, kes lõpetas 200 meetri vabaujumise 13. kohal. Noor Tartu sulgpallur Kristin Kuuba (maailma reitin gu 51.) võitis alagrupis ühe vastase, teine sama ala esindaja Raul Must hakkas südikalt vastu eelmise olümpia võitjale, paraku mõlemad edasi ei saa nud. Tennisist Anett Kontaveit vandus alla kuumusele ja Kreeka palavusega harjunud Maria Sakkarile. Purjelaudur Ingrid Puusta heitleb pääsu eest esi kümnesse ehk medalisõitu, Laser Standard klassis purjetav Karl Martin Rammo sai kirja koguni ühe sõiduvõidu. Tublid olid, kuigi nüüdseks juba olümpiaheitlusest välja lengenud, ka ratsutaja Dina Ellermann (tegi Eesti ratsu tamise debüüdi olümpiatel!), maastikurattur Jaanika Lõiv, triatleet Kaidi Kivioja, maan teerattur Tanel Kangert. Olümpia kestab veel, ees on maadleja Epp Mäe medaliootus ja alati põnev kergejõustik. Kus ootame 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi head esinemist. Muu spordielu käib olümpia kõrval ikka ka Jalgpallis käivad Euroopa klubide sarjad, milles Paide kaotas Poola Wroclavile, Tal linna Flora mängib Varssavi Legiaga (esimene mäng 0:1), Levadia Iirimaa Dundalkiga. Kergejõustikus peeti Tallinnas U20 ja U23 vanuseklasside Euroopa meistrivõistlused, kus eestlased jätsid koju kaks pronk si (kõrgushüppes Elisa beth Pihela ja kolmikhüppes Viktor Morozov).
asuvas islami kultuurikeskuses, kus aastal 2021 ikka on segre geeritud palvetunnid. Naised eraldi meestest. Kas see on inklusiivne? Oma enese usu kogukonnas on mehed võrd semad kui naised. Ja nende ette kogunevad mitte-islamiusklikud, eeldaks kristlased, sellele kogu konnale toetust andmas, plaka tite ja skandeerimistega. Mis on ju teretulnud ning jällegi, ei näi ta sugugi vihkamist ega foobiat. USAs, nagu mainitud, on kahjuks tõsine rassiprobleem, seda üleöö muuta ei saa. Siin Kanadas aga sellist ei ole, pi gem valitseb hoolivus, aru saamine. Naabritega hästi läbi saamine, vaatamata usule ja na havärvile. Ent muutuste kultuur eirab sellised tõiku, fakte, selget mõistust. Muidugi on neid väheseid, kes ütlevad, nagu pilt likult mujalgi, et jänki mine koju, siin riigis on juba küllalt – näiteks Süüriast põgenikke. Enamus neist aga kohanevad ju hästi ja kodanikud võtavad neid kui võrdseid vastu. Kahjuks sellised tippkoh tu mised, vale sõna rakendamine, jätab ehk mõnele naiivsemale mulje, et ongi olemas tõsine probleem Vahtralehemaal. Vaid leks jõuga vastu, et üksikud int sidendid ei kinnita mingi voha va vaimuhaiguse olemasolu. TÕNU NAELAPEA
F2 üleilmses autode vorme lisarjas oli Jüri Vips ühel etapil teine, on kokkuvõttes viies ja endiselt kandidaat F1 piloodi kohale. Autoralli MM-sarjas jätkub paraku 2019. aasta maailmameistri Ott Tänaku halb õnn. Viimati kodusel Rally Estonial suutis Tänak lõhkuda nii palju rehve, et edasisõit muutus võimatuks. Nii tuli juba neljas katkestamine järjest ja MM-kuld kadus püüdmatusse kõrgusse. Eesti võrkpallimeeskond sai teada 1.-9. septembril Tallinnas peetava Euroopa meistrivõist luste alagrupi vastased, kelleks on mängude järjekorras Läti, Sloveenia, Saksamaa, Horvaatia ja Prantsusmaa. ENN HALLIK
Hiiumaalt saadetud pudelipost jõudis sihtkohta Facebooki grupis ,,Hiiumaa heaks“ kirjutati, et saarelt 17 aastat tagasi teele pandud pudelipost on lõpuks jõudnud sihtpaika. Ristna Surfiparadiisist 17 aastat tagasi teele saadetud pu delipost jõudis hiljuti pisikesele Storharuni väikelaiule Turu saarestikus. Seda kinnitas sel nädalal rootslaselt Clarissa Köhlerilt saabunud e-kiri. Kiri pudelis pandi teele 27. juunil 2004 Martini nimelise mehe poolt. Kirjas paluti pude liposti leidjal Surfiparadiisi sel lest informeerida. Juures olid ka kontaktandmed, kuidas ühen dust võtta. (Kroonika/EE)
